2.1. Maa sfäärid kui süsteemid Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud või suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud ehk staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Maa kui süsteem Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja ...
Maa teke ja areng Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere se...
1596 - 14 - 14 6 1562 1610 Vp4 1737 - 141 41,259 7 6 1600 - 145 - 1431 41,386 1539 - 140 - 142 7 1745 1679 8 7 1128 - 267 - 266 41,244 1100 - 266 - Rp2 1395 40,978 1366 arvutusedKontroll-
Lección 1 Numbrid 1100 (numeros 11000): 1 Uno 2 Dos 3 Tres 4 Cuatro 5 Cinco 6 Seis 7 Siete 8 Ocho 9 Nueve 10 Diez 11 Once 12 Doce 13 Trece 14 Catorce 15 Quince 16 Dieciseis 17 Diecisiete 18 Dieciocho 19 Diecinueve 20 viente 30 Treinta 40 Cuarenta 50 Cincuenta 60 Sesenta 70 Setenta 80 Ochenta 90 Noventa 100 Ci...
HULKHARJASUSSID ERICH VOOMETS 8.KLASS · ENAMIK HULKHARJASUSSE ELAVAD MERES · UMBES 5000 LIIKI · KEHAPIKKUS VARIEERUV. ALATES 1 MILLIMEETRIST KUNI 3 MEETRINI · HULKHARJASUSSID ON MÄRKAMATUD · ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS · 1 TUNTUMAID HULKHARJASUSSIDE LIIKE. · PEAOSAS ASUB NEIL MITU KOMBITSAT, KAKS PAARI SILMI NING TUGEVATE LÕUGADEGA SUU. · HARJASLIMUKAD EI KAEVA ENNAST PÕHJASETETESSE, VAID LIIGUVAD TOITU OTSIDES MÖÖDA PÕHJA RINGI. HARJASLIMUKAS · LIIKUMISEKS ON NEIL IGA KEHALÜLI KÜLGEDEL JÄTKED, MIS ON VARUSTATUD PIKKADE HARJASTEKIMPUDE...
2 104 1 49 45 4 483,81 20 35,6 8,07111 3 140 1 62 47 15 2442,3 19,8 49,4 29,3363 4 142 1 67 50 17 2807,5 20,2 54 30,8722 5 209 1 67 54 13 3159,9 20,6 52,9 35,4516
Räni Kairit Siilak Kohtla-Järve 2015 Räni on keemiline element, mille sümboliks on Si (silicium). Aatomnumber: 14 Aatommass: 28,0855 Elektronkiht: +142)8)4) Tihedus: 2330 kg/m³ Sulamistemperatuur: 1417 °C Lihtainena on räni halli värvi ja metallilise läikega Oksüdatsiooniaste ühendites: +4 Füüsikalised omadused Räni on toatemperatuuril tahke Kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga Räni tihedus on vedelas olekus suurem kui tahkes olekus Üpriski tugev, väga habras ja kergesti mõranev Kõrge soojusjuhtivusega (149 W/m·K) Pooljuht (võimeline kergesti kas loovutama või jagama oma elektronkatte välimise kihi nelja elektroni) Keemilised omadused Räni on võimeline reageerima halogeenide- ja lahjendatud leelistega, olles samas immuunne enamik hapete suhtes Kõrgematel temperatuuridel reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga,...
Haapsalu Tootsi lasteaed Põhikool Kristjan Blande Haapsalu üldandmed 1.Haapsalus on 13 142 elanikku 2. Haapsalu pindala on 10,59 km 3.Haapsalu vapp on kuldse põhjaga heraldiline kilp, mille paremas Ääres on punane loss kahe torniga. must punaste manustega ning kuldse oreooliga must kotkas. Kotka tiival on kuldse varrega ristikuleht. Haapsalu ajalugu Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas Saare-Lääne piiskop Hermann I piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu linnaõigused.
