A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris
Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine kamardumine. Mustmullad kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõme...
Kuidas seista kätel 1. Otsi koht, kus maapind on lame ja ühetasane ning kus pole mööbliesemeid ega muid asju, mille otsas võid end vigastada, kui peaksid kukkuma. Kõige paremini sobivad õues muruga kaetud pinnad või võimlamatid. 2. Seisa sirgelt ja tõsta käed pea kohale. 3. Vii käed hooga maa poole ning painuta samal ajal ülakeha ettepoole 4. Kui su käed maad puudutavad, pead raskuse jalgadelt kätele viima. Tõuka jalad üles, kõigepealt üks ja siis teine. See on kätelseisu kõige raskem osa. Kui sa jalgu
Biosfäär:Maa osa,mida asustavad elusorganismid1)maismaa pindmine kiht(litosfääri ülemine osa)2)veekogud(hüdrosfäär)3)õhkkond (atmosfääri alumine osa).Biosfääri osa moodustavad maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht.Mäger kaevab 6m sügavusi urge .Mikroorg.on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad.Järved,jõed,tiigid,lombid,mered,ookeanid.Veekogu de elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas,pindmises kihis,kus on valgust.Taimed saavad elada seal kus on valgust,loomad isegi seal,kus on pime.Veekeskkonn a moodustavad kõik veekogud.Kuni20km.Õhus on:putukad,linnud,nahkh,nad kasutavad õhku liikumiseks,toidu haaramiseks.Ülejaanud
• Ja puhas Islandi õhk on eriline ja tervistav. Tekkime • Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. • Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Loodus • Islandi pindala on 103 000 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad. • Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid • Islandi talved on suhteliselt soojad, meri islandi ümer enamsti ei jäätu Kliima • Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja- Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul. • Lisaks põhjamaa päikeses sillerdavatele liustikele on seal tulemäed ja kuumaveeallikad,
Sademetevaesed on Lääne-Eesti saared ja kõrgustike varjus olevad Võrtsjärve nõgu ja Peipsi madalik. Sademeterohked on kõrgustikud. See on nii, sest kõrgustikud püüavad pilvi ning sademed sajavad maha ühelpool mäge, teine nõlv jääb kuivaks. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Nafta, põlevkivi, maagaasi, kivi-ja pruunsüsi põletamisel tekib CO2 ja teised kasvuhoonegaasid, mis lasevad päikesekiirguse maale, kuid see ei peegeldu tagasi maailmaruumi ning maapind soojeneb ning sellega kaasneb kliima soojenemine ning liustike sulamine, mis põhjustab maailmamere tõusu. Kas sinu kodukoht asub merelisema või mandrilisema kliimaga alal? merelisema kliimaga alal. Mida näitab tuuleroos? Kuidas sellist diagrammi koostatakse? Tuuleroosilt on näha, millised tuuled olid vaatlusperioodi jooksul valdavad. Millised tegurid mõjutavad Läänemere vee omadusi? Atlandi ookean, seda ümbritsevad 9 arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki.
Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid.
teine aastaaeg algab, nii nagu tehakse kütteperioodi algusegi puhul. Võib öelda, et kogu elu (sealhulgas põllutööd) oleneb suurel määral klimatoloogiliste aastaaegade kulgemisest. Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist. Varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsivate temperatuuride vahemikus 513 kraadi. Suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C. See langeb kokku ajaga, mil väljas võib hakata kasvatama soojalembelisi köögivilju, viljapuud on lõpetanud õitsemise, kuid pihlakas alles puhkeb õide. 3
Dinosaurused Carl Patrason 7.A Klass Kes olid dinosaurused? Dinosaurused olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Tänapäeval käsitletakse neid roomajate klassi ülemseltsis Teadlaste arvates oli dinosauruseid vähemalt 1500 liiki. Teada olevaid liike umbes 500 ja need jaotatakse 44 sugukonda. Triiase ajastu Triiase ajastul oli maapind ühtlaselt kokku liidetud, moodustades hiidmandri : Pangaea Triiase ajastul olid päevad lühemad kui praegu kuna Maa pöörles siis kiiremini. Triiase päev ei kestnud 24 tundi vaid 22 ¾ tundi Sisalvaagnalised Kõik lihasööjad dinosaurused olid sisalvaagnalised, sealhulgas ka mõned taimtoidulised. Sisalvaagnalised saab jagada kahte rühma : teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjad dinosaurused
imepisikesed, 1000 korda väiksemad kui 1mm või veel väiksemad. Veepiiskade alla kukkudes tekib õhutakistus ehk õhk jääb allapool tee peale ette. Teiseks põhjuseks võib lugeda, et niiske õhk tõuseb kogu aeg üles ja ei lase veepiiskadel alla kukkuda. Õhtul võib öelda, et pilved tulevad ööseks maapinnale magama. Õhtul vajub päike madalamale ja soojendab suuremat maatükki, sest kiired langevad nurga alt. Päike ei jõua piisavalt niisked õhku aurustada. Aga ka maapind on soe ning pilved aurustuvad ära. Veepiisad aurustuvad ja tekib veeaur. Veeaurust muutub õhk niiskeks ja maapinnale tekib kaste.
