seej�rel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja v�rvid. ilma videokaardita oleks vaja teostada suur hulk arvutusi millega arvuti hakkama ei saaks. EGA tuli turule siis sai kuvar l�bi toru analoogsingaali VGA tuli hiljem siis sai otse v�ljastada analoogsignaali k�ige populaarseim �hendusviis on PCI-EXPRESS �hendus. Graafikakaardi protsessor GPU on sarnane arvuti protsessoriga CPU. GPU on kavandatud tegema keerulisi protsesse mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. FSAA- FULL SCENE ANTIALIASING - KAOTAB SERVAD SAKILUSUSE ANTISTROPIC FILTERING- TEKSTUURI TERAVUS GPU teeb palju kuuma sellep�rast on gpul oma jahuti uuel graafikakaartidel mitu gpud. RAMDAC on videokaardil asuv RAM-i kiip, mis muudab digittalsignaali analoogsignaaliks. k�ik t�nap�evased lcd, plasma ja telerid t��tavad digitaalsignaalil mist�ttu ei vaja nad ramdaci olemasolu. VIDEO BIOS on lihtne programm, mis juhib bideokaardi operatsioone ning sisaldab
Ülesanne 2. KIIVSIRGED. NÄHTAVUS Antud on kiivsirgete a ja b kaksvaade (joonis 1). Lahendada sirgete a ja b varjumine konkureerivate punktide määramise teel. Esitage lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Näiteks võtame punkti põhiekraanil sirge a ja b lõikumiskohas (punkti nimeks paneme A) ja ühendame esiekraanil mõlema sirgega nii, et see joon oleks risti x teljega. Saame sirgetel kaks punkti (A1 ja A2) erinevatel kõrgustel. Vaatame, millisel punktil on suurem kvoot põhiekraanil. Selle punkti mille kvoot on põhiekraanist suurem on põhiekraanil peal pool (jämejoon). Põhiekraanil näeme esimesena sirget b ja pärast sirget a. Sama moodi tuleb käsitleda ka nähtavust esiekraanil.
Pildil on kujutatud Navitrollale omases stiilis kaelkirjakut, kes piilub üle pilvepiiri. Kasutatud on üpriski neutraalseid, ning naturaalseid toone ei mingit neoonroosat, ega ka tsüaani. See on naivistlik teos, millel hoolimata ebarealistlikust kujutamisviisist on detailid väga põhjalikult välja joonistatud. Miks mulle Navitrolla tööd nii sümpaatsed tunduvad? Asi ongi just nimelt tema stiilis, mis oma põhjalikkusega on võrreldav isegi fotorealismiga. Üldjuhul ei tundu nö. "kunstiteadmatule" rahvale igasugune impressionism ja sürrealism kunstina, sest tihti on neil kujutatu väga abstraktne, ning raskesti mõistetav. Mis ma siin ikka räägin? Mul endalgi on raskusi nende tööde väärtuse tabamisega. Nüüd tulebki mängu Navitrolla, kes on oma üsnagi "huvitavad" ideed visualiseerinud laiale publikule vastuvõetavas formaadis. Tema pildid on rõõmsameelsed, ning helged, mis loob karge, ning ratsionaalse mõtlemisega põhjamaade kunstihuvi...
