Retsensioon „Mirandolina“ autoriks on Itaalia draamaklassik Carlo Goldoni, kes oli nii kirjanik kui ka teatriuuendaja.. “Mirandolina" on Itaalia kaasaegse näitekirjanduse isa ja valgustusaegse euroopa teatri ühe tähenduslikuima meistri olulisemaid teoseid. VAT-teatri etenduse lavastaja oli Giorgio Bongiovanni, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu, lavastaja assistent Auri Jürna, lavameister ja tehnik Raul Õitspuu, grimeerija Helga-Aliis Saarlen. Osades mängisid Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar ja Liisa Saaremäel (EMTA lavakunstikooli tudengid) ning Meelis Põdersoo. Tegu oli komöödiaga, mis rääkis võõrastemaja perenaisest Mirandolinast, kes oli universaalne naiselikkuse sümbol, keda kõik võõrastemaja meeskülalised armastasid. Mehed hellitasid teda nii
kirjeldusviisis ja pakub nii õõva kui ka liiga oma aja lapsed ja jäävad vähemalt nooremale lugejale mõistetamatuks. Selleks oleks vaja rohkem konteksti, ent teos (stiililistel põhjustel) seda ei anna. Nii jääbki „Elu on mujal” 21. sajandil, kus noorte mässamine pole enam eriti moes ja ka poeet pole oluline ühiskondlik figuur, pigem ajalooliseks romaaniks heade Lavastused Eestis Milan Kundera – “Surematus” Esietendus 8.02.1996 Lavastaja Jaan Tooming Milan Kundera – “Jacques ja tema isand“ Esietendus 18.03.2000 Lavastaja Ain Mäeots. http://www.ohtuleht.ee/90198 There are no small parts. Only small actors. - Milan Kundera Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Milan_Kundera http://www.brainyquote.com/quotes/authors/ m/milan_kundera.html http://soniclabyrinth.blogspot.com/2010/08/mi lan-kundera-on-bachs-art-of-fugue.html http://www
• „Aja kuju" (2005) • „Tähendused" (2007) • „Lõige" (2007) • „Deka" (2008) • „Sa pole üksi" (2011) • „Elutants“ (2013) Koostatud ja tõlgitud luulekogud • "Aastaajad eesti luules" (1999) • "Sina ja mina" (2001) • "Kabir" (2003) • "Väike värsiaasta" (2003) • "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) • "Surmapõletaja" (2006) • "Vaikuse lävel" (2011) Looming Eesti teatrilavadel • „Mandragora“ • Tallinna Linnateater • lavastaja Jaanus Rohumaa • esietendus 30. aprillil 2003 • „Unenäokohvik“ • Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused • 2007. aastal tõlgiti tema luulekogumik „Aja kuju“ rootsi keelde Göteborgi raamatumessi jaoks • Eesti oli selle raamatumessi peaesineja • 2007. aasta juunis sai ta Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära“ • Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest (1991)
Pesin näu ja kääd puhtaks ennegu siia tulin..." Eliza on tagasi 7 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed: Lavastaja Endrik Kerge Emdrik Kerge lõpetas 1959.aastal Eesti Riikliku Koreograaflise kooli balletiaristina ning 196. aastal kaugõppes Viljandi Kultuuharidustöö Kooli tantsujuhina. 1976. aastal lõpetas ta Tallinna RiiklikuKonservatooriumi Lavakunstikateedri lavastaja ja näitlejana.Töötanud aastail 1956-1976 balletsolistina ja 1982-1984 lavastajana Estonia teatris, 1976-1982 Eesti Draamateatris lavastajan, 1985. aastal Tallinnfilmis rezissöörina, 1985-1990 pealavastaja ja kunstilise juhina ninng 1990-1992 lavastajana Vanemuise teatris. Tööta aastail 1992-1995 Eesti Televisioonis rezissöörina ja aastail 195-1996 Vanalinna Stuudios lavastajana. 1996. aastast on vabakutseline lavastaja.
Teater (kreeka keelest theatron ehk vaatemängupaik) on sõna-, muusika-, tantsulavastusi esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette (Wikipedia). Mõiste ,,teater" on laiema kasutuspinnaga kui teatrikunst, lisaks võib teatrit defineerida näiteks institutsioonina, siduda konkreetse asutusega või rääkida teatrist kellegi käitumisele viidates (Epner, Läänesaar, Saro 2006: 190). Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ja kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riieturid, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. Nii seletab lugejatele lahti teatri ja teatrietenduse (Wikipedia). 1.1. Näitekunsti ajaloost Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades. Enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu
"Nahkhiir" Johann Strauss Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... ...
