1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joo...
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME ...
Hind - - - - 7 7 7 7 7 - - - 7 Maksumus - - - - 70 210 350 245 175 - - - 1050 4 Müük 675 675 800 1525 2145 3410 4675 4020 2625 1525 800 1000 23875 100 kokku Kliente on 2014 aastal 745 41 9.7 Toote/turu maatriks 2012 aastal eurodes Sihtrühm 0 - 14 15 - 34 35 - 64 65 - ... Kokku Toode Maja 460 768 1306 1306 3840 Kämping 217 1085 716 152 2170
AS 688 Tallinna Külmhoone 357 386 jäätis Balbiino AS 160 201 275 310 408 Tallinn, jäätis Paulig Baltic 142 252 440 Saue, maitseained Fazer Eesti 745 185 251 362 Tallinn Leibur AS 357 254 264 293 371 Tallinn Baltic Pulp&Paper 544 602 572 545 Kehra, raskustes Smead Eesti 464 397 372 470 Kohila, uus nimi Atlanta Balti Spoon 600 195 388 297 Kuusalu vald Balcas Eesti 196 244 257 285 Vaida, saeveski
Sihtasutus Vene Teater 20 864 339 20 864 339 0 0 0 0 20 864 339 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 19 745 112 19 745 112 0 0 0 0 19 745 112 Sihtasutus Ugala Teater 14 770 380 14 770 380 0 0 0 0 14 770 380 Sihtasutus Kultuurileht 16 278 395 16 278 395 0 0 0 0 16 278 395
11.2009 416 454 Tammemäe Joosep Viljandi 03:25:50 M20 1156 2658 Tammjärv Karel Tartu 04:03:43 M20 792 2644 Tammsalu Mihkel Võru 03:45:52 M20 1334 336 Taros Taavi Tartu 04:11:52 M20 1215 2487 Teener Kristjan Tallinn 04:06:08 M20 1776 1486 Tervonnõi Armin Tallinn 04:35:45 M20 782 1135 Tiirik Urmas Tartu 03:45:13 M20 745 1097 Tiivoja Rauno Võru 03:43:18 M20 2321 2851 Tomins Valts Läti 05:35:56 M20 184 487 Utar Ardy Tartu 03:10:21 M20 82 38 Vaaks Mikk Viljandi 03:00:02 M20 305 2640 Veelmaa Taavi Lääne-Viru 03:18:38 M20 787 2893 Võigas Raimond Pärnu 03:45:23 M20 85 49 Ööpik Esko Rapla 03:00:05 M20
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
Leiame 18 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm selle summa praeguse väärtuse (st summa, mis tuleks praegu hoiustada, et viie aasta pärast oleks see kasvanud 100 000 kroonini). Summa Intress Arvutuskäik V aasta 97 087 2 913 100000/1,03=97087,38 IVaasta 94 260 2 828 97087,38/1,03=94259,59 IIIaasta 91 514 2 745 II aasta 88 849 2 665 I aasta 86 261 2 588 Jne Arvutusvalem: 1 PV = FV n = FV ( PVIFi ,n ) (1 + i) Kus, n perioodide arv; i perioodi intressimäär; FV tulevikus saadav rahasumma; PV - nüüdisväärtus Meie näites: Ct = 100 000 n =5 i = 0,03 (3%/100) Näide:.
ülemvõimu, kuid tema suhted Egiptusega provotseerisid Asüüria rünnaku. 722. allutasid Asüürlased Samaaria. Kuningas ja ülikkond küüditati ning asemele austati elanikke Mesopotaamiast ja Araabiast. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süüriasse ja Palestiinasse. Assüüria rahvastikupoliitika. Tiglath-Pileser III valitses 745/44 727, oli kõige võimsam Assüüria valitseja. Aastatest 745 kuni assüüria riigi lõpuni laiendas märkimisväärselt assüüria alasid. Kuna kohalik võim oli läinud järjest isemeelsemaks, viis ta läbi olulisi reforme. Haldussisene reform- vähendas provintside valitsejate võimu ja võimu piirkondi, muutis provintside pindalad poole väiksemaks. Sisepoliitilise reformi korras pani ta igat provintsi valitsema ühe asemel kaks valitsejat. Ta kasutas üsna palju eunuhhe asevalitsejatena, nii
4 (1.56) 0.174 (0.080) 572 (692.3) 57 59 (22.9) 25 (15.1) 16 (9.9) (10.2) Niiske; B 5024 (2179) 2.6 (1.85) 0.321 (0.067) 333 (167.5) 69 20 (2.1) 24 (28.7) 34 (18.5) 43 (11.2) Niiske; C 3194 (1174) 5.3 (1.71) 0.397 (0.605) 380 (178.2) 36 17 (2.4) 33 (3.7) 44 (14.1) 24 (12.6) Niiske; D 745 (175) 17.0 (6.35) 0.815 (0.309) 763 (627.5) 41 13 (6.1) 25 (23.2) 31 (32.1) 44 (53.7) Tabel 6. Peamiste taimeliike iseloomustavate näitajate kleskmised niiskustingimuste järgi (A) ja niitmisreziimi järgi (B) koos ANOVA tulemustega. Numbrid on keskmised koos standardveaga (sulgudes). Statistiliselt olulised seosed (p<0,05) on esitatud paksemas kirjas. A
