oli dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris,m uusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, aga ka muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija Elukäik · Viimased 25 aastat oma elust oli ta rohkem seotud Itaaliaga. Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Helilooming · Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat ungari rapsoodia nr. 4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll Helilooming · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile · klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio
VELJO TORMIS Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima, 5a pärast Tallinna konservatooriumi oreliklass aga suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga, mistõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis Villem Kapi juures, aasta hiljem aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, sama...
Edvard Grieg Kadri Lepik II kursus (1843- 1907) Eluloost Edvard Grieg sündis 1843. aastal Norras, kui valdavalt oli romantismiajastu. Ta oli tuntud kui väga andekas pianist ja eelkõige helilooja. Tema sünnilinn on Bergen ning täpsemalt sündis ta 15.juunil. Kuigi ta ise sündis Norras, siis tema juured ei ole siiski pärit sealt. Nimelt on ta esivanemad pärit hoopiski Sotimaalt ning Edvardi vanaisa perekonnanimi oli Grieg, kust tuleneb ka tema nimi. Kui 1746.aastal leidis Sotimaal aset Cullodeni lahing, siis Edvardi vanaisa põgenes Sotimaalt ning rändamise järel jäi ta 1770.aastal alaliselt Norra elama, kus lõi ka oma äri. E.Grieg kasvas üles muusikute peres- tema isa oli helilooja ning samal ajal ka Briti konsul Bergenis. Ta ema Gesine B. Hagerup seevastu oli Edvardi üheks esimeseks klaveriõp...
OLEG PISSARENKO & AIN AGAN Linda Lapp 11.C Kuressaare Gümnaasium OLEG PISSARENKO · Sündinud 1978. aastal · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Tartu H. Elleri nim. Muusikakooli rütmimuusika osakonna asutaja, juhataja ja pedagoog. HELILOOMING Andnud välja 6 oma CD- d: · Oleg Pissarenko Quartet "IXY"(2002) · Oleg Pissarenko Trio "The Little One\'s"(2004) · Oleg Pissarenko Band "The Book´s Burning"(2005) · "Valguse Värvid"(2007) · "Prii Lapse Ilm "(2009) · "A2O" (2010) AIN AGAN · Sündinud 1959 · Muusikuna põhiliselt iseõppija · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Viljandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud ja dzässmuusika programminõukogu liige
Veljo Tormis Karoliina Hunt Biograafia 7. augustil 1930- ... ; Kuusalu, Vana-Vigala; Helilooja; Orel, koorijuhtimine, helilooming, kompositsioon; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor; Eesti Heliloojate Liidu liige; http://www.tormis.ee/VTindex.html http://www.tormis.ee/wordpress/ Koolid Tallinna Konservatoorium; Tallinna Muusikakool. Helilooming Koorimuusika; Läänemeresoome folkloor; Moderne helikeel; Intsrumentaalteosed; Ooperid; Filmimuusika; Näidendimuusika. Teosed Loits "Raua needmine“; Tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad“; Ooper "Luigelend“; Fuugad klaverile; "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg"); "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile);
1956-1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas olid ka Kuldar Sink ja temast vaid viis aastat noorem Arvo Pärt 1956-1969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974- 1989 samas esimene asetäitja Aastast 1969 oli ta vabakutseline helilooja Veljo Tormis oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast Tormis oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor 1997. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor HELILOOMING Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits „Raua needmine“ ning tsüklid „Eesti kalendrilaulud“ ja „Unustatud rahvad“ Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta
Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias, Kanadas ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega ,,Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes ning tuues meeskonnaga klaveri kohale. Ta on võitnud Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi 1973. aastal ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil 1976. aastal Leipzigis, Saksamaal. Helilooming Klassikalise heliloojana kirjutab ta valdavalt heakõlalises postmodernistlikus stiilis. Ta on kirjutanud palju teoseid klaverile ja neid ise ette kandnud näiteks tsüklid: · "Naiivsed ja süütud palad" (19801982) · "Klaverikontsert" (1984) · "Cruise Control" (1991) · "Sixpack piano" (1997) Lisaks on ta kirjutanud ka orkestriteoseid: · ,,Concerto Grosso in una movimento" (1981/1988, CD Eesti Raadio Kammerorkester) · ,,Sümfoonia" (1986)
Saku Gümnaasium René Eespere Referaat Juhendaja: Koostaja: 2009 Sisukord: Elulugu Looming Stiil Tähtsus Helilooming Lisa: pilt Elulugu René Eespere (sündinud 14. detsembril 1953) on eesti helilooja. Eespere lõpetas aastal 1972 Valdur Rootsi õpilasena Tallinna Muusikakeskkooli klaveriklassi ja aastal 1977 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Anatoli Garsneki kompositsiooniklassi. Aastail 19771979 täiendas end Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Aram Hatsaturjani ja Aleksei Nikolajevi juhendusel. Aastast 1979 on Eespere Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Aastast 2002 on ta professor. Ta on paljude lastelaulude ("Aeg", "Maa lapsed", "Unelaul", "Saanisõit", "Varastaja harakas") ja isamaaliste koorilaulude autor ("Ärkamise aeg" (1983), "Armastan sind, Eestimaa" (1987)), loonud kammer- ja orkestrimuusikat ning kooriteoseid. René E...
