Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst...
poolte ja otsus võetakse vastu häälteenamusega. Ministeeriumind, inspektsioonid, ametis neil on juhid, kindlad. Kuna on vaja konkreetselt piiritleda haldusorganite pädevus, pole nad juriidilised isikud. Selle põhjuseks on asjaolu, et haldusorganid on ülesehitatud hierarhilisel süsteemil, et tagada teenistuslik järelvalve ning interventsiooniõigus. Samas välistatakse nii asjaolu, et üks haldusorgan teise kohtusse kaebab. Organ, asutus ja ametiasutus õigusaktide tekstides ei kasutata terminit organ, selle asemel kasutatakse teisi asutus, ametiasutus. Meie õiguskorras kasutatakse kõike läbisegi. Ametiasutusteks püüti küll teha need, mis otseselt tegelevad võimuhaldusega. Asutus sellised organid, millised ei või sekkuda inimeste privaatautonoomiasse. Oluline teha vahet asutuse, kui iseseisva õigussubjekti ning asutuse kui organi vahel, tuleks viimast tähistada mõistega ametiasutus. B
Ta oli Megara linnas. Temast on säilinud sümpoosionitelt pärit värsikogud. Kõik kogudesse koondatud värsid pole tema omad. Tema kogusse ilmselt liideti ka teiste aristokraatide eleegilises värsimõõdus loodud luule. Theognis pühendab suur oma värssidest oma eromnosele. Ta jagab inimesed kaheks: head ehk aristokraadid ja halvad ehk kõik teised. Headus tuleb hoida sellega, et halbadega ei abielluta, tõupuhtust tuleb hoida. Väljendab selgelt põlgust muu seltskonna vastu. Samas kaebab, et kõik ei lähe ideaalselt ja halvad tõstavad pead, ähvardades sotsiaalset korda. Sappho- pärit Lesbose saarelt ja naine. Ta oli aristorokraatlik lesknaine, kes koondas enda ümber meheleminekueas tüdrukuid, keda ta kasvatas ja õpetas ja pühendas neile need poeemid. Ühelt poolt olid need kurvad mehelemineku luuletused ja teiselt poolt kirglik armastusluule. Sappho ei kirjelda midagi, vaid väljendab oma intensiivseid tundeid nende tüdrukute vastu. Sõjavägi 7
Kõhuvaluȱȱ Väärinfoȱ Vastumeelsusȱsöömiseȱsuhtesȱ Limaskestadeȱkahvatusȱ Kehakaalȱ20%ȱvõiȱrohkemȱallaȱ Suutmatusȱtoituȱneelataȱ ideaalseȱ Madalȱlihastoonusȱ Kapillaarideȱrabedusȱ Kaebabȱmaitsmisaistinguȱmuutuseȱ Kõhulahtisusȱ(diarröa)ȱ üleȱ Juusteȱülemääraneȱväljalangemineȱ Kaebab,ȱetȱtarvitabȱtoituȱsoovitataȬ Tavalisestȱtugevamadȱ(hüperaktiivȬ vastȱpäevasestȱkogusestȱvähemȱ sed)ȱsoolehääledȱȱ Küllastustunneȱkoheȱpärastȱsöömistȱ Toidupuudusȱ Suuõõneȱvalulikkusȱ Teabepuudusȱ Rasvroeȱ(steatorröa)ȱ Huvipuudusȱtoiduȱvastuȱ Mälumislihasteȱnõrkusȱȱ
Väga paljudel juhtudel tahtis ka juba linn ja kohtunikud saada karistusest oma tasu, mis siiani polnud tavaline. 9.1 Süüteod 9.1.1 Süüteoliigid 9.2 Karistus 9.2.1 Karistuse liigid Häbistamine: §40- Kui keegi mees tabatakse abielunaise juurest, peab see naine meest tema meheelundit pidi talutama edasi-tagasi läbi linna tänavate. Kehaline vigastus: §53- Kui keegi teist lööb, nii et see jääb löömisest vigaseks ja teine kaebab selle peale, peab see, kes on niimoodi löönud, talle ja foogtile ja linnale maksma hüvitust 60 killingit ja peab sellele, keda on vigastatud, andma 10 mark hõbedat tema vigastuse eest. Kui aga on nii, et vaesuse tõttu ei saa seda raha anda, peab ta 10 nädalat vangitornis leiba ja vett sööma ja pärast seda tuleb ta linnast välja saata ja ta ei või linnale vastu hakata ilma selle nõusolekuta, kes on vigastatud. Kui keegi kodanik tapab teise kodaniku:
lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole.
