võib vajuda. 3. Eesti kliima tunnused. Eesti asub ekvaatorist suhteliselt kaugel, päike ei ole väga kõrgel, Eestis valitsevad edele- ja läänetuuled, keskmiselt sajab 550-800mm, sajab palju. Üleminekukliima ehk paraskontinentaalne. 4. Mandrilise ja merelise kliima tunnused. Mandriline palju päikest, nõrgemad tuuled, talvel väga külm, suvel kuum, suured temperatuuri kõikumised. Mereline sademeid palju, niiske, tuuline, temperatuur kõigub vähem, vähe plives, suvi külmem, sügis soojem, kevad on jahe. 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirguse hulk, õhumasside liikumine, sademed, aluspinna mõju, Läänemeri. 6. Läänemere tunnused. Atlandi ookeani meri, sisemeri, madal, vähe soolane, palju saari, karisi ja laide, pindala 373 000 ruutkilomeetrit, suurim saar Gotland, jaguneb 4 suureks laheks, halb ühenduvus
Kiirgusbilanss maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguse vahe. Isoterm ehk samasoojusjoon ühendab ühesuguse temperatuuriga piirkondi. Mussoon püsivad tuuled, mis puhuvad kaks korda aastas suunda muutes, puhudes ühel poolaastal teisega võrreldes vastassuunaliselt. Eristatakse troopilisi ja mittetroopilisi mussoone, mida põhjustab maismaa ja mere temperatuuride erinevus. Kogukiirgus ehk summaarne kiirgus otsekiirguse ja hajuskiirguse summa. Briis suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhuv briis päeval merelt maale, öösel vastupidi ja hõlmab 10-15km laiuse rannikuala. Tuul õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida põhjustab õhutemperatuuri ja õhurõhu ebaühtlane jaotus. Boora külm tuul Musta Mere ääres. Õhumass ühesuguste omadustega suur õhu hulk, mis osaleb üldises õhuringluses (polaarne, parasvöötme ja troopiline õhk) Tsüklon ehk madalrõhkkond ehk õhurõh...
Bulgaaria majandusgeograafilise asendi iseloomustus Bulgaaria asub Kagu- Euroopas, Musta mere rannikul, lehtmetsa loodusvööndis, parasvöötmes. Bulgaaria kliima on suhteliselt soe ja seal on mereline kliima. Suvel keskmiselt +16° C sooja ning talvel keskmiselt umbes 0° C (kuni -8° C) külma. Sademeid umbes 500- 1000 mm/aastas. Bulgaarial ei ole väga palju metsa, kuid Bulgaariast kaevandatakse pruunsütt. Veevarud on head, kuna sademete hulk on suur ja aurumine keskmine, sammuti on Bulgaarias hea kindlustatus joogiveega. Bulgaaria ja Rumeenia piiril on ka Doonau jõgi. Bulgaarias on pigem mägine kui tasane pinnamood, seal on Stara planina mäestik ning Ludogorie platoo
Linnastumine Bulgaarias elab linnades 69% inimestes, seega elab maal 31% inimesi. Bulgaaria on arengumaa, mille tase on madal ja tempo on kiire. Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis Poisse sünnib rohkem, kui tüdrukuid. Vanemas eas on naisi rohkem, kui mehi. Meeste lan gus algab 50 eluaastast, kus enamus mehi sureb vanadusse või esinevad süda mehäired. Loodus Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Pinnamood: Edelaosas on suur mägine ala. Ida Lääne suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Maavarad: Kaevandatakse pruunsütt, kivisütt, vaske, tsinki, ammutatakse maapõusest rauda, kulda, hõbedat.
Kordamisküsimused Geograafia 7. klass Kliima Soojusvööd 1. Palavvöö 2. Parasvöö 3. Külmvöö Kumb on veerohkem, kas soe või külm õhk? Soe õhk on veerohkem Mis on lumepiir? Kõrgus millest kõrgemal sajab lund rohkem kui jõuab ära sulada. Mis on kõrgvööndilisus? Absoluutsest kõrgusest olenev kliima, taimkatte ja teiste loodusnähtuste seaduspärane vaheldumine mäestikes. Kus on mägedes kõige rohkem sademeid? Nõlvadel Miks ei kasva mets mägede kõige kõrgemates osades? Ei ole sademeid ja piisavat soojust Kuidas sõltub temperatuur geograafilisest laiusest? Mida lähedamal ekvaatorile, seda soojem, aga mida lähemal poolusele, seda külmem. Iseloomusta merelist ja mandrilist kliimat Mereline kliima on pilvine, tuuline, sajune ning ööpäevane temperatuuri vahe väike. Mandriline kliima on selge, vähe sajune, kuiva õhuga ja suur ööpäevane temeratuuri kõikumine. Kus puhuvad passaadid ja läänetu...