G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S slaid- valguspilt stseen- lavapilt, sündmus, etteaste stsenaarium- filmi käsikiri, filmi üksikasjalik sisukirjeldus stsenarist- filmi käsikirja autor stuudio- ruum, kus toimub filmimine T trupp- näitlejate rühm
Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech Hispaania maalikunstnik (1909-1989) maalis üle 1500 maali 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste Dali 1930.a oli tema kõrghetk "Mälu püsivus" 1931 "Elevandid luikede peegelpildina" 1937 "Uni" 1937 Charlie Chaplin näitleja, lavastaja, produtsent (1889-1977) sündis Londonis tegi karjääri USA-s, kuid oli sunnitud lahkuma elas edasi Sveitsis tummifilmiajastu tuntuim näitleja Tuntumad filmid "Kullapalavik" "Tsirkus" "Suurlinna tuled" "Moodsad ajad" "Suur diktaator" Võlur Oz " The Wizard of Oz" 1939.a USA muusikaline fantaasiafilm Põhineb L. Frank Baumi romaanil
Eesmärk: vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Tummfilm: taustaks kasutati muusikat , kus saalis istusid pillimehed ja jälgisid laval toimuvat. Enamasti mängiti klaveril, viiulil. Filmiheliloojad: Gaston Paulin 1892 saatis Pariisis klaveril liikuvaid joonistusi. Helifilm: muusikal oli suur osatähtsus väärtus reklaamina. Klassikaline muusika: 1950 hakati kasutama varem loodudmuusikat klaveril ette mängima. Charlie Caplin: 1889-1977 inglise komöödiafilmi lavastaja. Elektrooniline muusika:1960 tehnika ja süntesaatori areng. Menulaulud: iseseisev tunnuslaul filmis, millest võib kujunedamenulaul tunnuslaulule. Eesti tuntumad filmimuusika loojad on: OlevEhala, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg. Eesti tuntumad filmid on: Nukitsamees, Näkimadalad, Suur tõll. Minu jaoks filmimuusika ongi filmi juures suurimaks mõjutusvahendiks. Ilma muusikata on raske edasi anda seda, millele film on rajatud. Muusikalid on väga igavad aga kui on heale
Feahlmanni müüties, Kristjan Jaaks petersoni luules MOLIERE (1622- 1673) Jean Baptiste Poquelin. Sündis Pariisis, isa oli jõukas käsitöö meister. Vaimuliku hariduse sai. Edasi õppis õigusteadust, aga sellega ta tegeles vähe. Ta tegi oma teatrigrupi ,,Kuulus Teater!, mis langeb pankrotti ning Moliere pannakse võlgade parast vanglasse. Vabanedes rändab ta rändgrupiga ringi. Võidab sellega kuninga tähelepanu ja saab õiguse õukonnas mängida. Ta on autoe, lavastaja ja näitleja. Kuhjab palju vaenlasi. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" kujutab haiguse ette ja paar tundi parast etendust ta sureb. Tal olid pikad juuksed. ,,Commedia dell' arte"(Itaalia rahvakomöödia" Välja kujunenud Karnvali pidustustest. Muusika, sõna, tants. Kasutatakse pantoniini. Kindlad tegelastüübid: 2 armastavat paari ja koomiline vanamees ja teenijaskond. (Pantolane: ,,Armastus kolme apelsini vastu") Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" pilgates
solist. Ta on lõpetanud Nõmme Gümnaasiumi, Soome Saatkonnakooli ja Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise erialal. Bändi hakkas Jaagup juba 7.klassis tegema. Teminaatori läbimurre toimus 1994, sellest ajast alates on bändil ilmunud 12 albumit. Aastast 2000 on Jaagup pidanud Eesti Nuku- ja Noorsooteatris erinevaid ameteid. On mänginud ka mitmes muusikalis ja töötanud televisioonis saatejuhina. Tema elu moto: parimad asjad maailmas ei ole asjad. Libreto ja lavastaja Neeme Kuningas Sündinud 1955.aastal Kilingi-Nõmmel ning on Rahvusooper Estonia lavastaja aastast 1985, pealavastaja 1994-2002 ja peaprodutsent aastatel 1994-2010. Kuningas on lõpetanud Kilingi-Nõmme keskkooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi laulja erialal ning Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi GITISe ooperilavastaja erialal. Neeme Kuningas on muusikalavastajana loonud üle 80 ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsuetenduse Eesti, Soome, Leedu, Venemaa, Rootsi, Norra, Saksamaa,