Sellisel juhul kannab riigi õigusabi saanud menetlusosaline TsMS § 189 lg 2 järgi ise kõik oma õigusabikulud . Menetlusabi andmisest keeldumisel tuleb TsMS § 182 lg 2 p 1 tähenduses arvestada üksnes taotleja enda sissetulekuid, mitte aga taotleja abikaasa või teiste taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulekut. Kohus saab menetlusabi andmisest keelduda kui isik saab ja oskab ennast ise kohtus esindada . Kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse TsMS § 184 lg 4 kohaselt, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik. Kohus võib igas menetlusstaadiumis kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. TsMS § 184 lg-s 4 sätestatud õigusabi andmise jätkuvuse põhimõte kehtib
Nii edasi jätkates saabub peagi kriis töövõime langeb pikaks ajaks (struktuurides on toimunud olulised negatiivsed muudatused need on nõrgenenud), saabuvad traumad ning tervisekahjustused. Siin peab rõhutama, et ülitiheda organsüsteemide vahelise koostöö tõttu kannatab kogu organism sportlane kaebab üldiselt halba enesetunnet ja see teeb tegeliku häda põhjuse leidmise keeruliseks. Teisalt ehitatakse treeningukava mõnikord teadlikult nii üles, et mõõdukalt suuri treeningukoormuseid kasutatakse mitu päeva järjest, millele järgneb põhjalikum taastumisperiood. Sellisel moel suude- takse organismis esile kutsuda ulatuslikumaid muudatusi, kui ühe treeninguga
lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed
olek, aruta seda ennekõike temaga individuaalselt ning seejärel räägi laagri meditsiini- töötajaga. Kõik kasvatajad on läbinud esmaabikursused, seetõttu on nad teadlikud, kus asuvad laagris esmaabitarbed ning nad oskavad neid kasutada. Eraldi esmaabikott võetakse kaasa lastega laagri territooriumilt lahkudes. KASVATAJA TÄHTSAMAD ÜLESANDED LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMISEL Kasvataja peab pöörama tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1) laps kaebab peavalu või üldse valu üle, lapsel on palavik, külmavärinad, nohu; 2) lõikehaavad, marraskil nahk, villid, putukahammustused; 3) isupuudus; 4) rahutu uni, voodi märgamine, koduigatsus; 5) ohutuse seisukohast lähtudes tuleb alati läbi mõelda planeeritud üritus ning olla kindel koha sobivuses; 6) jälgida, et laps täidaks üldisi hügieeninõudeid, kannaks sobivaid riideid ning kaitseks nahka päikesepõletuse eest. LIHTSAMAD ESMAABIVÕTTED
allpool. Traditsioonilises loogikas ei kasutatud mittevälistavat disjunktsiooni ning seetõttu võivad paljud traditsiooniliselt dilemmadena esitatud süllogismid olla sisuliselt mittevälistavad. Välistava lihtsa jaatava moodusega dilemma üks kuulsamaid näiteid on lugu Protagorasest ja tema õpilasest Euathlosest. Enesekindel Protagoras sõlmis iga õpilasega lepingu, et see tasub oma küllaltki suure õppemaksu pärast seda, kui ta võidab oma esimese kohtuprotsessi. Euathlos kaebab õpetaja kohtusse. Protagoras nimetab õpilast rumalaks ja püstitab lihtsa konstruktiivse dilemma: „Kui sa võidad protsessi, siis pead sa maksma (meie lepingu põhjal), ja kui sa kaotad protsessi, siis pead sa maksma (kohtuotsuse põhjal). Sa kas võidad või kaotad protsessi, ent järelikult pead sa igal juhul maksma.” Euathlos aga vastab omapoolse dilemmaga: „Kui ma võidan protsessi, siis ei pea ma maksma (kohtuotsuse
