suunas. Voolu toimel metallides keemilisi muutusi ei toimu. Elektrivoolu suunaks metallides loetakse elektronide liikumisele vastupidist suunda ehk negatiivselt positiivsele. 2. Kirjelda elektrivoolu elektrolüütides. Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoonte vastupidises suunas. Voolu suunaks elektrolüütides loetakse positiivsete ioonide liikumissuunda. 3. Kirjelda elektrivoolu gaasides. Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad lanegukandjad tekitada - gaas tuleb ioniseerida 4. Mida nimetatakse sõltuvaks gaaslahenduseks? Mida sõltumatuks gaaslahenduseks? Sõltuvaks gaaslahenduseks nimetatakse olukorda kus gaas ioniseerub välismõju toimel. Sõltumatuks gaaslahenduseks nimetatakse olukords kus gaas ioniseerub ilma välise mõjutuseta. 5. Kirjelda pooljuhtmaterjali siseehitust
Newtoni III seadus. Mitteinertsiaalne taustsüsteem. Inertsijõud. Tsentrifugaal-inertsijõud. Coriolis'i jõud. Jõud looduses. Deformatsioonid. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Jäikustegur. Toereaktsioon. Dünamomeeter. Gravitatsioon. Gravitatsioonijõud. Gravitatsiooniseadus. Gravitatsiooniväli. Gravitatsioonivälja tugevus g. Raskusjõud. Keha kaal. Hõõrdumine: seisuhõõre, liugehõõre, veerehõõre. Hõõrdejõud. Liugehõõrdetegur. Takistusjõud kehade liikumisel gaasides ja vedelikes. Liikumine jõudude mõjul. Jõudude lahutamine komponentideks. Kehade liikumine kaldpinnal. Pidurdusteekond, selle sõltuvus hõõrdetegurist ja kiirusest. Kehade vaba langemine, vaba langemise kiirendus. Vertikaalselt ülesvisatud keha liikumine. Horisondiga kaldu ja horisontaalselt visatud keha liikumine. Kehade liikumine kurvis. Kiirendusega liikuva keha kaal. Ülekoormus, kaalutus. Kosmilised kiirused.
Vedelikes on vabadeks laengukandjateks ioonid. (Elektrolüüt on keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad.) 18.Mis on Galvano tehnika, selle liigid?- Galvano tehnika on eseme katmine metalli kihiga. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukuse metalliga. Galvaanoplastikas sadestatakse esemele suhteliselt paks kiht, täpse eseme kujutise saamiseks. 19.Nim. voolulevimise võimalusi gaasides?- 1. Huumlahendus realiseerub kõrendatud gaasis(Ei vaja suur pinget). 2.Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. 3.Sidelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduval laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esilekutsumiseks piisava kineetilise energia. 4.
Vedelikes on vabadeks laengukandjateks ioonid. (Elektrolüüt on keemiline ühend, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgilised ioonid või keemilised rühmad.) 17.Mis on Galvano tehnika, selle liigid?- Galvano tehnika on eseme katmine metalli kihiga. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukuse metalliga. Galvaanoplastikas sadestatakse esemele suhteliselt paks kiht, täpse eseme kujutise saamiseks. 18.Nim. voolulevimise võimalusi gaasides?- 1. Huumlahendus realiseerub kõrendatud gaasis(Ei vaja suur pinget). 2.Kaarlahendus tekib normaalrõhul teineteisest kuni mõne sentimeetri kaugusel paiknevate süsi või metallelektroodide vahel. 3.Sidelahendusel muutub õhk väga tugevas elektriväljas lühiajaliselt elektrit juhtivaks, kuna õhus sisalduval laetud osakesed omandavad põrkeionisatsiooni esilekutsumiseks piisava kineetilise energia. 4. Kroonlahendusel hakkab õhk elektrit juhtima piiratud ruumiosas, eelkõige laetud
o Juhul, kui heite piirväärtustest ei suudeta kinni pidada, tekib ettevõttel kohustus tasuda kõrgendatud saastetasu. o Eestis on 2016. aasta seisuga kokku 19 suurt põletusseadet, nende alla kuuluvad elektrijaamad, soojuselektrijaamad ja suuremate linnade katlamajad. SAASTEAINETE HEITE SEIRE NÕUDED o Suure põletusseadme korral, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 100 megavatti või enam, mõõdetakse heiteallika väljuvates gaasides pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: 1) vääveldioksiid; 2) lämmastikoksiidid; 3) tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku; 4) süsinikoksiid gaaskütuse põletamise korral. o Kivisütt või pruunsütt kasutavate põletusseadmete puhul mõõdetakse vähemalt üks kord aastas elavhõbeda summaarset heidet. SAASTEAINETE HEITE PIIRVÄÄRTUSTE JÄRGIMINE Pideva mõõtmise korral loetakse saasteainete heitele esitatavad piirväärtuse nõuded täidetuks, kui
elektrokeemiline ekvivalent e. suurus, mis iseloomustab aine sünteesimist elektrivoolu toimel, kg/C) x I x t (sek) m=kxq *Gaasid on mittejuhid e. isolaatorid. Vabad laengud gaasis tekivad, kui gaas ioniseeritakse ja aatomitest lüüakse välja elektrone, nii tekivad + ioonid ja vabad elektronid termoremissioon. Elektrivool gaasis e. gaaslahendus on elektronide ja + ioonide suunatud liikumine. Gaaslahendus elektrivool gaasides SÕLTUV gaaslahendus kui elektrivool ionisaatori eemaldamisel lakkab. SÕLTUMATU ei vaja ionisaatorit, laengud omandavad elektriväljas liikudes energia, mis on piisav gaasis aatomite ioniseerimiseks. MUUMLAHENDUS tekib hõrendatud gaasis, kus U on 100 V ja I 1-100 mA, seda kasut. valgusreklaamides. KAARLAHENDUS tekib teineteisest mõne cm kaugusel asuvate elektroodide vahel suure voolutugevuse ja madala pinge korral. Kasutatakse võimsates valgustites