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi
Lavastuse "Coppelia" arvustus Leo Delibes'i ballett "Coppelia", 5. Mai 2012 Rahvusooper Estonias. Maailmaesietendus oli 25.mail 1870 Pariisi Operas, kuid Estonia Rahvusooperi esietendus toimus 4.märtsil 2010 aasta. Solistideks Eve Andre, kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin, kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost, lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno. · Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. On mänginud mitmetes kuulsates balletides peaosi, näiteks Lumivalgekest Harangozo balletis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", Aurorat Tsaikovski etenduses "Uinuv kaunitar" ning Cassandrat Cannito etenduses "Cassandra". · Sergei Upkin lõpetas 1999
Oma aususega suudab Alceste teenida endale vaid vaenlasi, kes on kohutatud ta otsekohesusega. Alceste'i armastatu, Célimène, on aga just sellise iseloomuga naine, keda Alceste peaks vihkama. Célimène aga meelitades ja võrgutades, üritab teda oma põhimõtteid unustama panna. Tegevus toimub kogu aeg ühes kohas, Célimène majas. KUMU Auditooriumi prostseeniumlava sobib etenduse jaoks suurepäraselt. Lavastaja ja lavakonstruktsioonide teostaja said minu silmis kõrged hinnangud. Lavakujundus oli abstraktne ja minimalistlik. Kasutusele võeti tahvli materjal ja kriit. Toa sisekujundus oli joonistatud. Näiteks kui mingi asi pandi lauale või visati maha, siis näitlejad kiiresti visandasid selle vastavale kohale. Selline modernne lähenemine oli minu meelest publikule väga vastuvõetav. Publik paiknes saalis astmeliselt, seega ka ülemised
Kontrolltööks kordamine 1. Ooper (õp. lk. 52) Kes loovad? Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks.
Leningradi konservatooriumi professor Ilja Mussini dirigeerimisklassi. Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ning peadirigent aastail 2002–2004. Alperten on juhatanud mitmeid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte üle Euroopa. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette ja juhatanud etendusi Läti Rahvusooperis, Göteborgi Ooperiteatris Rootsis jm. Walter Sutcliffe on Briti lavastaja. Ta on töötanud USAs, Inglismaal, Saksamaal ning Austrias. Tema lavastatud Cosi fan Tutte sai 2009. aastal Eesti teatriauhinna. Liina Keevallik on eesti teatri- ja filmikunstnik. Ta on lisaks kujundustele teatris, filmis ning teles loonud ka mitmeid dokumentaal- ja lühimängufilme ning olnud lavateostes osaline ka lavastajana. „Carmen“ on prantsuse ooper, mille sündmustik toimub Hispaanias. Lavastus põhineb samanimelisel raamatul. Ooper räägib mustlastüdrukust ja tema elust
GEORGE BERNARD SHAW Raul Tiitus George Bernard Shaw Eluaastad: 1856 – 1950 Rahvuselt iirlane Sündis Dublinis, kus möödusid lapsepõlv ja noorukiiga Pere viimane laps Kasin kooliharidus Dublini kool Dublini kinnisvarafirma Bernard Shaw` esimene näidend “Lese majad” Lavastati Londonis 1892. aastal, kui autor oli 36-aastane . Shaw kirjutas selle ühe tuttava lavastaja õhutusel, kes talle kurtis oma repertuaariraskusi. Esietendus möödus tormiliselt – teatrikülastajad vilistasid ja aplodeerisid Järgmised näidendid Sõjavastane komöödia “Inimene ja relvad” Psühholoogiline draama “Candida” Komöödia “Ei või iial teada” Sõjavastane näidend “Saatuse soosik” “Pygmalion” Shaw` kõige populaarsemaks näidendiks on “Pygmalion”, mille ta
