võimäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osalelibisemismääret. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna- pöialiigesel liikuda. Uisu- ehk vabastiil Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tihke lumekihi olemasolu ja laia rada. Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe.Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale.
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või karjamaale jooksma ja õhtul tagasi talli. Metsikud hobused elavad looduses karjana, nende elupaigaks on Aasia stepid ja poolkõrbed. Jääkülmi talvi võimaldab neil üle elada pikk ja paks talvekarvastik. METSIK HOBUNE ...
17.01.2017 2 Varustus Pall on kolmevärviline, tema ümbermõõt peab olema 65-67 cm, kaal 260-280 grammi Rahvusvahelistes kohtumistes kasutatakse viit palli Spordisärkidel peavad nii rinnal kui seljal olema numbrid 17.01.2017 3 Mängijad Mängu ajal peab väljakul olema kuus mängijat Pärast pallingut võivad mängijad vabalt liikuda ja hõivata oma väljakupoolel mistahes koha Igal võistkonnal on õigus registreerida mänguks 12 mängijat, sealhulgas üks spetsiaalne kaitsemängija – libero Libero riietus erineb värvilt võistkonnakaaslaste omast 17.01.2017 4 Eesti Võrkpalli Liit Eesti võrkpalli alaliit Koordineerib võrkpalliga seonduvat tegevust Eestis Lisa saab vaadata http://www.volley.ee/evf?l=est
karvad,juuksed)limaskestad,nah ebasootsate mõjude a moodustavad epiteel ja eest,dermolegaratsioon,võta sidekoed,koos vabade vastu informatsiooni närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, kus toitained imenduvad verre,pärasool,pärak
Korrapärase ehitusega kristallvõre · Pehme materjal Kõrge sulamistemperatuur · Juhib elektrit Sulades tekib grafiit · Kihiline ehitus, kus erinevad kihid Lihvitud teemant briljant saavad üksteise suhtes kergesti Ehete valmistamine liikuda · Erivormid - süsi ja tahm · Pliiatsisüdamed · 2008. aastal toodeti maailmas 1,11 miljonit tonni looduslikku grafiiti Lihvimata teemant Grafiit Kasutatud kirjandus https://www.taskutark.ee/m/susinik-lihtainena/ https://et.wikipedia.org/wiki/Grafiit
munandid- mehe munandid ei paikne oma loomulikus asendis. · Radioaktiivne kiirgus- Vähendab mehe viljakust. · Teatud ravimid /kemikaalid- mõjutavad mehe viljakust.atud ravimid mõjutavad mehe viljakust.65 SEEMNERAKKUDE TRANSPORDITAKISTUS · Infektsioon- Takistab seemnerakkude liikumist väljapoole. · Eesnäärmepõletik- Seemnepurse on valulik · Vasektoomia- Operatsioon, milles lõigatakse läbi seemnejuhad ja spermal ei ole võimalik edasi liikuda. SEKSUAALPROBLEEMID · Ejakulatsiooni puudumine-Mees ei ole võimeline saada orgasmi. · Seljaaju trauma- Ei pruugi tulla seemnepurset. · Ravimid- Mõndade ravimite kõrvalmõju võib olla erektsioonihäire. HORMONAALSED PROBLEEMID · Kasvaja ajuripatsis toob esile Hüpogonadismi ehk sugunäärmete funktsionaalse aktiivsuse vähenemine. · Kaasasündinud LH/FSH defitsiit tähendab seda, et LH ja FSH-i ei toodeta enam nii palju. LH aga reguleerib testosterooni tootmist munandi tasemel.
C - a F b d G fis e B b,es g D fis,cis h Es b,es,as c A fis,cis,gis fis eelmise ja jrgmise bemolli vahel on 4 astet eelmise ja jrgmise dieesi vahel on 5 astet paralleel helistiku leidmiseks tuleb liikuda kas terts les vi alla suurendatud sekund tekib harmoonilises mollis 6 ja krgendatud 7 astme vahel. Suuruseks 1,5t ja laheneb p4 Tkk 1. 3. 5. T6 3. 5. 1. T64 5. 1. 3. Skk 4. 6. 1. S6 6. 1. 4. S64 1. 4. 6. Dkk 5. 7. 2. D6 7. 2. 5. D64 2. 5. 7. v7 ehitatakse 5. ja 4. astmele, laheneb v.s.3 s7 ehitatakse 1. ja 7. astmele, laheneb p8 p1 - 0 v2 - 0.5 s2 - 1 v3 - 1.5 s3 - 2 p4 - 2.5 p5 - 3.5 v6 - 4 s6 - 4.5 v7 - 5 s7 - 5.5 p8 - 6
Maroko Vabariik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer e juhtslaidi teksti laadide Teine redigeerimiseks tase tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Üldinfo Pealinn: Rabat Rahvaarv:30 182 000 (2006) Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Maroko dirham ( MAD ) Iseseisvus: 1956.a. Peamine usund: islam 99% , muud 1% Kirjaoskus: 52% Rahvuspüha: 30.juuli Tavad ja kombed Oluline tava Marokos on kauplemine. Islami tõttu on alkohol saadaval vähestes kohtades. Samuti on üksikuna reisivad naisterahvad vaadeldavad, kui kergesti kättesaadavad, seetõttu ei ole üksikutel naistel eriti mugav islamiriikides ringi liikuda. Toit Maroko toi...