t üksi Õhus Vees Üksik Keskmine k keskmine 144 1 2475 2401 410 4 41,0 142 93 2 2452 2394 405 8 40,5 143 3 2452 2411 405 CEM I 5 40,5 2396 40,7 42,5N 139
VENEMAA Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2 Asustus on tihedam Euroopa poolel. Rahvaarv 2009. aastal 140 041 000 2005. aastal 142 776 000 1995. aastal 148 490 000 * Ennustatakse rahvaarvu langust-2015. aastal 136 010 000 Kasvutempo 2009. aastal -0,5% 2005. aastal samuti -0,5% 1995. aastal -0,1% *2015. aastaks ennustatakse sama -0,5%, aga 2025. aastaks -0,6% Palju naised sünnitavad 2009. aastal 1,4 last naise kohta 2005. aastal 1,4 last naise kohta 1995. aastal 1,3 last naise kohta *2015. aastaks ennustatakse 1,4 last, 2025. aastaks 1,5 last naise kohta Sündimus 2009. aastal oli 1 554 000 1995. aastal 1 363 000 2005
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö Laura-Roberta Ründva ROLLITEOORIA Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina Tallinn 2016 Laura-Roberta Ründva Sisukord Rolliteooria ajalugu.....................................................................................................................3 Rollikogum..............................................................................................................................4 Rolliteooriaga seotud probleemid...........................................................................................4 Rolli identsus...........................................................................................................................5 Rolli ettekujutus...........
Jättis maha rohkesti maavarasid, eeskätt kivi ja pruunsütt, põlevkivi, naftat, rauamaaki, kivi ja kaalisoola, kulda. Juura Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kriit Kriit oli Mesosoikumi viimane ajastu; algas 142 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Juurale ja eelnes Kainosoikumi ehk Uusaegkonna Paleogeeni ajastule Mereelustikus olid selgrootute hulgas ülekaalus peajalgsed. Maismaal jätkus suurte roomajate kõrgaeg. Kujunes rohkesti suuri nafta ja gaasimaardlaid, kivisütt, põlevkivi. Kriit Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
h h_kesk m V ρ 1 40 2 40 40 145.4 292 497.9 3 40 4 101 5 101 101 874 1030.3 848.3 6 101 7 142 8 143 142.3 71 536.6 132.3 9 142 10 100 11 99 99.3 658 950.4 692.3 12 99 13 150 14 151 150 34.56 1105
JUPITER Võrdlus teiste planeetidega · Päikesesüsteemi kõige suurem planeet · Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa · Ületab Maa massi 318 korda · Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem · Heleduselt neljas objekt taevas Faktid · Gaasiline planeet · Kivisest massist tuum · Koosneb umbes 70% vesinikust · Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi · Läbimõõt on 142 800 km · Kaugus Päikesest 5.2 aü · Sisemus on kuum (Gravitatsiooniline surve) · Hiiglasuur magnetväli · tiirlemisperiood on ligi 12 aastat · ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem Diferentsiaalne pöörlemine · Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50
Island Tanel Treial Andres Hillep Marsruut · Eesti (Tallinn lj) · Rootsi · Norra · Island (Reykjaviki lj) · Linnulennult 2400 km · Kogu reis 6 päeva Riigi geograafiline asend · Loode Euroopas · 65N 18W · Idast Norra · Lõunast Iirimaa ja Suurbritannia · Läänest ja põhjast Gröönimaa (Taani) Riigi iseloomustus · Pealinn: Reykjavik · Pindala: 103 000km2 · Riigikord: Unitaarne vabariik · Keel: Islandi keel · Religioon: 84% on luterlased Rahvastik · Rahvaarv: 305 300 (2006) · Rahvaarvu poolest väikeriik · Rahvastiku tihedus: 3 in/km2 · Linnades 92% rahvastikust · Rahvastik kasvab ja vananeb Loodus · Loodusvöönd: tundra · Pinnamood: mägine · Meri Islandi ümber ei jäätu · Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel · Suved lühikesed ja jahedad · Talv suhteliselt pehme Islandi majandus · Kõrgelt arenenud majandu...