ErkkiSven Tüür Sandra Schmidt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liider Õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis Täiendas end Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. Professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa loomingus moodustab instrumentaalmuusika Läbimurdeteoseks kujunes "Insula deserta" NYYD üks kunstilisi juhte Eesti Muusikaakadeemia audoktor. Ta on saanud kahel korral Eesti muusika aastapreemia EV kultuuripreemia Balti Assamblee kultuuripreemia II klassi Valgetähe ordeni Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia http://www.youtube.com/watch?v=j1PZytBJIXw TÄNAN KUULAMAST
Gustav Ernesaks Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Helilooming 4. Tunnustused Sissejuhatus Gustav Ernesaks on kindlasti üks Eesti kuulsamiad heliloojaid, kindlasti oma paljude isamaaliste teoste poolest. Elulugu Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks.
klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal. Joonis 1. Ruja: Rein Rannap, Jaan Karp, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Urmas Alender. Foto: Tajo Kadajase erakogu. 4
1865-1957 Looming Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge. Palju on programmilisi teoseid. Muusikas peegelduv eeppiline lagandlik maailmataju. Sibeliuse instrumentaalne ja vokaalne muusika on tihedalt püimunud. Vokaalsümfoonilist muusikat on arvukalt. Kooriteoseid üle 30: koorilaul finlandia, kantaat kalevala, oma maa, tule sünnd, 5osaline sümf poeem kullervo. Suur hulk soololaule. Tähtsamad teosed orkestrile: sümfopoeemid finlandia, saaga, tapiola, bard, öine ratsasõit ja päikesetõus; sümfooniline süit põhjala tütar; tetraloogia 4 sümfoonilist legendi: lemminkäinen ja saareneiud, lemminkäinen toonelas, toonela kurg, lemminkäise kojutulek; süit karelia; kontsertsüit Balhazzari pidu. Sibelius kirjutas meeleldi ka lavastustele valse trieste, pelleas ja melisande, torn, surm, scaraminche. Lisandub hulk muud orkestraalmuusikat. Kammertsmuusikat kirjutas põhiliselt noorusaegadel. Üheks 20 saj kaunimaks viiuli kontserdik...
Väljapaistval kohal maailma sümfoonias on monumentaalne , 1970. Aastal lõpetatud Kaheksas sümfoonia. Mahleri teostele on üldiselt iseloomulikud suured dramaturgilised kontrastid ning muusikalise materjali pikk sümfooniline arendus. Tema sümfooniad ketsavad kuni poolteist tundi. Richard Straussi varajane looming sarnaneb varasemate muusikaloojate loomingule. Programmilise muusika rajajaks peetakse Hector Berliozi. Straussi helilooming hõlmab peamiselt sümfoonilist ja ooperimuusikat. Ajapikku muutusid helilooja poeemid arendatumaks ja pikemaks. Ooperimaailmas tekitas tõelise tormi Straussi ooper ,,Salome" . Impressionism- Impressionismi mõiste pärineb maalikunstist, Monet'ilt. Impressionism tähendab muljet. Impressionistlik muusika pööra erilist tähelepanu instrumentidele ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu
Hector Berlioz (1803- 1869) Sisukord : 1.Hectori Berliozi elulugu 2. Tahtsamad teosed 3.Helilooming 4.1.Lõppsõna 4.2 Hectori Berliozi portree 5.Kasutatud informatsioon Louis Hector Berlioz (11. detsember 1803 8. märts 1869) oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Ta oli üks nendest paljudest heliloojatest, kellele muusikuamet tõi kaasa tõsise tüli oma vanematega. Kas Sulle meeldiks, kui vanemad keelaksid Sul kodus klaveri harjutamise? Berliozi vanemad üritasid seda, sest nende pojast pidi saama arst. Pariisi Ülikooli õppima asudes sattus ta aga ühtlasi ka Pariisi kontserdielu keskele ja sellega oli asi otsustatud... Relv käes võttis ta 1830. aastal osa revolutsi...