allpool. Traditsioonilises loogikas ei kasutatud mittevälistavat disjunktsiooni ning seetõttu võivad paljud traditsiooniliselt dilemmadena esitatud süllogismid olla sisuliselt mittevälistavad. Välistava lihtsa jaatava moodusega dilemma üks kuulsamaid näiteid on lugu Protagorasest ja tema õpilasest Euathlosest. Enesekindel Protagoras sõlmis iga õpilasega lepingu, et see tasub oma küllaltki suure õppemaksu pärast seda, kui ta võidab oma esimese kohtuprotsessi. Euathlos kaebab õpetaja kohtusse. Protagoras nimetab õpilast rumalaks ja püstitab lihtsa konstruktiivse dilemma: ,,Kui sa võidad protsessi, siis pead sa maksma (meie lepingu põhjal), ja kui sa kaotad protsessi, siis pead sa maksma (kohtuotsuse põhjal). Sa kas võidad või kaotad protsessi, ent järelikult pead sa igal juhul maksma." Euathlos aga vastab omapoolse dilemmaga: ,,Kui ma võidan protsessi, siis ei pea ma maksma (kohtuotsuse
on süüdistatav väga vana, nagu küüditajate puhul), koosseisu ei ole). Vastu süüdistatava tahtmist ei ole lubatud menetlust lõpetada ilma lõplikku otsust tegemata. Võib olla ka õiguspoliitiliselt soovimatu (relva ja lõhkeaine loovutamise kampaania, uurimisele osutatud abi (§ 205), leebusprogramm (§ 205 1), näiteks kartelli loomise juhtumid, Liviko ja Tere, leebusprogrammist saab osa ainult see, kes esimesena rääkima hakkab ja kaebab. Leebusprogrammid just konkurentsi alaste süütegude puhul). Või on menetlus menetlusökonoomiliselt mõttetu saaksime menetleda aga ressursside kulutamine on liiga suur (välismaine element, kus tunnistajad ja kannatanud on välismaal (§ 204), ei õnnestu süüdlast tuvastada (§ 200), mõistlik menetlusaeg on möödunud (§ 205 2) praktikas võib seda kompenseerida näiteks karistuse vähendamisega
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
võimatute oletustega arvas esimesel silmapilgul tõesti, et Slopasev purjus isamaaluses purustas Goethe ja Schilleri. Härra Maurus kirus hiljem, kui teised naersid, sest siin esimese järgu asutises naerdi ikka, kui härra Maurus vihastus. Niisugune asutis oli see. Nüüd aga ütles härra Maurus võidurõõmsalt: ,,Oo, mina oma sõpru tunnen! Härra Maurus tunneb oma häid sõpru, sest tema on vana ja kaval. Las nüüd läheb ja räägib, las kaebab, kui tahab, et pole Puskini üles pandud. Minu käed on Goethe ja Schilleri tolmust puhtad." Härra Voitinski järgmisel õhtul oma sõbra seltsis pead parandades matsutas kaua suud, enne kui ütles naerdes: ,,Sigadus! Jumala eest sigadus, ütlen ma teile sõbramehe poolest. Olgu kuis on, aga ikkagi on sigadus!" ,,Mis nimelt, kallis Ivan Vassiljevits?" küsis Slopasev. ,,Aga ikka selle Goethe ja Schilleriga," vastas Voitinski krägisedes. ,,Igavene inimene ja siis äkki
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