Metssiga · Meriliis Evart · Sillaotsa Põhikool · 8. klass Eluviis · Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. · Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. · Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Toitumine · Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. · Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja poegi, vihmausse, raibet jne. · Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Sigimine · Jooksuaeg on neil tavaliselt novembris, detsembris. · Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. · Poegi on 4..
kanduvad vereringesse, kollane luuüdi aga toruluu õõnsuses ning selle ülesandeks on rasvasid varuda. Kõik luud moodustuvad luustiku ehk skeleti. Inimese luustiku põhiosad on kolju, selgroog, rinnakorv, õlavööde, ülajäseme luud, vaagnavööde ja alajäseme luud. Liikuvat luude ühendust nimetame liigeseks. Erinevat tüüpi ühendused võimaldavad luudel erinevas ulatuses liikuda. Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid: 1) skeletilihased 2)silelihased 3)südame-lihased. Lihased vajavad töötamiseks energiat energiat, mida saadakse rasvade oksüdeerimisel lihastes. Lihaste ülesandeks on: 1) liigutada kehaosi 2)aitavad säilitada temperatuuri 3)annavad kehale kuju.
Bakter Bakter on üherakuline eeltuumne ehk prokarütootne organism, kes paljuneb pooldudes( bakterid ei kuulu loomariiki) Tsüanobakter on ainurakne , kes teostab fotosünteesi ning seob lämmastikku, keda nimetatakse ka sinikuks. Bakteri iseloomulikud organellid: · Viburid- aitavad bakteril edasi liikuda · Piilid ehk karvakesed- vajalikud pindadele kinnitumiseks · Spoor- bakter moodustub spooriks, kui keskkonnatingimused on ebasobivad Bakteri peamised ülesanded looduses: 1. Orgaanilise aine segu ehk destruendid 2. Tänu orgaaniliste ainete lagundamisele nad eritavad atmosfääri süsihappegaasi 3. Bakterid teostavad looduses aineringlust Destruent- ehk lagundaja on organism, kes lagundab teiste elusolendite jäänuseid. Tähtsamaid lagundajaid on bakterid ja seened
Villoni sõnul tuleks kadedaid keeli keeta booraksis, valges arseentrioksüüdis, tõrvas, sulanud tinas, solgis, rästikuveres ning paljus muus ebameeldivas ning mürgises. Mürgisele keelele tuleb vastata samamoodi. 2. Kuidas tänapäeval suhtutakse kadedusse? Kas ja kuidas seda karistatakse? Tänapäeval on kadedust meie ümber väga palju, see võib teha nii kurja kui olla ka motivaatoriks. Kui inimene tunneb kadedust ning ei suuna seda vihasse vaid võtab seda motivatsioonina liikuda edasi ning püüelda paremuse poole siis ei ole selles midagi halba. Kadedusel ei tohi lasta tekitada endas viha ning seda ei tohi teistele välja näidata, sest muidu suhtutakse sellesse halvasti. Tänapäeval ei ole kadedusele üldist karistust, vaid iga inimene teenib kaaslaste suhtumise oma käitumisega välja. Olles kade ning lasta end juhtida vihal, tekib kaaslastel inimese suhtes vastumeelsus, inimesega ei suhelda, teda vaadatakse viltu ning see ongi karistuseks suhtumise eest.
Kirikumuusika Muusikateos on tervik, mis kujuneb ajas. Zanr on muusikateose liik ja see määrab esitajate koosseisu. Näiteks instrumentaalmuusika jagineb sümfooniliseks muusikaks, kus mängib terve orkester ja instrumentaalkammermuusikaks, kus mängib kammerkoosseis. Vorm on muusikateose ülesehitus. 20. saj. alguseni tuli heliloojatel kinni pidada kehtivatest vormiskeemidest, nüüd on aga heliloojatel vabad käed. Ambrosiuse hümn on saanud nime Milano piiskop Aurelius Ambrosiuse järgi. Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümn on vaimuliku sisuga koorilaul, mille aluseks on reeglina värsstekst. Gregoriuse koraali ise loomustab korrapärase meetrumi puudumine rütmis ja proosatekst. See sai nime Gregorius I Suure järgi. Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta on 9. sajandist, kutsudes seda laulu organumiks. Nimetuse organum päritolu pole selge. Organumi p...