Joosep Tiirik AR - 3 Mis on helilained ? Helilaine on aines levivad mehhaanilised võnkumised. Võnkuv keha tekitab laineid. Helilained on pikilained . Pikilaines liiguvad osakesed piki laine levimise suunda Kuidas tekib heli ? Heliallikaks võib olla iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid rõhu või mehaanilise pinge muutusi. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides (näiteks õhus). Vaakumis helilained ei levi, sest puudub elastne keskkond, mis võnkumist edasi kannaks. Helilainete levimine Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui tasalainet. ...
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder LAEVAREMONT RAFERAAT Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Urmas Kuus TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. Kütusest põhjustatud avariid ............................................................................. 2. SCRUBBER ...................................................................................................... 2. 10 välist näitajat, et Diisel Generaator ei tööta korralikult ................................. Kütusest põhjustatud avariid Laeva kütus võib jagada kaheks: - FHO - Heavy fuel oil - MDO - Marine diesel oil . Peale selle peamine kütuse ülesanne on toota energiat kui põlenud ja jahutada ning määrida kütuse süsteemi ja sõlmpunkte. Kütuse visko...
1. Tahket keha on harilikes tingimustes raske kokku suruda või venitada, selline keha säilitab oma ruumala. Tahke keha ruumala muutmiseks või lõhkumiseks on vaja kasutada jõudu. Vedelik muudab kergesti oma kuju, ta võtab selle anuma kuju, millesse ta on valatud. Harilikes tingimustes on ainult väikestel vedelikutilkadel oma kuju, nimelt kera kuju. Vedelike omadus on kergelt muuta oma kuju, ruumala aga mitte. Gaasid on läbipaistvad ja värvita ning seepärast meile nähtamatud. Gaasidel on üks eriline omadus, nimelt täidab gaas tervenisti anuma, millesse ta asetatakse ning samas võtab ta ka selle kuju. Gaasi ruumala on samas ka lihtne muutu, selles seisnebki gaaside peamine erinevus gaasidel ja vedelikel. 2. tahkis- halvasti kokkusurutav,säilitab kuju,säilitab ruumala Vedelik-halvasti kokkusurutav, ei säilita kuju, säilitab ruumala Gaas-kokkusurutav, ei säilita kuju ega ruumala 3. Veeaur on ainus atmosfääri komponent, mille sisaldus õhus pi...
1.Fgaaside olekut kirjeldavat füüsika osa nimetatakse tavaliselt termodünaamikaks. Rõhu muutus sõltub temperatuurist. Konstantsel temperatuuril on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus. 2.Gaas koosneb molekulidest, nad on kergesti kokkusurutavad ja neil puudub kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu soojusliikumisele ja molekulivahelistele põrgetele. 3. Silmaga vaadates näeme, et veepiisk on ümmargune, atmosfäris langeva tilga kuju on aga kas kerakujuline või siis kergelt deformeerunud. Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhutakistus minimaalne. Pindpidevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. 4. Kõige lihtsam ja ilmekam viis tilkade saamiseks ongi lasta vedelikul
Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid,
kihina? Sest osadel taimedel on peal kaitsev kiht, mis sisaldab rasvast ainet ja seal pinnal ei teki täielikku märgamist teistel toimub. 13) Miks ei saa rasvasele paberile tindiga kirjutada? Sest rasv ja tint ei segune omavahel. 14) Miks on märgi kindaid raske käest võtta? Sest märja kinda ja käe vahel tekkib side ning hõõrdumine. Eriti efektiivne on see kummikinnaste puhul. 15)Too näiteid difusioonist gaasides Kui ühes toa otsas hakkab midagi lõhnama levib lõhn ikkagi teise toa otsa, levib ka siis kui õhk seal toas ei liigu. See on osaliselt tingitud ka õhu ringlemisest:soojem õhk liigub üles poole kõlmem alla poole... 16) Miks ei suuda mõned väikesed putukad, kes on vee alla sattunud, sealt enam välja rabeleda? Sest nad ei suuda läbi tungida veepinnal olevast kihist (midagi pindpinevuse taolist) 17) Keedusoola kristall puruneb haamrilöögist peaasjalikult risttahukakujulisteks
AKUSTIKA Akustika (kreeka sõnast akustikos 'kuulmis-') on füüsika haru, mis uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahketes ainistes, kuhu kuulub ka infra-ja ultraheli koos kuuldava heliga.. Ruumi akustika väljendab, kuidas heli käitub ruumis. See tähendab, et kuulaja ja heliallikas on samas ruumis. Kui ruumis ei ole peagu üldse neelavaid pindu (seinad, katus ja põrand), siis heli põrkub pindade vahel ning võtab kaua aega enne, kui see vaibub. Sellises ruumis on kuulajal väga raske aru saada jutustajast, sest ta kuuleb nii otsest heli kui ka peegelduvaid helilaineid.
