i: nina tipu ja ninatiiva piirkond f: ahendab ninasõõrmeid Muscuius orbicularis occuli o: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti + pars palpebralis (silmalaud) + pars orbitalis (ümber silmakoopa ) f: tõmbab kulme alla ja põski üles Väliskõrva lihased Musculus auricularis superior o: fascia teporalis i: kõrvalest f: tõmbab kõrvalesta üles Koljulae lihased Musculus occipitofrontalis o: kuklaluu tagapind i: kulmude nahk galea aponeurotica!!!! + f: peanaha liigutamine ette ja taha VAAGNAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus gluteus minimus o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major f: reie abduktsioon Musculus gluteus medius o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major f: reie abduktsioon (siserotatsioon, anteversioon, välisrotatsioon, retroversio)
Kinnitub: abaluule.Tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole. · Abaluutõstur Algab: kaelalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõstab abaluid üles. · Seljalailihas - Algab: rinnalülilt, rindkere-nimmelt, niudeharjalt ja roidelt. Kinnitub: õlavarreluule, Tõmbab õlavart taha ja sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. · Trapetslihas - Algab: kuklaluu, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülidelt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluule. Tõstavad õlavöödet, tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast. 62. Kõhu lihased · Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele
Ninaõõne jaotab paremaks ja vasakuks pooleks ninavahesein. Ninaõõs jaguneb ninakarbikute varal ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks ninakäiguks. Kogu ninaõõne sisemine pind on kaetud limaskesta ja ripsepiteeliga Ninaõõne ülemises osas asuvad limaskestas haistmisrakud: seda piirkonda nimetatakse haistmispiirkonnaks. Neel: Ninaõõne taga asub neelu ülemine osa. Neel kujutab endast lihaselist toru, mis tagant piirneb lülisamba lülidega ja ülal kuklaluu põhimikuga. Neelu avanevad ninaõõs, suuõõs ja kõri. Ninaõõne ja neelu funktsioon seisneb sissehingatava õhu puhastamises, soojendamises ja niisutamises. Limaskesta ja ripsepiteeli abil puhastatakse õhk tolmu jms. osistest. Limaskestale püütakse kinni bakterid ja teised mikroorganismid. Lisaks sellele soojendab ja niisutab limaskest sissehingatava õhu (see jätkub veel ka allpool asuvates hingamisteedes) nii, et alveoolidesse jõudes on see omandanud kehatemperatuuri (37oC)
ümber!). Veel kuuluvad siia rühma: m. depressor supercilii, m. corrugator supercilii ja m. procerus. d) Väliskõrva lihased: Näiteks: m. auricularis superior: o. - fascia temporalis; i. - kõrvalest; f. - tõmbab kõrvalesta üles. Veel selles rühmas: m. auricularis anterior ja m. auricularis posterior. e) Koljulae lihased: M. occipitofrontalis: koosneb kahest kõhust : venter occipitalis o. - kuklaluu tagapind, ja venter frontalis i. - kulmude nahk. Kahe kõhu vahel pealael on lai kilekõõlus - galea aponeurotica (selle moodustamisest võtavad osa ka pea külgedel asuvate lihaste kõõlused!) f. - peanaha liigutamine ette-taha. Kere lihased. 1. Selja lihased. A. Selja autohtoonsed lihased. I. Mediaalne trakt. Mm. interspinales (cervicis, thoracis, lumborum) - naaberlülide ogajätkete vahel
etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. Mõned ajukoore alad on esmajoones seotud sensoorse informatsiooni töötlemisega
tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid moodustavad keerukaid närviringe, millised koos etendavad olulist tähendust õppimise, mälu ja emotsioonide mehhanismides. Mõned ajukoore alad on esmajoones seotud sensoorse informatsiooni töötlemisega
Elektroentsefalograafia. Ajukoor on jaotatud neljaks sagaraks, millised on seotud erinevate funktsioonide täitmisega. Vaod (sulcus) eristavad kääre (gyrus). Mõnedel aju vagudel on väga püsiv asetus inimese ajus, sellepärast kasutatakse neid aju jaotamiseks neljaks sagaraks. · Frontaalne - otsmikusagar, asetseb otsmikuluu all. · Parietaalne - kiirusagar, asetseb kiiruluu all. · Temporaalne - oimusagar, asetseb oimuluu all. · Oktsipitaalne - kuklasagar, asetseb kuklaluu all. Peale selle on veel kaks ajukoore piirkonda, millised on võrreldavad nende sagaratega. Need on insulaarne ja limbiline koor. Insulaarne koor (saaresagar) ei ole nähtav aju pinnalt, sest ta asub lateraalvao mediaalses seinas. Limbiline sagar koosneb frontaalse, parietaalse ja temporaalse sagara mediaalsetest osadest, mis on ajukoore jätkuks rostraalse ajutüve ja dientsefaloni kohal. Mõnikord nimetatakse limbilist sagarat ka limbiliseks süsteemiks, sest tema neuronid
visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaalset ja auditoorset infot, sealt tuleb sotsiaalse kognitsioonioskus. Parietaalsagar e kiirusagar on ajukoore osa, mis paikneb kiiruluu all. Parietaalsagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Oktsipitaalsagar e kuklasagar on peaaju tagumises osas, kuklaluu all paiknev ajuosa, mis tegeleb nägemisega. · Mida tähendab, et aju on lateraliseeritud? Tähendab, et ,,ülesanded" paiknevad eelistatult ühes ajupoolkeras. See on ajutalitluse omapära. Vasak ajupoolkera juhib paremat kehapoolt. Nt kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. · Kuidas suhtlevad närvirakud? Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e neuronitest
murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu. Kolju luude areng: looteeas ei teki luude kohale kõhre. Algul tekib areneva aju ümber sidekoeline kile, milles on paksendid tulevaste luude kohal. Hiljem tekivad neisse paksendeisse luustumistuumad, mis järjest laienevad luudeks. Vastsündinul on kolju luude vahel suhteliselt suured luustumata alad lõgemed e fontanellid: · eeslõge · tagalõge · 2 eeskülglõget · 2 tagakülglõget Luude ühendused:
Funkts: tõstab abaluid ülesse SELJALAILIHAS Algab: 5 alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt Kinnitub: õlavarreluu väikeköbrukese harjale Funkts: tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. TRAPETSLIHAS 12 Algab: kuklaluu ülemiselt turjajoonelt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt. Kinnitub: abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale Funkts: tõstab õlavöödet, lähendab abaluid lülisambale, tõmbab õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul. 62) KÕHULIHASED KÕHUSIRGLIHAS Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt Kinnitub: häbemeluule Funkts: aitab painutada lülisammast, aitab siseelundeid paigas hoida
ABALUUTÕSTUR Algab: 4 ülemise kaelalüli ristijätkeilt Kinnitub: abaluu ülemisele nurgale Funkts: tõstab abaluid ülesse SELJALAILIHAS Algab: 5 alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt, niudeharjalt ja 3 alumiselt roidelt. Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale Funkts: toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. TRAPETSLIHAS Algab: kuklaluu ülemiselt turjajoonelt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt. Kinnitub: abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale 21 Funkts: ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambala, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul.
ABALUUTÕSTUR Algab: 4 ülemise kaelalüli ristijätkeilt Kinnitub: abaluu ülemisele nurgale Funkts: tõstab abaluid ülesse SELJALAILIHAS Algab: 5 alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt, niudeharjalt ja 3 alumiselt roidelt. Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale Funkts: toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. TRAPETSLIHAS Algab: kuklaluu ülemiselt turjajoonelt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt. Kinnitub: abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale Funkts: ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambala, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul. 21 22 KÕHULIHASED
ABALUUTÕSTUR Algab: 4 ülemise kaelalüli ristijätkeilt Kinnitub: abaluu ülemisele nurgale Funkts: tõstab abaluid ülesse SELJALAILIHAS Algab: 5 alumise rinnalüli ogajätkelt, seljanimme sidekirmelt, niudeharjalt ja 3 alumiselt roidelt. Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjale Funkts: toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. TRAPETSLIHAS Algab: kuklaluu ülemiselt turjajoonelt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt. Kinnitub: abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale 21 Funkts: ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambala, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul.