docstxt/128481362282006.txt
· Võrgukaart · Helikaart · TV kaart · Adapterkaart · Füüsikakaart Sissejuhatus Arvuti ei koosne ainult kastist, klaviatuurist ja mõnest muust vudinast, selleks ,et arvuti töötaks ja oleks soovile vastav peaks sinna sisse lisama vastavalt vajadusele ka lisakaarte, mis muudavad arvuti jõulisemaks ja mugavamaks kasutajale, selles referaadis ongi räägitud levinumatest laienduskaartidest. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad
Miina Härma hauamonument), lihtsa ja range, detailirohke vormiga portreereljeefe. Ta valmistas 1935. Aastal Riigikohtule skulptuuri ,,Justita" ning oli Tartu Vabadussõja mälestussamba ehitustööde juhataja. Aleksander Eller suri 26. novembril 1971. aastal. Eduard Kutsari reljeef Reljeef ,,Ema ja laps" 8 Graafika Eesti Vabariigis Eduard Wiiralt sündis 20. märstil 1898. aastal. Ta õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis aastatel 1915-1919. Ta on õppinud ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallases ning Dresdeni Akadeemias. Oma õpinguid alustas ta skulptuuri ja trükkimisega, kuid hiljem avastas ta enda jaoks graafika, mida iseseisvalt õppis. Wiiralti varasemates töödes võib leida hilis-saksa mõjutusi, tema hilisemad loomingud on sürrealistlikus stiilis. Wiiralt on pidanud näitusi
Selle arhitekt ja monumendi autor on Vassili Demut-Malinovski. Monument kujutab endast alusele asetatud püramiidi, mille ees on Barclay de Tolly pronksbüst. Büstist paremal on väejuhti krooniv antiikne jumalanna Minerva, vasakul kurvastav naine Venemaa. Alusel on reljeef, mis kujutab Vene vägede sissemarssi Pariisi 1814. aastal Barclay de Tolly juhtimisel. Demut-Malinovski töö on ka Barclay de Tolly büst Tartu kesklinnas. IV Maalikunst ja graafika Nende kunstiliikide osatähtsus võrreldes varasema ajaga kasvas. Eestis hakkas kujunema kunstielu tänapäevases tähenduses kunstiharidust sai omandada kohapeal, toimusid näitused jne. (esimene avalik kunstinäitus Eestis peeti aastal 1798, kui siin eksponeeriti 16.-18. sajandi Lääne-Euroopa kunsti). Eestlased siiski veel siinses kunstielus sel ajal ei osalenud. Kuni 19. sajandi alguseni peeti seisust tähtsamaks kui rahvust
Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse. Van Dyck'i saab lugeda nn. PARAADPORTREE rajajaks. Paraadportreid tellisid õukonnad. Hollandi maal erinevad süzeed, kellele maalid mõeldud? J.Vermeer ja Rembrandt iseloomusta nende loomingut. ,,Kadunud poja tagasitulek". Mis on graafika? Rembrandti graafika? Mida ehitati Hollandis üldiselt? Hollandi kunst jääb barokse kunstiga võrreldes väga loomutruuks, peamine on olustikumaal, kus kujutataske tubaseid tegevusi, maalitakse peamiselt väiksele lõuendile, mitte lossiseintele. Rembrandti kunsti põhi on kõige sügavam
docstxt/128481378782006.txt
docstxt/129952202482006.txt
Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Samuti on selles stiilis maju Tallinnas Kõigist klassitsismiajastul Eestis töötanud arhitektidest on maailmas kõige kuulsam ilmselt eespool nimetatud Carl Ludvig Engel. Ta oli 1809- 1814 Tallinna linnaarhitekt. Eelkõige sai Engel tuntuks aga Helsingi Senati väljaku kujundamisega, millest kujunes üks stiilsemaid klassitsistlikke linnakeskusi. Maalikunst ja graafika Eestimaa kunstielu oli 18.-19. sajandi vahetuseni üsna loid. Teatud elavnemine toimus alles siis, kui siia saabusid sakslased Karl August Senff (1770-1838) ning Gerhard Franz ja Karl Ferdinand von Kügelgen. Senff tuli 1803 Tartu ülikooli joonistusõpetajaks. Teda ehk ei olegi õige nimetada klassitsistiks, sest tema originaalloomingust on väga vähe teada. Peamiselt tegeles ta graafikaga Paremini õnnestusid portreed. Neist on tuntumad krahv Wittgensteini
saj. algusesse. - Portretist, olustikumaalija - Olustikumaalid Lääne- Eestist, saartelt nt. ,,Muhu rauk", õlimaal (Ado Smuuli portree, muhu jõukas talumees istub trepil muhu rahvariietes). - Korduvalt portreteerinud ennast nt. ,,Autoportree kaabuga" - Olustikumaal ,,Lüps" (Düsseldorfile iseloomulik pruunide toonide kasutamine). - Maastikumaal ,,Motiiv Pakrilt" - Tuli Eestisse tagasi, elas siin elu lõpuni, pidas end eestlaseks. 8. Eesti skulptuur ja graafika 19-20.saj. August Weizenberg (1837-1921) - Külakäsitööline tisleri perekonnast Kanepist - Äratas nikerdustega tähelepanu põllumajandusnäitustel - Võitnud auhindu käsitöö eest nt. Nõelatoos oma ornamentikaga. Vähese haridusega, kuid käeliselt andekas. - 1863 Berliini kunstiakadeemia (jääb pooleli, kehv saksakeele oskus, rahapuudus). - Peterburi kunstiakadeemia (läheb õppejõuga tülli, jätab õpingud pooleli).
