MARIA THERESIA JANMAR TORN 8.KLASS MÕNISTE KOOL KES TA OLI ? · Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 1740 1780. · Viimane Habsburgide soost pärinev monarh. · Ta oli Karl VI tütar Franz I Stephani naine ja Joseph II Leopoid II ja Marie-Antoinette'i ema. · Ta oli abielus Lotringi hertsogi Francois Stephane´iga. TROONILE SAAMINE · Theresia isal polnud poegi, kes elanuks temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni. · See andis õiguse ka naissoost järglastel Austria valdused pärida. MARIA THERESI PEAEESMÄRGID · Muuta riigivalitsemine võimalikult effektiivseks.
Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustav sõna on öelda monarhil ja tema valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on umbes sama vana kui riikluski, seostatakse seda mõistet enamasti 16. ja 17. sajandil Lääne- Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga. Sel ajal läks absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides võim kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem pärast Rooma riigi langust. Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva bürokraatliku administratsiooni ja piiras aadli võimu, koondades ülikud oma õukonda ja võttes neilt enamiku privileegidest. See sai võimalikuks seisusliku ühiskonna järkjärgulise lagunemise tõttu, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmiste ja toetusega. Samas oli kodanikkond
1.1) parlamentaarne- rajaneb võimu ülimlikkusel. Riigipeal vaid
esindusfunktsioon. Valitsus on ametisse nimetanud parlament ja ta on
parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti
1.2) presidentaalne- riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti
kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt
ning ei ole parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Ameerika Ühendriigid,
Indoneesia
2) monarhia: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser,
sultan, emiir
2.1) konstitutsioonline- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal
on esindusfunktsioon. Riigi isepäevast toimimist juhib valitsus ja
seadusloomega tegeleb parlament. Nt suurbritannia, Tai
2.2) absoluutne- monarh on ainuvalitseja kellele kuulub nii seadusandlik
täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt Saudi
Naaberriigid: LAV ja Mosambiik Pindala: 17 364 km² (sellega ollakse maailmas 157. kohal) Svaasimaa sümbolid Svaasima lipp Svaasimaa vapp Rahvastik 1,1 millionit inimest Peamised rahvusrühmad on svaasid (84%) ja suulud (10%) 26,1 % rahvastikust on nakatunud AIDSi Oodatav eluiga kõigest 32 aastat(madalaim maailmas) Mswati III Svaasimaa kuningas 44 aastane 14 naist ja 23 last Tema isal oli 70 naist, 210 last ja umbes 1000 lapselast Viimane Aafrika absoluutne monarh Umhlanga pidu Augustis toimuv festival Mitukümmend tuhat palja ülakehaga naist tantsib kuningale Kuningas valib endale välja ainult ühe naise 2005. aastal tantsis talle 50 000 naist Elu Svaasimaal Enamus rahvast elavad väikestes külades Mehed on mitmenaise pidajad Elatuvad põlluharimisest Külades puudub elekter ja veevärk Kliima ja maastik Asub lähistroopilises kliimavöötmes Sajab suvel ning kuivaperiood on talvel Veekogud moodustavad pindalast 0,9%
Reaalsuses on absolutistlikuks riigikorralduseks ennekõike peetud sellist, kus otsustavaim sõna on öelda monarhil ja tema poolt valitud kitsal kaaskonnal. Ehkki selline süsteem on ilmselt umbes sama vana kui riikluski, seostatakse mõistet enamasti 16.17. sajandil Lääne-Euroopas tekkinud tsentraliseeritud võimuga. Sel ajal läks absolutistlikena käsitatavates Euroopa riikides võim ilmselt kitsama ringkonna kätte kui kunagi varem pärast Rooma riigi langust. Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta ka temale alluva bürokraatliku administratiivaparaadi ning piiras aadelkonna võimu, koondades ülikud oma õukonda ning võttes neilt enamiku privileegidest. See sai võimalikuks tänu seisusliku ühiskonna järkjärgulisele lagunemisele, mistõttu kuningas ei pidanud enam kuigivõrd arvestama oma feodaalide nõudmistega ja toetusega
"Õiguste billi". Õiguste billi põhiseisukohad: 1. Kuningas ei saa peatada parlamendi poolt heakskiidetud seaduste toimet. 2. Parlament peab regulaarselt koos käima. 3. Maksude kehtestamine on parlamendi ainuõigus. 4. Kuningas riigipeana juhtis täidesaatvat võimu, määrates ametisse ministrid. 5. Parlament kontrollib valitsust. Euroopa monarhiad 17. 18. sajandil (§1) Monarhia riigivalitsemise vorm, kus riigijuhiks on harilikult päritava ja eluaegse võimuga monarh (nt. tsaar, kuningas, vürst) Absoluutne/absolutistlik monarhia e. absolutism - monarhia vorm, kus monarhi võim on piiramatu ja puudub võimude lahusus, kuna monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole ta kohustatud aru andma ei kiriku ega rahva ees. Absolutismi tunnused: 1. Monarh riigivõimu ainuteostaja 2. Alaline sõjavägi 3. Merkantilistlik majandus 4. Rangelt kontrollitav rahvuskirik 5
Ta saab eriti hästi läbi oma minia, Wessexi krahvinna Sophiega. On teada, et ta ei suhtunud hästi prints Charlesi suhtesse Camilla Parker Bowlesiga. 2006. aastal arvati, et kuninganna kavatseb oma ametlikke kohustusi vähendada ning räägiti isegi tema troonist loobumisest. Siiski, Elizabeth on ise selgesõnaliselt öelnud, et kavatseb olla kuninganna surmani. Alates 21. detsembrist 2007 on ta vanim Suurbritanniat ja Rahvaste Ühendust valitsenud monarh. Kui ta valitseb 9. septembrini 2015, saab temast ka pikima valitsusajaga Briti monarh. Hinnanguliselt on Elizabeth II varanduse väärtus 5 miljardit naelsterlingit (1994), mistõttu ta on maailma rikkaim naine. 1993. aasta aprillis hakkas ta vabatahtlikult maksma tulumaksu ja kapitalitulu maksu oma sissetulekutelt, mis moodustuvad põhiliselt aktsiaportfellist ja on väärt umbes 45 miljardit naelsterlingit. Riigivisiit Eestisse 19.20
Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (eesti) Presidentaalne: riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (usa) MONARHIA: Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, sultan, emiir. Konstitutsiooniline: Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament (suurbritannia). Absoluutne: Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim (saudi-araabia). Riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderaalriik,
Riigivalitsemise vormid: Monarhia - eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia, näide: Kanada) või sümboolne (parlamentaarne monarhia. Näide: Suurbritannia). Vabariik - tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh. Presidentaalne vabariik - riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Peaminister sellises vabariigis puudub. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Näide: Ameerika Ühendriigid Parlamentaarne vabariik - parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Näide: Eesti Vabariik
vastu. Valgustus Saksamaal Leibniz: Jumal oli loonud maailma, kuid allus loometegevuse igavestele ideedele, teaduse arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piirmatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu 3) Rousseau: looduslähedane valgustaja, tahab et kõik inimesed oleksid võrdsed (,,Ühiskondlik leping"), poliitiliseks ideaaliks demokraatia Valgustus Inglismaal Locke: kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, pooldas usuvabadust Valgustatud absolutism Austria: Maria Theresia 1) soosis manufaktuure 2) üldine tulumaks 3) sõjaväereform 4) piirati talupoegade teotööd 5) kaotati pärisorjus
Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20.sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas osalevate monarhistliku riigikorraga riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi monarh või tema lähisugulane. http://www.youtube.com/watch?v=kZPiaSYmj_ Venemaa Keisririik Venemaa keiser Nikolai II ja suurvürst Nikolai Nikolajevits, kes oli Esimese maailmasõja algusest 1914. aasta augustist kuni 5. septembrini 1915. aastal sõjavägede ülemjuhataja. http://www.youtube.com/watch?v=VBio3uwacE AustriaUngari Austria keiser Franz Joseph I ülemjuhtaja ning Austria Keisririigi suurhertsog ja
- Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemivõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 2. Montesquieu, Voltaire, Rousseau: nende ettekujutlused ideaalsest riigikorrast. Montesquieu- Pidas parimaks parlamentaarset monarhiat ning kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Voltaire- Pidas parimaks valgustatud absolutismi s.o. riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh. Rousseau- Pidas parimaks rahvavõimu. Võim pidi olema koondatud ühe isiku kätte, et ellu viia rahva tahet. 3. Kuidas rakendati valgustusideid 18. sajandil Preisimaa, Austria ja Venemaa valitsemisel? Preisimaa- Valitseja oli tuttav valgustuskirjandusega. Friedrich II keelustas piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Austria- Joseph II kohustas aadlit ja vaimulikke makse maksma ning ta kaotas pärisorjuse, et ebavõrdsusi tasandada. Ta püüdis
PEETER I (1682-1725) ... reformis vene riigiasutuste süsteemi : 1) 1711. a. sai kõrgeimaks riigiasutuseks senat. 2) 1717.a. rajati kollegiumide süsteem. 3) 1722.a. kehtestati teenistusastmete tabel. * Peeter I - just see valitseja liitis Vene impeeriumiga Eesti alad. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Valitseja seisundi sõnastas tsaar ise sõjaväemäärustikus : ,, Venemaa valitseja on isevalitsev monarh, kes ei pea kellelegi maailmas oma tegude üle vastust andma. " 1721. a. võttis Peeter I endale keisri tiitli, Venemaa oli aga siitpeale keisririik (impeerium).