Kasvuhooneefekt Päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbritsevad atmosfääri ja neeldub maapinnale. Selle tulemusena maapind soojeneb ja kiirgab soojust atmosfääri tagasi. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääris esinevad kasvuhoonegaasid. Nede hulka kuuluvad nt veeaur, süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid, metaan. Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kui kogu Maalt tagasipeegelduv infravalgus hajuks kosmosesse ei oleks meie planeet enam elamiskõlblik
Looduslikud kooslused 1) Madalsoo ja raba erinevused ja sarnasused Erinevused: Raba on liigivaesem kui madalsoo. Raba niiskustase oleneb sademetest, madalsoo sademetest ja põhjaveest. Enamus rabasid looduskaitse all. Rabade kuivendamisel ei saada harimiskõlbliku põllumaad, madalsoo kuivendamisel saadakse. Rabades elab kalu, madalsoodes mitte. Madalsoo vesi on hapnikurikkam kui raba vesi. Madalsoo turvas rohkem lagunenud kui raba turvas. Rabades laukad. Sarnasused: Lindude ja putukate liike palju, tekivad niisketes kohtades, vajavad palju vett, turba tekkimine. 2) Lamminiidu ja looniidu sarnasused ja erinevused Erinevused: Lamminiite leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel, looniitu asub ordoviitsiumi ja siluri paekivi avamusaladel. Lamminiidud on kujunenud lammimetsadest. Looniidu reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Sarnasused...
mais. Suvi on lühike, umbes temperatuur +14 kraadi. 2-2,5 kuud ning keskmine Sademete hulk on ka temperatuur on +10 kraadi. suhteliselt väike 200-350mm Sajab suhteliselt vähe, aastas aastas. on keskmiselt sademeid 250mm. Mullastik Väheviljakad Pinnas on enamjaolt kaetud tundrakeltsmullad. igikeltsega nagu tundrasgi. Aastaringselt on maapind Mullakates on soostunud külmunud. Suvel sulab ainult gleimullad, soomullad ja pealmine kiht. Pinnas on hõrendikute all leetunud liigniiske ja sageli soostunud. gleimullad. Taimestik Tundrataimed on kohastunud Metsatundras vahelduvad elama lühikese jaheda suve puhmastundra ja ja pika polaarpäeva hõrendikud. Metsatundras tingimustes
(kuusel ja männil käbi), et lapsed seda katsuda saaksid. Nii jään neil paremini ka meelde kui nad saavad reaalset lehte katsuda. Siinkohal siis treenime tunnetusprotsessi Mälu. Väljas võiks toimuda tegevus niiviisi, et lastele antakse näiteks seesama puu pilt või siis öeldakse puu nimi, mida nad otsima peavad. Puu leidnuna saavad nad ka Tajuda puukoort, vaadata mis keskkonnas puu paremini kasvab, milline on maapind. Puude otsimisel peaks muidugi jätma välja need puud, mida konkreetses kohas ei leidu, kuna see võib tekitada segadust. Puudest võiksid olla esindatud: kuusk, mänd, tamm, vaher, kask ja näiteks ka pärn. Keidi Piller
aurustumiseks aurustada 6. Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo, efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Positiivne kiirgusbilanss - maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab Negatiivne kiirgusbilanss - maapind annab rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab, selle tagajärjel maapind jahtub Otsekiirgus - jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale Hajuskiirgus - jõuab pärast läbi pilvede hajumist maapinnale Kogukiirgus - otse- ja hajuskiirgus kokku Albeedo - aluspinna peegeldumisvõime
Ma tean, et ma ei suuda seda teha kuna mittekeegi, mittekunagi pole välja mõelnud lauseid, rääkimata väikestest sõnadest, mille kaudu kirjeldada endas pulbitsevaid emotsioone, mis kerkivad esile olles just Sinuga. Su pilk ja sõnad on justkui õrnad käed, mis paitavad mu meeli üsna helgelt. Sinuta tunduvad päevad nii hallid ja ööd on nii kõledad. Kui vaatad mind, jääb aeg mul seisma ja südamest soovin, et see hetk oleks igavene. See maapind, mida puudutanud on Su jalad on minu jaoks püha. Iga kastepiisk rohukõrrel meenutab Su imekauneid sügavsiniseid silmi ja õrnad tuulehood sosistavad aina kõrva kui armas ja kaunis Sa oled. Ma olen läbinisti Sinu lummuses. Tahan, et see hetk kestaks kogu elu. Oota ja ma tulen! Tulen läbi tormi ja raju. Tulen Sinu juurde armastus südames. Ma olen ainult Sinu rüütel, sest mu südametuksed kuuluvad Sulle - mu arm. Sinu õilis Rüütel