Difusioon ja osmoos on rakkude ja organismide jaoks väga olulised. Difusiooni teel omandatakse nt hapnik, saadakse lahti süsinikdioksiidist ning osmoosi teel vabanevad rakud üleliigsest veest. Difusiooni teel saavad rakku või rakust välja ainult need molekulid, mis suudavad vabalt läbida rakumembraani. Suured ja/või hüdrofiilsed molekulid liiguvad rakku ja rakust välja membraanivalkude vahendusel. Membraanivalgud moodustavad membraani läbivaid kanaleid, mida mööda ained liikuda saavad. Seda nimetatakse vahendatud difusiooniks ning see ei nõua samuti lisaenergiat, kuna liikumine toimub väiksema kontsentratsiooni suunas. Vahendatud difusiooni teel liiguvad rakku ja rakust välja näiteks laenguga molekulid ehk ioonid, kuna neil on lipiidse membraani läbimine raske. Ainete liikumist võimaldavad valgud on reeglina spetsiifilised ning lasevad läbi ainult mingeid konkreetseid molekule. Aktiivne transport Aktiivne transport vajab lisaenergiat
Aatomist ei lase elektrone lahkuda positiivne külgetõmbejõud. Laetud tuuma tõmbejõud, mis tekitavad elektronile sügava potensiaalaugu. Sulustatud mikroosake tohib liikuda ainult teatud kindlate kiirustega, tema kiirus on kvanditud. Kui elektron on sulustatud ruumi, muutuvad tema leiulained seisulaineteks. Kvantarvud nt elektroni asukohta, kus see tuuma suhtes paikneb. Laineomadustega elektron ei saa karbis kunagi paigale jääda, madalaima energiaga on elektron põhiseisundis.3mõõtmelises ruumis määravad leiulained 3 kvantarvu. Kui elektron tiirleb orbiidil, peavad tema leiulaine olema orbitaallained, s.o tiirutama orbiitipidi ümber tuuma
Trajektor joon, mida mõõda keha liigub Ühtlane liikumine kui keha läbib võrdsetel ajahetkedel võrdse teepikkuse Mitte ühtlane liikumine kui keha läbib võrdsetes ajahetkedes erinevad teepikkused(vms) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühe ajaühiku jooksul Taustkeha keha, mille suhtes kirjeldatakse teise keha asukohta Taustsüsteem moodustub taustkehast, kordinaadistikust ning ajamõõtmise süsteemist Suhteline liikumine keha võib ühe keha suhtes liikuda, ning teise suhtes seista Nihe kaugus algpunktist linnulennult Teepikkus läbitud tee pikkus(mõõda trajektori) Vaba langemine Kehade kukkumine, kus puudub õhutakistus(vaakum) Valemid: V kiirus (1m/1s) s teepikkus (1m) t aeg (1s) a kiirendus (1m/1s2) Vo algkiirus (1m/1s) V lõppkiirus (1m/1s) g raskuskiirendus 9,8m/1s2 Kiiruse võrrandid: X lõppkoordinaat (1m) Xo algkoordinaat (1m)
Muld hakkab tekkima siis kui selleks sobivale pinnale asuvad elama rohelised taimed ja teised organismid. Mullateket mõjutavad keskkonnatingimused: · Temperatuur · Organismid · Mulla vanus · Maapinna kuju · Inimtegevus · Veeolud 1 grammis mullas elab miljoneid mikroorganisme, kelle abil toimub taime- ja loomajäänuste kõdunemine ning huumuse teke. Ruljas keha, kooniline pea ja labidataolised esikäpad võimaldavad mutil mullas liikuda. Lühike karv, kõrvalestade puudumine ja kõrvaavasid ning suud kattev nahakurd on kohastumised eluks mullas. Vihmaussid veavad mulda taimelehti ja rohukõrsi. Vihmaussi poolt mulda veetud taimejäänused on toiduks ka teistele mullaorganismidele. Vihmauss aitab kaasa huumuse tekkele. Vihmausside liikumine segab ja kobestab mulda.