Lühike kokkuvõte ajaloost 2006-2010 Teatrisündmused Eestis: · 2006 Vanemuises linastub ,,Peer Gynt", lavastaja Mare Tommingas · 2008 Tartus etendub rock-ooper ,,Ruja" Poliitilised ja sotsiaalsed sündmused: · 2006 toimus Serbia ja Montenegro liitriigi lagunemine Serbiaks ja Montenegroks · 2008 Venemaa tungib Gruusiasse · 2009 Barack Obama sai USA presidendiks · 2009 suri Michael Jackson · 2010 Aafrikas toimusid jalgpalli maailmameistrivõistlused · 2011 Eesti võttis kasutusele euro Kultuurisündmused maailmas:
Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Vanemuise teatris ja hiljem ka Noorsooteatris, kirjandusala juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna nimeline auhind 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
finisis dzemper zoo- loomaaed seffidele kasahhitaride tusiga- pidulik muusika dzässfestival seflus psüühikahäire seffidele rezissöör- lavastaja afiss-afisi- afissi- kuulutused epohhi-epohhi- ajajärk, ajastu borsi mazoor- rõõmsakõlaline helilaad finisis Tsehhi maavõistlu saslõkk massaaz professor tsehlanna
Lohejooksja Margo Martis 11.c T.T.G Khaled Hosseini sündinud 4. märtsil 1965 . Afganistanis sündinud kirjanik ja arst. Alates 15. eluaastast elab Hosseini USAs Tema 2003 ilmunud esikromaan "Lohejooksja" ("The Kite Runner") sai 12 miljoni eksemplariga rahvusvaheliselt enimmüüdud raamatuks Tema teine romaan "Tuhat hiilgavat päikest" ("A Thousand Splendid Suns") ilmus 22. mail 2007. Pildid autorist k to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tegelased Amir minategelane Baba amiri isa Naine(surnud) Hassan amiri sõber ,hiljem vend Ali baba sõber , tööline RahimKhaan amiri vana sõber Soraya amiri naine, abielu Sohrab hassani poeg Film Lavastaja: Marc Forster Kirjaniku...
(elukauge idealistist- pessimisti karakter) ,,Don Juan" (jumalasalgaja ja elunautija karakter) Loomingu üldiseloom * kaasaja Prantsusmaa elu ja kombed * kriitiline, satiiriline * humaanne moraal ja filosoofia * karakterite psühholoogia ,,Taruffe" Klassitsistliku komöödia reeglid : * 5-vaatuseline värssteos * meelelahutus + õpetlikkus * taotleti moraalsust Päikese Kuningas MOLIÈRE (1622-1673) juristidiplom asutas teatritrupi komödiograaf, lavastaja, näitleja päikesekuninga soosing suri kopsuhaigusesse Loomingu ülevaade 1659 "Naeruväärsed eputised" 1661 "Meeste kool" 1662 "Naiste kool" 1664 "Tartuffe" 1665 "Don Juan" 1666 "Misantroop" 1668 "Ihnus"
Pantomiim Koostajad: Sonja Sõrmus ja Harli Lees Mis on pantomiim? Pantomiim on tulnud kreeka keelsest sõnast pantomimos e kõikejäljendav. Pantomiim on tegevuse ja tunnete väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika järgi ning vahest ka tantsuelementidega. Klassikalises Euroopa pantomiimis on näitleja (tantsija) sageli rõivastatud trikoosse, tihtipeale on nägu valgeks värvitud ja käes on valged kindad. Faabula või poeetilise sõnumi edasiandmisel on pantomiimis oluline osa taustamuusikal ning muud laadi helidel ja ka valgustusel. Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta pärinevad umbes 5. sajandist eKr. Pantomiimi elemente leidub paljude rahvaste rituaalsetes tantsudes ja neid kasutatakse ka argiste suhtlemisraskuste ületamiseks. Pantomiimis imiteeritakse liigutustega tegevust ja objekte, grimassidega väljendatakse emotsioone. Pantomiimi teatri liigid Pantomiimi kuulsamad teosed ja nende ...
Mariah Carey Sündinud 27. märtsil 1970 (47). Tegev alates 1988. aastast. On Ameerika laulja, näitleja, laulukirjutaja ja muusikavideote lavastaja. On võitnud 344 auhinda ja olnud nomineeritud 489 auhinnale. Nominatsioonid ja võidud: Ameerika muusikaauhinnad: 21 võitu ja 38 nominatsiooni Ameerika BET auhinnad: 1 võit ja 7 nominatsiooni Billboardi muusikaauhinnad: 32 võitu ja 38 nominatsiooni. Grammy auhinnad: 5 võitu ja 34 nominatsiooni Maailma muusikaauhinnad: 20 võitu ja 23 nominatsiooni ja palju muud.... Jagab rekordit lauluga "Despacito" olles olnud 16 nädalat Billboardi TOP 100 edetabelis I kohal.