Rahaühik: leev (BGL) Rahvastiku keskmine tihedus: 69,3 in/km² Suurlinnad: Sofia, Plovdiv, Varna, Burgas Riigikord: Parlamentaarne Vabariik Asend: Riigi asukoht: Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Koordinaadid: 42° N, 24° E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Loodus: Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi: kontinentaalne, mereline ja stepikliima. Riigi pehmet kliimat mõjutavad Vahemeri ja Must meri. Loodus: Pinnamood: Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik Edelaosas on suur mägine ala, kuhu kuuluvad mitmed mäed. Kõrgeim tipp: Musala Rila mägedes on 2925 m kõrge. Jõed: Arda, Iskar, Marica Järved: Bourgas, Pomorie, Srebarna Loodus: Maavarad: kaevandatakse pruunsütt, kivisütt,
Väga vähe sademeid Kliimat mõjutavad tuuled, mis tulevad põhjas üle Pürenee mäestiku, üle mägede jõudvad tuuled on väga kuivad KLIIMA KESKMISED ANDMED Keskmine temperatuur põhjaja keskosas jaanuaris 810 kraadi, augustis 1820 kraadi Keskmine temperatuur lõunas jaanuaris 1012 kraadi ja augustis 2426 kraadi Sademete hulk on keskmiselt 300500 mm aastas Lõunas vähem kui 200 mm aastas Põhjas 9003000 mm aastas Mandriline kliima, Mereline kliima, La Madrid Coruna KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania 2. http://hispaania.wordpress.com/2008/04/2 TÄNAN TÄHELEPANU EEST!;)
Troopilises Edela-Hiinas on keskmine temperatuur jaanuaris 8-14, juulis 20-26°. • Sisemaal sajab 400-600, rannikul põhjaosas 700-1000, lõunaosas 2000- 2500 mm/aastas. Tiibeti kiltmaa kliima on kuiv (sademeid 100-200 mm/aastas) ja karm (keskmine temperatuur jaanuaris -14 kuni -20, juulis 9-15°). • Igilumepiir on 6000 meetri kõrgusel. Euroopa kliima • Suures osas Euroopast valitseb paraskliima, mis läänes on pehme ja mereline, idaosas karmim, kuivem ja kontinentaalsem. • Põhja- ja Lääne-Euroopa kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus, mistõttu talved on Põhja-Euroopas tunduvalt soojemad kui samadel laiustel Aasias ja Põhja-Ameerikas. • Põhja-Jäämere rannikul ja saartel on lähisarktiline ja arktiline kliima • Lõuna-Euroopas seevastu lähistroopiline vahemereline kliima Pindala • Euroopa on maailmajagu, mille pindala on 10 180 000 km2.
Wales (Suurbritannia) Asend Asustus Majandustegevus ·Koordinaadid: 51,5°-53,5°N, 3°-5°W ·Elanikke: 3 064 000 ·Kaubandus ·Wales on Suurbritania osa ja asub ·149 in/ km² ·Põllumajandus Keldi mere ning Iiri mere vahel ·Suuremad linnad: ·Turism ·Parasvöötmes Cardiff ·Loomakasvatus ·Pindala: 20 761 km² Swansea ·Ulatus põhjast lõunasse on 210 km ja Newport idast läände olenevalt kohast 50- 150 km ·Rannajoon on ligi 1500 km Loomastik ·Putukad ja selgrootud ...
Mereline kliima-sademeid,väike temp kõikumine. Mandriline kl-sademetevaene, suur temp kõikumine.Eesti kl-üleminekuline e.paraskontinentaalne kl.suur päike-rannikualad,saared.vähe päikest kõrgustikel.madalrõhkkond e tsüklon-ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga.' tõusvad õhuvoolud''vihmased, tuulised ilmad,talvel sula''eestit mõjutab islandi miinimum.kõrgr- õhkkond e.antitsüklon-ümb. Õhkkonnast kõrgema õhurõhuga.'laskuvad õhuvoolud.''selged,tuule- vaiksed ilmad''eestit mõjutab Assooni,Skandinaavia, (suvel)ja sileeri maks(talvel)''Eesti kl mõjutab: päikesekiirguse hulk,õhumassid,aluspind,läänemeri. Rannik-maismaa ja mere kokkupuuteala,mille piires on kujunenud meterekkelised pinnavormid. Rand- mais- maa osa rannikul,mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda.Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik, nt fjordrannik.Lauskrannik- lauge reljeefiga rannik,väikesed kõrguste vahed.Järsakrand-kujuneb kohas,kus meri randa murrutab. Pankr...