Aafrika elevant Loxodonta africana Markus Kiili Välimus · Suured kõrvad mille abil ta end jahutab · Suur lont · Jalgade all paikneb vetruv mass, mille abil ta võib isegi hääletult liikuda · Pikenenud lõikehambad · 3 meetrit pikk Elupaik · Aafrika · Savannid · Metsad · Sood · Poolkõrbed · Mõnikord hoiab ka puude varju Toitumine · Päevas sööb ta 200- 250 kg taimi ja joob umbes 130 liitrit vett · Ta sööb lehti, rohtu, igast erinevaid õisi, vilju, juuri, oksi ja puukoort · Elevantidele meeldib süüa öösel, varahommikul ja õhtul Pojad
Üks päev rüütli elust. 11. sajandi lõpus detsembrikuus kutsusid rüütlid äsja rüütliks ristitud Kristof von Sharperi linnusesse peole. Kristof van Sharper oli tugev ja rikas mees. Kristof jõudis peopäeval üsna varakult kohale. Tal lubati linnuses ringi liikuda. Esiteks vaatas ta ruumidesse. Seal oli külm, aga luksuslik. Teiseks läks ta vaatetornidesse kus olid reas rüütlid kes valvasid linnust. Kolmandaks leidis ta linnuse nurgast keldri. Seal oli palju toidumoona. Tagapool olid seal vangikongid ja varuväljapääs, et sealt halvimal korral välja saada. Muidu oli linnusess väga palju sõjamehi, et turvalisem oleks. Lõpuks jõudis kätte õhtu mida Kristof juba pikka aega ootas. Isegi kuningas oli sinna kutsutud
ruumi. · Planetaarmudel põhineb Päikesesüsteemi struktuuril · Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust · Aatomile saab energiat juurde anda mitmel viisil: a) Kiiritada aatomeid valgusega b) Lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega c) Ainet kuumutades · Aatomite kiirgus- ja neeldumisspektrid on joonspektrid, seega võib aatom energiat omandada ja loovutada kindlate portsjonite kaupa · Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. · Elektroni üleminekul suurema energiaga orbiidilt väiksema energiaga orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle · Ainete liigid energiatasemete järgi a) Metallid b) Dielektrikud c) Pooljuhid · Pooljuhis on elektrijuhtivus on muudetav mingi välisteguri (valgus, temperatuur) mõjul
· liikumine palliga · põrgatamine · ajapiirangud 5 Mängureeglid Mängija võib: · palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane. · visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist. · liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates. Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab liikudes seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata.
kas mineraalvilla või vahtpolü vahtpol stüreeni. üstü reeni. Viimistluskihina kasutatakse mineraal- mineraal-, polü polümeer- meer-, silikoon- silikoon- või silikaatkrohvi. Soojustuse paigaldamisel tuleb jä järgida, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääjääks ks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Ainult liimiga on lubatud paigaldada soojustusplaate siledale kandvale aluspinnale (tolerants <± <±1 cm, mineraalne pind: betoon, silikaat- silikaat-, savi- savi-, kä kärgtellis, keramsiit- keramsiit-plokk, plokk, gaasbetoon, mineraalsed plaadid jne.) kuni 8m kõrguseid polü polüstü
Oma kontrolltöös kasutasin ma ohtralt loomade pilte. Töös kasutatud piltide töötlemiseks ja restaureerimiseks kasutasin Adobe Photoshop CS. Edasi tulevad loodusvööndi liigid. Iga loodusvööndi liigi all on väikesed testid. Joonis 1. Esimene testi näide loodusvööndite kohta. 1 Tekst 2 3 4 Joonis 2. Tasemetöö skeem, teksti ja nuppude paigutus Tähendused. 1. Nuppuga1, saab edasi liikuda järgmisele lehele 2. Tekst kastis tähendab pealkirja. 3. Nupud 2-4 on vastus küsimusele, kas õige või vale. Selline näeb välja esimene test. Selles testis tuleb kolme kliimadiagrammi vahel välja valida õige vastus. Kui õpilane valesti vastab, siis antakse üks katse veel. Joonis 3. Teise testi näide loodusvööndite kohta. 1 Tekst 2 3 4 Joonis 3. Kontrolltöö skeem, teksti ja nuppude paigutus Joonis 4
Pea tähtsaimad elundid on silmad, nina, suu ja kõrvad. Kui neid poleks ei saaks me näha, haista, maitsta ega ka kuulda. Käte ja jalgade juurde kuuluvad ka sõrmed ja varbad. 2. Toes ehk skelett Luustik ehk skelett on midagi palju enamat kui vaid kogum luid. Nagu terastalad kõrghoones või tüvi ja oksad puul, moodustab ta kandva sõrestiku keha jaoks. Skelett määrab inimese kehakuju, kannab keha raskust ja võimaldab lihastel kinnituda, nii et ta saaks liikuda. Skelett on piisavalt tugev, et kaitsta õrnu siseorganeid nagu süda, kopsud ja aju, ning samal ajal piisavalt kerge, lastes inimesel hüpata, ronida ja ujuda. Reieluu üksi võib taluda koormust kuni 1500 kg ruutsentimeetri kohta. Pealaest varbaotsteni koosneb inimese luustik keskmiselt 206 luust ja kaalub 9-20 kg. Rinnalapse skeletis on umbes 350 luud, kuid need on veel pehmed ja lapse kasvades osa neist liituvad. Luude täielik kõvastumine ja luuosade liitumine kestab kuni 30
varje raadiolainetes. Varjudeks on ennekõike nõrgenenud signaalid, mis tulenevad laine liikumisest läbi inimese või objekti.Wilson ja Patwari kogusid andmeid raadiosignaalide tugevuse kohta esmalt tühjalt alalt ja seejärel samalt alalt, kui sealt inimene läbi kõndis. Nende andmete põhjal töötasid teadlased välja matemaatilised valemid, mida kasutati arvutiprogrammis nõrgenenud raadiosignaalide pildiks muutmiseks.Teadlaste sõnul saavad sellised signaalid liikuda läbi tõkete, näiteks seinte, puude ja suitsu, ning töötavad loomulikult ka pimedas. Hondalt pisike ringiliikumise vahend Honda uue üherattalise sõiduvahendiga saab liikuda nii ette, taha kui kõrvale, kallutades vastavalt valitud soovile oma keha. U3-X, mida täna Tokios ajakirjanikele testida pakuti, on valmistatud piisavalt diskreetsena, et liigelda isegi jalakäijate hulgas.Liiklusvahendi ratas
· ja laternad ei peaks üleliigselt kaua põlema. · Kuna vanemad kulutavd rohkem energiat ja nende valgus on palju tugevam ja eredam mis sisaldab palju rohkem tehisvalgust . · Kindlasti lamp peaks olema õige võimsusega. · Kui riik ei saa lubada liikumisanduritega tänavalampe siis võiks vähemalt teatud ajal tuled põleda ,kuna inimestel on sellised asjad olemas nagu taskulambid jm vajalikud asjad siis näevad ka pimedas liikuda ja üldse poleks vaja pimedas liikuda . · Kui tahame hoiduda valgusreostusest peaksime kindlasti kasutama varjestatud · Ja kohe kindlastii ei tohiks koguaeg kõik tuled põleda samamoodi on ka kodus , kuna ka elektripirnide valgus läheb aknast välja ja see kõik on üleliigne ning me maksame selle eest rohkem elektrit, võiks siiski põleda aind vajalik tuli .