Raimond Valgre 1913-1949 Raimond Valgre elulugu ● Juba lapseeas huvitus Raimond Valgre muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. ● Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee. Raimond Valgre esimene looming ● Esimese trükitud laulu avaldas Raimond Valgre 1933 G.Dieseli varjunime all väljaandes ´´Modern Lööklaulud´´ ● Kokku on Raimond Valgre loonud ligi sada laulu ● Valgre loometööd on kasutatud mitmete Eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides Raimond Valgre tuntumad laulud ● ´´Helmi´´ https://www.youtube.com/watch?v=WX6Wc3T3piU ● ´´Muinaslugu muusikas´´ https://www.youtube.com/watch?v=NcQGJtijqqA ● ´´Mul meeles veel´´ https://www.youtube.com/watch?v=OS2bkOd2npA ● ´´Ma loodan, et saan sellest üle´´ https://www.yo...
,,Mängult on päriselt" Diana Leesalu Mina lugesin raamatut ,,Mängult on päriselt". Raamat on tehtud 2006. aastal. Raamat sai kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 1. koha. Teos on tehtud Diana Leesalu poolt. Diana Leesalu Diana Leesalu sündis 1. novembril 1982 Põlvas, ta on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Raamatust Raamat räägib 19-aastasest Mirjamist ning tema 12-aastasest vennast Mikust. Mikk on tark, kuid suurte muredega poiss. Teda kiusatakse koolis kuna tema isa on kooli direktor. Mõni päev hiljem pakib Mikk asjad kokku ning paneb koolimaja põlema.
Detektiiv Lotte Lotte Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Osad. Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets,Vanemuise ooperikoor ja Just Tantsukooli õpilased, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd. Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sisu. Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes i...
Seda tasub kogeda. Mida veel saab Casanova loole lisada? Tema seiklusi on faktidest küllastatud kostüümidraamade näol pea igal ajal võimalik vaadata mõne taevakanali korduslinastuse väidetavalt oodatud kordusest. Ainuke, mida need lood ei paku, on inimestevaheliste tunnete, põrkumiste ja tõmbumiste subjektiivselt emotsionaalne pool. Ja kuidas seda üldse edasi anda? Võimatu. Vanemuises äsja lavale toodud, Belgia koreograafi ja lavastaja David Sonnenblucki ,,Casanova" aga suudab seda. Kes tahab mineviku suure hurmuri elukäigu ümberjutustust, see jäägu truuks telerile. Kuid need, kes tahavad kord kogeda, kuidas lavalt levib saali lihast ja luust läbi lõikavat kõikvõimaliku armastuse keemiat, võtku piletid. Piltlikult öeldes on tantsulavastuses kogu loost järele jäänud puhas seks. Eiei, maitsetutest või isegi selle poole kaldu piltidest pole juttugi
Pole midagi turvalisemat ja tuttavamat, kui olnud aeg. See, mis on juba läbi. Minevik on valmis, seda ei pea enam torkima. Seal ei saa rohkem midagi valesti minna. Kui tema vanaisa vaadata tuleb endal kange tahtmine vanaks juba jääda, olla elevant- aeglane, suur ja paksu nahaga. Tutvu teose autori elu ja loomingulooga. * Otsi materjali õpikutest, internetist, teose ees- või järelsõnast, teatmeteostest. 29.08.1984 Tallinn, Eesti kirjanik ja lavastaja. Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžis ja seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas. Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja erialal, mille ta lõpetas 2011. aastal. * Millal, kus kirjanik elas, millega tegeles? Mis võiks temast meelde jääda? * Millal loetud teos esmakordelt ilmus / millal kirjanik teose kirjutas? Kui oluline see teos kirjaniku loomingus on? PS. 1
Lavastuslik külg ja kunstniku töö: Lavastuslik töö on hea, lugu on väga hästi edasi antud ja kõik seob kokku. Ooper möödus väga sujuvalt ja ei tekkinud segadusi, lugu muutus aja pikku aina huvitavamaks ning tekst oli väga arusaadav. Kunstnik oli väga täppi pannud tegevustiku toimumise aja ja kohaga, tekkis juba vaatamise ajal tunne, et toimumiskoht on kuskil Itaalia maakohas 20. sajandi esimesel poolel (seda oli arvata ka riietest, autodest, arhitektuurist jne.) ning ütleks, et lavastaja töö ja kunstniku töö on väga hästi kokku langenud. Minule meeldis kogu see töö väga ning seda oli nauditav vaadata. Teose ettekande analüüs: Esinejad olid väga naturaalse ilmega ning sobisid just sellesse etendusse väga. Tekkis väga omane tunne esinejatega ja ei näeks kedagi muud tegelaste osas. Kogu esinejate töö oli väga korrektselt edasi antud ja äpardusi loomulikult ei tekkinud. Lauljad tegid väga hea töö ning nende hääled olid väga võimsad ja sobivad
,,Vanamehed seitsmendalt" Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teos ,,Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik Vikerkaarel." Kirjutatud 1991 Esmaetendus 1992. aastal Nukuteatris Raamat trükitud 1997 Ugala lavastus 2009. aastal, lavastaja Peeter Tammearu, peaosades Arvo Raimo ja Peeter Jügens Tegelased Kalamees Nikolaus Nikolause pojapoeg Click to edit Master text styles Second level Kalju Third level Kalju pruut Luule Fourth level Fifth level Jahimees Voomer Edukas ärimees Sulbert
,,DETEKTIIV LOTE" Toimus: 13.12.08 kell 12.00 Teater: Vanemuine (Suures majas) Tartus LAULUD: *Kelleks tahad saada *Leiutaja Oskari laul *Detektiivi laul *Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt ...