Õppis seejärel Peterburi konservatooriumis 1907–1908 aastatel viiulit 1913–1915 ja 1919–1920 aastatel kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Isiklik elu Esimene abikaasa oli pianist Anna Kremer teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) Helilooming Heino Elleri heliloomingus on umbes 300 teost Ta on loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid "Kodumaine viis " "Videvik" "Koit" "5 pala keelpilliorkestrile" Kuulamine "Kodumaine viis " https://www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNm E "Koit" https://www.youtube.com/watch?v=blvMl136Y4 o Tunnustused Nõukogude Eesti preemia ENSV teeneline kunstitegelane NSV Liidu rahvakunstnik Lenini orden
Rudolf Tobias Vilmar Kaal KP-22 Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta oma isalt. Tobiase esimesed heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil ta oli alles 9 aastane. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis. Tallinnas õppis ta ka toomkiriku organisti, hinnatud õpetaja Ernst Reinicke juures orelit, muusikateooriat ja kontrapunkti. 1893.a. astus Tobias Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof. Louis Homiliuse ja kompositsiooni prof. Nikolai Rimski-Korsakovi juures. 1904....
Helena Tulve 2015 VI põlvkond • Sündinud 1960-1975 • Tähelepanu keskmes kõla • Kõlakäsitlus on sageli väga peen ja keskendub peentele nüanssidele • Aktiivne ja motoorne rütmipulss puudub • Kasutavad tihti elektroonilisi vahendeid Helena Tulve Helena Tulve • Sündis 28.04.1972 Tallinnas • Tallinna muusikakeskkool kompositsiooni eriala Alo Põldmäe klassis • Tallinna konservatoorium helilooming (1989-1992) E. S. Tüüri ainus õpilane • Pariisi Rahvuslik Regionaalkonservatoorium kompositsiooni erialal Charpentier’ käe all • Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis- gregooriuse laul (1993-96) • Eesti muusikaakadeemia kompositsiooni- õppejõud aastast 2000 • Eesti muusika päevade kunstiline juht aastast 2015 Jaan-Eik Tulve- abikaasa Looming • Muusika kasvab välja lihtsatest algimpulssidest, olles mõjutatud
FERENC LISZT Pianist ja helilooja BIOGRAAFIA Sündis Doborjani külas, Soproni linna lähedal, Ungaris 1811 aastal. Liszti imepärased muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt. Liszti esimeks õpetajaks oli tema isa, kes oma töö kõrvalt mängis Eszterházy orkestris. 1822 alustas Liszt õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all. Samal aastal andis ta ka esimese avaliku kontserdi. Teda õpetati tasuta, sest perekonnal polnud piisvalt raha, et selle eest maksta. Oma päritolu tõttu ei võetud 1823 teda Pariisis konservatooriumi. 1824 andis ta esimese avaliku kontserdi Pariisis. Ta õppis Pariisis kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel. 1827 suri ootamatult Liszti isa. Peale seda, kui ta külastas Niccolo Paganini kontserti 1832, 22 aprill, kavatses ta sellest inspireerituna saada oma aja kõige suurimaks pianistiks. 1835 asus ta elama Sveitsi. 1837 läks ta Itaaliasse. 1830-1840,...