luiteid, eriti ranna ääres. Kesmine kõrgus on 31 m. Lääneosa on liivane ja moreenne, kesk- ja idaosa on künklikum. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist. Riigi ida osas on viljakad pruunmullad. Lääne osas aga väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad. Sealne põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Taanis ei ole vaja teostada maaparandustöid, kuna kliima on hea, mis annab piisavalt niiskust. Taani kliima on heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Aasta keskmine sademete hulk idas on 600mm ja läänes 800mm. Vihmaseid päevi on aastas keskmiselt 121. Kõige rohkem sajab septembris, oktoobris ja novembris. Temperatuur ei ületa 26 kraadi. Talved on lumevaesed ning soojad. Suved see eest aga vihmased ja jahedad. Põllumajandus on Taanis tänapäeva tootlikum ja olulisem majanduharu. Üle poole pindalast on põllumaa all ning paremad põllud asuvad kesk-ja idaosas.
Põllumajandus Hollandis. Andra Toom Rakvere Gümnaasium 11B Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks. Võrdluse tõin Hollandi ja Valgevene vahel. HOLLAND UKRAINA Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Valitseb parassoe mereline kliima 51. ja 56. põhjalaiuse vahel. Suved on soojad ja pilvised, sageli sajab. Valitseb kontinentaalne kliima. Kliima Talv on sademete rohkem kui suvi, kuid Aastas keskmiselt peaaegu 700 üldiselt jagunevad sademed kuude vahel mm. suhteliselt ühtlaseltab vihma.
13. Talverehve kasutatakse harva- winter tyres are seldom used 14. Veekindlad joped ja vihmavarjud- waterproof coats and umbrellas 15. Keskmine aasta temperatuur- Annual tempearature over the year 16. Ilma väljavaade- weather outlook 17. Auto klaasipühkijad- car windscreen wipers 18. Lumesahk- snowplough 19. Esimene lill on lumikelluke- first flower is snowdrop 20. Äikesetorm- thunderstorm 21. Ilm on lühiajaline aga kliima pikaajaline- weather is short term and climate is long term 22. Mereline kliima- maritine climate 23. Vahemereline kliima- merreterreian climate 24. Kaugus merest- distance from the sea 25. Võimutsevad tuuled merelt- prevailing winds 26. Õhu tihedus sõltub kõrgusest- air density depends on altidude 27. Ookeanihoovused- ocean currents 28. Õhurõhk- air preassure 29. Sademed- precipitation 30. Vesi aurustub ja muutub veeauruks- water vapowizes and turnis into vapour 31. Küllastunud veeaur- saturated vapour 32. Udune ja pilvine ilm- foggy and cloudy weather 33
Horvaatias on rahaühikuks kuna (HRK) Vaatamisväärt kohad Istra majakas Looduslik ja põnev Beredine koobas (pildil) Bale kivilinn, mis on justkui Istra hoolikalt peidetud pärl Vrasari kalurilinn Vajalikud esemed Horvaatiasse peaks kaasa võtma kindlasti: päikeseprillid, päikesekreemi, kindlasti peab pead katma rätik või õhuline müts, kotis peaks olema ka pudel vett Toit Rannikualadel valitseb menüüd mereline toit kõik, mis Vahemerest värskelt püütud. Levinud on kaheksajalasalat, lambapraad. Magustoiduks üsna tavaliselt pannkook või õunastruudel. Kõrvale juuakse Horvaatia veini
temperatuur Tallinnas -5°C siis New Delhis on temperatuur 14,1°C ja kui juulis on Tallinnas temperatuur 17°C siis New Delhis on 31°C. 2. Temperatuuride amplituudid on võrdsed (20°C kraadi). 3. Sademete hulk on New Delhis ( 706,4mm) natukene suurem kui Tallinnas (565mm). Kui Tallinnas jaotub see aasta jooksul palju ühtlasemalt. 5. New Delhi asub Euraasia mandril. New Delhi on India pealinn, see asub India põhjaosas. Kuigi see asub ranniku alal ja seda mõjutab mereline kliima. New Delhi koordinaadid on 28°36´ põhjalaius ja 77° 12´ idapikkust. Pehme, niiske kliima kuiva talvega, sademete rohkeima kuu sademete hulk ületab vähemalt kümnekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga (Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi-Cwa). Suvi on väga soe. Kaugus ookeanis on umbes 900 km (India ookean) Kliimat mõjutab soe hoovus, mis toob kaasa sooja ja niiske kliima. Absoluutne kõrgus merepinnast on 211m - mäestikud kliimat ei mõjuta.