50) CpG island detected in region 540 to 739 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 541 to 740 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 542 to 741 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 543 to 742 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 544 to 743 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 545 to 744 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 546 to 745 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 547 to 746 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 548 to 747 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 52.00) CpG island detected in region 549 to 748 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 550 to 749 (Obs/Exp = 1.22 and %GC = 51.50) CpG island detected in region 551 to 750 (Obs/Exp = 1.24 and %GC = 51.00) CpG island detected in region 552 to 751 (Obs/Exp = 1.19 and %GC = 50.50)
HE 200A 42,3 53,8 190 200 6,5 10,0 18 3692 389 429 8,28 1336 134 204 4,98 21,1 108000 HE 220A 50,5 64,3 210 220 7,0 11,0 18 5410 515 568 9,17 1955 178 271 5,51 28,6 193000 HE 240A 60,3 76,8 230 240 7,5 12,0 21 7763 675 745 10,1 2769 231 352 6,00 41,7 328000 HE 260A 68,2 86,6 250 260 7,5 12,5 24 10455 836 920 11,0 3668 282 430 6,50 52,6 516000 HE 280A 76,4 97,3 270 280 8,0 13,0 24 13673 1010 1110 11,9 4763 340 518 7,00 62,4 785000 HE 300A 88,3 112,5 290 300 8,5 14,0 27 18263 1260 1380 12,7 6310 421 641 7,49 85,6 1200000
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
2 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis Lambakasvatus on olnud Eestis veise-ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatus-haruks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 41500 lammast (tabel 1). Lammaste arvu langus on põhjustanud olulise lambaliha ja lambavillatoodangu languse, mistõttu lambaliha on kaupluse lettidelt kadunud ja paljud villavabrikud on pidanud oma töö lõpetama
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
391 696 12 1,042,459 92,059 739 7 10,787 18 18,744 114,042 6,848 15 7,389 36 582,782 481,299 14,833 41 12,353 136 6,894,484 1,188,635 40 4 38 5,704 61 906 91,177 14 1,069 5,655 7,848 23,636 173 12,747 212 685,707 62,961 563 135 4 871 365 10,477 745 622,833 35,092 484 46 11 64 1,000,000 97 2,221 38 5,804 166 532,885 81,992 47 3,616 60 69,678 49,041 85 156 21,655 6,073 4,143 17 7,502 69 443,316 334,101 244 11 5,351 103 55,581 47,712 38,713 326 915 14 1,600,606 13,789 3 10,217 164,794 3,367,472
miljardit. Kõigist inimestest elas linnas 2,846539 ja maal 3,210171 miljardit. 61 arenenud riigis elas kokku 1,31454 ja 162 arengumaal 4,74217 miljardit inimest. Arenenud riikides elas 26% (0,347323 miljardit) inimestest maal ja 74% (0,967216 miljardit) linnas. Arengumaades elas 60% (2,862848 miljardit) maal ja 40% (1,879323) linnas (FAO andmebaas). Eestis elas 2000. aastal kokku 1,393 miljonit inimest, neist 649 000 meest ja 745 000 naist. Linnas elas 69% (955 000) ja maal 31% (438 000) inimestest (FAO andmebaas). 2003. aastal elas Maal 6,31 miljardit inimest, neist 1,202 arenenud riikides ja 5,112 arengumaades: I koht Hiina 1,289 miljardit inimest; II koht India 1,069 miljardit inimest ja III koht USA 0,292 miljardit inimest. Arenenud riikides elas 26% inimestest maal ja 74% linnas. Arengumaades elas 60% maal ja 40% linnas. 2006 aastal elas Maailmas 6,528 miljardit inimest, neis 3,286 mehed ja 3,242 naised. 2008
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
hingamis-/KH-viisi Parameeter AMV Mõõdetav minutimaht on väiksem (minutimaht) on null kui aparaadi miinimum (nt Oxylog 2000 puhul MV< 2 l/min) MV mõõtetulemus liiga Voo mõõtevoolik on kortsus Korrastage voolik kõrge Voo mõõtevoolikus on vesi Valage vesi välja 745 Voomõõtmine ei tööta Voomõõtmine häiritud. Patsient KH võib jätkuda, kuid hingab seadistatud parameetrite patsienti tuleb hoolikalt järgi, kuid vooga seotud häired ei jälgida, sest tähtsad alarmid tööta ei tööta. Aparaat tuleb kohe välja vahetada
09 Express Air 181.02 58.1 572.33 0.01 Regular Air -62.28 39.98 345.69 0.02 Regular Air 143.23 15.04 201.06 0.08 Express Air -80.86 8.09 21506.77 0.06 Regular Air 1260.51 499.99 669.02 0.02 Delivery Truck -1274.02 20.98 2494.69 0.09 Delivery Truck -937.06 58.14 2213.92 0.03 Regular Air 768.34 105.98 159.41 0 Express Air 34.68 3.28 2116.62 0.06 Regular Air 745.45 55.98 1486.72 0 Regular Air 294.81 43.98 558.04 0.05 Regular Air 40.32 12.98 25.52 0.01 Regular Air 21.77 9.65 677.518 0.09 Regular Air 168.22 20.99 1562.97 0.01 Express Air 501.59 42.98 1143.49 0.08 Regular Air -193.44 30.53 78.08 0.01 Regular Air -43.10 1.68 17 0.07 Regular Air -4.61 2.78 67.41 0.04 Regular Air -49.60 4.14 130
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