TALLINNA LINNATEATER Jana Jeltsova 10.R · Tallinna Linnateater on 1965. aastal loodud teater Tallinnas. Alates 1992. aastast on teatri peanäitejuht Elmo Nüganen. · Tallinna Linnateater, kunagine Eesti Riiklik Noorsooteater, on tegutsenud rohkem kui nelikümmend aastat. Tal on olnud viis peanäitejuhti. Igaüks neist on toonud eesti teatripilti midagi uut ja värsket. AJALUGU · Teatri lõi 1965. aastal eesti lavastaja Voldemar Panso, moodustades tugeva näitetrupi, mis koosnes nii äsja teatrikooli lõpetanud noortest kui ka juba tuntud lavastaaridest. Uus teater sai nimeks ENSV Riiklik Noorsooteater. Pikka aega tuli siiski läbi ajada ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena. TEATRI MÄNGUKAVA · Linnateatris mängitakse nii maailmaklassikat kui kaasaegset väärtdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale - Linnateatris
William Shakespeare'i elu ja looming William Shakespeare oli Inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. Ta sündis Avoniäärses Stratfordi linnas 23. aprillil 1564, õppis kohalikus grammatikakoolis, kus õppis ladina ja kreeka keelt. Abiellus 18aastaselt 8 aastat vanema naise Anna Hathaway ga. 1587 asus elama Londonisse, kus töötas suflöörina ja lavastaja abilisena mitmetes teatrites, osales The Globe'i rajamises. Selle teatri lavale hakkasid ilmuma ka Shakespeare'i näidendid. Näitlejana polnud ta just kuigi andekas, sest oma teostes peaosi ei mänginud ta kunagi. 1612. aastal naasis ta kodulinna Stratfordi, kus ta ka oma sünnipäeval, 23. aprillil 1616 suri. Ta on maetud Stratfordi Kolmainu kirikusse. Seikspiroloogia uurimismeetod, mis uurib Shakespeare'i teoste autorit. Tema teoste
Viimne reliikvia Koostas: Rauno Härgin "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". . Sisu Zanr Seiklusfilm Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Esilinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3
Mary Poppins Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Sündinud 2. septembril 1957 Keilas on eesti dirigent, koomik ja poliitik. Aastail 19811991 oli ta Vanemuise peakoormeister. Aastatel 19911994 Rahvusooper Estonia dirigent, 19941999 Tallinna Filharmoonia direktor. Lavastaja Georg Malvius Koreograaf Cedric Lee Bradley Peaosades HannaLiina Võsa või NeleLiis Vaiksoo Andres Mähar või Karol Kuntsel Merle Jalakas või Eve Kivisaar Hannes Kaljujärv või Veikko Täär Külliki Saldre või Merle Jääger Lauri Liiv või Simo Breede. Sisukokkuvõte Idatuul toob Bankside perekonda Kirsipuude
Retsensioon- Maailmale nähtamatud pisarad „Maailmale nähtamatud pisarad” on komöödia Anton Tsehhovi poolt nooruses Antosa Tsehhonte nime all avaldatud humoristlike lugude põhjal. Arstiks õppides kirjutas Tsehhov ajakirjadele lühijutte lisaraha teenimiseks, varsti saavutas teatud kuulsuse, et teda hakati avaldama regulaarselt. Antoni kirjutatud lood on täis kergemeelsust, enesekesksust ja silmakirjalikkust, kuid sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes. Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Ind...