Föderatsioon, kus 3 ala: Loodealad, Nunavut ja Yukoni ala. Jaotatud 10 provintsiks: Alberta, Briti Columbia, Manitoba, New Brunswick, Newfoundland ja Labrador, Nova Scotia, Ontario, Prints Edwardi saar, Québec, Saskatchewan Haldusjaotus Valitsus Kanadas on parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Elizabeth II, Kindralkuberner: Michaëlle Jean Peaminister: Stephen Harper Monarh riigi sümbol - esindaja. Ajalugu 15. sajandil maabus John Cabot Nova Scotias ning kuulutas maa inglise krooni omandiks. 16. sajandil rändas Prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier Kanadasse. Kirjeldades oma reisiraamatus avastatud maad, nimetas ta riiki põlisasukate sõna "kanata" järgi "Canada" mis tähendas mis tähendas "Väike küla" Alguses Inglismaa ja Prantsusmaa jagasid maad, kuid 18. sajandi lõpuks kuulus
Tõene Inimese õigused ja vabadused sõltuvad eelkõige alati sellest, kes ta on ja kus ta asub. Väär Riigi üheks tunnuseks on rahvas ehk selle riigi kodanikkond. Väär Suurbritannia on konstitutsiooniline monarhia. Tõene Parlamentaarse monarhia korral valib parlament monarhi. Väär Pealinn on riigi kõige tähtsam linn. Tõene USA ühiskond on demokraatlikum kui ühiskond Rootsi kuningriigis, sest USA-s puudub monarh. Väär Referendumist osa võttes on rahvas otseselt seotud võimu ja valitsemisega. Tõene Kui monarhi tegevust piirab põhiseadus, ei saa tegu olla absoluutse monarhiaga.tõene Saksamaa Liitvabariik on unitaarne riik. Väär Riigipeaks nimetatakse riigi eesotsas olevat isikut, kellel on selles riigis otsustav hääleõigus. Tõene Eesti Vabariik on parlamentaarne vabariik.tõene Igal riigil on oma kodanikkond, mille moodustavad kõik selle riigi elanikud. väär
absoluutne advokaat aitähki aktsionär asbest aktsiaselts "Aktuaalne kaamera" anekdoot annlulleerima Antiik-Rooma apelsinid ja mandariinid arhitekt Baltimaad ballaad ballett bassein Browni liikumine brosüür Charles Baudelaire demokraatia depressioon distsipliin dusi all dzemper ebaaus Eesti Ekspress eestikeelne Eesti kroon "Eesti-vene sõnaraamat" Eesti Üliõpilaste Selts efekt ehkki entsüklopeedia Euroopa Liit garaazki garderoob geisa Francesco Petrasca fokstrott fänkond Guy de Maupassant hajameelne Hea Lootuse neem händikäp hüüumärk igihaljas intelligentne interjöör intervjuu itaallanna itaallased jõululaupäev jõulueelne aeg kabinet kadripäev kakssada kausjas kausjasse orgu Kreutzwaldi-aegne kristallvaas kodakondsete kohvgi kokku-ja lahkukirjutamine kolmas maailmasõda konstateerima koralllane kotlet kooki kõrbes koolikohustusseadus kuldsed kuplid kunstnik kurioossed kärbseseen käskkiri laiu välju leiutaja luteri usk lõunaeestlane lätik...
kuningriik. Frangi riigi lagunemisega kaasnes feodaalkorra kujunemine. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad nimetatakse läänikorralduseks e. feodalismiks. Feodaal omas maavaldust ning kohtuvõimu sõltlastest talupoegade üle. Talupoeg kandis koormisi ja tõi andameid feodaalile, feodaal omakorda kaitses talupoegi. Kujunes välja feodaalne hierarhia , st. sõltuvuspüramiid, mille tipus oli kuningas, monarh. Järgnesid suurfeodaalid: hertsogid, krahvid. Suurfeodaalid läänistasid maa väikefeodaalidele, kes omakorda andsid osa sellest väikerüütlitele. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga isand e. senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida. Vasalli kohustused senjööri ees olid: sõjaline ja rahaline abi ning nõu. Senjööri kohustused: eestkoste, kaitse kohtus, ülalpidamine.
Montesquieu (1689-1755) • Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. • Montesquieult on pärit teosed: “Pärsia kirjad” ja „Seaduste vaimust“. • Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seda nimetatakse võimude lahususe põhimõtteks. Voltaire (1694-1778) • Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism – riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eeskätt üldsuse kasu. • Voltaire teoseks oli „Filosoofilised kirjad“. • Voltaire ei uskunud demokraatiasse ning pilkas tolleaegset kirikut. Rousseau (1712-1778) • Rousseau pidas ideaalseks sellist riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed (sotsialism) . • Temalt pärineb hüüdlause: „Tagasi loodusesse!“. • Oma raamatus „Ühiskondlik leping“ ülistas ta inimkonna eelajalugu, kus puudus eraomand.