Lumekakk Lumekakud on ühed suuremad kakulised. Nende tiivaulatus on 142 - 166 cm. Lumekakud pesitsevad enamasti tundrates, eelistavad kiviseid, kaljuseid territooriume, kus on kerge jälgida saakloomi ja vaenlasi. Isasloom on peaaegu valget värvi, väheste tähnidega, emaslind on kirjum. Lumekakk toitub Arktikas peamiselt hiirelaadsetest - lemmingutest . Muudes kohtades tarbib ta valgejäneseid, kärpasi ja linde. Arktilises suves on kogu aeg päev, talvel on kogu aeg külm ja pime. Selle eest kaitseb teda hästi paks sulekiht
Taoism Taoismi algus Taoism sai alguse 6. sajand eKr VanasHiinas Taoismi loojaks peetakse Laozit. Laozi on arvatavalt kirjutanud taoismi põhiteose Daodejingi. Teiseks tähtsaks taoismi teoseks peetakse Zhuangzi mille autor oli õpetlane Zhuangzi Religioosse taoismi alguseks on peetud 142. aastat pKr, mil Zhang Daoling sai väidetavalt Sichuani mägedes ilmutuse Laozilt. Õpetuse alused Taoismi põhimõiste on dao (ka Tao), mis tähendab teed, aga ka toimimisviisi, eluseadust. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele Tao on universumi tee ehk lakkamatu kulg, looduse kord. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse
α C α*C α C α*C α C α*C Neutraaljuhiga 66 300/150 132 68 300/150 136 67 300/150 134 Neutraaljuhita 46 300/150 94 94 300/150 188 71 300/150 142 IA IB IC α C α*C α C α*C α C α*C Neutraaljuhiga 74 2/5*5/100 1,48 57 1/100 0,57 57 1/100 0,57
JUPITER Võrdlus teiste planeetidega · Päikesesüsteemi kõige suurem planeet · Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa · Ületab Maa massi 318 korda · Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem · Heleduselt neljas objekt taevas Faktid · Gaasiline planeet · Kivisest massist tuum · Koosneb umbes 70% vesinikust · Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi · Läbimõõt on 142 800 km · Kaugus Päikesest 5.2 aü · Sisemus on kuum (Gravitatsiooniline surve) · Hiiglasuur magnetväli · tiirlemisperiood on ligi 12 aastat · ööpäev 9 tundi 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem Diferentsiaalne pöörlemine · Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50
Nepaali keeles Sagarmatha ehk Taeva valitseja. Mount Everesti esimesed vallutuskatsed tehti juba 1920. aastatel. 22. mail 2003. a. hesikas Alar Sikk esimest korda Eesti lippu maailma lakke. Mäe tippu jõudsid esimeste inimestena Edmund Hillary ja Tenzing Norgay 29. mail 1953. Enne neid kadusid briti uurijad George Mallory ja Andrew Irvine, kes võibolla jõudsid ka tippu kuid ei naasnud kunagi. 142 ronijat on hukkunud raskel teel tippu ja alla tagasi. Kokku on tippus käinud 660 inimest. Mount Everesti tipp (8848 m) Teekond tippu 19. sajandi keskpaigani arvati, et planeedi kõrgeim mägi on Sikkimi ja Nepaali piiril asuv Kantshendzhanga (8598 m). Lõpuks, aastal 1856 mõõdeti Peak XV 29 002 jalga ehk 8839 meetrit
punktidel ± mm ± mm kõrgus (m) t lt kõrgused t VII 6 1600 - 145 - 143+1 42,954 41,354 1539 - 140 - 142 7 1745 41,212 1679 VII I 7 1128 - 267 - 266+1 42,492 41,212 1100 - 266 - 265 Rp2 1395 40,947
Croatia 4 442 744 4 441 733 Italy 57 321 070 57 888 245 Cyprus 715 137 730 367 Latvia 2 331 480 2 319 203 Lithuania 3 462 553 3 445 857 Luxembourg 448 300 454 960 Hungary 10 142 362 10 116 742 Malta 397 296 399 867 Netherlands 16 192 572 16 258 032 Austria 8 100 273 8 142 573 Poland 38 218 531 38 190 608 Portugal 10 407 465 10 474 685 Romania 21 772 774 21 711 252 Slovenia 1 995 033 1 996 433