Euroopa. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk-Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud (Tsehhi massiiv, Reini Kiltkivimäestik, Keskmassiiv). Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde: Euroopa kõrgeim mäestik Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc, 4808 m), Karpaadid, Püreneed, Apenniinid ja Stara planina. Mägede vahel asub ma...
Iirimaal on põhiliseks piiriks merepiir.Tema naaberriigid on Inglismaa, Šotimaa.Riigi pindala on 70280 km2.Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt teine saar.Minu arust on Iirima pindala poolest keskmine võrreldes teiste riikidega. 3. Loodus Suurem osa Iirimaast on mägine ja kivine. Ohtralt leidub erinevaid karstivorme, maa aluseid jõgesid ja järvi. Edelas on Iirimaa kõige kuulsamad mäed.Näiteks Carrauntoohil,Comeraghi. Iirimaa asub parasvöötmelises kliimavöötmes.Valitseb mereline kliima.Tihedad vihmad, tugevad tuuled ja udu. Talv on pehme, ilma pakaseta.Jaanuari keskmine temperatuur on 5-8C.Suvi on pilvine, Juuli keskmine temperatuur on 14-16C.Aasta sademetehulk on 700-800mm.Kõige rohkem sajab talvel.Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat. Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel.Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu.Näiteks Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse.Tähtsamad jõed: Shannon, Liffey, Suir, Barrow
10. Mussoonide teke Mussoonid on tuuled, mis puhuvad maa ja mehe vahel. 11. Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Sooja õhku saabub ainult läänest. 12. Peamised õhumassid Arktiline õhk külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Parasvöötme mereline õhk niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temp määratud kiirgusreziimi sesoonse kõikumise poolt. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. See on välja kujunenud ookenide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis
ookeanilt läänetuultega maismaale kanduvat niiske õhu voolu.Sellest tulenevalt on sademeid palju ja talved on pehmed.Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks. 14.Iseloomusta peamisi õhumasse 1) Arktiline õhk- külm ja kuiv.Eestis on see kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. 2) Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.Eestis esineb seda sageli.Talvel on selle mõjul sulailmad,suvel aga vihmased ja tuulised. 3) Parasvöötme kontinetaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Eestis esineb sellist õhku sageli.Suvel palav ja talvel pakaseline ilm. 4) Troopiline mereline õhk- soe ja niiske. 5) Troopiline kontinentaalne õhk-palav ja väga kuiv.Eestis ei esine. 6)Ekvatoriaalne õhk-kuum ja niiske.Eestis ei esine. 7)Antarktiline õhk-külm ja kuiv
ookeanilt läänetuultega maismaale kanduvat niiske õhu voolu.Sellest tulenevalt on sademeid palju ja talved on pehmed.Jaanuari isotermid kulgevad põhja-lõunasuunaliselt nii, et lääne pool on soojem ja ida poole läheb järjest külmemaks. 14.Iseloomusta peamisi õhumasse 1) Arktiline õhk- külm ja kuiv.Eestis on see kõige sagedamini talvel, põhjustades tugevat pakast ja kevadel, kui ilm on väga jahe ja selge. 2) Parasvöötme mereline õhk- niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe.Eestis esineb seda sageli.Talvel on selle mõjul sulailmad,suvel aga vihmased ja tuulised. 3) Parasvöötme kontinetaalne õhk- kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Eestis esineb sellist õhku sageli.Suvel palav ja talvel pakaseline ilm. 4) Troopiline mereline õhk- soe ja niiske. 5) Troopiline kontinentaalne õhk-palav ja väga kuiv.Eestis ei esine. 6)Ekvatoriaalne õhk-kuum ja niiske.Eestis ei esine. 7)Antarktiline õhk-külm ja kuiv
Referaat 8.b klass Võru 2008 Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima. Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui
Atlandi ookeanilt tulevad läänetuulega maismaale niiske õhu voolud (e sademeid palju [talved pehmed]). 43. Mis on ÕHUMASS? õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused. kui õhumass liigub, muutuvad ka omadused. 44. Loetle erinevaid õhumasse. 1) ARKTILINE ÕHK: külm ja kuiv kujuneb PõhjaJäämere väljadel. 2) PARASVÖÖTME MERELINE ÕHK: niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. 3) PARASVÖÖTME KONTINENTAALNE ÕHK: kuiv, suvel üsna soe, talvel vägak külm kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. 4) TROOPILINE MERELINE ÕHK: soe ja niiske kujuneb välja ookeanide kohal kõrgrõhuvööndis ja passaattuulte vööndis. 5) TROOPILINE KONTINENTAALNE ÕHK: palav ja äärmiselt kuiv kujuneb välja troopiliste kõrbete kohal.