Aineosakeste kineetilist potensiaalset energiat nim. Siseenergiaks.Temperatuur näitab keha soojustaset. 1)Celsiuse skaala, võttis kasutusele A.Celsius, tähistatakse sümboliga °C.Soojuspaisumisel põhinev termomeetril tähistas vee keemispunkti 0 ja jää sulamispunkti 100 kraadi. Nende vahe oli jaotatud 100 võrdseks osaks. Ebamugav oli praktikas seda kasutada, mille tulemusel C.Linne keeras skaala ringi, võttes jää sulamistemperatuuri võrdseks 0 kraadiga ja vee keemispunkti +100 kraadiga, millest sai kõige enam kasutatava skaalaga termomeeter. 2)Fahrenheiti skaala võttis kasutusele füüsik D.G.Fahrenheit. Loodud soojuspaisumisel põhineva termomeetri üks skaalajaotis, Fahrenheiti kraad, võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuride vahest normaalrõhul. °F.Skaala koostamise kohta on erinevaid versioone.Jää sulamispunkt on 32 ja vee keemispunkt 212.3)Kelvini temperatuuriskaala ehk absoluutne, termodünaamiline temp.s. võttis ...
Kui katta alusmetalli pind grafiidiga, siis on kerge teha koopiaid reljeefsetest pindadest (nt trükikodades). I SEADUS: Voolu toimel elektroodile sadestunud aine mass on võrdeline ekeltrolüüti läbinud laenguga m=kq=kIt II SEADUS: Ainete elektrokeemiliste ekvivalentide k ja keemiliste ekvivalentide A/n suhe on konstantne. A/n - keemiline ekvivalent (A - aine aatommass, n - valents). Kaks seadust saab ühendada seaduseks: M=A/Fn*It ; M=AIt/Fn Elektrivool gaasides Mehhanism sarnaneb elektrolüütide omaga. Toatemp. halvad juhid. Kuumutamine, radioaktiivsete- ja röntgenikiirguse mõjul võivad õhu ja teiste gaaside juhtivust suurendada. Õhu kuumutamisel tekivad laengud. Kuumenemisel või muude eelmainitud tegurite toimel osa gaasi aatomeid ioniseerub - aatomid lagunevad positiivseteks ioonideks ja elektronideks. Seda lahendust nim. Sõltuvaks gaasilahenduseks (temp. tõuseb, tõuseb ka elektrijuhtivus). Tegurite lõppemisel, lakkab ka elektrivool
elektronid ära ja muutuvad samuti neutraalseteks. Seega eraldub pingestatud elektroodidel ainet. Niisugust nähtust nimetatakse elektrolüüsiks. Kui eralduv aine on tahke (näiteks metall), siis kattub elektrood selle aine kihiga. 15. Galvaano tehnika - elektrolüüsi käigus esemete katmine metallkihiga. 16. Elektrolüüsi põhiseadus: alalisvoolu toimel elektroodile kantava aine mass m võrdeline voolutugevusega I ja elektrolüüsi kestusega t. m = k*I*t 17. Elektrivool gaasides gaasilised ained on normaaltingimustel mittejuhid, sest sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Gaas hakkab elektrit juhtima siis, kui ta ioniseeritakse aatomitest või molekulidest lüüakse välja elektrone. Nõnda tekivad vabad elektronid ja positiivsed ioonid. 18. Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas, kus gaasilahenduse käigus võib laengukandjate arv gaasi vaadeldavas koguses saada võrreldavaks gaasi molekulide või aatomite üldarvuga.