arv: 60,589,445 Pealinn: Rooma Riigikeel: itaalia keel Rooma kuulsamad ehitised on Colosseum ja Tituse võidukaar Naaberriigid: Prantsusmaa, Sveits, Sloveenia, Austria Po järv Garda järv Läbib: Prantsusmaa, Pindala: 370 km2 Itaalia ja Austria Suurim sügavus: 346 Pikkus: 652 km m · Asub lähistroopilises kliimavöötmes · Põhja-Itaalia maapind on viljakas · Lõuna-Itaalia on kuiv ja kaljune · Seal kasvavad: apelsiinipuud,sidruni puud, palmis,mandlipuud, õlipuud Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad alpid. Itaallased tervitavad üksteist kergete põsesuudlustega kummalegi põsele, alguses paremale poole ja seejärel vasakule Itaallaste külalislahkus on tuntud kogu maailmas. Külalistele pakutakse suurepäraseid toite
sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Õhumassid sõltub päikesekiirgusest kui ka aluspinna iseärasustest. Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ja õhurõhk alaneb tekib madalrõhuala ehk õhurõhumiinimum. Kõrgrõhualad ehk õhurõhumaksimumid tekivad 30-40o pl, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Aluspind mõjutab päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Kiirguse hulk oleneb selles, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. Erinevused Eesti eri osades kliimat mõjutab väga palju Läänemeri, merelise ja mandrilise kliima piiriks on nende vahel olev vöönd, milles peamised kliimategurid muutuvad järsku. Õhutemperatuur, sademete hulk jt kliimategurid muutuvad sõltuvalt sellest, kui suur on kaugus rannajoonest. Umbes 20 km kaugusele sisemaale ulatub merebriis, mis takistab pilvede teket. Õhutemperatuur madalaim temp
Järeltõukeid registreeriti tundlike seismomeetritega veel novembrikuuski. Ehkki Eesti asub maakera juba sadu miljoneid aastatid tagasi jäigastunud piirkonnas, on ajalooürikud maavärinatest korduvalt pajatanud. Näiteks võib tuua 1670. aasta 1. veebruari maavärinakirjelduse Pärnu kandis. Samal aastal märtsis rebinud maarappumine lõhed külmunud maapinda. Hoopis rohkem on andmeid möödunud sajandist ja käesoleva sajandi esimestest aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis. Osmaussaare kandis on maavärinaid täheldatud näiteks 1858, 1869, 1877 ja 1904. aastal. Eriti tugevad tõuked olevat olnud aastal 1877. Eestis ei ole aga maavärinad toimunud mitte ainult loode rajoonides. 28. Jaanuaril 1881. a. oli tugev maavärin näiteks Narva ümbruses. Toonaste ajalehtede andmetel langenud mitmete mõisade seintelt krohvi ja Auvere jaamahoones purunenud isegi mõned aknaruudud
Laidudest veel väiksemad saared 17 Mis on karid? Kivised merepõhja kõrgendikud, mis vee alt välja ei paista. 18 Mis on leetseljak? Veealused liiva ja kruusakuhjatised. 19 Mis on meremärk? Meremeestele hoiatuseks, et tegemist on meres madala kohaga 20 Kui palju kerkib Eesti maapind aastas? 2-5 mm aastas 21 Miks Eesti maapind kerkib? Sest varem oli siin raske mandrijää peal, mis surus maapinna kokku 22 Kuna maa kerkib iga aasta, siis mida see 1 pindala suureneb endaga kaasa toob? (4) 2 rannajoone pikkus suureneb 3 tekivad uued saared merest
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool
· Tuul puhub ...madalrõhkkonnas vastu kellaosuti liikumise suunda · ...kõrgrõhkkonnas kellaosuti iikumise suunas Tuule baariline seadus põhjapoolkera jaoks (Buys-Ballot): kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremal ja veidi tagapool Briis- lokaalne tsirkulatsioon Merebriis hakkab tekkima paar tundi Briisi tekke põhjuseks enne keskpäeva Maapind soojeneb ja jahtub Merebriis vaibub umbes kella 21-ks kiiremini Soome lahel merebriisi max kiirus 6-9 Meri soojeneb ja jahtub m/s aeglasemalt Merebriis ulatub · Briisi tekkeks soodsaimad merel 10-15 km rannikust tingimused kevade lõpus ja suve sisemaal 15-20 km rannikust alguses temperatuuride erinevused kõige suuremad Maabriis · Maabriis tekib öösel, kui maapind jahtub kiiremini kui meri
Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks.