· Wallis ja Futuna saared Vaikses ookeanis Samoa saarestikus · Prantsuse Polüneesia Tuamotu arhipelaag ja Seltsisaared Loodus 50% Prantsusmaa pindalast hõlmavad madalikud: · Põhja-Prantsusmaa madalik, Loire madalik, Akvitaania madalik, Languedoci madalik · mägesid: Prantsuse Keskmassiiv, Vogeesid, Ardennid, Püreneed ja Alpid · Kõrgeim tipp Mont Blanc 4807 m Kliima · suuremal osal Prantsusmaast valitseb mereline paraskliima, lõunarannikul vahemereline kliima · keskmine temperatuur jaanuaris: põhjaosas 1-3, lõunaosas 6-8 keskmine temperatuur juulis: põhjaosas 16-18, lõunaosas 22-26 Loodus · laialehiste metsade ala tamme ja pöögimetsad · mägedes okasmetsad · metsa all on 25% Prantsusmaa pindalast · Vahemere rannikul kasvab makja Suuremad linnad: · Pariis · Marseille · Lyon · Lille · Bordeaux · Nice · Touluse
Eestis on paraskontinentaalne kliima (merelise ja mandrilise vahepealne). Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Geograafiline laius 57º-59º pl. määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad t...
Taani Kairi Tamm Markus Päll 10B Maakasutus Müük Mets 14% Põllumaa 68% Rohumaa 18% Pinnamood Valdavalt tasane või laugjas Kõrgeim punkt on vaid 173 meetrit üle merepinna Paljandub ka kriidikaljusid Leidub ka fjordrannikuid Lääneosa on liivane ja moreenne Kesk ja idaosa on künklikum Kliima Heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima Aasta keskmine sademete hulk on idas 600 m, läänes 800 m. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige rohkem sademeid septembris, oktoobris, novembris Temperatuur ei küündi üle 26 Talved on lumevaesed ning soojad Suved vihmased ja jahedad Mullad Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist Idaosas viljakad pruunmullad Lääneosas väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad Põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Brüssel Brüssel on Belgia pealinn Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi, mis 18671871 kaeti kesklinnas täielikult Brüsselis asub mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Neist olulisemad on NATO ja Euroopa Liit Rahvaarv Brüsselis 1 080 790 Brüsselis on mereline kliima, sest Atlandi ookeanilt saabuvad sinna sageli niisked õhumassid Kõige rohkem sajab novembris ja detsembris (79 mm), kõige vähem veebruaris (53 mm) ja aprillis (54 mm) Brüssel Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Võrdlus 1
keelse nimega København. Linnas elab 1,199,224 inimest. Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on Taani kroon(DKK). Riik on Euroopa riikide seas väikesemate hulgas. Joonis 2. Taani kuningriigi lipp Allikas: Flags Of The World Joonis 3. Taani kuningriigi vapp Allikas: Heraldry of the world 2. Riigi geograafilise asendi iseloomustus Riik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Riigil on 68 km riigipiiri mandril ning kõik ülejäänud riigipiir on mereline. Tänu riiki läbivale laevateele on riigi majanduslik areng väga kiire. Taani asub Põhja-Euroopas ning on ümbritsetud ida poolt Läänemere lääne poolt Põhjamere ning lõuna poolt Saksamaaga. Kuulub arenenud riikide hulka. Suuremad jõed on Gudenå, Kongeåen, Odense jõgi. Suurimad järved on Arresø, Egå Engsø ja Furesø. Asub parasvöötmelises kliimas. Riigi reljeef on tasane lauskmaa. Tähtsaimad loodusvarad on magaas, petrooleum, kala, sool, kriit, killustik, liiv ja lubjakivi
Eesti geograafiline asend Eesti Vabariik asub Euroopa põhjaosas Läänemere idarannikul. Balti riikidest on Eesti põhjapoolseim ja pindalalt väikseim. Läänemeri ning selle osad Soome laht ja Liivi laht ehk Riia laht ümbritsevat Eesti territooriumi kolmest küljest: läänest, põhjast ja edelast. Eesti moodustab ulatusliku, kuid looduslikult raskesti piiriteldava poolsaare Soome lahe ja Riia lahe vahel. Mandri-Eesti keskpunkt on 58 kraadi 41 minutit põhjalaiust ja 25 kraadi ja 54 minutit idapikkust, mille kivine tähis asub Tallinn-Tartu maantee ääres Adaverest paar kilomeetrit lõuna pool vasakul pool metsatukas. Eestimaa: ·idapoolsem paik - Narva linn (280 13/ ip ·lõunapoolseim paik - Naha talu, mis asub Peetri jõe ääres Mõniste vallas Võrumaal 570 30/ pl ·läänepoolsem paik - Nootamaa laid Saaremaa läänerannikul (210 46/ ip), mandriosas Ramsi neem Noarootsi...
looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Maastik · Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. Kliima · Kliima on mereline · sademeid 900...1400 mm · vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis) · Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C. · Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. · Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis. Maavarad Rahvastik · 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. 1. Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid. õhutemperatuur,õhu niiskus,sademete hulk,tuule kiirus ja õhurõhk. 2. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. astronoomiline ja geograafiline 3. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Päikesekiirguse muutumist atmosfääris-Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab Kiirgusbilanss-maapinnalt neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest....
kohal kevadel külm ja selge Parasvöötme mereline mP Parasvöötmes ookeanide Niiske, talvel suht. soe, Talvel sulailmad, suvel
5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? Madalrõhuala Islandi miinimum, Lõuna-Aasia miinimum, kõrgrõhuala Assoori maksimum, Aasia maksimum. Eestit kliimat mõjutavad kõige rohkem Islandi miinimum ja Aasia maksimum. 6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? Kõige rohkem sajab Sotimaa läänerannikul, sest seal on parasvöötmeline mereline kliima. 7. Miks on talved Eestis soojemad, kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Miks soojemad, kui Siberis? Sest meile saabuvad Põhja-Atlandilt soojad õhumassid. 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises kliimavöötmesse jõuab päikesekiirgust kõige vähem ning kiirgusreziimi mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Vähesed sademed (200-400mm/a) langevad
Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. 5.2. Kiirgusbilanss Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuus, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui aga ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass, on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäär vastu annab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, sega tugevam on efektiivne kiirgus. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss
madalama õhurõhuga piirkonnad ehk maksimuumid ja miinimumid, sest nad kujundvad nad kujundavad õhuringlust palju suuremal, kui on nende endi pindala. EESTI ILMA KUJUNDAJAD Islandi miinimum, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku. Assoori maksimum, mille mõjul esinem meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Grööni või Siberi maksimum pakaselised talveilmad. Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseks. Siin on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilma sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Soojemat õhku saabub siis meile ainult läänest, Atlandi ookeani kohalt. Kui läänevool on väga tugev, siis on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises,
kilomeetri Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Üldandmed Keel Inglise ja Maoori Pealinn Wellington Riigipea Elizabeth II Kindralkuberner Anand Satyanand Pindala 268 680 km² Rahvaarv 4 213 418 Rahaühik Dollar Looduslikud tingimused Valdavalt mägine maa Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Saarel on ka geisrid, mudavulkaanid ja kuumaveeallikad Kliima on mereline, ühtlane ja pehme Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi Ajalooline kujunemine · Polüneesia meresõitjad saabusid Uus- Meremaale 11. ja 13. sajandi · Esimesed eurooplased saabusid sinna 1642.a. · 1643. aastal tõestastati, et eeldatav Lõuna-Ameerika on hoopis saar · 1834. a. veendi Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis Uus-Meremaa Iseseivusdeklaratsioonini
aga Hvannadalshnjúkur ( Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Islani kliima Tänu PõhjaAtlandi hoovusele valitseb Islandil mereline, pehme kliima. Keskmine õhutemperatuur jaanuaris on +1 kuni 3°C ning juulis 1011°C. Aasta keskmine Click to edit Master text styles temperatuur Reykjavikis on 5°C. Second level Talvel võib temperatuur langeda Third level kuni 15°C PõhjaIslandil ja Fourth level
Mesopotaamia: - Jõgede vaheline ala (Eufrati ja Tigrise vahel) Sumerid kõige varasemad rahvad Riiginimed: · Akadi · Vana-Babüloonia · Assüüria impeerium · Uus-Babüloonia Senuhe jutustus elu pärast surma Gilgames igavene elu Tähestik on pärit Foiniikiast FOINIIKIA meresõitjad/kolooniate rajamine Vana-Testament · Juutide Jumala nimi jahve · Araablased Allah · Muhameedlased Allah Kreeka · Kreeka ja Rooma geograafilised olud -Sarnasused: mere lähedal, mereline kliima, põlluharimine (vein ja oliivid) -Erinevused: Kreeka oli mägisem, Rooma ei olnud nii mägine, Kreekal ei tekkinud ühtset riiki, Kreeklased oli suuremad meresõitjad Kreeka ajaloo perioodid: · Kreeta-Mükeene ehk Egeuse mere periood · Arhailine · Klassikaline · Hellenism Ateena ja Sparta võrdlus! Demokraatia, aristokraatia, türannia Kreeka jumalad Rooma jumalad Sarnasused: templid, preestris (usupidustused) Rooma ajalooetapid: · Etruskid · Kuningate ajajärk /7 kuningat
Asend parasvöötme põhja poolses osas okas ja segametsa piiril. 20. Naaberriikides on kõrge majandus tasemega Soome,Rootsi,Läti.Ida piiril asub venemaa kellega on suhted programaatilised,majandus suhted paranevad. 21. SKT-sisemajanduse kogutoodang (aastajooksul tootetud kaupade ja teenuste kogu väärtus). 22. Juhtivaks on muutunud teenindus sektor.Teisel kohal on töötlev tööstus ning kõige väiksem on hankiva tööstuse osatähtsus. 23. Eesti mereline asend soodustab mere transpordi arengut nii kauba vedude kui transpordina. 24. NSVL-i okupeerimine. 25. Et vaesemates kohtades arendataks ka ümbrust.
Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele peatus-, pesitsus-, sulgimis- ja toitumispaigaks. Siin paljandub 400 miljoni aasta vanune geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere koralliriffidega. Vilsandi rahvuspargis on registreeritud üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku, mida on üle 4000 paari
Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvaheliselt tuntud linnusaared on rändlindudele peatus-, pesitsus-, sulgimis- ja toitumispaigaks. Siin paljandub 400 miljoni aasta vanune geoloogiline pealiskord kunagise troopilise mere koralliriffidega. Vilsandi rahvuspargis on registreeritud üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku, mida on üle 4000 paari
atmosfääri front - kitsas elradusvöönd kahe erinevate omaduste õhumassi vahel võib olla statsionaarne või liikuv Õhumasside klassifitseerimine - arktiline A-põhja jäämere ümbrus - antarktiline AA - antarktikas - polaarne P parasvööde - Troopiline T - ekvatoriaalne E mereline(m) ja kontinentaalne õhk(c) peamised õhmassid - mandriline arktiline(antarktiline) :cA(cAA) - väga külm ja kuiv -46C 0.1g/kg - mandriline polaarne cP külm kuiv -11C 1,4g/kg - mereline polaarne mP jahe niiske 4C 4,4g/kg - mandriline troopiline cT soe, kuiv 24C 11g/kg - mereline troopiline mT soe niiske 24c 17g/kg - mereline ekvatoriaalne mE väga soe ja väga niiske 27C 19g/kg frondid loe lisalehe pealt: Põhja-Atlandi ostsillatsioon on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi(püsiv madalrõhuala) ja Assoori maskimumi(kõrgrõhuala) vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumise erinevail aastail Atlandi ookeani põhjaosas.
EGEUSE e. KREETA-MÜKEENE KUNST Egeuse meri oli sobiv koht laevaliikluseks, isegi kui laevad olid veel täiesti algelised. III aastatuhande lõpus e.Kr. oli seal kohati välja kujunenud mereline kõrgkultuur. Tugeva keskvõimuga suurriiki ei tekkinud, kogukonnad jäid iseseisvaks. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose ps. Asultetes, millest tähtsaim oli Mükeene. Kreetal polnud karta välisvaenlasi, kuni nende laevastik oli tugev, seega nad oma linnu ei kindlustanud. Nenede usuelu kohta pole palju teada, ilmselt oli esikohal viljakusekultus. Toimunud oli ühiskondlik kihistumine ja võimul kohaliku valitsejad, nähtavasti polnud nende võim nii suur, et
b) Niiskust on vähe. 6. Miks Aasia siseosades, Jenissei jõest idas, on levinud vaid lehise-heletaiga? a) Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised b) kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke 7. Milles seisneb Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannikualade okasmetsade omapära? Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline. LOOMAD 8. Miks on okasmetsade loomastik liigivaene? toitu leidub napilt 9. Millisel aastaajal ja miks on okasmetsas loomaliike rohkem? Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed. INIMTEGEVUS 10. Kuhu on peamiselt koondunud asulad? Kevadel, kui voolama hakkavad sulaveed. Miks? Sealt saadakse toitu. 11. Nimeta peamised keskkonnaprobleemid okasmetsade piirkonnast. a) happevihmad b) Tehased ja vabrikud
veekihti. Maismaal soojeneb samal ajal vaid maapinnalähedane õhukene pinnasekiht. Veepind on tasane. 4. Kuidas merehoovuses ühtlustuvad ookeanides küll lõunamerede, kui ka polaarmerede temperatuure? – kuna hoovused on kas soojad või külmad ja siis need ühtlustavadki med. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse ja külmad jahutavad soojade vett ja rannike kliimat. 5. Kirjutades lause: „merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb mereline, maismaa kohal aga mandriline kliima“ uuesti ümbes, asendades 2 sõna nende rahvusvahelise vastega. – merede kohal paiknevates õhumassides kujuneb maritiimne kliima, maismaa kohal aga kontinentaalne kliima. 6. A) mis on temperatuuri amplituud? – maksimum ja miinimum temperatuuri vahe. b) milline on see ööpäeva lõikes madalaima näidu -4C ja kõrgeima temperatuuri näidu 4C puhul? – 8kraadi. 7. Anna mõistetele – passaadid, mussoonid, briisid, tsüklonid,
