..........................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks
Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksi...
METALLIDE KORROSIOON Igasugust metalli keemilist hävimist ümbritseva keskkona toimel nimetatakse korrosiooniks. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal Korrosiooniprotsess kahe erineva metalli kokkupuutumisel Metallide pinnale kondenseerub õhuniiskus ja moodustub galvaanipaar. Alati korrodeerub kiiremini metallide pingereas aktiivsem metall, antud juhul raud. Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded, näiteks raua puhul tsementiidi Fe3C osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. KULD Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilse...
1) Keemilini korrosioon 2) Elektrokeemiline korrosioon 3) Biokorrosioon lKeemiline korrosioon Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. lElektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus).
Raua kaitsmiseks on olemas ka korrosioonitõrjed. Korrosiooni liigid Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega
kiireneb) ja radioaktiivsest kiirgusest TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud • Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks.
Üheks levinumaks korrosiooniprotsessiks on raua roostetamine, see tähendab teras- või malmesemete kattumine roostekihiga. Rooste on küllalt keerukas ja olenevalt tingimustest ka erineva koostisega ainete segu, milles raudoksiidide ja vee vahekord on muutuv. Üldkujul võib rooste koostist avaldada järgmise valemiga : pFeO * qFe2O3*rH2O. Kuivas õhus raud ei roosteta, samuti ka vees, milles pole lahustunud hapnikku. Raua kokkupuutel veega, mis on kontaktis õhuga toimub raua korrosiooniprotsess kiiresti õhuhappiniku ja süsinikdioksiidi lahustumise tõttu vees. Korrosiooniprotsessid toimuvad intensiivselt ka merevees, milles sisalduvad kloriid- ja sulfaatioonid soodustavad korrodeerumist. Intensiivselmalt kulgevad korrosiooniprotsessid tööstuspiirkondades, kus õhus on rikkalikult CO2, SO2 ja lämmastikoksiide. Elektroskeemilise korrosiooni tähtsamateks juhtudeks on korrosioon elektrolüütide lahustes. (soolade, hapete ja aluste lahustes, merevees ning
1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus).
Keemiline korrosioon Keemilise korrosiooni puhul metall ühineb mõne teise keemilise elemendiga, mis ei juhi elektrivoolu, kõige sagedamini hapnikuga ning tekib metalli oksiid, mis on sageli täiesti pude materjal (rauarooste). Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini protsess kulgeb. Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilist korrosiooni esineb sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaaside torustikes jm. Elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon tekib metalli kokkupuutel mingi vedelikuga, mis toimib elektrolüüdina, näiteks soolade, hapete, leeliste lahused. Siia kuuluvad korrosioon pinnases või atmosfääris. Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks
purunemine · Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks. · Korosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavad materjale. · Konserveerimisel, kattes metalli pind õli või rasvataolise aine kihiga. Värvilised metallid. Vask. · Vaske on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeidaastaid. Vase
Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks. Korrosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Keskkonna suhteline niiskus, mille juures algab metalli korrosioon, on 65-75%. Reaktsiooni intensiivsus suureneb õhus leiduvate oksiidide (õhu saaste), näiteks väävlioksiidide, toimel. Kiirendatud korrosiooni põhjustab ka kloriidide esinemine lahuses (tänavate soolamine jää eemaldamiseks talvel, merevesi jne). Korrosiooniprotsessid võivad toimuda metalli pinnal, punktkorrosioonina või ka erinevate metallide piirpinnad. Korrosiooni saab vältida:
Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus, ilma niiskuse juurdepääsuta): 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid, gaasi väljalasketorud jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) ja korrosioon atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus).