tutvuma. Õiguskantsleri väljundid on: **ettekanded (põhiseaduse § 139); **ettepanekud (põhiseaduse §142). Ettekandel on informatiivne, tähelepanu juhtiv funktsioon. Vajaduse, millal ettekannet teha või mitte, määrab ära õiguskantsler ise oma siseveendumuste ja väärtushinnangute kohaselt.; Vastavalt kommenteeritavale sättele analüüsib õiguskantsler riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid ja esitab vajaduse korral Riigikogule ettekande. § 142. Kui õiguskantsler leiab, et seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt on põhiseaduse või seadusega vastuolus, teeb ta akti vastuvõtnud organile ettepaneku viia see kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla. Kui akt ei ole kahekümne päeva jooksul põhiseaduse või seadusega kooskõlla viidud, teeb õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada see akt kehtetuks. 3. ÕIGUSKANTSLERI PRAKTIKA
Rmagasin = 65 Vool, mis läbib terminalseadet tema rahuseisundis: Irahus = U3/Rmagasin = 0/65 = 0 A Terminalseadme rahuseisundis teda läbiv vool on praktiliselt 0 kuna takistil ei tekkinud pingelangu. Vool, mis läbib terminalseadet tema hõive seisundis Ihõives = U3/Rmagasin = 3,4/65 = 0,05 A = 50 mA Seega hõiveseisundis läbib terminali 50 mA. Järgnevalt leiame telefoni sisetakistuse (seda saab arvutada hõiveseisundis) ja liini takistuse Rtel = U2hõives / I = 7,1 / 0,05 = 142 Rpingeallikas = (U1 rahus - U1 hõives.)/ I = (55,2 10,5) / 0,05 = 894 Meie olukorras pingeallika takistus koosneb telefonijaama sisetakistusest ning telefoniliini sisetakistusest, mis jääb meie mõõtmispunkti ning telefonijaama vahele. Kuna meil puudub info nimetatud suuruste kohta, eeldame edasistes arvutustes, et tegemist on ainult liini sisetakistusega ning telefonijaama sisetakistus on 0 Seega eeldame: Rpingeallikas = Rliin = 894 Osa 1 voltmeetriga (Taavi Laadung)
Statistiline tõenäosus 1) Uurisin, mitu patja on inimestel voodis. 2) Uurimuse viisin läbi internetis, kasutades erinevaid sotsiaalvõrgustikke (Facebook, Twitter). 3) Kogumi maht: 93 4) Statistiline rida: 1, 1, 2, 2, 2, 2, 2, 1, 1, 1, 0, 1, 2, 1, 7, 0, 1, 1, 2, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 5, 4, 1, 3, 1, 1, 1, 1, 1, 3, 2, 5, 1, 1, 0, 0, 1, 1, 2, 4, 3, 0, 3, 2, 1, 2, 2, 1, 1, 2, 2, 3, 1, 4, 1, 2, 3, 1, 1, 1, 2, 4, 5, 1, 2, 2, 2, 1, 2, 1, 5, 4, 1, 3, 2, 3, 2, 1, 2, 3, 5, 1, 1, 2, 1, 1, 2, 0 5) Variatsioonirida: 0, 0, 0, 0, 0, 0, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 1, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 2, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 3, 4, 4, 4, 4, 4, 5, 5, 5, 5, 5, 7 6) Variatsioonirea ulatus: 6 7) Sagedusjaotustabel koos hälvetega: xi fi ...
103 each 104 those 105 feel 106 seem 107 how 108 high 109 too 110 place 111 little 112 world 113 very 114 still 115 nation 116 hand 117 old 118 life 119 tell 120 write 121 become 122 here 123 show 124 house 125 both 126 between 127 need 128 mean 129 call 130 develop 131 under 132 last 133 right 134 move 135 thing 136 general 137 school 138 never 139 same 140 another 141 begin 142 while 143 number 144 part 145 turn 146 real 147 leave 148 might 149 want 150 point
TEHNILINE JOONIS. ESKIIS NB! Osad lingid ei tööta enam Tehnilise joonise vormistamise viisid • ESKIIS – vabakäejoonis – kasutatakse ainult pliiatsit ja paberit vms. Praktiline ja seetõttu ajatu. • KÄSITSI JOONIS – kasutakse abivahendeid (joonlaud, kolmnurk, sirkel trafarett jne). Tänapäeval säilitanud tähtuse peamiselt õppeprotsessi osana. • ARVUTIJOONIS – 2D, 3D joonised koos visualiseerimisega (AutoCAD, REVIT jne) • Arvutijoonis eskiisina • http:// ideatesolutions.blogspot.com.ee/2016/06/from-napkin-s ketches-to-revit.html 05.10.2016 • http:// 360talkatives.blogspot.com.ee/2014/12/how-to-use-revi t-software-as-your.html 05.10.2016 Eskiisid erinevate projektsiooniliikide puhul Eskiisi valmimise järjekord. Aksonomeetria https://lineweights.com/tutorials-edu cation/quick-box-perspective-demo / 07.10.16 Eskiisi valmimise järjekord. Kaksvaade http://www.tech.plymouth.ac.uk/dmme/cad/des ign/Generaltipsfor...