geograafia kontrolltõõ rohtlad ja metsad. 1.loodusvõõndite asend kaardil vastus-okasmets-parasvõõtme mandriline lehtmets-parasvõõtme mereline rohtla-parasvõõde 2.mullad,võrdlus,nimetused,tunnused,kliima ja taimestiku mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise
kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitatakse tõkketamme ja kuivenduskanaleid. Hollandis hõivatakse, aga ka järjest uusi merealasid- piiratakse tammisega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks- poldriteks. Nimodi kasav Hollandi maismaa pidevalt. Hollandi tasane maapind kerkib kagus Ardenni mäestiku suunas. Valitseb parassoe mereline kliima; keskmine temperatuur jaanuaris 2-3 kraadi (harva pakast), juulis 18-19 kraadi. Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved. Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja
Geograafia kontrolltöö 1. Euroopa kliimavööndid. 1) Arktiline. a) Külm ja kuiv. b) Norra Teravmäed. 2) Lähisarktiline a) Põhja-Rootsi, Põhja-Soome. 3) Parasvööde. a) Mereline rohkem sademeid, temp kõigub vähe. b) Mandriline vähem sademeid, temp kõigub rohkem. 4) Lähistroopiline. a) Suvel kuum ja kuiv. b) Talvel jahedam ja niiske. c) Lõuna-Euroopa. Kliimadiagrammide lugemine, kliimadiagrammide järgi kliimavööndi määramine. 2. Mis kujundab Euroopa kliimat ja kuidas? 1) Euroopa kliimat mõjutab kõige rohkem soe Golfi hoovus.
tagajärjel. 12.Mussoonide teke Mussoonid on tuuled, mis puhuvad maa ja mehe vahel. 13.Õhuringluse mõju Eesti kliimale Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilm sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Sooja õhku saabub ainult läänest. 14.Peamised õhumassid Arktiline õhk külm ja kuiv. See on kujunenud Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Liikudes kaugemale lõunasse õhk soojeneb vähehaaval ja muutub järjest kuivemaks. Parasvöötme mereline õhk niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Ta kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Valitseb pilves ja sajune ilm. Parasvöötme kontinentaalne õhk kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm. Ta kujuneb välja mandri kohal keskmistel laiustel. Ilm on valdavalt selge. Temp määratud kiirgusre~iimi sesoonse kõikumise poolt. Troopiline mereline õhk soe ja niiske. See on välja kujunenud ookenide kohal kõrgrõhuvööndis ja pasaattuulte vööndis
3.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu veekogudesse. Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni. 4.Selgita sademete ja auramise vahekorda eri kliimavöötmetes. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda ulatuslikumal ajal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Mägede juures sajab palju kuna mäed talistavad õhumasside liikumist merelt maismaale. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. 5.Selgita maailmamere osa kliima kujunemises. Tänu maailmamerele tekivad maismaale sademed. 6.Selgita temperatuuri, auramise ja soolsuse seoseid maailmamere eri osades. Temperatuur- 92% neelab maailmameri päikesekiirgust
Kuna Kuu ei liigu ümber Maa ühtlase kiirusega, siis on võimalik natuke "nurga taha" piiluda. See libratsiooni nime all tuntud efekt võimaldab näha 59% kogu Kuu pinnast. Terves ulatuses nägid inimesed Kuu tagakülge aga alles 1959. aastal, kui nõukogude automaatjaam "Luna 3" edastas sellest pärast möödalendu esimesed, paraku küll üsna udused fotod. Kuu esi- ja tagakülg on väga erineva välimusega. Esikülg on mereline, need hõlmavad selle pindalast tervelt 40 protsenti. Kuu tagakülg on see-eest mandriline ja sellel on vaid kaks väheldast merd, mis hõlmavad kokku vaid 3% pindalast. Kuu esikülg on väga mereline ja tagakülg palju tasapinnalisem, seal on ainult kaks merd. Kuul lähimal vaatlusel on näha seal mitmeid mäeahelikke, orge, lõhesid ja kraatreid. Mägedele on nimed pandud Maal asuvate mägede järgi, nt Alpid, Kaukasus jms.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