PEAMISED PROBLEEMID puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak vahtratarjak moodustab suure vana puu tüvel kuni meetripikkuse vertikaalse valgete seenekübarate rivi KASUTUSALAD vahtra õied on meerikkad, neist toituvad paljud putukad vaher annab heledat, hea maitse ja õrna lõhnaga mett ühelt puult võib saada kuni 10 kilo mett varakevadel, enne pungade puhkemist, annab vaher mahla mahlajooks algab juba märtsis, kui maapind on veel kõva ja lumi sulamata, ning lõpeb siis, kui kasel mahlajooks algab, kui maapind on sulanud vahtramahl on märksa magusam kasemahlast, suhkrusisaldus on 1232 lehti saab kasutada söödaks ja allapanuks KASUTAMINE HALJASTUSES vaher talub õhusaastet suhteliselt hästi ja sellepärast kasutatakse teda suurlinnade haljastuses tüve korduva kaksikharunemise ja puidu hea lõhestuvuse tõttu murduvad
Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade vaala vooludega maale MAUNA LOA Kihrvulkaan magma on viskoosne ja happeline, laama tardub kiiresti kilimanjaro, ekna , vesuuv, Krakatau Vulkaanid tekitavad kahju suur hulk saastegaase paiskub õhku ja satub õhku, laava voolud, mi hävitavad elustikku ja matavad . tekkida võivad mudavoolud Pos hea maapind kasvatamiseks, tekib tuhv (kivim), timps, palju mineraale, viljakas muld, saab kasutada energiaallikana MÄESTIKUD Mäe tekke protsess on kurrutus ja kurrutus on see, et maakihid surutakse külgedelt kokku. Kurrutuse puhul alluvad kivimid külgsurvele . himaalaja mäestid, ordileerid, pangasmäestikud. Maakoore murrangute puhul jaotub maakoor pangasteks. Võib vajuda Süvakivimid Tardkivimid tekinud magma tardumisel, kõvad nt graniit, basalt (must kihiline kivim) Paekivi, lubjasüsi
Mulla infiltratsioon Infiltreerumise kiiruse saamiseks mõõdetakse aeg, mis kulub mullapinnal lasuva vee taseme alanemiseks teatud vahemaa võrra. Aja jooksul see kiirus väheneb, sest mullapoorid täituvad veega. Kui muld on veega küllastunud, muutub infiltreerumsie kiirus ühtlaseks. Kui muld on küllastamata, siis on infiltreerumise kiirus suur. Küllastatud mulla puhul on kiirus ühtlane ning sõltub mulla lõimisest ja struktuurist. Kui maapind on täielikult küllastunud ja ei suuda enam vett läbi mullapooride juhtida, läheneb kiirus nullile. Kasutamine: Alustuseks tuleb valida koht, mis asuks mulla kirjeldamise kohast 2-5 meetri kaugusel. Seejärel tuleb ehitada infiltromeeter. Kõige lihtsam on lõigata purkidel põhjad alt ja seejärel märkida purkide siseküljele mõõteskaala millimeetrites (nt. 20-40mm vahedega). Juhul, kui taimkate ei ole maapinnaga ühetasane, siis tuleb see lõigata
6. Kas prootonist, neutronist ja elektronist on väiksemaid osakesi olemas, millest nad koosneda saaks? - neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest. elektronid koosnevad leptonitest 7. Mis on lepton? kõige tuntum lepton on elektron 8. Mis on ühist prootonite ja neutronite koostises? - mõlemad koosnevad kvarkidest 9. Kas ma liigun, kui istun sõitvas autos? - Kui võtta taustsüsteemiks auto, siis selle suhtes ei liigu. Kui võtta aga maapind, siis liigun. 10. Kas pikkus ja mass on konstantsed ülikiirel liikumisel aga aeglasel? - nad muutuvad liikumisel, pikkus väheneb ja liikudes mass suureneb 11. Kuidas aeg aeglustub? - aeglustub siis kui väga suure kiirusega ajale vastu minna
koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli Ostheer’il puudu veel 1600 tanki Mark III ja IV, 2000 suurtükki ja 7000 tankitõrjesuurtükki. Venemaale toodud poolest miljonist hobusest olid pooled 1942. aasta kevadeks surnud. Hitler oli siiski veendunud, et järele jäänud jõududest on küllalt Venemaale lõpu tegemiseks, ja kavatses alustada otsustavat pealetungi niipea, kui maapind kandma hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all- ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes-, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Talvine Vastupealetung Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku. Demjanski ja R ževi vahel sirutus läände tohutu
-)Mida suurem on keha kiirus, seda suurem on kineetiline energia. -)Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad kehad oma asendi tttu teiste kehade suhtes. bi; bi=m x g x h. bi= potensiaalne energia. m=keha mass. h=keha kaugus(krgus) null nivoost. g=9.8N/kg. POTENSIAALNE ENERGIA: -)Null nivoo on mtteline joon, mille suhtes arvutatakse keha krgus(kaugus). -)Null nivoo on vabalt valitav. -)Tavaliselt valitakse null nivooks maapind. -)Null nivool paikneva keha potensiaalne energia on 0, sest h=0; bi=0. -)Potensiaalne energia on viksem kui null ehk negatiivne nendel kehadel, mis asuvad null nivoost madalamal. -)Potensiaalne energia on suurem kui null nendel kehadel mis asuvad null nivoost krgemal. -)Mida suurem on keha mass, seda suurem on tema potensiaalne energia. -)Mida suurem on kaugus null nivoost, seda suurem on potensiaalne energia.
ANTARKTILINE HK- klm ja kuiv, kujunenud mandrit katva jkilbi kohal, maakera kige klmem piirkond ARKTILINE HK- klm ja kuiv, kujunenud P-Jmere jvljade kohal, liikudes lunasse hk soojeneb vhehaaval ja muutub kuivemaks (Eestis talvel, phjustab tugevat klma, ja kevadel, ilma jahedust ja selgust) EKVATORIAALNE HK- kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lhedases madalrhuvndis nii ookeanite kui ka mandrite kohal, esinevad vimsad tusvad huvoolud (konvektsioonivoolud), pevane sadu ja maapind on niiske, sajab rohkem kui aurub (Eestis puudub) PARASVTME KONTINENTAALNE HK- kuiv ja suvel sna soe, talvel vga klm, kujuneb vlja mandri kohal keskmistel laiustel, ilm valdavalt selge, temperatuur on mratud kiirgusreiimi sesoonse kikumise poolt (Eestis esineb sageli, suvel palavus, talvel pakas) PARASVTME MERELINE HK- niiske ja talvel soe, suvel jahe, kujuneb p.vtmes ookeanide kohal, valitseb pilves ja sajune ilm (Eestis esineb seda sageli, umbes vrdselt p.vtme kontin
Ilmaelemendid- päikesekiirguse hulk, õhurõhk, tuule suund, õhutemperatuur. Ilmastikunähtused- sademed, tuisk, udu, äike, vikerkaar. Meteoroogilised mõõteriistad- satelliit, termomeeter, baromeeter, raadiosond. 9.Selgita mõistet seniit. Kui päikesekiired langevad maa peale täisnurga alt. Talvel on külm, sest päike on madalal taevavõlvil, päikesekiirguse hulk on väike ja lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi. Suvel on soe, sest päike on kõrgel taevavõlvil ja maapind neelab päikesekiirgust. 10. Kuidas mõjutavad aluspinna omadused päikesekiirguse peegeldumist? Lumi peegeldab kõige rohkem, muld neelab. 11.Külmvöö (põhjapolaarjoon), parasvöö (põhjapöörijoon), palavvöö (lõunapöörijoon), parasvöö (lõunapöörijoon, külmvöö. 12.Millal vahelduvad aastaajad? Talv algab 22.detsembril. Kevad algab 21.märtsil. Suvi algab 23.juunil. Sügis algab 23.septembril.