Mis on silmapiir? Kas see, mida me näeme silmi tõstes ja metsaäärt vaadates või hoopiski see, mis laiub meie ees mere ääres horisonti silmates? Sest metsatukk võib olla väga lähedal, mereäärne horisont aga ääretult kauge. Kuid ühiseks jooneks on see, et isegi kui metsatukani on lühem maa ning ka vähem vaeva, kuid veepiirini peab kauem ning rohkem pingutama, siis mõlema puhul saab silmapiiri edasi tõugata. Selle taga peitub suur ja lai maailm, kui vaid ise selle poole liikuda. Mõni soovib elult rohkem, mõni vähem. Mõni on rahul just sellega, mis talle kaasa antud on ning mõni ihkab aina rohkemat. Mõne jaoks on tähtis kool lõpetada, pärast seda kohe tööle asuda, mõne jaoks kõrgharidus ja töökoht heas firmas ning kõrgel positsioonil, mõni aga ootab kannatamatult juba 9. klassi lõpus tööle minna. On inimesi, kes rahulduvad sellega, et leiavad hea naise ja loovad temaga pere, aga ka inimesi, kes ootavad seda õiget ega lepi vähemaga
Lihaskude on täiskasvanud kehamassist 40-50%. Lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt.(kõik siseelundkonna lihased, v.a süda) Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad loomal liikuda. (allub tahtele). Südamelihaste rakud on väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt) Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude neuronite- iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb
Taustkehaks nim keha,mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta.Tema valiku tingimused:Taustkeha on vabalt valitav.Soovitav on ta valida paigalsesivana.Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaadistik ning kell aja määramiseks.Nihkeks nim suunatud sirglõiku,mis ühendab kega algasukohta lõppasukohaga.Trajektooriks nim mõttelist joont,mida mööda keha liigub.Vektori projektsioon on posit,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda meie poolt valitud telje suunas.Vektori projektsioon on negat,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda antud telje vastassuunas.Liikumisi saab liigitada:(liikumine)sirgj ja kõverj; (liikumine)ÜL ja MÜL;(MÜL)MÜSL ja MÜKL;(ÜL)ÜSL ja ÜKJ. Ühtlaseks sirgj liikumiseks nim sellist liikumist,mille puhul keha sooritab võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked.Keskmine kiirus on füüsikaline suurus,mis näitab, millise nihke teeb keha
soodustas ka tööstuse arengut. Raudteede kõrval mängis olulist rolli ka veetranspordi areng. Toimus aurulaevanduse kiire areng, võeti kasutusele sõukruvi ja hakati ehitama raudlaevu, mis võimaldasid hakata ühendust võtma maailma erinevate piirkondadega. Laevaliikluse arenguga käis kaasas ka ulatuslik kanalite ehitamine. Ma arvan, et transpordiarengud olid väga olulised inimeste jaoks, sest tänu neile said inimesed rohkem ringi liikuda ja nad säästsid väga palju aega. Tööstusliku pöörde ajal ei muutunud põllumajandus kuidagi vähem oluliseks, vaid tal oli oluline roll sellel ajal. Põllumajanduse peamiseks ülesandeks oli suurtesse tööstuslinnadesse koondunud inimeste toitmine. See soodustas viljakasvatuse eelisarengut. Sellel ajal võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid ning varsti hakati kündma põldu peamiselt raudadraga. Leiutati ka viljapeksumasin ja külvimasin
Bioloogia ,,Südame ehitus ja vereringeelundkond" Vereringeelundkonna moodustavad: · Veri · Veresooned · Süda Vere paneb liikuma süda, mis töötab vahetpidamata kogu inimese elu. Vere ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Kannab kehas edasi toitaineid ja hapnikku · Osaleb jääkainete eemaldamises Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vere liikuma. Inimese süda asub kopsude vahel ja teda kaitseb rinnakorv. Arterid pumbatakse hapnikurikas veri kehasse Veenid toovad hapnikuvaese vere südamesse Pärgarterid varustavad süda hapniku ja toitainetega Kopsuarterid viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse. Süda ümbritseb sidekoest südamepau...