Valgustatud absolutism valgustatud absolutismi mõiste • Valgustatud absolutismiks nimetatakse 18. saj. teisel poolel mitmetes Euroopa riikides monarhi ainuvalitsuslikku võimu, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. • Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur (valitses aastail 1740-1786). Reformid:
Õigusriik on riik, kus võim on avalik, võim pole ühe isiku käes, seadusi jälgitakse ja on olemas eraelu vabadus. See tähendab, et valitsetakse õigusnormide alusel ja seda järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Õigusriigid rühmitatakse vabariiklikuks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Vabariik on valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas. Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia aga valitsemisvorm, mille puhul monarh jagab võimu parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames.
kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim · Mõlemad olid mereriigid · Araablaste kaudu oli neil olemas kompass ASTEEKIDE, MAIADE JA INKADE ERINEVUSED: ASTEEGID MAIAD INKAD · Riigi eesotsas pärandatava võimuga monarh · Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud impeerium kolooniaid riikide liit riik omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad · Austati väga paljusid jumalaid, neist tähtsaim oli päiksejumal, aga ka taeva- ja vihmajumal
- *VABARIIK: mittepärilik võimukorraldus. 1)Parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. (Eesti, Mongoolia, Lõuna-Aafrika) 2)Presidentaalne riigipea on valitsuskabineti juht ja kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. (USA, Indoneesia) *MONARHIA: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser. 1)Konstitutsiooniline monarhi võim on piiratud põhiseadusega, esindusfunktsioon. Riigi toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. (Suurbritannia, Tai) 2)Absoluutne monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. (Katar, Vatikan, Saudi Araabia) 5. Riigikorralduse vormid ja nende jagunemine (nimeta koos alajaotustega, selgita ja too näiteid) - *Unitaarriik üksainus kõrgema võimu keskus
vaimuelus, inimõiguste tunnetamine. Nt Osalusdemokraatia- demokraatia vorm mille korral rahvast kaasatakse otsuste tegemise protsessi. Nt poliitiline meeleavaldus ühe v teise asja vastu. Otsene demokraatia- demokraatia vorm mille korral kodanikud osalevad vahetult poliitiliste otsuste vastuvõtmise protsessi. Paks riik- riik mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused. Nt Parlamentaarne monarhia- parlamentarismi vorm kus riigipeaks on monarh kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ega oma poliitilist võimu. Parlamentaarne vabariik- parlamentarismi vorm kus riigipeaks on president v riigipea puudub. Nt eesti Pluralism- pettus, mille järgi eksisteerib palju üksteisest sõltumatuid substantsiaalseid algeid, olemise liike. Nt Postindustriaalne ühiskond- kõrgelt arenenud tööstusühiskond milles kasutatakse laialdaselt kõrgtehnoloogiat. Iseloomulik on teenindussektori töötajate ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Nt
Inglise reformatsioon kulges pigemini üle kivide ja kändude ning esialgu sugugi mitte nii hoogsalt kui näiteks Saksamaal. Algselt polnudki tollasel kuningal Henry VIII (1509-1547) mingit kavatsust Lutheri õpetust vastu võtta. Vastupidi, usuküsimustest huvitatud monarh kirjutas koguni raamatukese Lutheri sakramendikäsitluse vastu, millega pälvis paavsti heakskiidu ja tiitli: Usukaitsja. Paradoksaalne, aga tõsi seda tiitlit on kandnud kõik hilisemad inglise protestantlikud valitsejad kuni tänase päevani välja. leidis esmalt reformatsiooni suhtes kriitiline olnud kuningas Inglismaal Henry VIII selles võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast,
1)Vabade valimiste toimumine(õige toimimine-mitte ainult formaalselt, vaid ka tegelikult,et tulemusi ka võimude kokkupanemisel arvestatakse) 2)võib olla küll.Nt norras:valitseb küll monarh,kuid toimuvad nii parlamendi kui ka kohalike omavalitsuste valimised(vabad val.om dem.tunnuseks); lisaks on kehtestatud põhiseaduslik kord, mis mõneti riigivõimu piirab. 3)ei ole kindel tagasi. Üks sõna ei muuda midagi, kui keegi tahab ainuvalitsust moodustada.Enamustel juhtudel peab paika , nt Saksamaa Sots.dem vabariik 4)Presid.riigis valib rahvas parl. Ja presidendi, parl.riigid ainult parlamendi.Pres.riigis valib president valitsuse ja nimetab ministrid, parl.riigis valib parl
Pildikesi Vene tsaarikojast http://www.youtube.com/watch?v=shWDddC0NYI Peeter I (16821721) 16821696 valitses koos poolvenna Ivan Vga Kuni 1689 valitses regendina nende poolõde Sofia Katariina I (17251727) Läti, eesti või leedu päritolu? Teenijatüdruk Marta Skawronska Peetriga 7 last Riigiasju ajas vürst Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar...