Savann mulastik . * Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Savannis levib lausaliselt rohurinne, sest nad ei vaja palju vihma ning taluvad kuivust. * Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannim...
inimene ja ajumaht umbes pool meie omast. II Liikide teke Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Uute liikide tekkimisel on lisaks geneetilistele kõrvalekalletele vajalik ka osa populatsiooni füüsiline eraldatus looduslike tõkete näol. Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. Igal liigil on oma teistest liikidest erinev tunnus. Maailm oli üpris vaenulik. Moodustusid kontinendid. Maapind sarnanes kuu pinnale. Seos on arengu ja ümbritseva keskkonna vahel. Igal isendil on erinev kohanemisvõime. Algul taimed olid madalas vees. Inglise parkides avastati kahte erinevat liiki ööliblikaid. Kõik elusolendid on omavahel sugulased. Inimesed paljunevad sugulisel teel. Mehe spermatosoide toodavad munandid. Spermatosoidide reis võtab aega 12- 24 tundi. Igal liigil on oma teistest liikidest erinev genofond. Iseseisva genofondi tagamiseks peab välja kujunema
5) Termosfäär ( temp tõuseb ja stab. 500km kõrgusel); termopaus 6) Eksosfäär (temp 1800C, 2000 kuni 3000km kõrguseni) Öökülm temp. Langus õhus, maapinnal või taimestikus alla 0C. Tekkepõhjused : 1) advektiivne öökülm tekib kui mujalt tungib meile õhumass temperatuuriga alla 0C. Võib olla pika kestvusega, kuni 4-5 päeva. 2) radiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efetiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja maapinnalähedane õhukiht jahtub. Tekib vaiksel ja selgel ööl. Kestus võib ulatuda kuni 12h. 3) Segatüüpi öökülm tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Prognoosimine õhutemp. langus võrreldes eelmise päevaga (näitaba külmema õhumassi saabumist); pilvitus ja õhuniiskus vähenevad, õhtud selgemad, sademeid ei esine; tuul
Kordamisküsimused 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhu...
Kõige mugavamaks viisiks lainekõrguse prognoosi esitamiseks on lainetuse kaart. Läänemerel on oma jääkood, mille alusel annavad kõik Balti merd ümbritsevad riigid jää iseloomustuse ja navigatsiooni tingimused oma riigi laevafaarvaateri osades. 14. Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni põhimõitted. Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni all mõeldakse maakera ümbritsevate õhuvoolude süsteemi kui tervikut. Kui maapind ei põõrleks ja aluspind oleks ühtlane: Õhuvoolude jaotus maakera ümber sõltuks ainult kiirgusbilansi jaotusest ja sellest tingitud ebavõrdsest õhu soojenemisest Maa üksikuis võõtmeis ekvaatori ja pooluse vahel. Väiksematel geograafilistel laiustel on kiirgusbilanss suurem, maapind ja selle kaudu ka õhk soojeneb rohkem, kui suurematel laiustel. Tekiks lihtne ringvool: ekvaatori piirkonnas soe
A b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad D pilved: As koosnevad lumehelvestest ja kuni Ø=0,05 mm veepiiskadest; konvektsioonipilved koosnevad U veepiiskadest, lumest, rahest, jt. tahketest osakestest. c) jääkristallidest koosnevad pilved: kõik S kiudpilved koosnevad jääkristallidest ja jäänõeltest. M Udu A Kiirguslik- e. radiatsiooniline udu: maapind kiirgab A lakkamatult soojust, mille tagajärjel jahenevad nii maapind kui selle kohal asetsevad õhukihid. Kui maapinnalähedase õhukihi T suhteline niiskus on suur ja temperatuur langeb kastepunktini, E siis algab kondenseerumine e. udu tekkimine. A Esineb sagedamini selgetel suveöödel soodes ja madalamates D niisketes kohtades
8) Kasutatud kirjandus lk 11 Geograafiline asend Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' 34°30' N 110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora kõrb on Eestist umbes 12240 km kaugusel. Pinnamood Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kivikõrbes ehk rähakõrbes on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessist. Sellised kõrbed on eriti tüüpilised Mongooliale ja Põhja- Aafrikale. Kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsilembene. Liivakõrbed on kõige levinumad. Tuule tegevuse tõttu esineb rohkesti luiteid, mis võivad oma asukohta muutes ohustada ka inimtegevust. Liikuvad liivad takistavad taimede kasvamist. Kliima