Tervise kaitsmine ja riskikäitumine Mida tuleks teha, et tunda ennast hästi ja olla terve? Olla rõõmsameelne Toituda tervislikultja mitmekesiselt Piisavalt magada Liikuda värskes õhus Pakkuda endale vaheldust Hoiduda toksiididest Riskikäitumine.Mis see on? Suitsetamine Alkoholi (liig)tarvitamine Uimastite proovimine/tarvitamine Kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga Liikluseeskirjade eiramine Ohutusvahendite- ja reeglite eriamine Esmane tarvitamine (õpilaste % , kes antud ainet proovinud) Purju joomine korra nädalas või sagedamini Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Riskeeriv seksuaalkäitumine ja suitsetamine 50 ...
1. Gaaside omadused: ei oma kindlat kuju ega ruumala, paisuvad piiramatult, kergesti kokku surutavad. Molekulid asuvad üksteisest väga kaugel, nende vahel mõjuvad jõud on väga väikesed, molekulid võivad liikuda kaootiliselt. 2. Ideaalne gaas 1)molekulid on punktmassid 2)molekulide põrked on elastsed seintega ( kiiruse väärtus ei muutu) 3)molekulide vahel puudub vastastikmõju. 4. pV = mRT/M p-rõhk-Pa , v-ruumala-m3, m-mass-kg, R-universaalne gaasi konstant 8,31y/mol*K, T-absoluutne temperatuur-K, M-molaarmass-kg/mol 5. isotermiline on gaasi oleku muutus mille korral on temperatuur jääv. 7. isokooriline on gaasi oleku muutus mille korral on rõhk jääv. 8
andmiseks ja ainest Fotoefekti rakendusi Mikrolained läbivad Maa atmosfääri peaaegu neeldumata ja Maa peal muudetakse nende energia uuesti elektrienergiaks. Ei löö valgus ainest elektrone välja, vaid ainult vabastab neid oma aatomite küljest. Need vabanenud elektronid saavad aines vabalt liikuda, mistõttu väheneb aine elektritakistus. Sisefotoefektil töötavad fototakistid, fotodioodid, päikesepatareid.
TÖÖ · Töö tehakse siis, kui keha liigub jõu mõjul. · Töö tingimusteks on jõud ja liikumine · Töö keha võime liikuda jõu mõjul · Positiivne töö kui jõud soodustab liikumist. ( liikumine toimub jõuga samasuunaliselt, aitab jõud liikumisele kaasa ) nurk alla 90C Näiteks: Atra vedav hobune · Negatiivne töö kui jõud takistab liikumist ( liikumine vastassuunaliselt, nurk üle 90C ) Näiteks: · LIIKUMISSUUNAGA RISTI OLEV KEHA TÖÖD EI TEE ! VÕIMSUS · Võimsus töö tegemise kiirus ENERGIA
Enamasti töötavad autod sisepõlemismootoritega Levinuimad on bensiinil ning diislil töötavad mootorid Et auto liikuda saaks, siis on autol olemas mootor. Mootor vajab töötamiseks kütust. Kõige enam on levinud sisepõlemismootorid, mis kasutavad vedelkütust, enamasti bensiini, diislit või vedelgaasi. Kõikide nende mootorite tööpõhimõtted on põhiliselt samad. Lähemalt räägime siis bensiinimootori tööpõhimõttest. Bensiinimootori töötsükkel Automootoris toimub kütuse põlemine, ehk reageerimine hapnikuga. Kütuse ja õhu õiges
3.2. Vöötlihaskude silinderjatest Kinnituvad luudele hulktuumsetest moodustades kõik pikisuunaliselt paiknevatest skeletilihased rakkudest 3.2.1. Skeletilihaskude lihasrakud kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad liikuda. 3.2.2. Südamelihaskude Rakud on väiksemad, Südamelihased on harunenud ning ühenduvad võimelised tekitama ja omavahel võrgustikuks. juhtima närvisignaale, mis tagavad kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbe. Nii pumpab terve süda alati täie
Reaktiivliikumine Priit Tõnisson ja Karlis Hallik 10b 2010 Põhimõte Lõhkeaine põlemisel tekkivate gaaside rõhu tõttu liigub raketi kest koos kütuse tagavaraga gaaside liikumisele vastassuunas. Oletus, et rakett liigub tänu tõukumisele õhu vastu, on vale. Raketti ümbritsev keskkond ei mängi mitte mingisugust rolli: rakett võib sama edukalt, isegi veel edukamalt, liikuda õhutühjas ruumis. Põhimõte Click to edit Master text styles Second level Third level
SISSEJUHATUS Käsisaed on mõeldud puidu ja puitmaterjalide tükeldamiseks ning höövelduseks ette valmistamiseks. Parimad käsisaed on otsast kitsenevad ning nende seljal on küljelt vaadates S-kujuline kõverus, mis vähendab massi ja parandab tasakaalu. Saeleht on tavaliselt selja poole ahendatud- lehe paksus lõikeservast eemaldudes väheneb; see võimaldab sael saetees kergemini liikuda. SAEKÄEPIDE Käepideme asend on suhteliselt madalal, et maksimaalne jõud rakenduks saagi lükates hambarea keskel. Kuigi mõnikord toodetakse ikka veel püstolkäepidemega saage, on saagidel enamasti tugev kinnise kontuuriga käepide. Traditsiooniline sarvedega käepide on funktsionaalne ja mugav, kuid tänapäeval on majanduslikult otstarbekam toota plastkäepidemeid. Plastkäepidemete disain lubab neid enamasti kasutada ka suurte vinklitena.