Rudolf Tobias Eliisa Annusver TTP2 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Neli aastat hiljem lõpetas ta konservatooriumi kahel erialal. Oma lõputööna kirjutas ta kantaadi "J...
Gustav Ernesaks Egert Laur Elu Eesti helilooja, koorijuht ja dirigent. 12. detsember 1908 Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn. Tallinna Konservatooriumi 1931 muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. Muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937– 1941 konservatooriumis õppejõuna. Elu Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid. Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks(võimlemispedagoog). Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia 1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" m...
nii organisti kui dirigendina. · 1904. aastal kolis Tobias Tartusse. · Töötas seal keskkooli muusikaõpetajana, klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina. · Tobias pani aluse ka eesti professionaalsele muusikakriitikale. · 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda Pariisi, hiljem läks aga Saksamaale. · 1918. aastal jäi helilooja kopsupõletikku ning suri 29 oktoober 1918. Looming · Tobiase helilooming on mitmekesine, jõuline ja monumentaalne. · Ta tõstis Eesti heliloomingu professionaalsele tasemele. · Liiga ebapüsiva loomuse tõttu jäid paljud tema teosed lõpetamata. · Tobiase loominguline mõte on suunatud kaugustesse ja kõrgustesse. · Ta oli võitlejatüüp, kes püüdis oma loomingulise energia ja selgete kunstiliste tõekspidamistega mõjutada ka Eesti muusikaelu. · Peterburi Konservatooriumi lõputöödena esitatud kantaat "Johannes Damaskusest" ja avamäng
Mili Aleksejevits Balakirev Mili Aleksejevits Balakirev sündis 2. jaanuaril 1837ndal aastal Novgorodis ja suri 29.ndal mail 1910 Peterburis. Õppis eraviisil dirigeerimist ja klaverimängu, alustas pianistina ja dirigendina esinemist 1856 Peterburis. Rajas *Võimsa Rühma ja oli selle juht, asutas tasuta muusikakooli, korraldas kontserte, juhtis õukonna laulukapelli; tema mitmekülgsel tegevusel oli 19. saj. II poole vene muusikaelu edendamises suur osa. B-i helilooming, milles olulist kohta hõivavad sümfooniline ja klaverimuusika, tugineb põhiliselt vene rahvalaulule, kuid kätkeb ka muude rahvaste rahvamuusika sugemeid. Teosed: sümfooniad (1858, 1908), Avamäng 3-le vene teemale (1858, red. 1881), sümfoonilised poeemid Tamara (1882) ja Venemaa (1887, algpealkiri 1000 aastat), Hispaania avamäng (1886), muusika Shakespeare'i draamale Kuningas Lear (1861), idamaine klaverifantaasia Islamei (1869), kantaat (M.
Eugen ja Villem Kapp Kaisa-Mai hütt Kappide dünastia Eugen ning Villem on Kappide dünastia viimased esindajad. Eugen Kapp Eugen sündis 1908. aastal Venemaal. Õppis Astrahani muusikakoolis. 1920. aastal pöördus perekond tagasi Eestisse. Eugen õppis Tallinna konservatooriumis klaverit ning kompositsiooni. 1935. aastal alustas Konservatooriumis pedagoogitööd. Suri 1996. aastal Tallinnas Eugen Kapi looming Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit, kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat jpm. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat. Oskas oma loomingusse suurepäraselt siduda Eesti rahva muusikat. Eugen Kapi "Kalevipoeg" See on üks esimesi ballette eestis, Tubina ''Krati'' kõrval. Kasutas seal väga huvitavalt ära rahvamuusikat. Mitmed tuntud palad nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga",
Erkki-Sven Tüür Erki-Sven Tüür sündis 16.10.1959 Kärdlas. Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiiv-rocki ansambli "In Spe" liidrina, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite "Yes" ja "Genesis" loomingust. Tema professionaalne helilooming sai tuntuks 1980. aastate keskel. Põhiosa Tüüri loomingus moodustab instrumentaalmuusika. Ta on kirjutanud viis sümfooniat, mitmeid instrumentaalkontserte, kammerteoseid ja ooperi. Erkki-Sven Tüür õppis löökpillimängu ja flööti Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (19761980) ning kompositsiooni professor Jaan Räätsa juhendamisel Tallinna konservatooriumis (19801984). Ta on end täiendanud ka Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhes. 1979. aastal asutas Tüür progressiivrocki ansambli "In spe", mille koosseisus oli helilooja, flötisti, klahvpillimängija ja lauljana tegev aastani 1983. Tüür on töötanud Heliloojate Liidus konsul...
Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja isa Heino Rannap muusikapedagoog. Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Rein Rannap on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Konservatooriumi Virve Lippuse klaveriklassis ja Moskva Riikliku Konservatooriumi Lev Naumovi juhendamisel. Ta on käinud kontserdireisil Itaalias ja Ameerikas, kus õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja omandas doktorikraadi heliloomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel.
Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy ...
Varajane looming- domineerivad lüürilised laulud, enamasti tekst on Eesti naisluuletajatelt, eriti Anna Haava. Nt: ,,Kui sa tuled, too mul lilli," ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm,". Kirjutab mõned väga populaarsed isamaalised laulud, nt ,,Meeste laul," ,,Enne ja nüüd" . III grupp laule on rahvaviisi seades, mida on tal sadakond. ,,Lauliku lapsepõli". ,,Ei saa mitte vaiki olla" Hiline looming- koorimuusika Eestis areneb metsiku kiirusega. Härma laseb ennast sellest mõjutada. Helilooming on keerulisem, on püütud edasi anda tekstikujundeid ja varjundeid. ,,Koju igatsus". Härma hilisemat loomingut lauldakse tunduvalt vähem. Üritas täiendada lastekoori repertuaari.
o Varane periood o Uus stiil nn, Tintiannabuli ehk kellukeste stiil · Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis, kirjutas seeriamuusikat, kasutab kollaztehnikat (Thellokontsert "Pro et contra") · Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb :" .. Ta oli jõudnud täieliku meeleheite siesundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks" · Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfooni tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas ta uurima religiooni ning liitus õigeusu kirikuga. Tõenäoliselt oli tema kriisil rohkem vaimne kui muusikaline iseloom
a. Ülemaailme Saksa Muusikaühing 1861. a. kolis Rooma 1865.a. pühitsetakse Liszt abtiks Alates 1867. aastast külastas igal aastal Ungarit Seved veetis Weimaris, talved Roomas Viimased aastad oma elust elas Liszt tütre Cosima juures (Wagneri naine) Suri 1886. a. Looming Programmiline muusika Mõtted kujutavast kunstist ja kirjandusest Kasutab palju dissonantse Monotemantism Klaver kõlab nagu orkester Uus zanr- sümfooniline poeem Helilooming Suurem osa klaverile, kuid ka sümfooniad, etüüdid, prelüüdid, kantaadid 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid Vaimulik muusika 6 etüüdi 11 transedentset etüüdi Klaverimuusika Transkriptsioonid, parafraasid või Orginaalteosed fantaasiad
avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog" 1960, "Perpetuum mobile" 1963, 2. sümfoonia 1966). Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks."Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end ammendanud. Järgmise kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui ka vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima
Muusika konspekt Gustav Mahler. • Sündis 7.juuli 1860 Kalište ja suri 18.mai 1911 Viinis • Juudi päritolu Austria hilisromantismi helilooja ja üks oma aja tähtsamaid dirigente. • Heliloojana oli Mahler sillaks 19. sajandi Austria ja Saksa traditsioonide ning 20. sajandi alguse modernismi vahel. Ta oli oma eluajal tunnustatud dirigent, kuid tema helilooming sai populaarseks alles pärast natsionaalsotsialistlikku diktatuuri, mille ajal oli tema teoste esitamine keelatud. Nüüdseks on temast saanud üks kõigi aegade sagedamini esitatavaid ja salvestatavaid heliloojaid. • 1878 Lõpetas Muusikasõprade Seltsi Konsvervatooriumi. • 1897 aastal sai Viini Õukonnaooperi muusikadirektoriks • Kolm loomeperioodi
1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse kiriku organistiks ja koorijuhiks. Neile ametitele lisandus pidev komponeerimine ja tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. 1904. aastal kolis helilooja Tartusse, lootes leida siin rohkem aega komponeerimisele. Rudolf Tobiase helilooming on mitmekesine, ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tartu ajast on pärit hulgaliselt muusikateemalisi artikleid, millega Tobias pani aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale. Juba Peterburis armastas ta koos sõpradega korraldada arutelusid muusika ja uute teoste üle, kus ta kaitses tervalt oma seisukohti. Finantsolukorra raskenedes siirdus 1908. aastal Lääne-Euroopasse, tutvudes mitmete
Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel sündis 7. märtsil 1875 Siburi linnas Lõuna- Prantsusmaal. 1882. aasatl hakkas õppima klaverimängu ja 1887. aastast alustas harmoonia õppimisega. Siburi linn asus Hispaania ja Prantsusmaa piiril, kus teenis sõjaväes Raveli isa, kes oli väga suur muusika armastaja ning andis selle armastuse üle ka oma pojale. Ta oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist, 20. sajandi üks reformaatoritest ja kõige tähtsamatest tegijatest. Tema kõige kuulsamaks teoseks on ,,Bolero". 1889. aastal astus Ravel Pariisi konservatooriumisse, mille lõpetas klaveri erialal. Noort muusikut aitas vä...