Ado Vabbe Päivi Margna 11.klass Ado Vabbe Päivi Margna 11.klass · Ado Vabbe oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. · Vabbe osales ka kunstiühingu Pallas asutamises. · Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige. · Eesti kunsti tõi ta esmakordselt futuristlikke elemente. Elulugu · Adolf ehk Ado Vabbe sündis 19. märtsil 1892. a. Tapa linnas. · Õppis Narvas linnakoolis ja külastas ka võõrkeelte kursusi (pr. keelt). · Riia Linna Kunstikooli · 1911. aastal Münchenis Anton Azbé koolis. · Ühine ateljee Ludvig Oskar, Johannes Otsmann ja Anton Starkopfiga. · 1913. a. algul lõpetas ta õpingud Münchenis ja sõitis koju Eestisse. · Reisis Itaaliasse, Helsingisse, Pariisi, Hisapaaniasse, Sveitsi, Hollandi, Belgiasse ja Põhja-Saksamaale. · Elas üle I ja II Maailmasõja · Suri 20.aprill, 1961 Looming · Varasemad tööd umbes 1912. aastast. · Need olid teostatud juugendlikul...
docstxt/128481400382006.txt
docstxt/128481416482006.txt
· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama Stiil- iga inimese erinev käekiri kunstis, nimetus tuli vanarooma kirjutuspulgast stilus
docstxt/128481427182006.txt
1) Arhitektuur ehituskunst, loob inimese eluks ja tegevuseks sobiva ruumilise keskkonna. Näited: 1. Taij Mahal põhja Indias, ehitatud aastatel 1632-1653, peaarhitekt Ustad Isa. 2. Casa battlo Hispaanias, ehitatud aastatel 1905-1907, arhitekt Antoni Gaudi. 3. Sydney Ooperimaja Austraalias, ehitatud aastatel 1959-1973, arhitekt Jorn Utzon. 4. Torre Agbar Hispaanias, ehitatud aatatel 2001-2005, arhitekt Jean Nouvel 2) Kujutava kunsti kolm liiki: skulptuur, maalikunst ja graafika 3) Trabekunsti liike: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. 4) Rahvakunst rahvakultuuri osa; Kunstilooming, mida on viljelnud peamiselt talupojad ja käsitöölised, mitte õppinud kutselised kunstnikud. Tavaliselt on rahvakunst tarbekunst ja hõlmab seega mööbli, maja- ja tööriistad, rõivad, vaibad, ehted, mänguasjad, ehitised jms. Rahvakunsti eksponeeritakse Eesti Rahvamuuseumis, Tartus.
Skulptuur Skulptuuri üldmõiste Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Skulptuur on kujutava kunsti liik, mille peamine väljandusvahend on mingi jäiga või plastse materjali kolmemõõtmeline vorm; skulptuuri nimetatakse kolmemõõtmelist kunstiteost, kuju. Skulptuuride valmistamis viisid Eri materjale vormitakse erisugusel viisil: savi voolitakse
Albercht Dürer Koostanud Piia Pähklamäe ja Ülla Tamm A. Düreri elulugu Dürer sündis 1471. aastal Nürnbergis. Oli enda peres kolmas laps. Dürer õppis enda isalt kullassepa ametit ning joonistamist. Oli oluline saksa maalikunstnik ja graafik. Dürer abiellus 23-aastaselt, kuid lapsi tal ei olnud. Dürer suri 1528. aastal ning praegu asub tema majas muuseum. Düreri looming (maalikunst) Oli üks esimesi maastikumaalijaid Euroopas. Esimesel reisil Itaaliasse visandas akvarellmaale. Teisel reisil Itaaliasse tegeles Dürer taas maalikunstiga, maalides põhiliselt altarimaale. Viimaseks teoseks, mille ta maalis, kui oli tagasi jõudnud Nürnbergi, jäi "Neli apostlit", mis on üks tema suurteostest. Düreri looming (graafika) Tegi vase-ja puulõikeid. Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peensus. Peaaegu kõigis töödes võib märgata kahe pooluse ...