putukatel lennuvõime, roomajad), perm 292(90% selgrootutest rühmadest suri välja, tekkis Pangea hiidmanner). Mesosoikum e. keskaegkond. Triias 250 (paljasseemnetaimed, okas-ja hõlmikpuud, sõnajalad, kala-tiibsisalikud, dinosaurused, väiksed imetajad, karpide mitmekesisus) Juura 205 (ülekaalus sõnajalad, paljasseemnetaimed, roomajate mitmekesisus suurenes, esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, karbid, teod, käsnad, korallid domin.) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed). Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes
SITUATSIOONIÜLESANNE SUPERKAUBAMAJA 1. PROBLEEM · Probleem on Sirle Saarel, kes on kogu Eestit katva superkaubamajade keti Lõuna-Eesti piirkonna juht ning tasandiks on üksikisik. · Probleemi mõju on suur ning tegemist on üksikjuhtumiga, kuna on vaja leida kaubamajale uus juht, kes teeks oma tööd sama hästi kui Martin ning Sirlet polnud ette hoiatatud, et praegune juht Martin Mänd läheb ära lähiajal. TUNNUS PÕHJUS TAGAJÄRG -Filiaali suurima kaubamaja -võib oletada, et Martinil tekkis -juhi koha vabanemine, uue juht Martin oli valitud lähiajal soov töökohta vahetada, kuna töötaja otsimine, Sirle Saare avatava Maksimarketi oli kaubamaja juhina töötanud ärritumine ,,hüppas oma toolilt ja tegevdirektoriks ...
PALDISKI GÜMNAASIUM HISPAANIA REFERAAT 1) Hispaania riigi pindala on 504 748 km2. Sellest 12 287 km2 hõlmavad saared. Hispaania pealinn on Madriid, pealinnaks sai ta 7. Maist 1561. Aastal. Rahvast elab Hispaanias 39 887 240 inimest. Riigis räägitakse nii Hispaania kui ka Kastiilia keelt. Riigi põhiseadus kehtib alates 1978. Aastast. Rahaühikuks on neil samuti Euro. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Hispaanias on väga mitmekesine keel ja kultuur. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. 2) Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, ning enamjaolt vahemerelise kuivalembelise põõsastikuga loodusvööndis. Vahemerelised põõsastikud j...
MACHU PICCHU ASUKOHT Asub Peruus Asub maapinnast 2400m kõrgusel http://www.google.co.uk/imgres?imgurl=http://www.stijnkieft.nl/peru/wp-content/uploads/peru_map.jpg&imgrefurl=http://www.stijnkieft.nl/peru/kaart- peru/&usg=__1Wg2p01FidwyuDBqrSsNF0iPD9U=&h=400&w=349&sz=39&hl=et&start=0&zoom=1&tbnid=mkdjK0IEOK6CxM:&tbnh=165&tbnw=144&prev=/images%3Fq%3Dmachu%2Bpicchu%2Basukoht%26um%3D1%26hl%3Det%26biw%3D1024%26bih %3D605%26tbs%3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=133&vpy=68&dur=161&hovh=240&hovw=210&tx=128&ty=143&ei=TbD4TIijCYaBswaA-LW6Aw&oei=TbD4TIijCYaBswaA-LW6Aw&esq=1&page=1&ndsp=13&ved=1t:429,r:0,s:0 AJALUGU Ehitatud umbes 15.sajandil Pachacuteci juhtimisel Seal on elanud enam kui 1200 inimest Machu Picchu vallutati 1532 a. Hispaanlaste poolt http://et.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu...