Inglismaal Elisabeth Parman 10.C Valitsevad suguvõsad 1485.a. troonil Tudorid Henry VII, Henry VIII, Elisabeth I austasid parlamendi õigust kehtestada makse ja ka parlamendi alamkoda toetas Tudorite poliitikat, polnud parlamendiga probleeme. · 17.saj. tuleb võimule Stuartite suguvõsa ja nemad tahavad kehtestada isevalitsust. Ei leia rahva toetust, konfliktid parlamendiga. Stuartite valitsus · Rõhutavad, et monarh on valitseja jumala armust. · Kuningal puudub alaline sõjavägi. · Soov lähendada anglikaani kirikut katoliiklusele ja toetuda absolutismi kindlustamisel ühtsele anglikaani kirikule. · Puritaanid lahkuvad Uus-Inglismaale Charles I vastasseis parlamendiga · 1628.a. koostas parlament Õiguste petitsiooni valitseja võimu piiramiseks. · Sotimaal puhkeb mäss katsete vastu kehtestada seal anglikaani kirik. Vaja erakorraliste maksude kogumist, seega vaja parlament kokku kutsuda
Kes oli ja mida tegi Louis XIV??? · Louis Neljateistkümnes sündis 5. Septembril 1638.Ta oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. · on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas · päris trooni 4aastase lapsena · oli üsna lühike mees, talle meeldis kanda u.12cm kõrguseid punaseid kontskingi ja kõrget musta parukat. · Omas hulgaliselt armukesi · Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin(kuninganna armuke(Louisi ema)) · Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse
Parlamentarismi areng Inglismaal Parlamentarism - poliitiline süsteem, kus parlamenti liigid otsustavad rahvusprobleeme ja annavad uut seadust. Iga liigil on oma ülesanne ja funktsioon Parlamentarism Konstitutsiooniline Parlamentaarne monarhia monarhia on parlamentarismi vorm, on riigikord, kus monarhi võim on kus riigipeaks on monarh, kellele piiratud põhiseaduse ja teiste kuulub vaid esindusfunktsioon ja seadustega. Põhiseaduslik monarhia ta ei oma poliitilist võimu võib olla (aga ei ole alati) demokraatlik Inglismaa kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 1642–1651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Šotimaale, Iirimaale ja Walesi Sõja puhkemise põ...
Referaat Elizabeth I Merit Martin KK11-PE Elizabeth I 07.09.153324.031603 Oli Inglismaa ja Iirimaa viimane Tudorite soost monarh, kuninganna 17.11.1558 kuni surmani Teda on nimetatud ka neitsikuningannaks, sest ta ei abiellunud kunagi Oli Henry VIII ja Anne Boleyni tütar ning Mary I ja Edward VI poolõde Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere ning kolooniariigiks ja kujunes välja lõplikult anglikaani kirik Oli Tudorite dünastia viies ja viimane valitseja. Ta sündis printsessina, ent tema ema hukati 2 ja pool aastat pärast tema sündi ning ta kuulutati vallaslapseks
punased khmeerid- kambodza valitsev poliitiline partei, Pol Pothi juhtimisel, veriseim diktatuur 70ndatel sandistid- Sandino järgi nimetatud Sandistliku Rahvusliku Vabasturinde pooldajad Nicaraguas kontrad- sandistide algsed pooldajad, kes pöördusid toetama Somozat, Araabia Liiga- 1945.aastal loodud araabia maade ühendus, Camp Davidi rahuleping-Egiptuse ja Iisralei vahel selmitud rahuleping, millega egiptus sai tagasi siinai poolsaare. Sahh-iraani monarh Dzihaad- islami pühasõda, võitlus uskmatute vastu Sariaat- islami õigus-, usundi-ja moraalinormide kogu , monetarism- majandus-ja poliitika suund, mis peab majanduse arengut määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka. Falklandi sõda- argentiina soov liita endaga suurbritanniale kuulunud falklandi saared. Läbirääkimiste asemel aga thatcher saatis falklandile laevastiku ja brittide dessant vallutas saared tagasi. kurjuse impeerium- venemaa
käsitlus rahvahulk hakkab loodusesse!" tegutsema, hukkub kõik." Ideaalne riigikord Parlamentaarne Valgustatud Rahvavõim monarhia absolutism Valgustatud absolutism Valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh valgustusfilosoofia põhimõtetel. Valgustuse tulemus: Ratsionaalne mõtlemine Vähenes usk kirikusse, seisuslikesse autoriteetidesse Haridus levis Sallivus suurenes Hakati parandama talurahva olukorda Väärtustati demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Click Clickicon icontotoadd addpicture picture Valgustusaja inimtüüp MEIE AJALE LÄHEDASE ! ELUTUNNETUSEGA
Louis XIV Louis XIV [lu'ii neljateistkmnes] (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV on kige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), htlasi on ta kige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta pris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Prast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi thtsust ja mju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on