Voldemar Panso (1920-1977) ,,Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada." Elulugu Voldemar Panso (30. november 1920 Tomsk 27. detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. Panso lõpetas 1941.aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli ja 1955 Moskvas Teatriinstituudi. Rajas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mida ta juhatas surmani. 1941-1950 töötas Panso Draamateatris näitlejana ja hiljem lavastajana. 1965. aastast Noorsooteatri ja 1970. aastast Draamateatri peanäitejuhina. Voldemar mängis ka filmides. Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, vesteid ja dramatiseeringuid. Teosed
Pähklipureja Üldiselt Pähklipureja on Pjotr Tsaikovski ballett. Libreto on teinud Marius Petipa. On loodud E.T.A Hoffmanni ja Alexandre Dumas muinasjutu järgi. Lavastusmeeskond Koreograaf: Ben Stevenson Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigent: Risto Joost Kunstnik: Tom Boyd Lavastaja: Timoti O´Keefe. Video http://www.youtube.com/watch?v=cyVj5iV0lo&feature=player_embedded Sisukokkuvõte On jõulud, lapsed saavad kingitusi. Ühte kingitust Pähklipurejat ei taha eriti keegi. Üks tüdrukutest astub Pähklipureja kaitseks välja. Tüdruk kandub üle unenäomaailma, seal toimub võitlus, kui hiired tahavad maiustusi ära süüa ja pähklipureja asub võitlusse hiirte vastu ning selgub, et ta oli hoopis nõiutud prints. Siis tüdruk ärkab üles ja igatseb oma pähklipurejaprintsi järele, kuni tulevadki uued külalised ja nende poeg on täpse...
Mart Sander Taavi Haus Elukäik · Sünninimi Martin Laurent Sander · Sündinud 10. augustil 1967 Tallinnas · Eesti laulja, näitleja, saatejuht, dirigent ja ettevõtja Haridustee · Hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides viiulit ning klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis · Õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist · Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat ja ajalugu · Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise ja saksa keelt · 2005. aastal sooritas ta eksternina Cambridge'i ülikooli kõrgeimad välismaalastele mõeldud inglise keele eksamid Karjäär · Muusikukarjääri alustas rahvusooper Estonias koorilauljana 198591 · Pikka aega oli laulja 1930.- 40. aastate estraadimuusikale ansamblis Modern Fox · Ilmunud ligi kakskümmend heliplaati Filmid · Mänginud filmides: "Iskelmäprinssi" (1991), "Senkiföldje" (1993), "Can...
Eino Baskin Eino Baskin on sündinud 17.juunil 1929 Tallinas.Tema isa oli proovireisija ja ema oli juuksur. Ta on Eesti näitleja ja lavastaja. Ta on õppinud 19351940 Tallinna prantsuse lütseumis, 19411944 Tseljabinski 1. keskkoolis, 19441945 Tallinna õhtukeskkoolis ning lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Ta on olnud Draamateatri, Leningradi Komöödiateatri, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ning Leningradi Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja
,,Voldemar" Andrus Kivirähk Lugesin Andrus Kivirähi näidendit ,,Voldemar". ,,Voldemari" aluseks on legendaarse teatrijuhi, lavastaja, teatrikooli asutaja ning juhi Voldemar Panso (1920-1977) mälestused, artiklid, päevikud. Tegevus toimub rongis, teel Kivimäelt Balti jaama. Voldemar on enesekindel, lennuka fantaasiaga ja ambitsioonikas mees. Rongis kohtas ta Helmit, Lemmergat ja Augustit ja asja juures on huvitav see, et hoolimata sellest, et nad ei olnud varem tuttavad, said nad kohe jutusoonele. Koos hakkasid nad läbi mängima Voldemari elu
aastase Anne Hathawayga Neil sündisid tütar Susanna ja kaksikud Judith ja Hamnet, Hamnet suri 11 aastaselt Edasine elukäik 1587. aastal asus Shakespeare elama Londonisse Ta töötas ,,Lord Chamberlaini meeste" kompaniis,mis hiljem nimetati ümber ,,Kuninga meesteks". Sellest sai kõige kuulsam teatriasustus. Shakespeare kirjutas näidendeid Näitlejana polnud Shakespeare just kõige andekam Kuna Shakespeare oli teatris nii näitleja, lavastaja kui ka piletimüüja, sai ta palju palka ja tast sai peagi rikas mees. 1597. aastal ostis ta oma perele suure maja 1612. a. Naases kodulinna Stratfordi, kus suri oma sünnipäeval 23.04.1616 Shakespear kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad.
