Arengu uuringud 1.Sissejuhatus. Areng kui konstrukt Areng kui vaatepunkt ja mõõdupuu Areng – tänase maailma keskne vaatepunkt elule + mõõdupuu toimuva hindamiseks -Erinevad kontekstid - arengueesmärgid, arengumaad, arenguabi, firma arengu kavandamine, arenenud isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ... -Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud) -Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias (social change), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes (global development), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies) -“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus! Lähenemine – sotsiaalteadu...
psüühilisteks omadusteks (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud potentsiaaliks või eelduseks, mis lubab ennustada üht või teist käitumist või reageerimisviisi). · Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta näide. Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s. o mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele
ta võib aeg-ajalt kindlustunde saamiseks tagasi pöörduda (esmaste seotussuhete kujunemine imiku ja ema vahel inimesele kohandatud etoloogilistest printsiipidest lähtuvalt). Kõik need uurijad said mõjutusi Darwini evolutsiooniteooriast, mis seletab ära ka nendevahelise sarnasuse. Kui Piaget´ ja Võgotski teooriad olid eelkõige keskendunud lapse intellektuaalsele arengule, siis John Bowlby´t huvitas rohkem emotsionaalne areng. Kaasaegne arengupsühholoogia teooria põhineb bioloogilistel ja sotsiaalsetel arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüsilise kasvu protsessidest ning sotsiaalsetest, lingvistilistest ja kultuurilistest protsessidest. Piaget´ teooria käsitleb eelkõige inetellektuaalse arengu mehhanisme ning teadmiste omandamist. Võgotski panus aitab mõista, kuidas kultuur keele ja ühiskonna sotsiaalsete ja materiaalsetestruktuuride kaudu arengut mõjutab.
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
2) Psühhofüsioloogia-uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid; 3) Neuropsühholoogia-ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise põhjal tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi tegev psühholoogiaharu; 4) Sotsiaalpsühholoogia-suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru; 5) arengupsühholoogia B. Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud 1) Tööstuspsühholoogia; 2) Kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia; 3) Õiguspsühholoogia; 4) Pedagoogiline psühholoogia; 5) Militaarpsühholoogia; 6) Personali-ja kutsepsühholoogia; 7) Organisatsioonipsühholoogia; 8) Reklaami-ja tarbijapsühholoogia(kaubanduspsühholoogia);
2) Psühhofüsioloogia-uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda ja psüühika ning käitumise füsioloogilisi aluseid; 3) Neuropsühholoogia-ajukahjustustega inimeste psüühiliste protsesside uurimise põhjal tervete inimeste ajutalitluse kohta järeldusi tegev psühholoogiaharu; 4) Sotsiaalpsühholoogia-suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru; 5) arengupsühholoogia B. Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud 1) Tööstuspsühholoogia; 2) Kliiniline ja meditsiinipsühholoogia,psühhoteraapia; 3) Õiguspsühholoogia; 4) Pedagoogiline psühholoogia; 5) Militaarpsühholoogia; 6) Personali-ja kutsepsühholoogia; 7) Organisatsioonipsühholoogia; 8) Reklaami-ja tarbijapsühholoogia(kaubanduspsühholoogia);
murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt. Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt. Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid
Teoreetilisema orientatsiooniga harud: 1) üldpsühholoogia normaalse inimese psüühika ja ta käitumise seaduspärasus nn psühholoogia ABC 2) psühhofüsioloogia uurib psüühika ja käitumise aluseid 3) neuropsühholoogia ajukahjustustega inimesi uurib ja teeb järeldusi tervete inimeste kohta 4) sotsiaalpsühholoogia käsitleb suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide käitumist 5) arengupsühholoogia Rakenduslikuma orientatsiooniga psühholoogiaharud: 6) tööstuspsühholoogia töökeskkonnas 7) kliiniline ja meditsiinipsühholoogia, psühhoteraapia 8) pedagoogiline psühholoogia 9) õiguspsühholoogia 10) militaarpsühholoogia 11) personali ja kutsepsühholoogia 12) organisatsioonipsühholoogia 13) reklaami ja tarbijapsühholoogia 14) eripsühholoogia puuetega inimesed 15) spordipsühholoogia
Selgituse otsimise tasandid - mis on sotsiaalpsühholoogia, kuhu kuulub? Kollektivismi poole - antropoloogia: kultuuri omadused ja erinevused oleviku ja mineviku vahel - sotsioloogia: sotsiaalsed struktuurid ühiskonnas ja gruppide tavad ning käitumine Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - sotsiaalpsühholoogia: indiviidi emotsioonid, tunded, käitumine mida mõjutavad teised inimesed, grupid - isiksuse tasand: indiviidi psüühilised protsessid, individuaalsed erinevused - arengupsühholoogia: vanus, arengutasandid, läbi elu inimest puudutavad muudatused - kognitiivne psühholoogia: individuaalsed vaimsed struktuurid, kognitiivsed protsessid - neuroteadused: individuaalsed elektrokeemilised protsessid Indiviidi poole Kõik, mis on sotsiaalpsühholoogiast allapoole, on indiviidikeskne, ülespoole on ühiskonna ja gruppide teema. Seosed on nii üles kui allapoole. Seos isiksusepsühholoogiaga Kõige suuremad seosed selle teadusharuga.
Viimase kümne aasta jooksul ajakirjas Zeitschrift fiir orientatsiooni juurutamine hariduses (Reyer 2001, 641-642). Pädagogik ilmunud artiklitest väärivad veel märkimist katsed Oleks olnud ootuspärane, et sotsiaalpedagoogika leiab oma selgitada sotsiaalpedagoogika suhteid sotsiaaltööga (Kraft köha teiste tollal esilekerkinud sotsiaalteaduste hulgas nagu 1999), eripedagoogikaga (Moser 2000) ning Uldpedagoogikaga sotsioloogia ning sotsiaal- ja arengupsühholoogia (Reyer (Merten 2001). On oluline, et kõik need selgituskatsed 2001,644). Paraku katkestas selle lootusrikka arengukäigu põhinevad üsna erineval alusel. Kraft (1999) defineerib vaimuteadusliku pedagoogika esilekerkimine Weimari vabariigi sotsiaalpedagoogika selle eripärase eesmärgi või funktsiooni ajal. Ehkki vaimuteadusliku sotsiaalpedagoogika esindajad
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatik...