Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
saj. alguses ... Põhjused on väga erinevad, ka ,,tagurlikud" 4. ,,Tööstusrevolutsioon" · Sai alguse 18.saj. II poole SB-st 5. ,,Rahvastikurevolutsioon" · 18.sa. keskpaiku algas rahvastiku oluline juurdekasv Euroopas · Hoogsal juurdekasvul olid mitmesugused sotsiaal-maj. tagajärjed (nt. Prantsusmaal) · Ajaloolaste probleem: Kas need revolutsioonilised liikumid on võrsunud ühest ja samast juurest ? Prantsusmaa 18.saj. ,,vana korra" ajal · Kunigas alates 1715 · Louis XIV pojapojapoeg on võmetu valitseja · Ei soovi loobuda 17.saj. absolutismist ega teosta valgustuse vaimus reforme · Kuni 1723 on regent Orleansi Philippe (LXIV vennapoeg) 1. Kuningavõimu prestiiz devalveerub 2. Peale Hispaania pärilussõda riigimajandus raskustes (võlgades) , aga jätkub õukonna pillav elulaad. Louis XV ajastu... · Tulemus: Börsikrahh ja Prantsuse riigi pankrot!
Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagasi hetiitide sõjalise edu. Hetiidi lihtkogukondlased - talupojad ja linaelanikud olid isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud. Tehnoloogia uuendused: Nende võimu ajal hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamisel kasutama rauda. Pärsia suurriigi kujunemine, stabiilsus ja häving: Rajas kunigas Kyros II(559-529eKr). T alistas esmalt suurema osa Iraanist, siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta Mesopotaamia. 525. aastal eKr vallutasid pärslased Egiptuse. Seega olid kõik Lähis-Ida riigid langenud Pärsia valitseja võimu alla. Riigipiirid ulatusid Egeuse merest Indiani ja Egiptusest Kesk-Aasiani. Üritati vallutada ka kreekat, kuid see ei õnestunud, siiski järgmise pooleteise sajandi jooksul oli Pärsia stabiilne ja tugev suurriik. 334.-330. aastal eKr vallutas Makedooia
Pealtvaates kui kumerate külgedega kolmnurk. Tuntud ka linnamägedena. Rõuge (VIII-XI saj põles maha 6 korral). 3)Kalevipoja säng voortel, kõrgemal keskosal.Vallid ja kraavid rajati vaid otstele. Eemalt vaadates meenutavad duurt kõrgete otstega voodit. Põhja-Tartumaal (Alatskivi Kalevipoja säng). 4)Ringvall-linnused ümber linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Saaremaal ja Lääne-Eestis maalinnad. 1)-3) Iseloomulikud VIII-XI saj, 4) XII-XIII saj. Ingvar - rootslaste kunigas Ingvar tuli 600. a paiku väega Eestisse ja rüüstasid ühes maakonnas, eestlased ründasid ning Ingvar langes(PWNT). Järgneval aastal olevat Ingvari poeg teinud õnnestund tasuretke. Tsuudid - Eestlasi ja mõningaid läänemersoomlasi (ida pool Peipsit) kutsuti tsuudideks (aitasid Vana-Vene riiki). Jaroslav Tark ja Jurjev - Suhted halvenesid X saj. lõpul, kui venelased üritasid Eestit enda võimu alla saada. 1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu
Vandaalide riik tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 (vallutati Bütsantsi poolt). Langobardide riik Põhja- ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langobardid Bütsantsilt vallutasid), 568-774 (Karl Suur) Odoaker (umbes 435 493) oli germaani väikepealik ja Itaalia kunigas alates 476. aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada. Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri.