Tallinn 2003 HÄÄLE KIIRUS 1. Tööülesanne. Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, telefon (valjuhääldi), mikrofon, otsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas kehtib seos v = * f , kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f- sagedus. RT Cp Teoora annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi kus v = , = on Cv gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R universaalne gaasikonstant (R =8,31 J/Kmol), T absoluutne temperatuur, - moolmass (õhu jaoks =29 * 10 3 kg/mol). Seega kui hääle kiirus antud gaasis on määratud, võib arvutada valemi V2 järgi. = (1) RT
· ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur · ruumi siseõhu ja välispiirde sisepinna temperatuuride vahe peab jääma normidega ettenähtud piiridesse · välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega · välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? · soojusjuhtivus soojuse leviku mehhanism tahketes kehades · konvektsioon gaasides, vedelikes · kiirgus gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne kaootiline osakeste liikumine
Akustika: Helilained: Helilained ehk kuuldav heli ehk heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz – 20 000 Hz Infraheli – alla 16 (20) Hz Ultraheli – üle 20 000 Hz Hüperheli – üle 109 Hz Heli levimise kiirus: Õhus 344 m/s (30C) Vees 1500 m/s (25C) Alumiiniumis 5000 m/s Kummis 50 m/s Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkes ka ristilainena Doppleri efekt: Heli kõrguse muutumine, kui heliallika ja helilainete vastuvõtja kaugus väheneb või kaugeneb Kasutatakse näiteks kiiruse mõõtmisel Molekulaarfüüsika: Aine ehitus: Makroskoopiline keha koosneb paljudest mikroskoopilistest aktiivsetest osakestest: aatomid, molekulid, elektronid Mikroskoopilised osakesed on pidevas kaootilises liikumises
• ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur • ruumi siseõhu ja välispiirde sisepinna temperatuuride vahe peab jääma normidega ettenähtud piiridesse • välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega • välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? • soojusjuhtivus – soojuse leviku mehhanism tahketes kehades • konvektsioon – gaasides, vedelikes • kiirgus – gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon – juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne – kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne – kaootiline osakeste
akseptorlisandid- võtavad elektrine juurde. Doonor+akseptor = pn-siire. Pn-siirde tagajärjel tekib AUKJUHTIVUS. Elektrivool vesilahustes −¿ +¿ Cl¿ Vesi, kuhu on lisatud elektolüüdid. Kõige tuntum . Kui elektron Na¿ antakse ära, siis NaCl laguneb. Kloor läheb +ile ja Naatrium – ele. Elektrivool gaasides Väga halvad juhid, aga erinevad põhjused (kuumutamine, radioaktiivsete- või röntgenkiirte mõju) võivad gaaside juhtivust suurendada. Kuumenemisel või kiirguse toimel osa gaasi aatomeid ioniseerub (aatomid lagunevad positiivselt laetud ioonideks ja elektronideks). Mida kõrgem temp. seda rohkem tekib ioone, seda paremini juhib gaas elektrit. (sõltuv gaaslahendus). Fotoionisatsioon Elektron saab energia väljalendamiseks footonilt. Sõltumatu gaaslahendus
lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Igapäevaelus korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Kunagine nuga Tähtsaimad korrosiooniliigid on: 1) Keemilini korrosioon 2) Elektrokeemiline korrosioon 3) Biokorrosioon lKeemiline korrosioon Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid,
aeglaselt või üldsegi mitte) · Alkaanide aurud/gaasid ei ole elusorganismile ohutud · Omavad tugevad narkootilist toimet, kahjustavad närvisüsteeme · Tahked alkaanid ei tungi organismi, seetõttu on nad ohutud · Tahket alkaani parafiini kasutatakse meditsiinis ja toiduainetetööstuses 5.Alkaanide leidumine: · Leidub kõigis looduslikes gaasides kuni 90% (maagaas, soogaas, kaevandusgas · Metaan tekib samuti org. ainete lagunemisel, N: kompostihunnikus ja õhu juurdepääsul anaeroobsete bakterite toimel, kes lagundavad surnud taimeosi. See protsess toimub ka veekogu põhjas, kus metaan eraldub mullikestena. · Metaan moodustub ka organismide soolestikus käärimise tagajärjel
redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Tähtsamad korrosiooniliigid mehanismi järgi on järgmised: 1. keemiline korrosioon; 2. elektrokeemiline korrosioon; 3. biokorrosioon; 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem
Mis on koks ? Kivisöest saadav süsi on koks . 9. Metaani valem, süsinikuoksüdatsiooniaste metaanis . Metaan CH4 . Süsiniku oksüdatsiooniaste on IV . 10. Metaani omadused . Metaan on : 1) Värvusetu , 2) Lõhnatu , 3) maitsetu . Vees lahustub võrdlemisi vähe . Õhust on tublisti kergem. Põleb hästi . 11. Metaani leidumine looduses. Metaan on maagaasi põhiline koostisosa . Metaani leidub Ka mitmesugustes gaasides , mis tekivad orgaaniliste ainete lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta (soogaas ) . Kasutatakse gaasilise kütusena . 12. Metaani põlemise võrrand CH4+202CO2+2H2O 13. Nimeta süsiniku oksiide , nende valemid. Süsiniku oksiide on kaks : CO ja CO2 . 14. Süsinikoksiidi omadused, kahjulikkus. Süsinikoksiid CO on 1) Värvusetu 2) Lõhnatu 3) Vees vähe lahustuv 4) Väga mürgine gaas
· Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s². 3)Mis on inerts? · Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inertsinähtusega seostatavad mõisted on inertsus ja inertsimoment. 4)Mida tähendab vastastikmõju kompenseerumine? · Jõud vedelikes ja gaasides, mis on vastassuunaline raskusjõule. impulss kiiruse ja massi korrutis. Newtoni I seadus Vastastikmõju puudumisel või nende kompenseerumisel on keha, kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni III seadus Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa.