Inimindiviid koosneb kirest,mõistusest ja tahtest. Aristoteles Idee kui tetud omaduste kogum võtab kokku asja olemuse,sidudes sama tüüpi asju, kuid üksikud asjad eelnevad siiski üldistele ideedele ega ole neist lahus. Ideedel pole iseseisvat olemist. Eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. 20.Hellenismiaja ühiskonnas tekkisid võrreldes Kreeka polistega suurriigid ja linnad(väljaspool Kreekat,rikkad),rahvaarv kasvas hellenismiajastul,riikide eesotsas oli piiramatu võimuga monarh,tekkisid õukonnad,võeti palju eeskuju sama piirkonna varasematest valitsejatest,kaubandus elavdus,orjapidamine sai populaarsemaks,nüüd piirdusid linnade võimuorganite volitused ainult siseasjade korraldamisega.21.Muutsed hellenismiajal kultuurielus a)filosoofia-Juureldi rohkem inimest kui üksikisikud puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle.Kuidas saavutada õnn ja hingerahu ?(Epikuros-väitisd ,et inimest ei oota pärast surma midagi
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA ii Vali sulgudes esitatud variantidest õige. Tõmba sellele ring ümber! Ostsin õhtuks apels(i, ii)ne ja mandar(i, ii)ne. Afi(š, šš)ilt vaatas vastu tuntud režiss(ö, öö)ri portree. Ettevõtluse sümpoos(i, j)on lõppes üldise de(b, p)atiga. Ostsin uue du(š,šš)i(g,k)eeli. Ser(i,j)aali peategelane oli e(f,ff)ektne kuju. Diskuss(i,j)oonis osales (g,k)arismaatilisi d(z,ž)entelmene. Aka(d,t)eemikuks kandi(d,t)eeris kolm pro(f,ff)essorit. Kohtume sadama reisitermin(a,aa)lis. Arved on veel saama(t,tt)a ja maksma(t,tt)a. Tradits(i,j)oon ei luba alkoh(o,oo)li pruukida. Kas pens(i,j)onifond on tänapäeval e(f,ff)ektiivne? Otsisin vastust ents(ü,i)klo(b,p)eediast. Koolis kä(i,ij)es tundub see ikka tüütava kohana. Tema otsus on alati rau(d,t)selt lõ(p,pp)lik. Meie arhi(d,t)ekte on sageli kritiseeritud. Ehitusmater(i,j)alide lao eest kannab mater(i,j)aalset vastutust juhataja. Inimeste psüü(h,hh)ikahäired kuuluvad p...
Riigipea Paavst on riigipea ja ka valitsuspea Vatikani Linnas. Need funktsioonid on erinevad tema primaarsest kohustusest olla Rooma peapiiskopkonna piiskop. Termin Püha Tool vihjab pigem paavsti spirituaalsele ja pastoraalsele valitsemisele, mitte Vatikani riigile. Püha Tooli poliitikat viiakse läbi eelkõige just Rooma Kuuria kaudu. Tema ametlik nimetus, mis puudutab Vatikani Linnriiki on ,,suveräänne Vatikani Linnriigist". Paavsti aujärg on mittepärilik ning valitav monarh, kelle nimetab ametisse Kardinalide Kolleegium konklaav. Samal ajal on paavst ka monarh, mis tähendab seda, et tal on täielik seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim Vatikani Linna üle. Paavst nimetatakse ametisse eluks ajaks kardinalide konklaavi poolt ning ta peab olema alla 80 aasta vanune. Paavsti otsene valitsusametnikust alluv, kes vastutab Vatikani Linna eest, on Paavstliku Komisjoni President Vatikani Linnriigis, kes aastast 1952 kätkeb
· Parlamendi võimu ülimuslikkus · Riigipeal esindusfunktsioon · Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ja on selle ees aruandekohustuslik · Nt Eesti, Läti, Soome jne. Presidentaalne: · Riigipea on valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud · Valitsust ei moodusta parlament ega ole selle ees aruandekohustuslik · Nt Prantsusmaa, USA, Venemaa Monarhia riigipea on päriliku võimuga monarh(kuningas, keiser, sultan, empiir) 1. Absoluutne · Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim · Nt Saudi-Araabia, Bahrein, Katar 2. Konstitutsiooniline · Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, peamiselt on tal esindusfunktsioon · Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seaduseloomega parlament · Nt Norra, Rootsi, Taani, Holland, Belgia, Tai, Jaapan 3 Diktatuur
Louis XIV aeg hiilgus või viletsus? Louis XIV on kõige kauem (ja ühtlasi ka kõige nooremalt) Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Ta on tuntud ka Päikesekuningana. Selle nime valis ta endale ise, kuna päike viitas sellele, et kuningas valitses oma õukonnas ja riigi üle ning et tal ei olnud vähimatki kavatsust oma võimu kellegagi jagada. Aga mistegelikult peitus selle välise hiilguse ning uhkuse taga? Mis positiivset oli kuninga valitsemises? Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Toetas ning kaitses kunsti. Ta ka ise püüdis luua luulet ja kirjandust, õppis balletti. Ühtlasi koondab ta enda teenistusse oma ajastu parimad prantsuse arhitektid, skulptorid ja maalijad ning laseb ehitada Versailles´ lossi, lisaks sellele veel rajati suur pargikompleks ja teise lossina valmis Suur Trianon. Paleedes toimusid suurejoonelised peod, ballid, teatrieten...