Kuninga pühadus tulenes tema päritolust.Tema soontes ei voolanud talupoja veri, vaid siniveri.Oma õnnistava jõu võlgnes ta vere pühadusele. Pidi seda rikkalikult järglastele edasi andma.Rahva heaolu toetus kuninga pühadusele.Kuningasoo pühaveri tuli jumalaist. Kuningale annetati kui hüveameti valdajale. Kuningat ei võinud valida suvaliselt. Valida sai kuningliku soo liikmeid.Pikkad juuksed tõendasid erilist pühadust ja väge. Juustes kehastus kuninglik jõud. Kunigas kes ründas õigust muudatustega, tegi ebaõigust. Kuningad pidid olema suurejoonelised ja tegema rikkalikke kingitusi. Orjad ja talupojad olid lühikeste juustega, pügatud. Talupoegade annetusi valitsejal enimetati loomusteks. Nende annetustel oli ohvri iseloom.Talupoegadele toetuv ülikutevalitsuse juurde kuulus ka sõjameestest saatjaskond. Sinna võis kuuluda 50 või enamgi noort meest- kuningas pidas neid üleval. Andamikohustuslike
Kuninga pühadus tulenes tema päritolust.Tema soontes ei voolanud talupoja veri, vaid siniveri.Oma õnnistava jõu võlgnes ta vere pühadusele. Pidi seda rikkalikult järglastele edasi andma.Rahva heaolu toetus kuninga pühadusele.Kuningasoo pühaveri tuli jumalaist. Kuningale annetati kui hüveameti valdajale. Kuningat ei võinud valida suvaliselt. Valida sai kuningliku soo liikmeid.Pikkad juuksed tõendasid erilist pühadust ja väge. Juustes kehastus kuninglik jõud. Kunigas kes ründas õigust muudatustega, tegi ebaõigust. Kuningad pidid olema suurejoonelised ja tegema rikkalikke kingitusi. Orjad ja talupojad olid lühikeste juustega, pügatud. Talupoegade annetusi valitsejal enimetati loomusteks. Nende annetustel oli ohvri iseloom.Talupoegadele toetuv ülikutevalitsuse juurde kuulus ka sõjameestest saatjaskond. Sinna võis kuuluda 50 või enamgi noort meest- kuningas pidas neid üleval. Andamikohustuslike talupoegade arv pidi ühel
a. Leipzigis. 1706-1723 oli Halles matemaatikaprofessor, pidas loenguid ka füüsikast ja sõjaehituskunstist. Kuid tema peale kaevati Preisi kuningale (Friedrich Wilhelm I) ning kuna ta olla "saatust õpetanud" ning eitavat seega inimese vaba tahtemääratlust, ei sobivat W. tema riiki. 1723.a. saadeti W. poomisähvardusel maalt välja. Hesseni krahv võttis ta kohe vastu ning W-st sai matemaatika ja filosoofia korraline professor Marburgis. Seal kasvas ta kuulsus veelgi ning Preisi kunigas kutsus hiljem korduvalt teda tagasi, ent W. ei soostunud naasema. Alles kui 1740 noor kuningas Friedrich II troonile tõusis, pöördus W. tagasi Hallesse. W. võeti vaimustunult tagasi (1743 nimetati ülikooli kantsleriks), ent ta sai pettumuse osaliseks: W-i õpetus oli muutunud kõigi ühisvaraks, nii et tal ei olnud omas ajas enam midagi uut öelda. Mõistusõigusliku ühiskonnaõpetuse suur matemaatikaülesanne oli lahendatud. Ometi ulatus tema mõju XIX sajandisse.
Frangi riik Gallias. Läänegootide riik Hispaanias, 419-711 vallutasid araablased. Vandaalide riik tungivad üle Reini jõe, jõuavad 409 Hispaaniasse, liiguvad sealt edasi Põhja-Aafrikasse, loovad sinna riigi u 430-534 (vallutati Bütsantsi poolt). Langobardide riik Põhja- ja Kesk-Itaalias (suuremas jaos endistel idagootide aladel, mille langobardid Bütsantsilt vallutasid), 568-774 (Karl Suur). Odoaker- (umbes 435 493) oli germaani väikepealik ja Itaalia kunigas alates 476. aastast kuni surmani. Oli viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ihukaitseülem ning 476 otsustas ta viimase kukutada. Kuulutas end ametlikult Ida-Rooma keisrile Zenovale alluvaks, kuid tegelikult valitses Itaaliat üksinda. Hiljem läks Zenoga tülli ning too saatis Theoderich Suure ja idagoodid Itaaliat vallutama. Aastaks 493 jõudsid Odoaker ja Theoderich kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid Theoderich tappis pidusöögil Odoakeri.