R r r vooluahela sisetakistus. 24. Mis on vooluahela tühijooks ja lühis? Tühijooks kui vooluallikale ei ole ühtegi tarbijat ühendatud. Lühis kui välistakistus on nullilähedane. 25. Mis on laengukandjateks elektrolüütides? Karioonid ehk positiivse laenguga ioonid ja anioonid ehk negatiivse laenguga ioonid. 26. Mis on anood, katood? Anood on positiivne elektrood ja katood on negatiivne elektrood. 27. Mis on laengukandjateks gaasides? ............................................................................................................................................................................................... 28. *Elektrolüüsi põhiseaduse sõnastus ja valem. Alalisvoolu toimel on elektroodile kantava aine mass (m) võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestusega (t), k on võrdetegur , antud ainele omane konstant. m=kIt 29. *Mis on sädelahendus? Too näiteid. ........................
lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine Faasisiire molekulaarfüüsikas kasutatav oskussõna, millega tähistatakse aine siirdumist ühest faasist teise. Need toimuvad teatud temperatuuril, mis oleneb peamiselt rõhust, termodünaamilise süsteemi osade piirpinnal, aga ka pindpinevustegurist. Ideaalne gaas molekulaarfüüsikas kasutatav idealiseeritud objekt, mida
Juht: tavaliselt metall-kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega kaetud. Pooljuht juhib elektrit halvemini kui juht, sest nendel ainetel pole elektrone puudu ega üle(juhtidel puudu), juhib elekrit vaid siis kui aine võresse saabuvad lisandite aatomid ja tekivad vabad elektronid või augud. Pooltäidetud tsooni elektronid metallides moodustavad liikumisvõimelise elektrongaasi ehk elektronpilv(nimetus tuleb sellest et elektronid liiguvad metallides vabalt nagu gaasides). Isolaator: väga väikese elektrijuhtivusega aine, praktiliselt mittejuht, nt. õhk, klaas, portselan, parafiin, õli jt. Elektrone loovutav lisand: doonor (lisand kasvatab pooljuhis juhtivust, kasvatades ainesse teise aine aatomeid, tavaliselt jääb aga üks elektron ikka üle ja see vabaneb juhtivuselektronina tekib n-pooljuht.) Energiatsoon ehk valentsitsoon - hõivatud tsooni täitumine kristallaatomite väliskatte elektronidega e.valentselektronidega. Elekrit...
•Kasutatakse ka kütuseelemente, milles saadakse elektrienergiat kütuste näit. vesiniku oksüdeerumisel vabaneva energia arvel. KORRISIOON EHK ROOSTETAMINE •Korrosioon on metalli hävimine ümbritseva keskkonna mõjul •Korrosiooni põhjustab metallide üleminek püsivamasse seisundisse KEEMILINE KORROSIOON •Keemiline korrosioon seisneb metallide otses reageerimises ümbritsevas keskkonnas oleva ainega (näiteks O2-ga) •Toimub tavaliselt kuivades gaasides ja kõrgemal temperatuuril 3Fe + 2O2 ® Fe3O4 ELEKTROKEEMILINE KORROOSION •Toimub metalli pinnal olevas elektrolüüdi lahuses (õhus olev veeaur ja selles lahustunud gaasid) •Toimub kahe omavahel seotud osareaktsioonina, mis võivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel 2+ •Metall oksüdeerub Fe - 2e ® Fe •Neutraalses keskkonnas on oksüdeerijaks õhuhapnik — O2 + 2H2O + 4e ® 4OH
avastatud. He sulamistemperatuur on -270 kraadi ja keemistemperatuur -269 kraadi. Heelium ei ole põlev, mürgine ega sööbiv. Levimus : Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. Heelium sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivset es mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium-4, heelium-3 osakaal on väga väike. Universumis on heelium üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sisemuses. Saamine : Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 2-7% He. Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni
Valguse kiirgumine ja neeldumine 31.03.2009 Martin Terras 9A Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub. Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad välisjõud tööd tegema. Aatomis olevat elektroni võib võrr...