selged) - Raskused tekkisid isiklike kogemuste taastaisel – ei osanud oma elust ühtegi seika kirjeldada; ei suutnud ajas rännata. Kahjustunud olid: episoodiline mälu, autonoeetiline teadlikkus. VI LOENG – kukla- ja kiirusagarad. Tuleb osata määratleda ja näidata, kus asub ajukoore oktsipitaalsagar. Kuklasagar tegeleb enamasti nägemisinfo töötlusega. Asub kuklaluu all. Olulisemad kuklasagara anatoomilised osad: parietaal-oktsipitaalvagu, kannusvagu, lingvaal- ja fusiformkäärud. Kus asuvad ja mis ülesannet laias laastus täidavad? Parietaal-oktsipitaalvagu – eristab kuklasagarat ja kiirusagarat. Kannusvagu – jagab maailma ülemiseks ja alumiseks. Ülespoole jääb tähelepanu, tööälu, tasuootus. Kogu info saadetakse esmakordselt siia.
somatosensoorne ja 3% toetab kuulmisfunktsiooni. Kuklasagarate anatoomia • Kuklasagarad moodustavad ajupoolkerade posterioorse (tagumise) osa kuklaluu all. • Ajupoolkera mediaalsel tasandil eristab kuklasagarat parietaal(so. kiiru)sagarast parietaal- oksipitaalvagu (kiiru-kuklavagu).
veretustamist ja nülgimist ning sellelt on eraldatud:1 · siseelundid (sh neerud), · neeru- ja vaagnarasv, · vahelihase e diafragma kõõluseline ja lihaseline osa, · suguelundid ja nende juurde kuuluvad lihased isasloomadel ning emasloomadel udar ja udararasv, · seljaaju, · kubemevoldi rasvkude, · tagaosa sisetüki seespoolne rasvkude, · kägiveen ja seda ümbritsev rasvkude, · pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, · esijalad kämblaliigesest, · tagajalad kanna-pöialiigesest, · saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt Vahetult kaalumisoperatsiooni eel või pärast seda määratakse visuaalse vaatluse teel kindlaks veise- ja lambarümpade kvaliteediklass selleks tööks tunnustust omava spetsialisti poolt. Kvaliteediklasside määramise ala tapaliini lõpus peab olema piisavalt valgustatud ning
2 Külgmine ja kõhtmine retikulaarformatsiooni-seljaaju kulgla – seob ajutüve retikulaarformatsiooni ja seljaaju essarvede motoorseid rakke 3 Esiku-seljaaju kulgla – reguleeritakse tasakaalumeele impulssidega lihaste toonust tasakaalu säilitamiseks 4 Katendi-seljaaju kulgla 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. Piklikaju on kõigest umbes 3 cm pikk. Läbides kuklaluu suuraugu muutub ta sujuvalt selge piirita seljaajujs. Piklikaju hallaine on erladi tuumadena seljaaju poolses ühises piirkonnas. Piklikajus on piirkondi, mis reguleerivad mitmeid elutähtsaid funktsioone (vasomotoorne ja hingamiskeskus). Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, millest üks osa ümber lülitatakse. Piklikaju närvikeskuste kaudu reguleeritakse: Hingamiselundite talitlust, südame ja veresoonkonna talitlust.
Kael ja kere Sellesse rühma kuuluvad lülisammas, rinnakorv ja vaagen. Lülisammas Selgroog ehk lülisammas on keha telg, mille ülesandeks on kanda koljut ja püsti hoida keha. Ta hoiab rinnakorvi kaitsvaid roideid ning sisaldab ja kaitseb seljaaju. Lülisammas koosneb 33–34 selgroolülist. Kõik lülid on enam-vähem sarnase ehitusega. Siiski on kaks erandit: esimene (atlas = kandelüli) ja teine lülisambalüli (axis = telglüli = pööraja). Esimesele lülisambalülile toetub kolju kuklaluu kaudu. Ülemisel lülil puudub oma lülikeha, ta kaks lohku sobivad kuklaluu liigespõntadega (jaatamisliigutus), axise hammas seob atlase enda külge ja võimaldab selle ümber pöörelda (eitamisliigutus). Lülisamba murd selles piirkonnas on eriti ohtlik, sest lähedalasuvas seljaajus paikneb mitu tähtsat keskust, mis võivad sel juhul viga saada. Mida kaugemal allpool asub lülisambalüli, seda suuremat koormust peab see kandma ja seda tugevam peab ta olema. 28 Joonis 3.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