Ta lahkus oma kodumaalt ja tuli Peloponnose saarele, jõud is Olümpiasse, kus oli kuningas Oinamaos (vms) ja tal oli ilus tütar. Kosimiseks pidi äiaga kaarikuga elu ja surma peale sõitma. Võitis ja temast sai valitseja ja olümpiamängude korraldaja. Rituaal (eespool ka juttu vist- öösel must oinas jne). Zeus Laphystiose kultus. Seotud Laphystiose mäega, jällegi seotud viljakusega. Rituaalist ei teata eriti, aga olemas on müüt. Toob alguse Kuldvillakule. Valitses kunigas Athamas, kellel oli naine Nephele. Neil oli kaks last poeg Phrixis ja tütar Helle. Nephele suri ära ja võttis uue naise Ino- kuri võõrasema. Kuldvillaku jäär päästis lapsed inimohvriks olemisest.. Helle kukkus perre, Phrixis lendas kuskile mujale, ohverdas jäära ja riputas ta naha puu otsa Poseidon Zeusi vend. Nime poolest maa isand, aga Kreekas oli ju merejumal, eriti seostus Egeuse merega (Aigeuse meri). Tal oli merepõhhjas loss Aigai
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd ...
Hispaania. Reformatsioonist jäi Hispaania peaaegu puutumata. Aastal 1556 sai Hispaania kuningaks keiser Karl V poeg Felipe II(valitses kuni 1598). Hispaanias üles kasvanud Felipe II oli katoliiklane. Tema valitsus ajal jõudis Hispaania tippu, hispaania sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Hispaania riietus ja kombed said maailmamoeks. Välispoliitikas toetas Felipe II kõigutamatult vastureformatsiooni 1558 aastal saatis Hisp kunigas oma laevastiku, Võitmatu Armaada Inglismaad vallutama. Hispaania kohalolekut oli tunda kogu toonases Lääne-Euroopas. Pärast Felipe II surma algas Hispaania kiire langus saabus donquijotelik ajastu. Maa oli täis hulkureid ja kerjuseid. Ulatuslik väljaränne Aamerikasse muinasjutulist kullamaad Eldoradot otsima, kahandas Hispaania rahvaarvu. Lisaks sunniti 1609aastal maalt lahkuma 270tuhat moriskit risti usku astunud moslemit, keda ei peetud küllaldaselt
kõrval, kui isa suri, ja pärast seda Theseus saatis mõlemad koju. Õed jõudsid Teebasse parajasti siis, kui üks vendadest, Polyneikes, ilmus sõjaväega linna vallutama, teine oli aga otsustanud seda lõpuni kaitsta. Polyneikesel kui vanemal vennal oli linna valitsemisele suurem õigus kui Eteoklesel. Õed ei suutnud kuidagi selles sõjas ühele või teisele poole asuda. Polyneikesel oli kuus ülikut, üks neist Argose kunigas Adrastos ja teine Adrastose õemees Amphiaraos. Viimane ühines retkega ülima vastumeelsusega, sest ta oli ennustustark ja teadis, et sõjakäigult ei pääse ükski eluga koju tagasi peale Adrastose. Ometi oli ta seotud tõotusega, mille põhjal pidi tüliküsimuste puhul, mis tekkisid tema ja ta naise venna vahel, alati otsustama tema naine Eriphyle. Amphiaraos oli kord nõnda tõotanud, kui läks tülli Adrastosega ja Eriphyle nad lepitas
Tema sai 1920 aastal Iirimaa presidendiks. 1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik
3 at jooksul linnriikide vahelise konflikti osatähtsuse tõusuga, hakkas tõusma kuningate kui sõjapealikute osatähtsus, see oli hilisem, allutasid templeid oma tahtele.Allikad lubavad siukest rekonstruktsiooni aga kindlad olla ei saa. Sumerid linnad olid vaenujalal. Hilisem pärimus väitis, et konkurentsis toimus hegemooniate vaheldumine ja need algasid Gishi hegemooniaga.Edaspidi Gishi kuninga tiitel, seda kasutati kui sumeri ülemvalitseja tiitli tähenduses. Mida kõige edukam sumeri kunigas endale võttis. Umma ja uruki kuningas Lugalzaggesi 24 saj keskpaiku alistas kõik sumeri linnriigid oma ülemvõimule.Ülemvõim jäi lühikeseks tuli uus vaenlane semiidi päritolu valitseja Sargon, pani aluse Akkadi linnriigile. Akkadi riik- Sargon (kreeka pärane mugavndus) sõnast šarru-kin-tõeline kuningas, tegelkku nime ei tea,semiidi valitseja, teada pärimuslik elulugu, klassikaline, tema ema oli preestrinna, isa teadmata,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