Mina ja füüsika Füüsika ümbritseb meid kõiki. See on teadus, mis uurib loodust ning tänu sellele saame selgitada paljusi asju enda ümber. Füüsika jaguneb mitmeteks erinevateks harudeks, nagu näiteks mehhaanika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Nende harudega puutun ma ka ise kokku. Esimest korda füüsikast midagi kuuldes, mõtlesin ma, et see on midagi väga keerulist ja rasket mõtlesin, et seal on palju valemeid ja muud sellist. Aja jooksul tundus, et see polegi nii raske sain asjad selgeks üsnagi kiirelt. Nüüd, kui ma olen jõudnud 10ndasse klasssi, on see kujunenud palju raskemaks ning ma saan aru, et füüsikat peab korralikult õppima, sest muidu ei ole sellest võimalik midagi aru saada. Üks asi, mida võiks inimene teada füüsikast, on gravitatsioon. Me puutume sellega iga päev kokku, kuid me mõtleme sellele väga harva. Gravitatsioon on jõud, mis hoiab näiteks kehi maa küljes...
(V/T = const) 16. Termodünaamika esimene ja teine printsiip I printsiip kehale juurdeantav soojushulk läheb keha siseenergia suurendamiseks ja välisjõudude vastutehtavaks tööks II printsiip määrab looduslike protsesside suuna (soojus ei saa minna külmalt kehalt kuumale ns) 23. Mida nätab entroopia Iseloomustab kehade süsteemi kaugust tasakaaluolekust, mida tasakaalulisem on süsteem seda suurem entroopia 25. Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides Difusioon ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele soojusjuhtivus soojuse levik keskkonnas kõrema temp piirkonnast madalama tempga piirkonda sisehõõre keskkonnas (vedelik,gaas) liikuvatele kehadele mõjuv takistusjõud võimaldab gaasis v vedelikus ühe keha abil teise liikuma panna ilma, et oleksid kontaktis 26. Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekultasandil omandavad anuma kuju, ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt, ei pruugi
Et tekkinud roostekiht on kohev, ei kaitse see rauda edasise oksüdeerumise eest. Raua roostetamine niiskes õhus kestab seni, kuni kogu metallitükk on läbi roostetanud, st muutunud oksiidiks. Õhus kuumutamisel tekib raua pinnale tihe rauatagi kiht, mis kaitseb rauda edasise oksüdeerumise eest üsna hästi(kaitseb korrosiooni eest). Raua kaitsmiseks on olemas ka korrosioonitõrjed. Korrosiooni liigid Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud.
· Suurem pind, mida mööda soojuskadu toimub · Pikem aeg · Õhem pinna paksus · Suurem soojusjuhtivustegur Valem: Kirvereegel mida tihedam aine, seda suurem soojusjuhtivustegur. Mida poorsem (palju õhku), seda väiksem Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tõstab antud aine ühe massiühiku temperatuuri ühe kraadi võrra Valem: ............................... Konvektsioon Vajalik keha osade liikumine st võimalik vaid vedelikes ja gaasides Valem: ............................. h konvektsiooni soojusvahetustegur .... jahutava materjali pinna temperatuur .... vedeliku temperatuur Stefan-Boltzmanni seadus Absoluutse musta keha integraalne kiirgamisvõime on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega Valem: ..................... ............................... Termodünaamika 3 Termodünaamikas lisandub uue mõistena sise-energia - süsteemi kuuluvate molekulide ja
(m=kIt) Kasutusalad: galvanosteegia(metallesemetele katete peale kandmine, kroomimine jne), galvanoplastika(esemetest jäljendite valmist.), Al tootmine, Cl tootmine. 14. Mis on gaasi ionisatsioon, kuidas ionisatsiooni tekitada, mis on gaaslahendus ? Gaasi ionisatsioon: normaaltingimustel gaas eletrivoolu ei juhi(puuduvad vabad laengu kandjad, gaas tuleb ioniseerida. Saab tekitada: temp.tõstmine, UV vi röntgenkiirgus, radioaktiivne kiirgus. Gaaslahendus: elektrivool gaasides. 15. Mis on sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus? Sõltumatu gaaslahenduse liigid. Sõltuv: lakkab pärast välise ionisaatori mõju lõppemist. Sõltumatu: jätkub pärast ionisaatori mju lõppemist. Sõltumatu: Huumlahendus (hõrendatud gaasid, valgusreklaam, päevavalguslamp, JOONIS!!!), kaarlahendus(normaalrõhul, süsielektroodide vahel, valgustid, elektrikeevitus), Sädeluslahendus(lühiajaliselt tugevas elektriväljas, süüteküünlad, välk), koroonalahendus(laetud
kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 16. MIS ON ELEKTRIVOOL VEDELIKUS? MILLES SEISNEB JA KUIDAS KASUTATAKSE? Elektrivool vedelikes on siis, kui on vabu laengukandjaid ehk ioone. Vedelik juhib elektrit kui elektrolüüdi lahus. Elektrolüüdisk nimetatakse keemilist ühendit, mille lagunemisel saavad tekkida erimärgiliselt laetud ioonid vüi keemilsied rühmad. Kasutatakse metallvormide ja jäljendite tegemisel. Rakendadakse näiteks metallidega katmisel ( jnoois) 17. ISELOOMUSTA ELEKTRIVOOLU GAASIDES ( NING NENDE RAKENDUSED). Gaasid on väga halvad elektrijuhid. Gaasi aineosakesed paiknevad võrreldes vedeliku ja tahke aine aineosakestega teineteisest väga kaugel. Kiirelt liikuvatel ja vaid hetkeks teineteisega kokkupõrkuvatel gaasiosakestel oleks väga raske vabu laengukandjaid edasi anda. Seetõttu elektrivool gaasi enamasti ei läbi. Tead aga, et välgulöök äikese ajal kujutab endast elektrivoolu. Äikesepilves on väga palju elektrilaenguid
vastupidine keha liikumise suunale Seisuhõõrdejõud - suurem, kui liugehõõrdejõud [F h = -F] Liugehõõrdejõud [Fh = müü * N; N = mg] Veerehõõrdejõud - tunduvalt väiksem, kui liugehõõrdejõud. Tehnikas üritatakse minna liugehõõrdejõult veerehõõrdejõule (laagrite kasutamine) Vedelikhõõre - takistusjõud on hästi suur, aga seisuhõõrdejõud 0 Keha liikumine vedelikus ja gaasides [Ft = ß * t] ß - takistustegur, sõltub keha kujust, mõõtmetest, keskkonnast, temp. jne [F * delta t = delta m * v] [N = ß * v3] müü - hõõrdetegur Horisontaalsel pinnal näitab hõõrdetegur, kui suure osa moodustab hõõrdejõud raskusjõust Hõõrdumise kaks peamist põhjust: pindade ebatasasus, aineosakeste vahelised tõmbejõud Keha kuju muutumine - deformeerumine ja kuju muutus - deformatsioon
1. Mis on molekul ? Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused 2. Kui suured on molekulid ? Molekulidel pole kindlat suurust , seda just selle pärast, et nad on nii väikesed. 3. Missugused nähtused viitavad molekulide liikumisele ? difusioon 4. Missugune on molekulid vastastikune mõju ja liikumine gaasides ? vastastikune mõju peaaegu puudub, liikumine kaootiline, väga kiire 5. Miks on gaasid kergesti kokkusurutavad ? Sest molekulide vahel on palju vaba ruumi 6. Miks võivad gaasid piiramatult paisuda ? Sest molekulid ei ole omavahel sidemetega seotud, molekulide vahel võib olla vaba ruumi. 7. Kirjelda molekulide liikumist ja vastastikmõju vedelikes ? liikumine vaba, kiirus suhteliselt suur, vastastikmõju suhteliselt suur 8
TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu Millest sõltub soojusmasina kasutegur? - Mida suurem on soojushulkade vahe, seda rohkem mehaanilist tööd saab süsteem teha Mis on isoprotsessid? isoprotsess on protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu Kasvuhooneefekt - Maapinna lähedase õhukihi soojenemine soojuskiirguse neeldumise tõttu atmosfääris olevates osades gaasides (nn. kasvuhoonegaasid) Loomulik ja eluks vajalik loob sobilikud tingimused eluks Maa Kasvuhoonegaasid - CO2 , veeaur, metaan (CH4 ), N2O
· Plasma - laenguga gaas. · Singulaarsus - selles olekus puudub aatomi tuum, kuna see on lagunenud oma algkoostisosadeks (stringid). 11) Mille poolest erineb tahke aine vedelast ainest ja gaasilisest ainest? Tahketes ainetes on molekulidevahelised sidemed sama tugevad kui vedelikes, kuid vedelikes on osakeste liikumise kiirus nii suur, et sidemed on neil kohe katkemas. Tahketes ainetes sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber. Gaasides on molekulide liikumise kiirus nii suur, et jõud ei suuda neid enam kinni hoida. Seetõttu saavad molekulid vabalt ruumis liigelda. 12) Mis asi on difusioon? Difusioon - ainete iseeneslik segunemine. Gaaside liikumist ruumis nimetatakse difusiooniks (deodorandi liikumine õhus; 2 tõrvapappi tükki muutuvad 5-6 aasta möödudes samaks tükiks koos olles). 13) Kas gaasid on head või halvad soojusjuhid? Kus seda ära kasutatakse? Gaasid on väga halvad soojusjuhid
muundatakse soojuseks. Lambipirnist eralduv kuumus võib olla ohtlik ja põletada puudutamisel sõrmed või kõrvetada lambivarjud, mis pirnile liiga lähedal asuvad. Halogeenlambid Põleb eredamalt ja heledama valgusega kui hõõglamp, andes kerget ja puhast valgust, mis meenutab hommikust päikesevalgust ja seetõttu täiendab halogeenlamp sobivalt moodsaid heledaid inerjööre. Sädelev valgus on võimalik tänu halogeeni sisaldusele hõõglambi gaasides. Madalapinge halogeenlamp on jahedam, energiasäästlikum ja odavam kui tavaline hõõglamp. Tavapingel töötavad halogeenlambid Need väiksed pirnid ja torud võtavad elektrit otse vooluvõrgust ega vaja trafosid. Neid on saadaval erineva võimsusega ning nende valgustugevsut saab reostaadiga reguleerida. Sarnaselt hõõglambiga tekitab ka halogeenlamp suurel hulgal soojust. Need lambid sobivad suurepäraselt toruvalgusstile ning lakke või põrandasse süvistatud