KOKKUVÕTE. Kunda Ühisgümnaasiumis 10.-12. klassi hulgast mängivad arvutimänge rohkem kui 50% noortest. Ainult 24% vastanudest on kursis arvutimängude heast mõjust inimesele, kuid halbu mõjusid teavad koguni 53% vastanudest. Järelikult on rohkem levinud teadmised arvutimängude negatiivsetest mõjudest. Arvutimängude mängimisel leidub rohkem positiivseid mõjusid, kuid inimesed ei ole nendest eriti hästi teadlikud. Positiivsete mõjude alla lähevad oskus lahendada probleeme ja loogiline mõtlemine, logistika, kiire otsustusvõime ja mitmeid teisi asju, mida enne ei osanud arvata. Peamine negatiivne mõju arvutimängude poolt on nende vägivaldsus ja aja raiskamine, mida saaks kasutada hoopiski kasulikumate asjade tegemiseks. Kaasa arvatud arvutimängude heli, graafika, mängitavuse, kui ka süzeele mõjutab mängu edu ka see kui põnevalt see algab, kuidas on mängus suhtutud huumorise ning, kui suur on mängu taasläbimängimise väärtus. Illegaalselt kõi...
Marss Mari Muld Harjet Kallas 12B Juhendaja: Tiiu Niidas 2009 Fakte Päikesesüsteemi neljas planeet Marsil asub päikesesüsteemi kõrgeim mägi- kustunud vulkaan Nix Olympica (600km) Osa pinnamoode lubavad teha järelduse, et varem on Marsil olnud vett Marsil on kaks kaaslast- Phobos ja Deimos Suurem osa Marsi pinnast kattavad kraatrid, palju lõhestatud orge, kõrgendikud, mäed ja tasandikud Avastatud on erosiooni olemasolu väga kaua aega tagasi Arvulised andmed Kaugus Maast: 55-400 mln km Läbimõõt: 6750 km Mass: 6,4219 x 1023 kg Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24h 37min Pinnatemperatuur: +25 ° .. 125° Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esmane kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s Sarnasused Maaga ...
Maa soetusmaksumuses 50 000 50 000 50 000 Kulum -50 000 -75 000 -100 000 Kokku põhivara 200 000 200 000 250 000 Aktiva kokku 352 000 400 000 500 000 Kohutused ja omakapital Kreditoorne võlgnevus 58 000 65 000 78 000 Viitvõlad 35 000 35 000 64 000 Kokku lühiajalised kohustused 93 000 100 000 142 000 Pikaajaline võlg 71 000 100 000 140 000 Võlgnevused kokku 164 000 200 000 282 000 Aktsiakapital 50 000 50 000 50 000 Reservid 100 000 100 000 100 000 Jaotamata kasum 38 000 50 000 68 000 Omakapital kokku 188 000 200 000 218 000 Passiva kokku 352 000 400 000 500 000
Ida- Euroopa Venemaa ja Ukraina Venemaa Venelased · Grupp Ida Slaavi inimesi, kes elavad Venemaal ja selle naaber riikides · Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007) osadel andmetel 147 miljonit. · Umbkaudu 100 miljonit venelasi elavad Venemaal, umbes 17 miljonit elavad naaber riikides ja umbes 3 miljonit ülejäänud maailmas, enamasti Ameerikas. · Venemaa on rahvaarvult üheksas riik maalimas. · Rahvastiku tihedus 8.3 inimest ruutkilomeetri kohta. · Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja
Soome Vabariik Koostaja : Angeliis Pallon Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku
Ülesanne: 1) Kas OÜ Kilt Finants võib nõuda Matilt põhivõla, intresside, viivise ja leppetrahvi maksmist käenduslepingu alusel? Järeldus: OÜ võib nõuda Matilt põhivõla, intresside, viivise, kuid mitte leppetrahvi maksmist VÕS 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja 158 lg 1 järgi. Kätlini sama küsimuse lahendus: Hüpotees: OÜ Kilt Finants võib nõuda Matilt käenduslepingust tulenevalt põhivõla, intresside, viivise ja leppetrahvi maksmist vastavalt VÕS § 142 lg 1 järgi. Mati on juhatuse ainuliige. RK – piisab ka ühest allkirjast, kui on lepingutekstis välja loetav, et laenulepingu käändajaks on juhatuse liige – praegu matil on kaks rolli – ta on esindaja ja ka käändaja VÕS § 144 1. Võlasuhe 1.1. Kas põhilepinguks olev laenuleping on sõlmitud ja kehtiv? Kaasuse teksti järgi on OÜ SEEP Holdings (põhivõlgnik) ja OÜ Kilt Finants (võlausaldaja) vahel