Absolutism Prantsusmaal hiilgus või viletsus ? Absolutism on valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tugev kuningavõim oli Prantsusmaal juba keskaja lõpul, kuid lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal, aastal 1610. Prantsuse absolutismi hiilgeajaks oli Louis XIV valitsusaeg, kes on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh. Kuid kas Prantsusmaal oli näha ainult hiilgust või peitus selle taga ka viletsus? Louis XIV võimukust tõstis esile hiilgav õukonna elu. Oma õukonna viis ta Pariisist 15km kaugusele Versailles'sse. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid ning sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Lossis oli üle 2000 ruumi, kuhu pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase ja teenri.
3. Doktor refereeris kirurgile patsiendi anamneesi. ___________________________________________________________________________ 4. Holism dikteerib antropoidsetelegi makaakidelegi, et materiaalne eksistents on nonsenss. ___________________________________________________________________________ 1 2 5. Holopp mediteeris kremlis ning matriarhaalne monarh huligaanitses buduaaris. ___________________________________________________________________________ Harjutus 4 Võta appi ,,Eesti keele raskete sõnade sõnaraamat" ja moodusta järgmistest sõnadest VÕIMALIKUD ainsuse ja mitmuse 4 esimest käänet (nimetav, omastav, osastav ja sisseütlev). AINSUS MITMUS KONTSERT nimetav ____________________________________________________
1958. aastal sai Jamaicast iseseisev provints Lääne-India Saarte Föderatsiooni koosseisus. Jamaica eraldus föderatsioonist 1962. aastal ja on nüüdseks täielikult iseseisev riik maailma rahvaste peres. Majanduse allakäik 1970. aastatell tekitas riigis vägivallalaineid, mis mõjusid ebasoodsalt turismile, mis on Jamaica üks suuremaid sissetulekuallikaid. Riigikord Jamaica on konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on Suurbritannia monarh (praegu Elizabeth II). Tema võim on põhiliselt sümboolne. Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll. Vabariigi pooldajate arv on Jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub, et lähitulevikus monarhiast loobutakse . Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaks Esindajatekojaks ja Senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks. Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt.
Prantsusmaa ja Inglismaa Prantsusmaa ja Inglismaa olid 19. sajandi teisel poolel kiiresti arenevad riigid. Mille poolest nad sarnanesid ja mille poolest erinesid? Riigikord oli mõneti sarnane- nii Inglismaal kui Prantsusmaal valitses monarh. Prantsusmaal valitses keiser ainuisikuliselt. 1870. aastal sai Prantsusmaast aga vabariik, mida juhtis president. Inglismaa oli parlamentaarne monarhia, mida valitses kõigutamatult kuninganna Victoria. Prantsusmaa valitsus ja rahvas võitlesid pidevalt ning ei toetatud eriti keisrit. Inglismaal aga valistejat armastati ning riik oli ühtne. Prantsusmaa oli keisririik. Napoleon lll pööras tähelepanu majanduse arengule. Kui Prantsusmaa sai vabaks siis tehti muudatusi
1.Mille poolest erinevad parlamentaarne ja absoluutne monarhia? Too mõlema kohta näiteks 1 Euroopa riik. V: Parlamentaarne monarhia on riigi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentaarne Monarhia: Inglismaa Absoluutne Monarhia: Prantsusmaa. 2.Millised muudatused toimusid absolutismi ajal ametnikkonnas ja sõjaväes? V. Ametnikkonnas: Üha rohkem ametnikke sai tööd. Tänu ametnikkonnale toimis absoluutne monarhia ka siis kui seaduslik valitseja valitsemisest kõrvale jäi.