REFERAAT CHRISTOPH WILLIBARD GLUCK Christoph Willibard von Gluck (2. juuli 1714 15. november 1787) oli klassitsismi aja saksa helilooja, keda nimetatakse neljandaks viini klassikuks. Cluck oli pärit Lõuna- Saksamaalt, kus ta sündis metsavahi kuuelapselise pere esiklapsena. Muusikaga puutus ta esmakordselt kokku kooli ajal, kui ta laulis kirikukooris. Oma õpinguid jätkas ta Praha ülikoolis. 1736. aastal sai temast Milanos Sammartini õpilane ning 1740. aastatel lõi mitmeid ooperid traditsioonilises napoli stiilis. Tema esimeseks ooperiks oli 1741.a loodud ,,Artaserse". Gluck proovis algul kätt prantsuse koomilise ooperiga, kuid oma tõelise stiili leidis ta pärast kohtumist poeedi ja libretisti Raniero di Calzabigiga. 1962. Aastal tuli Viinis lavale nende esimese koostööna sündinud ballett ,,Don Juan" (1761), millest sai alguse klassikaline dramaatiline ballett. 1750. aastate alguseks oli temas...
Tallinn Muusika ja film Eesti on pikka aega peetud kultuuri Euroopas ja see on siiani säilinud. See kõik on tingitud sellest, et meie riigis palju muusikat ja filmi ülikoole ja koole.Väga hea näide sellisest koolid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja eestifilmi firma Tallinnfilm. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on õppe-, kultuuri- ja teadusasutus. EMTA-s on võimalik omandada akadeemiline kõrgharidus muusika- ja teatrierialadel. Aastast 1992 tugineb õppetöö ainesüsteemile, aastast 2011 on 3-aastane bakalaureuse- ja 2-aastane magistriõpe, 1996 on muusikateaduse erialal 4-aastane doktoriõpe; aastast 2000 on doktoriõpe võimalik kahes, loomingulises (interpretatsioon, helilooming) ja teaduslikus harus (muusikateadus, muusikapedagoogika). 1997 avas EMTA filiaali Tartus, augustis 1999 algas õppetöö EMTA uues hoones (Rävala pst 16). 1925–2010 on välja antud 471...
Gustav Ernesaks Laulutaat Elulugu • Sündis12. detsember 1908 Raasiku vallas ja suri 24. jaanuaril 1993 Tallinnas. • Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. • Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna. • Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on ...
Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud võrdlemisi kirevaks. 1970. aastatel alustanud heliloojad olid väga erinäolised ja kirjutavad väga erinevates zanrites, võrreldes eelneva põlvkonnaga. 20. sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Heliloojate silmaring oli avardunud oluliselt. Suur huvi tekkis muusikateatri vastu. Nende helilooming oli palju vähem seotud klassikalise muusikavormidega. Paljud heliloojad kasutavad oma teostes arvutit. Silmapaistvamad olid Raimo Kangro, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür. René Eespere- Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht. Hästi palju kasutab helilooja ühe motiivi kordust ja tänu sellele jääb meloodia hästi meelde.