Sisukord: Möödunud 100 aasta tähtsamad kunstnikud Mida annab meile tegelemine kujutava kunstiga Kunst ürgajal Vana-Rooma kunst Renessanssajastu Värvusõpetus Kunstiliigid Skulptuur Graafika Tarbekunst Disain Möödunud 100 aasta tähtsamad kunstnikud: 1. Eduard Wiiralt oli graafik 2. Amandus Adamson oli skulptor 3. Ants Laikmaa - maalikunstnik 4. Kristjan Raud graafik ja maalikunstnik 5. Günther Reindorff - graafik 6. Evald Okas graafik ja maalikunstnik 7. Jaan Koort keraamik ja skulptor 8. Konrad Mägi - maalikunstnik 9. Jüri Arrak - maalikunstnik 10. Anton Starkoph skulptor
Infotehnoloogia osakond Kristi Metshein DIRECT3D Referaat Juhendaja: Rain Koor Taebla 2009 Mis on Direct3D? Direct3D on osa Microsofti DirectX API-st. Direct3D on saadaval ainult Microsoft erinevatele Windowsi operatsioonisüsteemidele (Windows 95 ja kõrgemad) ning on aluseks graafikale API Xbox ja Xbox 360 konsoolide süsteemides. Direct3D-d kasutatakse kolmemõõtmelise graafika renderdamisel seadetes, kus selle esitlus on oluline, nagu mängud. Direct3D võimaldab rakendusi töötama täisekraanil, mitte aknas kinni olevana, kuigi nad suudavad ka töötada aknas kui see on nii programmeeritud. Direct3D kasutab riistvara kiirendust kui see on kättesaadav graafikakaardil, võimaldades riistvara kiirendus kogu 3D renderdamist torujuhtme või isegi, vaid osaliselt kiirendusel. Direct3D paljastab graafika arenenud võimed 3D graafika riistvaral, sealhulgas ka z-
1993 MINA Vaal galerii, Tallinn 1993 Sebra galerii, Tartu 1997 XX SAJANDI SALADUSED Tallinn Kunstihoone galeriis 1997 ÜRO Obu galerii, Tartu 1997 MAALID AASTAST 1988 Tartu Lastekunstikooli galerii 1998 M.Mäetamm ja P.Allik USA Eesti Saatkonnas Washingtonis, USA 1998 A.Seppet & P.Allik Kotka Galeria Uusikuva, Soome 2000 Graafika ja maalinäitus Eesti Panga galeriis 2000 KONKREETSED LAHENDUSED Sammas galerii, Tallinn 2001 RADIKAALSELT KORREKTNE ja LOODUSE PILDID Tallinna Kunstihoones 2001 VAIKUST LÕHESTAS VALI KÄRGATUS Tartu Kunstimajas 2001 24 TUNNINE LOENG, Kunstplaze Unabomber, Pärnu 2002 MEIE KONSEPTSIOON ON TULEVIK, koos Anton Starkopfiga, Narva galerii 2002 In Graafika, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledzhis 2002 43 LIIKUMATUT PILTI, Vaal galerii, Tallinn
kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend
Kuvaadapter(Video Adapter, Display Adapter, Videocard) Graafika - ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video- ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse. Nõuded graafikaadapterile on viimaste aastate jooksul tohutult tõusnud ning selle osa ei tohiks alahinnata. Uuemad graafikaadapterid täidavad tarkvara abil ka videokiirendi funktsioone (töötavad rahuldavalt Pentium 100 MHz või kiirema protsessoriga). Pakutakse ka integreeritud kaarte, näiteks videomooduliga graafikakaarte. Mõlemi valimisel tuleks aga arvestada arvuti siini tüübiga (ISA, PCI, AGP või muu). Enne, kui protsessorist tulevad andmed ekraanile jõuavad, läbivad nad kuvaadapteri, mis võtab protsessorilt vastu 'tellimusi' ekraanipildi muutmiseks ning väljas...