Esindusdemokraatia: Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, s.t et rahvas osaleb valimises oma esindajate saadikute kaudu. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Esindusorganid moodustatakse valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ning kohalikesse volikogudesse. Osalusdemokraatia: Kuna nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei kaasa rahvast piisavalt valitsemisse, räägitakse vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. See ei ole esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma valijatega, suhelda võimu esindajatega ja olla informeeritud poliitika päevaprobleemidest. Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. Demokraatia tugisambad on: põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik ajalehed kuuluvad ühele firmale, kohtuni...
ja võrdõiguslikkust konservatism- poliitiline õpetus, mis tähtsustab traditsioone ja ajaloolist järjepidevust sotsialism- poliitiline õpetus, mis taotleb kõigi inimeste võrdsust ja eraomandita ühiskonda 2. maffia- kuritegelik rühmitus rahvarinne- ühine valimis- või valitsusliit, milles osalevad kõik vasakpoolsed parteid dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse riik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. Dominiooni riigipeaks on Suurbritannia monarh, keda esindab kohapeal kindralkuberner Suurbritannia Prantsusmaa US A Riigikord konstitutsiooniline monarhia presidentaalne vabariik 3 fakti *1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus *1923.a. algul okupeeriti koos belglastega
Alexandria luule ja religiooni segunemine, samuti ka Teaduse areng läks edasi. Segunemisega toimus kodanike seisundi muutumine. Kodaniku otsustusõigus vähenes. Nad said ainult otsustada kohaliku igapäeva puudutavaid asju. Sel ajal Ülikond kujunes välja kreeka makedoonia ülikutest. Samuti ka linnriigi tähtsus vähenes. Maailmas kujunes välja maailmakodanik, ehk siis nüüd toimus see, et kodakonsus kaotab tähtsuse. Kuid riigis toimusid ka muudatused näiteks: tähtsamaid asju otsustab monarh kellel oli piiramatu võim. Kodanike kaitsekohustuse asemel tekkis sõjavägi. Valitsemises kasutati idamaiseid mudeleid. Samuti ka orjapidamise roll suurenes.
MARIA THERESIA 17 17 17 8 0 KES TA OLI? Maria Theresia oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna aastatel 1740 1780. Ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh. Ta oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja MarieAntoinette'i ema. K U I DA S T A T R O O N I L E S A I ? Click to edit Master text styles Ta sai Austria troonile, sest ta Second level Third level isal polnud poegi kes elanuks
Polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatia vorm. Revolutsiooni ja reformi erinevused Revolutsioon algatavad dissidendid, osalevad massid, ettearvamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimusuhted. Reform algatav valitsev partei, osalevad poliitikud, oodatav tulemus, rahumeelne, samad valitsemissuhted. Absoluutne monarhia riik kus kogu võim kuulub piiramatult monarhile. Saudi Araabia. Konstitutsiooniline monarhia riik kus monarh jagab võimu parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames. Belgia, Holland, Taani. Diktatuur valitsemisvorm mille puhul on võim koondunud ühe grupi või isiku kätte. Totalitaarses reziimis on ülitähtis osa ideoloogial. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas. Valitsemine peab olema efektiivne ja kodanikke kaasav. Et tagada jätkusuutlikkus tuleb koostada valdkonnastrateegia või rahvuslik arengustrateegia
Linnriiki valitsesid kodanikud. Hellenismi perioodil aga kaotas kreeklaste tavapärane riigikorraldus polis oma senise tähtsuse. Leian, et polis kaotas oma olulisuse sellepärast, et kõiki hellenistlikke suurriike valitsesid kreeka- makedoonia päritolu monarhid. Seega ei valitsenud linnriiki enam kodanikud nagu klassikaliselt perioodil, vaid ainuvalitsejad, kelle võim oli piiramatu. Vaatamata sellele, et polis kaotas oma tähtsuse ja võimule sai monarh, tegutsesid hellenismiperioodil edasi linnanõukogud, valiti iga-aastaseid ametnikke ja tehti rahvakoosolekuid nagu ka klassikalisel ajastul. Erinevus seisnes aga selles, et kui klassikalisel perioodil oli rahvakoosolek kõrgeim võimuorgan, siis hellenistlikul ajastul piirdus nende võim vaid kohalikku igapäeva elu puudutavate küsimustega. Kõigis tähtsamates küsimustes pidid linnad alluma valitseja tahtele. Leian, et hellenistlikul perioodil oli võimul auahne ja
Parlamentaarne ja presidentaalne vabariik VABARIIK Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud president, mitte pärilik monarh. PRESIDENTAALNE VABARIIK President on korraga riigipea ja valitsusjuht Peaminister puudub President moodustab parlamendi Ministrid on kohustatud ajama presidendi poolt etteantud poliitikat Parlamendil on õigus avaldada valitsusele või selle üksikutele liikmetele umbusaldust, kuid see ei too kaasa nende tagasiastumist PRESIDENTAALNE VABARIIK Riigipea valitakse parlamendist sõltumatult või erilise valijameeste kogu poolt (USA)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