Näiteks meritähed ja merisiilikud. 2) Kahekülgne sümmeetria puhul saab keha jagada kaheks võrdseks pooleks ühe pikisuunalise teljega. Saab eristada keha ees- ja tagaosa ning paljud kehaosad on paaris. Näiteks Liblikas ja enamik selgrootuid. Suure osa selgrootude kehaosad on jaotatud lülideks. Niisugune ehitus võimaldab loomal kehaasendit muuta ja liikuda keerukal viisil. nt. Vihmauss. Toes Paikneb keha pinnal, võib olla kitiinist, ränist või lubiainest; lihastikust moodustnud nahklihasmõik Kudede Enamikul selgrootutel moodustavad koed elundeid või elundkondi. Alamatel olemasolu selgrootutel on vaid rakud või lihtsalt koed. Närvisüsteem Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on väike ja lihtsa ehitusega
Näiteks bakter,- algloom ) · Hulkraksed ( organism, mis koosneb suurest hulgast rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad ) Kude on ühesuguse talitlusega ja ehitusega rakkude kogum, mis moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ümbritseb siseorganeid ) · Lihaskude ( kude, mis aitab organismil termoregulatsiooni teostada ja liikuda ) · Sisekude ( kude, mis seob organismi tervikuks, olles ühtlasi kõige levinum kude kehas ) · Närvikude ( kude, mis koosneb närvirakkudest ehk neutronites ning kannab edasi elektrilisi signaale) Organellid on rakus olevad moodustised, mis tagavad raku elu. Rakutuum on raku organell , mis kannab endas DNA molekulide sisaldamise tõttu pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust ja reguleerib rakus toimuvaid protsesse.
Ülekande tulemusel esialgselt laenguta keha omandab ka positiivse laengu. Vt joonis 2 Näide: Kui puudutada neutraalset kera positiivselt laetud vardaga, siis tõmbab varras osa elektrone kerast endasse. Keras tekib elektronide puudujääk, st ka tema muutub positiivselt laetuks. Kui varras oleks neg laetud, siis lähendamisel neutraalsele kerale hakkavad varda elektronid liikuma kerale ja varda negatiivne laeng väheneb. Vt joonis 3 Tahkes aines saavad liikuda ainult elektronid. Positiivse laenguga tuumad moodustavad kristallvõe ja püsivad võnkliikumises oma koha peal. Laengu ülekanne toimub tahkistes alati elektronide liikumise tulemusena. Elektronide hulk ülekandel ei muutu, laenguid ei tekitata ega neid ei kao. II Kahe laetud keha ühendamisel: · Samamaärgilise laenguga kehade korral jaotub laeng ümber mõlemale kehale võrdselt (kummalegi pool kogulaengust), vt joonis 4
Küünarnukid on kõrgel kogu tõmbe vältel. ettesirutuse alguseks. Käed viiakse ette korraga kas veepinnal või selle all. Kõige tähtsam on õige rütm, käelabade õige asend, käte sirutus ette, jalgade löögitaoline liigutus. . 3 2.KROOLIUJUMINE Krooliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda . Asend on voolujooneline, jalalöök algab puusast, pöiad sissepoole, hingamine peab olema õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev, välja tuleb hingata suu ja nina kaudu. Käelaba jõuab vette enne õlga, käsi vette sõrmed ees, küünarnukk kõrgemal kui käelaba. Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haara kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud
PCI avaldub peamiselt füüsilise arengu häirena, vaimse arengu mahajäämust esineb 35%-l PCI-lastest. Vaimupuudega inimestel tserebraalparalüüsi esinemisest on teada, et 10%-l kerge vaimupuudega ja 20%-l raske vaimupuudega inimestest on tserebaraalparalüüs. PCI võib oma olemuselt/raskusastmelt olla kas kerge, mõõdukas või raske. Kerge PCI puhul ei pruugikõrvalseisvad inimesed aru saadagi, et inimesel on mingi puue. Kerge PCIga inimene võib ise kõndida,joosta ja hüpata, vabalt liikuda. Sümptomid ilmnevad alles lähema uurimise korral, kui nt neuroloog võib diagnoosida kehapoolte toonuse erinevust. Mõõduka PCI korral võib inimene küll iseseisvalt liikuda, kuid vajab sageli tallatuge, ortopeedilisi jalanõusid, randmetuge vmt abivahendeid. Raske PCI korral on halvatuse aste sedavõrd suur, et inimene ei pruugi iseseisvalt liikuda, ta võib suurema osa päevast voodis või põrandal lamada ning liikumiseks ratastooli vajada,