· Madal püsivus kõrgetel temp. millest tekkib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsione tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks. · Korrosiooniks nim.materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskonna niiskus ja hapnik juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavaid materjale · Konserveerimisel, kattes metalli pinna õli või rasvataolise aine kihiga. Värvilised metallid. Vask. · Vakse on kasutatud ehitusmaterjalina tuhandeid aastaid. Vase kasutamist on
· Madal püsivus kõrgel temperatuuril, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest. · Vajadus konstruktsioonide jäigastamisel. · KORROSIOONIKS nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tignitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga või värviga; moodustadespinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavaid materjale. · Konserveerimisel, kattes materjali pind õli või rasvataolise aine kihiga. · Vasesulamiteks nimetatakse neid sulameid, mis sisaldavad üle 50% vaske. · Sulamitest tuleks nimetada pronkse ja messingeid. Pronks on vase ja mõne teise
1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati
duralumiiniumit. ➢ plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. ➢ lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav. ➢ konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 101. Gaas ehk keemilise korrosiooni tõrje. ➢ Gaaskorrosioonil kattub metalli pind korrosiooniproduktide kihiga (oksiidid), mis takistab oksüdeerija lähenemist metalli pinnale, seega korrosiooniprotsess aeglustub. ➢ Kaitseb ainult selline korros. produktide kiht, mis katab metalli pinna ühtlase tiheda kihina. 102. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted. Metallide pinnale kantakse kuumuskindlate sulamite kiht (Al, Si, Cr sisaldavad sulamid, ka mittemetalsed katted nagu kuumuskindlad emailid - Cr2O3, TiO2, ZnO, SiO2 sisaldavad sulatised). Aatomite termodifusioon, termokroomimine, pealesulatusmeetod. 103
Järeldused: 1) on võimalik valmistada galvaanielement ühest ja samast elektroodide materjalist. Elektroodid on ühes ja samas lahuses, kuid elektroodid on erinevatel tempidel, seda nim temperatuuri galvaanielement. 2) on võimalik valmistada galvaanielement ühest ja samast elektroodide materjalist ja elektroodid on samal tempil, kuid erineva konsentratsiooniga sama elektrolüüdi lahuses, see on konsentratsiooni galvaanielement. Elektrokeemiline korrosiooniprotsess ehk galvaaniline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See leiab aset siis, kui kaks erinevat metalli, nt Fe ja Cu, on kontaktis kas sula elektrolüüdi või elektrolüüdi lahusega. Seisneb galvaanielementide moodustumises, milles hävib anoodiks olev metall või metalli piirkond. Elektrokeemilise korrosiooni kiirus näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pindalaühiku kohta. Selle määrab korrosioonivool I korr
on kuiv gaas või orgaaniline vedelik mitteelektrolüüt Keemilise korrosiooni tüüpiline näide on metallide oksüdeerumine kuiva hapniku toimel raua kõrgtemperatuuriline korrosioon: 2Fe + O = 2FeO 2 ·elektrokeemiline korrosioon Elektrokeemilise korrosiooni protsessis reageerib metall elektrolüüdilahuses oleva oksüdeerijaga. Sel juhul koosneb korrosiooniprotsess kahest omavahel seotud elektrokeemilisest reaktsioonist, millest ühes (nn. anoodireaktsioonis) läheb metall ioonidena lahusesse ja seejärel vabanevad elektronid; teises (katoodireaktsioonis) kasutatakse elektrone lahuses olevate osakeste redutseerimiseks. Esimene reaktsioon ei toimu ilma teiseta, sest elektronide kuhjumine lahustuva metalli pinnal pidurdaks lahustumisprotsessi. ·biokorrosioon 87. Anood- ja katoodreaktsioonid
märgab kapillaari või ei. Osmoos: lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. P= RT/V= RTM, kus R 0,082 dm*atm/mol*°C, M molaarsus, P osmoosne rõhk (rõhk, mida avaldab lahuse sammas). Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Osmoosi mõju: gaasitorud isoleeritakse ümbruskonnast polüetüleenlindiga, mis hermeetiliselt mähitakse ümber toru. Kõik polümeerid sisaldavad vähemal või suuremal hulgal poore, millest võib alata korrosiooniprotsess. Osmootiliste jõudude mõjul hakkab vesi lükkama katet pinnalt lahti. (eeskätt gaasitorudel, mis maa sees). 14. Vedelate lahuste (gaas vedelikus, vedelik vedelikus ja tahke aine vedelikus) mõiste, iseloomustamine (kontsentratsioonid, küllastamata, küllastatud ja üleküllastatud lahused) ja käitumise seaduspärasused temperatuuri ja rõhu muutumisel (keemine ja külmumine, aururõhud). Vees on Ca2+ + Mg2+ sisaldus 2,0 mmol dm3, HCO3 sisaldus 4,5 mmol dm3 , kui palju võib
NB! Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse protsessid: 1) keemiliseks ja 2) elektrokeemiliseks korrosiooniks. 3. Keemiline korrosioon Toimub kuivades gaasides või mitteelektrolüütides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgemal temperatuuril tekib raua pinnale oksiidikile, mis koosneb mitmesugstest oksiididest (FeO, Fe2O3, Fe3O4). Oksiidikile on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud, seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemiline korrosioon esineb näiteks gaasiturbiini labidates, reaktiivmootori düüsides, sisepõlemismootori silindrites jm. 4. Elektrokeemiline korrosioon Võtab osa kaks metalli ja elektrolüüt. Elektrokeemiline korrosioon ehk galvaaniline korrosion on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kuikaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask on kontaktsi elektrolüüdilahusega.