maapinnale igast suunast. Otsekiirgus jõuab maapinnale mingi kindla nurga all, hajuskiirgusel puudub kindel suund. 8.Maapinnani jõudnud kiirgusest osa neeldub maapinna ülemises kihis (vees), osa peegeldub tagasi maailmaruumi. Neeldunud kiirgus soojendab maapinda ja muutub pikalaineliseks soojuskiirguseks, mis soojendab ümbritsevat õhku (vett) ja hajub. 9.Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivse bilanssi korral saab maapind rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Pideva + bilanssi korral toimub pidev soojenemine, kuni maakera ära põlemiseni. Negatiivse bilanssi korral saab maapind vähem kiirgusenergiat, kui ise soojusena ära annab. Pideva – bilanssi korral toimub pidev jahtumine, ning lõpeb jäätumisega. 10.Vööndiliselt on erinevused suured. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, sest seal on kiirgusbilanss positiivne. Polaaraladel toimub tugev
Läänetuuled, tõusvad õhuvoolud läänetuuled tugevad tuuled õhuvoolud Aastaajad 4 aastaaega Kaks aastaaega Aastaajad vahelduvad 4 aastaaega (temperatuuri järgi) Taimkate okasmetsad tundra Maapind on kaetud jää ja lehtmetsad lumega, taimkate pea-aegu puudub
Füüsikaline m. sood. okasmets Am mandril. 9. Suvi jahe, niiske. Väljaarenematu. Samdlad / Tundra Talv pime, külm. Toita. vaene. samblikud. Füüsikaline m. 10. Poolusi ümbritsev Kogu aasta Puudub. Mikrosk. vetikad Jäävöönd ala. maapind kaetud Füüsikaline ja mõned seened. lume ja jääga. murenemine. Tähtsamad taimed neis vööndites: 1. Ekvatoriaalne vihmamets 2. Savann akaatsia, boabab. 3. Kõrb velvetsia, sukulendid, aaloe. 4. Vahem. põõsastik ja mets rosmariin, salvei , oliivipuu, korgitamm. 5. Rohtla tarn, puju, pojeng. 6. Parasvöötme sega- ja lehtmets kask, vaher, tamm, kuusk, mänd. 7
2.Kus paikneb jäävöönd? Pooluste ümber. Gröönimaa, Antarktika, Kanada Arktika saared. 3.Mis iseloomustab tundra kliimat? Talvel- arktiline õhumass, külm ja kuiv. Suvel- parasvöötme õhumass, jahe ja niiske. 4.Mis iseloomustab jäävööndi kliimat? Aasta ringi negatiivsed temperatuurid, kuuks või pooleteiseks võib sulada külmakõrbes jää. 5.Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail, villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas?
Keemia ja elukeskkond Atmosfääri saastumine · Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 20 miljardt tonni CO2. CO2 sisaldus on 20. sajandi jooksul järjepidevalt tõusnud. · Mõju Maa kliimale: suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääese maailmaruumi. · Maaketra soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. · Tekib kasvuhooneeffekt e. Mannerjää hakkab sulama ja ookeni tase tõuseb. · Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on · atmosfääri sattunud feroone, mille tulemusel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. · Osooniaukude piirkonnas on väga tugev ultravioletkiirgus ja ohtlik päevitada, kuna võib põhjustada nahavähki. · Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt ohtlikud nt. SO ja NO
saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külmunud ja tekkinud igikelts. · Tundramullad · Talvine pakane lõhub pinnast. · Muld on toitainevene ja väga õrn tallamisel. Loomastik · Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud on olulisel kohal, sest maismaaelustik on vaene. · Roomajaid ja kahepaikseid seal ei ela. · Palju närilisi ja putukaid. · Talvel on Island tühi ja eluta. · Osad loomad elavad talve üle lume all.
1) Mis on tundravööndi piiriks? Tundravööndi lõunapiiriks loetakse joont, kus kõige soojema kuu keskmine temperatuur on +10° C. 2) Miks puudub tundra ja metsatundra lõunapoolkeral? Sest lõunapoolkeral puudub vastavad laiuskraadil maismaa. 3) Kuidas tekib polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas tekib külmumise ja sulamise vaheldumisest. 4) Kuidas takistab igikelts inimeste tegevust? Igikelts raskendab hoonete, teede ja muude rajatiste ehitamist. Hooned rajatakse igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb maapinnast pisut kõrgemale. 5) Miks on tundras ja metsatundras palju soid? Suvel õhuke pinnasekiht sulab, aga sügavamalt külmunud pinnas ei lase vett sügavamale imbuda. 6) Miks ei kasva tundras puid? Puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts. 7) Mille poolest erineb metsatundra tundrast? 8) Milliseid maavarasid leidub tundras? Ameerikas Alas...