Gérard Xavier Marcel Depardieu Elust Prantsuse näitleja,lavastaja, produtsent, veinivalmistaja sündis 27. detsember 1948 Rene Depardieu, Eliette Depardieu Kuuelapseline pere Lahkus koolist 13 aastaselt 16.a läks Pariisi Õppis seal tantsimist 1986 sai alguse tema rahvusvaheline kuulsus Suhted 1970 abiellus Élisabeth Guignot'ga temaga kaks last- poeg Guillaume (2008. oktoobris suri 37 a kopsupõletikku) tütar Julie(näitlejanna) Kui lapsed olid täisealised otsustasid abikaasad kolida lahku 1992. sai ta tütre Roxane'i modelli Karin Syllaga 1996 lahutas Elisabethist 1997-2005 oli abiellus Carole Bouquetiga 2005. aastast elab ta prantsuse- ameerika kirjaniku Clementine Igou'ga 2006 sündis poeg Jean Filme Tango 1970 Maîtresse 1973 Vasakukäelin...
ÄRA MURETSE, KALLIS! Retsensioon Ma käisin laupäeval, 23. aprillil Pärnus Endla teatris vaatamas etendust ''Ära muretse, kallis!'' Etenduse zanriks oli komöödia, mis tegi vaatamise/kuulamise palju huvitavamaks. Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu. Palul on veel palju teisigi näidendeid. Mõned on näiteks Mis värvi on vabadus, Raimund, Rõõmu kaalud ja palju teisigi. Lavastuse kunstnik on Silver Vahtre, kes on ka paljude teiste etenduste lavakujundaja olnud. Alates aastast 2004 on Vahtre Endla teatri peakunstnik. Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov kõik väga staazikad näitlejad. Rolle on neil kõigil olnud nii Endlas,
Retsentsioon „Pea vahetus“ Vaatasin ERR arhiivist etendust „Pea vahetus“. Tegevus toimub raudtee jaamas, kus kohtuvad kas kunagist toakaaslast. Etendus koosnebki nende kahe tegelase dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestri vanem peeter ja raudtee jaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ka ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Tunduski nagu oleks kas vana tuttavad saanud jaamas kokku ja omavahel vestlema hakanud. Kuigi mind hakkas häirima see, et jaam, kus tegevus toimub, väljusid rongid, vähemalt lavastuse algul, üsna tihti ei olnud seal, peale kahe peategelase ja orkestri, mitte kedagi. Märt Avandi mängitud osa õnnelik pianist oli väga hästi välja tulnud. Ta suutis mängida üleolevat pianisti, kes laseb teha oma orkestril seda mida ta ise tahab. Ta suutis väga hästi näidata oma tegelase arvamust tolmusest pianistist, ilma sõnu...
• 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011 • VABARIIGI PRESIDENDI VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK 2015 • AASTA VABATAHTLIK 2008 • RAKVERE TEATRI KOLLEEGIPREEMIA PARIM LAVASTAJA 2009 MÕNED ROLLID • SURNUD LIBLIKATE TANTS (JÜRVEN) • JUTUSTUS TÕELISEST PARDIPOJAST (KESKMINE VEND) • KAUNITAR JA KOLETIS (LEITNANT FAIRCHILD) • WOLFRAM ("MALEV" 2005) • JAAN ("STIILIPIDU" 2005) • HUNDISSAARE RÜHMA JUHT ("SIGADE REVOLUTSIOON" 2004) • KARL PLOOMPUU ("TUULEPEALNE MAA" 2008, 2013) RAAMAT • 2006 AASTA • RÜNNO SAAREMÄE • KÄPIPUU VENNASKOND • SEIKLUSJUTT • METS VIDEO • HTTPS:// WWW.YOUTUBE.COM/WATCH
Ott Sepp Tutvustus 29. juunil 1982 Tallinnas näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool 2005. -2006. aastani Eesti Draamateatris 2006. aastast Vanemuise teatris draamanäitleja ,,Malev" ja ,,Tulnukas" Reformierakonna liige http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000211/72c 2bfce-9ab9-449c-8301-daab9ad754e4.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp
näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi eriilmeliseks. Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis
LÕBUS LESK Operett kolmes vaatuses ühe vaheajaga Victor Leoni ja Leo Steini libreto Henri Meilhaci komöödia L'attaché d'ambassade järgi. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta... Loomise ajal oli opereti süzee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv. Esietendus toimus 30. detsembril 1905 Viinis, peaosa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