Kunstiliigid Koostaja: Juhendaja: Sisukord: · Arhitektuur ehk ehituskunst · Kujutav kunst - maalikunst - graafika - skulptuur · Tarbekunst - tekstiil - puitehistöö - klaasikunst - keraamika - nahakunst - metallikunst Arhitektuur ehk ehituskunst Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektn ,,ehitusmeister") ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbristeva keskkonna kujundamine
Juugendstiil skulptuuris Vormid muutusid kurvilisemaks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutati enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Juugendstiil graafikas Graafikas leidis juugendstiil oma täieliku väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Graafika pidi keskenduma disaini jõulisusele ja lineaarsele leidlikkusele. Juugendstiil maalikunstis. Juugendmaalile on iseloomulik mingi liikumise tunne, isegi näiliselt liikumatu ja tasane jõgi voogab ju samas edasi. Levinumateks teemadeks olid veel patt ja kiusatus : "Patt, mis algul muutus iluks ja mida siis ilmutati ilus." Kuigi juugendi puhul on erilisel kohal joon, oli maalis oluline ka värv. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid
Tööleht nr. 1 Kujutava kunsti liigid Õpilase nimi:. Rühma nr.K-08B 1. Kujutava kunsti liigid .Tarbekunst, maalikunst, graafika, skulptuur ja arhitektuur on need millel on praktiline väärtus. 2. Ehituskunst ehk arhitektuur on inimese poolt loodud materiaalne keskkond. 3. Ehitise kõige esinduslikum külg on.fassaad ja seal asetseb.sissepääs 4. Peafassaad on alati ehitise kõige esinduslikum külg 5. Sakraalne ehk kiriarhitektuur ja profaanne ehk ilmalik arhitektuur on arhitektuuri 2 suurt osa. 6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks esemed millel on tarbimisväärtuse ja iluväärtuse järgi. 7
Stiil teatud ajastu käekiri Disain kujundus, tavaliselt mingile masstoodangusse minevale asjale. Arhitektuur e. Ehituskunst. Jaguneb kaheks: Sakraalarhitektuur (kirikud, templid, moseed, pühakojad) Profaanarhitektuur (elumajad, linnaehitised, paleed, sõjaehitised, linnused jne.) Profaan tähistab lihtsust, harilikkust. Sakraal tähistab pühadust. Skulptuuri, maalikunsti ja graafikat võib kokku võtta kujutava kunsti e. Vabade kunstide mõiste all. Graafika alla paigutatakse ka söe- ja pliiatsijoonistus. Graafika. Graafika on teistest kunstidest hilisem. See on rohkem lihtrahvalik, paljud said seda endale soetada. Erinevad alaliigid: Monotüüpia- võimalik teha ainult üks trükis või tõmmis. Sügavtrükk kujutis on plaadi sisse kriibitud või söövitatud. Vaod täidetakse värviga ning siis kantakse kujutis paberile (vasegravüür, ofort, akvatinta).
· profaanarhitektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) · maastikuarhitektuuriks (aed, park) Kujutav kunst Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Graafika Graafika (kreeka sõnast graphik) on üks kujutava kunsti põhiliike. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Skulptuur Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Maalikunst Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunsti liigid Tehnikate järgi · akvarell
Keraamika jaguneb veel omakorda 2-ks alaliigiks. · Puitehistöö- · Floristika-mis tegeleb lillede ja muu taimmaterjali (lehtede, marjade, viljade, rohttaimede, pähklite jms) ühildamisega kompositsioonideks (lillekimpudeks, traatkujunditeks jms) Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst jaguneb 3-ks alaliigiks ning paljudeks kunsti vooludeks. Alaliikideks on: maalikunst, graafika ja skulptuur. · Maalikunst- on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikemaks väljendusvahenditeks on jooned ja värvid kahemõõtmelisel pinnal. Maalikunsti jaotatakse paljude parameetrite järgi erinevateks liikideks mina vaatlen lähemalt pinna järgi liigitatud tahvelmaali ja monumentaalmaali. Kaur Paulus 10D
6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika,metallehistöö,puitehistöö,klaasehistöö.nahkehistöö ja tektstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekuntst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vormiline kuntstiteos ehk reljeef ja vorm. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa ümarplastika ja reljeef. 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks - joonistusgraafika ja trükigraafika. 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või pliiati abil. 14. Figuraalkopositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimest või inimeste gruppi. 15. Natüürmordil kujutatakse ainult elutuid esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: Tahvelmaalid ja Monumentaalmaalid. GRAAFIKA SKULPTUUR MAALIKUNST TARBEKUNST ARHITEKTUUR
1. Kus asuvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Kirjelda lühidalt (mida maaliti, mis värvidega ja miks?). Euroopa kuulsamaid koopamaalingud asuvad Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Koopamaalidel kujutatakse kõige sagedamini loomi ja inimesi, kuid esineb ka käejäljendid. Mulla värviga, must, punane, valge, kollane 2. Mida tead kuulsaimast vanimast skulptuurist? Wilendorfi Veenus. Kõrgus 11cm. Umbes 30000-25000a e.Kr. leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias). Willendorfi Veenus on tuntuim noorema paleoliitikumi pisiplastika näide. 3. Mis on megaliitilised ehitised, milliseid nende liike tunned? Megaliitiline tuleb kreekakeelsetest sõnadest "mega" ja "lithos", mis tähendavad "suurt kivi". Need ehitised on kultusliku tähendusega monumendid. Nende seas eristatakse menhireid (Carnacis, Saksamaal), dolmeneid (Iirimaal, Prantsusmaal) ja kromlehhe (Stongehenge) 4. Milliste tänapäe...
2. Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 4. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm.Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef.Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 5. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks.Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. Ürgaja kunst 1.Koopamaale iseloomustab monumentaalsus ning nendel on kujutatud suuri jahiloomi, enamasti metsveiseid, hobuseid ja põtru. Egiptuse kunst 1. Vanad egiptlased uskusid jumalatesse ning ka vaaraodesse. Surnuid säilitati,
6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on metallehistöö, puitehistöö, nahkehistöö, keraamika, klaasehistöö, tekstiil. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks reljeef ja vorm. 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa: ümarplastika ja reljeef 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks: joonistus- ja trükigraafikaks. 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. 14. Figuraalkompositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimest või inimeste gruppi. 15. Natüürmordil kujutatakse ainult elutuid esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: tahvelmaalid ja monumentaalsed- ehk seinamaalid Paiguta sõnad lahtritesse kuhu nad kõige paremini sobivad:
Rea (sündinud 2006). Hetkel elab ja töötab kunstnik Nerva Lõuna-Eestis Põlvamaal Maaritsas. Hariduselt on Nerva viiuldaja ja helilooja. Kunsti pole ta kunagi õppinud oli autodidakt. Kunstitööga alustas 1998. Aastal, kui müüs maha oma muusikainstrumendid ning tekkis eneseväljenduskriis. Ta alustab omaloomingut akrüüljoonistustega. 2002. Aastal hakkas ta pilte tegema digitaalsel joonistuslaual, hiljem ta printis joonistused välja. 2004. Aastal lõi ta "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" tehnoloogia, milles printis pildid välja spetsiaalsele paberile, kattis UV-- kaitsega laminaadiga ja kleepis aluspapile. Alates 2005. Aastast kasutab Nerva giclée- nimelist tehnoloogiat, milles ta prindib pildid lõuendile. Nerva signeerib ja nummerdab oma teosed käsitsi ning seejärel need lakitakse ja raamitakse. Igast Nerva pildist on piiratud arv võrdväärseid eksemplare tavaliselt 25 või 50. Ühe eksemplari igast seeriast jätab Nerva alati
Mõningaid mõisteid (11. klassi kunstiajalugu) Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne. Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada: Arhitektuur jaguneb: a) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) b) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, näiteks:
6. Tarbekunst jaotatakse erinevateks osadeks osadeks valmistamisel kasutatud materjali järgi. 7. Tarbekunsti osad on keraamika ,metallehistöö ,nahkehistöö ,tekstiil ,klaas ,puitehistöö. 8. Tekstiilikunsti kõige massilisem osa on moekunst ehk disain. 9. Skulptuuris on kõige tähtsamaks väljendusvahendiks vorm ja reljeef 10. Skulptuurid jaotatakse 2 suurde ossa : ümarplastika ja reljeef 11. Skuptuuris kasutatakse savi, metalle, marmorit jne väga palju erinevaid materjale. 12. Graafika jaguneb kaheks : joonistusgraafika ja trükigraafika 13. Graafika puhul kantakse värv tavaliselt paberile tindi või muu aine abil. 14. Figuraalkopositsiooni tööl on kujutatud kindlasti inimene või inimeste grupp 15. Natüürmordil kujutatakse ainult esemeid. 16. Maal tehakse värvide ja maalipinna abil. 17. Maalid jaotatakse 2 suure ossa: tahvelmaal ja monumentaal ehk seinamaal Paiguta sõnad lahtritesse kuhu nad kõige paremini sobivad:
Kunsti liigid Koostas:Rene Oper 1. Maalikunst 2. Graafika 3. Skulptuur 4. Tarbekunst 5. Arhitektuur 1. Maalikunst Maalikunsti peamine väljendusvahend on VÄRV Eduard Ole, Laud Maalikunsti tehnikad: · õlivärv · vesivärv ehk akvarell akvarell · guass · Akrüülvärv Milline neist lahustub vees? Miks? Johann Köler, Tütarlaps allikal, õli 2. Graafika Graafikat iseloomustab JOON. · joon, punkt · must-valge Graafika alaliikideks on illustratsioon, graafiline disain jm. Eduard Wiiralt, Põrgu Graafikatehnikad 1) JOONISTUSTEHNIKAD GRAFIIT EHK HARILIK PLIIATS VÄRVILINE PLIIATS VILTPLIIATS Kristjan Raud, Kalevipoeg SÜSI KRIIT 2) TRÜKIGRAAFIKA- PASTELL abil loodud trükkimise TUSSkujundid Nt kõrgtrükk (puu-ja linoollõige) Kõrgtrükk on trükitehnika,
· sakraal (püha) tänapäeval pole enam erilist tähtsust, usuga seotud, vanasti tähtis (kirikud, kabelid jne). · profaan (tavaline) elamuehitus, ühiskondlikud hooned · Militaararhitektuur sõjalisd ehitised (keskaja kindlused, kasarmud) · Arhitekt ehitusmeister (varem), esimesed arhitektid pärit antiikajast, keskaajal kaob selline mõiste, ilmub uuesti renessansiajal. · Tarbe- ja kujutav kunst: · maalikunst · skulptuur ehk plastika · graafika · Tarbekunst igapäevaselt kasutatavad esemed (nahkehistööd, keraamika, puitehistöö), tähtsateks sündmusteks tarbekunstis: potikedra levik (6-5 at eKr), sepis ja raudesemete levik (4 at eKr), klaasikunst (vana Kreeka, laiemalt renessansiajal), tekstiilikunst ja mood (esiaja lõpp), disain tööstuses valmistavate masstoodangu kujundamine (19.saj lõpp 20.saj algus). · Kujutav kunst oli oluliseim (maalikunst, skulptuur). Oli enamasti seotud usunditega.