Sri Lanka Helena Keskpalu 8.C TKoG Sri Lanka üldandmed Saareriik Lõuna-Aasias Asub 6. ja 10. põhjalaiuse vahel Pealinn- Colombo Sri Lanka pindala- 65 610 km² Sri Lanka kliima Sri Lankal on lähistroopiline kliima Aastaringselt soe ja niiske õhk Temperatuur võib ulatuda kuni 35 kraadini Sademeid on aastas enam kui 2300mm Sri Lanka loodus Pärl India ookeanis ja maapealne paradiis Palju rahvusparke Mägine maapind(mäed ulatuvad kuni 2500m kõrguseks) Palju istandusi, kus kasvatatakse teed ja vürtse Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Sri Lankal elab üle 21 miljoni inimese Peamiselt räägitakse singali ja tamili keelt Sõbralikud ja heatahtlikud inimesed Loomad Sri Lankal liikudes näeb igal sammul loomi Hotellides sibavad...
kaldaid kui ka põhja, kannab settematerjali edasi ning jätab selle maha sinna kus veevool aeglustu.Jõe tegevus sõltub sellest kui palju on jõesängis vett ja kui kiiresti see voolab.Vooluhulk ja voolukiirus sõltuvad omakorda kliimast ja jõe langust. Suure languga jõelõigus kulutab jõgi oma sängi järjest sügavamaks ja aja jooksul kujuneb järskude veerudega sügav ja kitsas V-tähe kujuline sälkorg. piirkondades, kus jõed on voolanud väga kaua ning maapind koosneb pehmematest kivimitest on tekkinud sügavad orud, mille on peaaegu püstloodsed veerud. Tasandikujõgi kulutab kaldaid rohkem kui põhja ja jõeorg üha laieneb.Suurtel ja vanadel jõgedel on sageli lai lammorg. Kräestik esineb kiirevoolulistel sure languga jõelõikudel, jõesäng on kivine, sest kiire vool kandis peenema materjali ära.Kui jõgi laskub järsust astangust ja vesi kukub vertikaalselt alla, on tegemist joaga.
Sügis sammub metsades, väljadel, teedel... Sügis on suurte muutuste aeg. Loodus meie ümber muutub kirevaks. Loomad varjuvad külma eest. Lapsed seavad sammud kooli poole. Nüüd on kõigil käed ja jalad tööd täis. Metsa sammudes toob sügis kaasa puude kirjunemise. Lehed muutuvad punakaks või kollakaks ja väänlevad okste küljest lahti. Järgnevalt lendavad need tuulega puust üha kaugemale, et maandudes katta maapind värvilise vaibaga. Peagi on metsades raagus võrad. Siiski kerkib sambla alt välja palju kübaraid. Seened uhkustavad üksteise võidu oma uhkete kuplitega, oodates seenelisi. Putukad poevad põhku, lootes ärgata kevadel, kui ilmad soojenevad. Enamik loomi on ametis talvevarude kogumisega. Samal ajal vooderdavad ülejäänud metaelanikud pesasid, et talveuni tuleks magusam. Linnud varuvad veel viimast energiat, et asuda pikale Lõunamaa reisile
Biosfäär Mis on biosfäär? Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Elustikku on planeedil Maa nii maismaal, vees kui ka õhus. Millest biosfäär koosneb? BIOS Maismaa pindmine kiht e. Veekogud e. Hüdrosfäär FÄÄR Õhkkond e. Atmosfääri Litosfääri ülemine osa alumine osa Litosfääri ülemine osa Maapind ja mõnekümne sentimeetri paksune mullakiht. Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal. Mullas elavad peamiselt ussid, kuid ka mõned pisiimetajad. Mikroorganismid on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad. Hüdrosfäär Mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Kõige rikkam elustik on kaldapiirkon...
Igapäevaselt kasutame elektrit, mis tuleb suures osast põlevkivist. Põlevkivi kaevandati vanasti kirka ja labidaga, hobused aga vedasid põlevkivi maa alt välja. Nüüd on tootlikus suurenenud täna sellele, et seal esiteks lõhatakse üks osa. Laadur viib põlevkivi transportöörilindile ja lindiga liigub põlevkivi maa alt välja. Kuid kaevanduses peab jälgima ka keskkonna säästlikku kasutamist, mistõttu peab maa alla jätma põlevkivist postid, et maapind alla ei vajuks. See aga omakorda tähendab, et kuni 40% põlevkivist jääb maa alla. Tehnoloogia areng suurendab tootmist, aga samas keskkonna säästlikuse nõuded jälle piiravad tootlikkust. Tehastes on üldjoones suur tootlikus, kuna kõik võimalik on ära automatiseeritud ja mehhaniseeritud, mis teeb kõik kiiremaks ja lihtsamaks. Samas kulutatakse raha keskkonna säästlikuse peale. Kuna õhu saastumine peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