ning asus pärast aastast peatumistViinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse. Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummikseisu. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." Kõik varasemad kompositsioonitehnikad olid tema jaoks end sellega ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968– 1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Pärt hakkas süüvima varajasse muusikasse,
On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s ja Austraalias.6 On tuntud telesaate ,,Eesti otsib superstaari´´ üks kõrgelt hinnatud kohtunikest. 5 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/rannap/elu.htm 6 Sama allikas 5 Helilooming Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis. Klaveriteosed ja -tsüklid · "Naiivsed ja süütud palad" (19801982) · "Klaverikontsert" (1984) · "Cruise Control" (1991) · "Six-pack piano" (1997) Orkestriteosed · "Sümfoonia" (1986) · "Umbrellas" (1991) · "Eleegia" (1995) · "Papagoid" (1998) · "TimeSculpture" klaverile ja suurele orkestrile (2000)
andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972. aasta mais Vanemuise kontserdisaalis Jüri Lina korraldatud "Popsalongis". Ansambli esituses on välja antud mitu heliplaati Rannapi rokklauludega.Tema helilooming on valdavalt heakõlaline, postmodernistlikus stiilis.Rein Rannap võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis,Saksamaal. Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick-ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on
Euroopas Ühendab saksa, Hilisbaroki prantsuse, inglise, tähtis suurkuju Itaalia traditsioone Helilooming mõjutas Esimene Jospeh Haydni vabakunstnik Oratooriumid loomingut Inglaste rahvusuhkus Aitäh!
Nikolai Rimski-Korsakov Nikolai Andrejevits Rimski Korsakov sündis 18. märts 1844 Tihvinis ja suri 21. juuni 1908. Ta oli tuntud vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski Korsakov sai kodus olles hea hariduse ning siis ta ei unistanud saada muusikuks. Kuna tema vend Voin Rimski-Korsakov oli merväeohvitser ja onu oli admiral siis selle tõttu pidi ka Rimski-Korsakovist saama mereväeohvitser. 1856. aastal läks ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel ajal kui ta õppis seal koolis, jõudis ta käia palju kordi ooperietendusi vaatamas. Samuti jõudis ta siis ka klaverit õppida. 1851. aastal kohtas ta Mili Balakirevit, kes oli helilooja ning ta hakkas Rimski-Korsakovi juhendama ja õpetama. Kohustusliku mereväeteenistuse tõttu ei saanud Rimski-Korsakov muusikaga enam tegeleda umbes 3 aastat. Ajal kui ta oli teenistuses jõudis ta ära käia Põhja-Euroopas, Vahemeremaades ning Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Kui ta jõudis mereväeteenistusest tagasi koju sii...
Jaan Rääts 1932 Õppinud Tallinna Konservatooriumis, õpetajaks Mart Saar ja Heino Eller, töötanud eesti raadios ja televisioonis, juhtis heliloojate liitu. Õpilased: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Timo Steiner. On koguaeg olnud suhteliselt sarnase käekirjaga. Elurõõmus helilooja, liikuv, rütmikas, positiivne muusika. On kirjutanud 8 sümfooniat, peamiselt instrumentaalkontserte erinevatele pillidele, 2 kontserti kammerorkestrile, eriti nr1, ,,Intrata" kammerorkestrile. Kirjutas teoseid konkreetsele esitajale, arvestades tema võimalusi. Klaveriteostest tähtsaimad: 10 klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi Eesti rahva viisidele, 24 marginaali, vokaalsümfoonilised suurvormid( nt koostöös Karl Marxiga on valminud deklamatoorium ), koolikantaat, väike oratoorium, maagiline ruut. Filmimuusika: supernova, tütarlaps mustas, Viini postmark, gladiaator. Arvo Pär...
tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Tuntuna on püsinud kümned meloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu
Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. Sellega oli ta Nõukogude süsteemile vastumeelne ja samas osutus see loominguliseks ummikuks. Pärdi biograaf Paul Hillier ütleb: "... ta oli jõudnud täieliku meeleheite seisundisse, milles helilooming tundus kõige mõttetuma tegevusena, ning tal puudus muusikaline usk ja tahtejõud üheainsagi noodi kirjapanemiseks." See on võib-olla liialdus, sest just sel ajal kirjutas ta 3. sümfoonia, mis märgistab üleminekut ühelt stiililt teisele. On siiski selge, et Pärt oli sügavas kriisis. Ta hakkas süüvima varajasse muusikasse, jõudes välja lääne muusika juurteni. Ta uuris Gregoriuse laulu ja polüfoonia tekkimist renessansiajal. Samal ajal hakkas
Jean Sibelius (1865-1957)- soome helilooja, kes viis rahvusliku muusika laia maailma; helsingis ülikoolis õpis- õigusteadust ja helsingi muusikaakadeemias kompositsiooni ja viiulit); 20.saj algul protestiks venestuspoliitika vastu organiseeris soome kultuuriõhtu, mille tarbeks kirj. Selle teose ,,Filandia"; kirj. Arvukalt sümfooniaid. Vene romatikud- kunstimuusika jõudis Venemaale õukonna kutsel läbi Lääne; tol ajal hõlmas Vene professionaalne helilooming vaid vaimulikku koorimuusikat, pillidel mängiti rahvamuusikat; Venemaa esimesed konservatooriumid avati Peterburis 1862 ja Moskvas 1866. Pjotr Tsaikovski (1840-1893)- 10 aastaselt asus ta õppima õiusteaduste kooli; seal asus ta tõsisemalt tegelema muusikada; 1859 lõpetas kooli ja temast oli saanud justiitministeeriumi ametnik; 1862 asus õppima vastavatud Peterburi konservatooriumi- lõpetas 1865 a.; läks
• 1948. aastal toimus Eestis suur kunstiloomingu ‘’puhastuslaine’’ (võeti vastu suur hulk ‘’abinõusid’’) • Tehti maatasa rahvusliku heliloomingu senised saavutused • Süüdistused formalismis ja kodaniku Lääne ees lömitamises • 1950. aastal arreteeriti Tuudur Vetik, Riho Päts ja Alfred Karindi • Vallandati 16 konservatioorimi õppejõudu (NT Mart Saar, Cyrillus Kreek) • Viidi läbi ‘’puhastustöö’’ Heliloojate Liidus Helilooming 1940-1955 • Nõukoguliku elu kajastamine (rahvuslikkus ja optimism) • Juhtpositsioonil vokaalsümfooniline žanr ja massilaul • Kunst sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik • Heliloojad olid sunnitud 20.sajandi muusikavooludest hoiduma • Loodi muusikat Stalini, partei, kommunismi ja kolhoosielu kiituseks Gustav Ernesaks (1908-1993) • Sündis 12. detsember Perila külas • Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool Tallinna Reaalkool
kooriteoseid ja muusikat klassikalistele kammerkoosseisudele ning loonud ligi 200 levilaulu, mis on kujunenud kõige kaalukamaks ja enim tuntust toonud osaks tema loomingust. Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja Isa Heino Rannap muusikapedagoog. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Oma professionaalse tegevuse alguseks peab Rannap ise viiendat kooliaastat, mil lindistas Eesti Raadio fonoteeki klaveripalu ja oma laule. Rein Rannap lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1972 ja Tallinna Konservatooriumi 1977 Virve Lippuse klaveriklassis. Seejärel jätkus tema haridustee Moskva Riikliku Konservatooriumi assistentuur-stazuuris Lev Naumovi juhendamisel 1979.
Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. (Seal töötas kaks aastat) https://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4 Glinka "Patriootlik laul" oli 1991–2000 Venemaa hümn. Mihhail Glinka suri 15. veebruaril 1857 Berliinis. Helilooja põrm toodi Pe...
Liszti klaveriteoseid jaotatakse tavaliselt kahte kategooriasse. Ühel poolt "originaalteosed", ja teiselt poolt "transkriptsioonid", "parafraasid" või "fantaasiad". Esimese kategooria teosed on ,,Harmonies poétiques et religieuses" (1833) ja klaveri Sonaat b-moll (1853). Liszti transkriptsioonid Schuberti laulest, tema fantaasiad ooperi meloodiatega ja tema klaveriga ettevalmistatud Berliozi ja Beethoveni sümfooniad kuuluvad 2. gruppi. Helilooming Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Kokkuvõte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