piirkondades. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. Seismilised lained võivad tekkida nii looduslikult (näiteks maavärinad) kui ka tehislikult (näiteks plahvatused). Seismilised lained jagunevad pikilaineteks ehk P-laineteks, ristilaineteks ehk S-laineteks ning pinnalaineteks. Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades, ristlained aga niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt
Lähistroopiline Kuiv kliima. Läänerannikute Niisutamise abil saab terve aasta vältel vööde: vahemerel pehme ja vihmane talv, tegeleda põllukultuuri kasvatusega. Mullad kuum ja põuane suvi. on viljakad. Troopiline Temperatuur ei lange kunagi alla 0'C Suuremjaolt kõrbed. Põllundus on ainult vööde: Kõige jahedam on 15-20'C. Aastane gaasides, kus põhjavesi peatub maapinna keskmine 5'C. lähedal. Suhkruroog, puuvill, palm. Kaamli ja lamba kasvatus Põllumajandusliku tootmise vormid: 1) Agraarühiskonnas: Kujunes koriluse ja küttimise edasi arengu tulemusena, kui hakati kodustama loomi ja kasvatama taimi. Varasemal perioodil kujunes välja 2 tootmisvormi: a) rändkarjakasvatus
Levimus Planeedil Maa on heelium vähelevinud element, mida leidub looduses vaid vabas olekus. Üldvarusid atmosfääris hinnatakse 3,7*109tonnile, kerguse tõttu esineb peamiselt ülakihtides, kust levib aeglaselt kosmosesse. Sel teel on suurem osa heeliumist, mis Maal on tekkinud radioaktiivse lagunemise käigus miljardite aastate jooksul, planeedilt lahkunud. He sisaldub looduslikes gaasides ja absorbeerunult haruldastes radioaktiivsetes mineraalides kleveiidis, monatsiidis ja torianiidis (kuni 10,5 l/kg). Atmosfääris esineb peamiselt Heelium4, Heelium3 osakaal on väga väike. Universumis on He üks levinumaid elemente. He tekib termotuumasünteesil prootonitest tähtede sisemuses (seejuures vabaneb 175 milj kWh energiat 1 kg He kohta). Saamine Tänapäeval eraldatakse He peaaegu eranditult vastavatest looduslikest gaasidest, kus võib sisalduda isegi 27% He
Töö nr. 20 OT: Hääle kiirus Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine Heligeneraator, telefon, mikrofon, õhus. ostsilloskoop, Quincke toru. SKEEM Teoreetilised alused Laine levimisel keskkonnas kehtib seos = Teooria annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi = 2 Seega kui hääle kiirus antud gaaasis on määratud, võib arvutada = järgi. Mõõtnud hääle kiiruse temperatuuril , saab teise valemi abil arvutada hääle kiiruse mingil teisel temperatuuril. 0 = 1+0,002
Isel. Soojuslikke valgusallikaid. Miks kiirgavad valgust? Soojuslikes valgusallikates toimub aatomite ergastamine soojusenergiaga. ( Kuumad valgusallikad : hõõglamp, küünal, lõke, tuli, päike jne ) Aatomid kiirgavad valgust, kui nad lähevad suurema energia olekust madalama energiaga olekusse. 12. Isel. Külmhelenduse liike. Mittesoojuslikud valgusallikad on nim. Ka külmhelendus/ luminestsents. Need valgusallikad on külmad. · Elektroluminestsents- gaasides elektronid põrkuvad gaasiaatomitega mitteelastselt ja ergastavad sellega gaasi aatomeid ( gaas hakkab helendama ). Reklaamtorud, virmalised · Katoodluminestsents tahkete ainete helendumine · Kemoluminestsents aatomite ergastamine toimub keemilistel reaktsioonidel vabaneva energia arvelt. ( jaaniuss, süvamere kala ) · Fotoluminestsents Aatomite ergastamine valguse toimel. Tagasi saadakse
Kiviõli 1. Keskkool Lained Referaat Juhendaja: õp. Kati Lillemets Kairit Tops 10.klass Varinurme 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Lainete liigid · Ristlained · Pikilaine · Laine liigitamine kuju järgi · Pinnalaine · Ringlaine · Ruumilaine · Difraktsioon · Pildid · Kokkuvõte · Allikad Sissejuhatus Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. On olemas ka pinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti ö...
all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb) ja radioaktiivsest kiirgusest TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID • Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