Võrdlus Pieter Brueghel ja Albrecht Dürer Graafika Albrect Dürer 21 mai 1471 6 aprill 1528 sündis Nuremburgis ja oli Saksa maalja, trükkiste tegija, matemaatik ja teoreetik. Dürer pani enda maine juba paika enda 20ndates enda trükkistega mille poolest ta on kõige rohkem tuntud. Teda peetakse põhja renesanssi parimaks kunstnikuks. Düreri tuntumad teosed on"Rüütel, surm ja saatan", "Püha Hieronymus", "Melanhoolia", ja "ninasarvik". Pieter Brueghel vanem 1525 9 septembet 1569 sündis Belgias arvatakse et Bree või Bredas.
maal, aluseks, paber, kartong, lõuend. Maalikunsti mõisted ? koloriit (tööd isel. Värviring) murtud toon (värv, mis pole erk, mahedam) värviperspektiiv (ruumisügavuse edastamine)õhuperspektiiv (hägune, kaugusesse minev) primaarmaal (iga pintslitõmme jääb nii nagu on, lohakas, kirju) laseering ( õhuke kiht värvi, alumised värvid kumavad läbi)pastoosne (paks kiht värvi, jääb reljeefne) kartoon (joonistus , kriidi vms, reaalsuuruses) inkarnaatne (ihuvärvi) Mis on graafika ? Graafika on üks kolmest kujutava kunsti liigist. Graafika jaguneb? Vabagraafika ja Rakendusgraafika. Vabagraafika? Joonistus, sügavtrükk, lametrükk, kõrgtrükk. Rakendusgraafika? Plakat, karikatuur, tarbegraafika. Pisigraafika? Postmargid, kutsekaardid, librised. Joonistus ? tasapinnale igasuguse vormi kujutamne, kas käsitsi või rangelt /graafiliselt. Joonistuses eristatakse ? käsitsi / tehniliselt, rangelt graafiline.
2.FAKTORID, MIS TEEVAD ARVUTIMÄNGUST EDUKA MÄNGU. Mis teevad arvutimängust hea mängu? Kas see on mängu süzee, märul, mõistatused, graafika, heli- ja hääleefektid või peab heas mängus midagi rohkemat olema. Head mängud sisaldavad tavaliselt realistlikke füüsikaseadusi, võimalusi lahendada ülesandeid mitmeid moodi, pidevaid väljakutseid ning mängule jäetakse ka taasmängimise väärtus. Mäng, mis esitab mängurile pidevaid väljakutseid, on loodud hea mängudisaineri poolt, et hoida mängurit põnevil terve mängu vältel. Sellise mängu saab koostada, kui on ette määratud
Töö Töötulemused tulemused Inventuur Inventuurmööblipoes mööblipoes Tunnikontroll Tunnikontroll Inimeste Inimestekaalud kaalud Biorütmid Biorütmid Füüsiline Füüsilinegraafika graafika Sotsiaalne Sotsiaalnegraafika graafika lipoes blipoes Laenukustutustabel Laenukustutustabel Palgaarvestus Palgaarvestus ud alud Toiduainete Toiduainetemüügid müügid Risttahukas Risttahukas fika afika Emotsionaalne Emotsionaalnegraafika graafika Intellektuaalne
MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahvel seina sees o Miniatuurmaal (keskaeg) e. raamatumaal o Mosaiikmaal värve ei kasutata, kivikesed jms tükid o Vitraaz värve ei kasutata, värviline klaas GRAAFIKA (kujutav e. vaba) o Söe- ja grafiitjoonistus o Litograafia kivitrükk, rasva ja vee vastastikkune tõukumine o Trükigraafika (15.saj) kõrgtrükk puugravüür sügavtrükk kraabitud sisse (vasegravüür) lametrükk rasvane kriit kiviplaadil (18.saj litograafia) o Pastellgraafika TARBEKUNST o Disain masinatega tehtud massikunst. Tekib 20. saj. alguses. (autodisain, elektroonika)
MIS ON KUNST? KAUNID KUNSTID -ILU LOOMINE, VÄLJENDAMINE KUJUTAV KUNST -TÕE JÄLJENDAMINE, KUJUTAMINE VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG VANEM KIVIAEG E. PALEOLIITIKUM (LEITI ESIMESED KUJUTISED, MIDA VÕIB PIDADA KUNSTIKS) MESOLIITIKUM NOOREM KIVIAEG E. NEOLIITIKUM Click to edit Master text styles WILLENDORFI ...