märgamine. Osmoos lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes Gaasitorud isoleeritakse ümbruskonnast polüetüleenlindiga, mis hermeetiliselt mähitakse ümber toru. Kõik polümeerid sisaldavad vähemal või suuremal hulgal poore, millest võib alata korrosiooniprotsess. Osmootiliste jõudude mõjul hakkab vesi lükkama katet pinnalt lahti. (eeskätt gaasitorudel, mis maa sees). 13. Vedelate lahuste (gaas vedelikus, vedelik vedelikus ja tahke aine vedelikus) mõiste, iseloomustamine (kontsentratsioonid, küllastamata, küllastatud ja üleküllastatud lahused) ja käitumise seaduspärasused temperatuuri ja rõhu muutumisel (keemine ja külmumine, aururõhud). Vees on Ca 2+ + Mg2+ sisaldus 2,0 mmol/dm3, HCO3 sisaldus 4,5 mmol/dm3, kui
· Tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, küttekolde restidel, summutites, gaasi väljalasketorudes, reaktiivmootorites jne., · Kuumuskindlus metallide vastupidavus kõrgtemperatuurilisele gaaskorrosioonile. Arvestatakse ka mehaanilist tugevust. · Gaaskorrosioonil kattub metalli pind oksiididega, mis takistab oksüdeerija lähenemist metalli pinnale, korrosiooniprotsess aeglustub. Kaitseb selline korrosiooni produktide kiht, mis katab metalli pinna ühtlase tiheda kihina (Al, Pb, Sn, Ti, Zn, Ni, Be, Cu, Cr, Fe). · Puhaste Na, K, Ca, Ba, Mg pinnale tekkiv oksiidikiht on poorne ehk ei kaitse korrosiooni eest. · Oksiidikihi kaitsevõime sõltub lisanditest metallides, sulamite koostisest, struktuurist. 2. Elektrokeemiline korrosioon toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad
Toimub kuivades gaasides ja mitteelektrolüütsetes (orgaanilistes) vedelikes (naftasaadused, bensiin), kusjuures metallid reageerivad otseselt keskkonna komponentidega või oksüdeerijatega, ei teki elektrivoolu Raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. 1. Elektrokeemiline korrosioon: selgitus, näited Toimub vett sisaldavates keskkondades ja seda põhjustavad elektrokeemilised reaktsioonid metalli ja elektrolüüdi kokkupuutepinnal. Toimub soolade, hapete, leeliste lahuses. Korrosioon pinnases
erineva konsentratsiooniga elektrolüüdi lahuses. Seda galvaanielementi nim. kontsentratsiooni galvaanielemendiks. Elektrokeemiline korrosioon ehk galvaaniline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis elektrolüüdilahusega. Galvaanielemendid tekivad ka tehnilistes metallides, mis sisaldavad lisandeid, samuti siis, kui tehniline metall puutub kokku elektrolüüdiga. Elektrokeemiline korrosiooniprotsess toimub elektolüüdi lahuse või sulatiste toimel. Seisneb galvaanielemendi moodustumisel pinnal ja pinnaosa, milline on anoodiks, hävib. Anoodiks on detail ja katoodiks erinevad elektrolüüdi lahused (erinevate omadustega oksiidikihid). Korrosiooni kiirus näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pindalauhiku kohta (m/m2). Tavaliselt sisaldavad metallid teiste metallide intermetalliliste ühendite või teiste ühendite lisandeid.
temp. Sellist elementi nim temp GE-ks; 2) on võimalik valm GE ühest ja samast elektroodi materjalist, samal temp, kuid erineva konts-ga elektrolüüdi lahuses. Seda GE nim konts GE-ks. Elektroodide plarisatsioon on pos elektroodi muutumine neg-ks ja neg elektroodi muutum pos-ks. Elektroodi polariseerumine kiirendab protsessi elektroodil ja võimaldab seega elektroodist vajaliku tugevusega voolu läbi juhtida. Elektrokeemiline korrosiooniprotsess toimub elektolüüdi lahuse või sulatiste toimel. Seisneb GE mood pinnal ja pinnaosa, milline on anoodiks hävib. Anoodiks on det ja katoodiks erinevad elektrolüüdi lahused (erinevate om-ga oksiidi kihid) Korrosiooni kiirus näitab ajaühikus korrodeerunud metalli massi pindalauhiku kohta (m2). Tavaliselt sisaldavad Me teiste Me-de intermetalliliste ühendite või teiste ühendite lisandeid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