Ceres viljakoristuse jumalanna, alati kirjeldatud kandmas viljapundart. Vulcan ta oli seppade, allmaailma ja vulkaanide jumal, kui ta liiga kõvasti lõi, siis võisid hakata vulkaanid purskama. Diana jahinduse ja kuu jumalanna. Bacchus veini ja peojumalanna, üks populaarsemaid Rooma jumalaid. Mercury ta oli jumalate sõnumitooja, tema kiiver ja sandaalid lubasid tal väga kiirelt liikuda ükskõik kuhu mõni jumal ta saata võis. Ta oli reisijate ja kaupmeeste jumal. Vesta Kodu ja südame jumalanna, roomlastele väga tähtis. Tema templis hoiti kogu aeg tuld põlemas. Hiljem juurde võetud jumalad: Isis Egiptuse maa jumal. Tema kummardamine nõudis üksikasjalikke ja eksootilisi rituaale. Pan Kreeka mägede jumal, pooleldi kits, pooleldi inimene. Kandis alati kaasas torupilli Mithras Pärsia tulejumal
klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980- ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis),
Aine sulamistemperatuur on 0°C. Ainetel pole kindlat aurumistemperatuuri, sest vedelik aurab igasugusel temperatuuril. Keemise tunnuseks on aurumullide teke kogu vedeliku ulatuses. Aineosakese mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakesest. Aine ehituse mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakeste paiknemisest ja liikumisest aines. Tahke aine säilitab oma kuju tugevate sidemete tõttu. Tahkes aines ei saa osakesed peaaegu üldse liikuda, nad saavad ainult võnkuda. Vedelikud saavad voolata, sest osakeste vahel on üksikud tühikud. Aineosakeste vahelised sidemed on nõrgemad. Gaasid täidavad kogu anuma või ruumi, sest gaasis pole aineosakesed omavahel soetud. Soojenemisel aine paisub, sest keha soojenemisel suureneb aineosakeste liikumise kiirus. Jahtumisel aga aine tõmbub kokku ja selle ruumala väheneb. Vedeliktermomeetri töö põhineb soojuspaisumisel. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass
liikumine muutub teiste kehade mõjul. Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. Kulgliikumine on selline liikumine, mille korral kõik keha punktid liiguvad mööda ühesuguseid jooni. Aine punkt ehk mateeria punkt on füüsikaline keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei arvestata. Liikumise suhtelisus tähendab seda, et valides erinevad taustkehi võib keha ühel ja samal vaatlushetkel paigal või liikuda. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasuhoha keha lõppasukohaga. Taustsüsteem=taustkeha+sellega seonduv ristkoordinaadistik + aja määramise alghetk Gravitatsiooniline vastastikmõju on unikaalne vastastikmõju, mis väljendub kõikide kahade vastastikuses tõmbumises Elektromagnetiline vastastikmõju on laetud kehadevaheline vastastikmõju, mis väljendub kehade tõmbumise või tõukumisena
Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides, meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja krgmestikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja jks. Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu peituda Antarktise jkilbis, liikuda maailmavere hoovuses vi voolata kraanist. Vike veeringe - ooken-atmosfr-ookean Suur veeringe - ooken-atmosfr-maismaa-ookean 97% on soolane vesi, mida inimene ei saa juua. 3% on magedat vett. Enamikku magedast veest ei saa inimene ktte, sest see on kinni polaaralade jkilpides ja mgiliustikes vi liigub phjaveena sgavas maapues. 0,02% vett on jgedes-jrvedes. 0,001% vett on veeauruna.
KODUNETÖÖ Õppeaines: Liiklusõpetus Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilanesed: M.Karlson Juhendaja: V.Nestor Tallinn 2008 1.§ 48 Juht ei tohi sooritada tagasi pööret Ülekäigurajal + Raudteeülesõidukohal + Sõiduteel - 2. § 7 Mida tähendab kollane foorituli Keelab liikuda + Lubab ristmiku ületada , kui ei ole teisi liiklejaid - Lubab ristmiku ületada , kui on teisi liiklejaid - 3. § 2 Mis on kerghaagis Haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi; + Haagis,mille täismass ületab750 kilogrammi - 4.§ 7 Kui fooris vilgub roheline tuli Võib ristmiku ületada + Ei või ületada ristmikut - 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