Emaplaat Emaplaat on PCB plaat (Trükkplaat), mis on olemas suuremosa elektroonikas mingil kujul. Tema tööks on enda küljes hoiustada erinevaid komponente ning tagada nendevaheline suhtlus näiteks protsessori ja RAM-i vaheline andmeside. Nimi tuleneb sellest, et ta käitub seadmetes nagu kõikide komponentide emana. Erinevad komponendid, mis võivad olla kinnitatud/ühendatud emaplaadi külge on graafika kaart, protsessor, RAM, võrgu kaart, kõvaketas, toiteplokk ja nii edasi. Tähtis osa iga emaplaadi puhul on millist emaplaadi kiibistik. Tegemist on spetsiaalsete kiipidega emaplaadil, mis tagavad liidese protsessori ning erinevate siinide, ning sellekaudu erinevate komponentide vahel. Kiibistik paneb rangelt paika milliseid komponente ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadi külge panna. Kiibistik mõjutab ka arvuti võimekust. Tavaliselt iga kiibistik on
Eesti kunst 1975-1990 Eesti kunst 1975-1990 1970. aastatel kujunes Eesti maalikunstid oluliseks hüperrealism. Eesti hüperrealismil oli ühiskonnakriitiline mõõde, sest suunas märkama võõrandunud ja ohtlikku tegelikkust. Populaarne oli graafika ning 1968. aastal alanud graafikatriennaalid äratasid rahvusvahelist huvi. Eesti graafikute tehniline mitmekesisus ja meisterlikkus olid laialdaselt tunnustatud. Suur osa graafikast oli romantilise, lüürilise põhimeeleoluga; teine suurem osa tegeles geomeetriliste kujunditega. 1980. aastail sai väga menukaks plakatikunst, eriti fotomontaazil põhinev. Jaan Elken (s 1954) "Kajakas" (1982) 135 x 150 Eesti kunstimuuseum hüperrealism õli/lõuend Jüri Arrak (s 1936)
v fantaasiakiri v tarbegraafiline kiri (pakend, etikett) v keskkonna kujundamine sise- ja välisruumis (mänguväljak, jne.) Vestlused kunstist v rahvakunst v kunstimõisted (originaal, koopia, reproduktsioon, autoritiraaz, jne.) v ainetevahelised seosed Tehnikad ja materjalid v skulptuur; reljeef v maal; maalimine kattevärvide ja akvarellidega, õlipastellidega; tööd värvi- ja viltpliiatsitega; kollaaz paberitest v graafika, joonistamine grafiit-, värvi- ja viltpliiatsitega; paljundusgraafika: kõrgtrükk (papitrükk) Õpitulemused: v omab ettekujutust visuaalse kunsti liikidest ning nende väljendusvahenditest v tunneb ainekavas kasutatavaid visuaalse kunsti mõisteid ja oskab neid kõnes kasutada v oskab kasutada ainekavas loetletud töömaterjale ja vahendeid v oskab valikuliselt kasutada tehnikaid ja kujutamisviise loominguliseks eneseväljenduseks
sümboolsetest struktuuridest, milleks on näiteks keel, traditsioonid, religioon, kunst, inimesed Kunsti alaliigid: - muusika - maalikunst - filmikunst - tants - kirjandus - tarbekunst - kujutav kunst - teater Kujutava kunsti alaliigid: - arhitektuur - maalikunst - disain - skulptuur - graafika - fotograafia Maalikunst Alaliigid: - seina- e. monumentaalmaal - tahvelmaal Tehnikad: - guašš - akrüül - fresko - pastell - seko - tempera - õli Žanrid: - portree - maastikumaal - natüürmort - ajaloomaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