Venemaa Kätlin Viilukas Andmed Pealinn Moskva Varem St. Peterburg ( 4 milj. inimest ). Elab 10 miljonit inimest Rahvaarv 142 008 800 inimest Tihedus 8,5 in/ km2 Demograafiline kriis Pindala 17 075 200 km2 Suurim maailmas Hõlmab 11 ajavööndit Keel Vene keel Vabariikides kohalikud keeled Riigikord Föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea president. Kahekojaline parlament: Riigituuma ja Föderatsiooninõukogu. Venemaa valimised pärinevad 20. sajan 90 datest ning on alles välja kujunemas
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
150 000 ning 15-64-aastaste inimeste arv 126 000 võrra, siis 65-aastaste ja vanemate elanike ehk pensionäride hulk kasvas 51 500 võrra. Selline muutus kannab Eesti jätkusuutlikkust silmas pidades endas selgeid ohumärke. Jätkusuutlikkuse langemise põhjuseks on ka tarbimise kasv, loodusvarade ja energia kasutamise madal efektiivsus ning õhusaaste kõrge tase. Eesti jätkusuutlikkust näitav säästva arengu indeks on kolme viimase aastaga vähenenud ja Eesti on 142 riigiga võrreldes langenud üheksa koha võrra: 27. kohale. Kuni tootel puudub lisandväärtusele orienteeritud traditsiooniline tööstuslik müügiväljund, mida tarbija saab hinnata, ei ole me sisuliselt tulevikule mõeldes jätkusuutlikult konkurentsivõimelised. Arvestades kui mobiilseks on juba muutunud üleilmne majandusruum ja kui kiiresti võib toimuda riikidevaheline tehnosiire, on eesti üks eeliseid olnud paindlikkus ja küllalt kõrge absorbeerimisvõime. Siin saab ja
Alessandro Botticelli ,,Veenuse sünd" Piret Tõlgo Kompositsiooni loovad elemendid Kompositsiooni fookus asub pildi esiplaanil. Esiplaanil on Veenus, läänetuul Zephyros, tema abikaasa Chloris ja taimekasvu jumalanna Flora. Tagaplaanile jäävad rannapiir, meri ja taevas. Pilt on maalitud nii heledates kui ka tumedates toonides. Heledam ,,valgus" langeb Veenuse peale ja peegeldub taimekasvu jumalanna Flora kleidil. Samuti on heledamates toonides ka merepind. Põhivärvidest on kasutatud nii punast, sinist kui ka kollast. Samuti on kasutatud ka rohelisi ja valgeid toone. Jooned on täpsed, kontuurid selged. Maal on maalitud õrnade ja väikeste pintslitõmmetega. Vormid mahulisemad ja pigem ümaramad. Maali pind on sile, kohati õrnalt krobeline. Esiplaan on sümmeetriline, tagaplaan mitte. Veenuse paremal küljel asuvad läänetuul Zephyros ja ta abikaasa Chloris, paremal aga taimek...
hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas Dposeri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotatud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad Cheopsi, Chephreni ja Mycerinose püramiidid. Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mycerinose püramiidil 66m. Üks tuntumaid vaaraosid oli Tutanhamon. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal kunagise Teeba lähedal kuningate orus. Tema hauakamber on seni ainus teadaolev hauaröövleist puutumata. Tema hauakambrist leiti ka hulgaliselt mööblit. Tähtsaks ehitiseks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kelle ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumalla kuju. Inimesed
jõul. Elektrirong PESA Diiselrong Stadler FLIRT Neljavaguniline elektrirong. Eestis võetakse rong kasutusele 2013. aasta juunis. Uuel rongil on hea soojusisolatsioon, kena interjöör ja vastavus uusimatele nõudmistele kokkupõrkekindluse osas. Vagunite arv 4 Toide kontaktvõrgust 3kW Mootorite max võimsus 4 x 550 kW Max kiirus, km/h 160 Rongi tühimass, t 142 Rongi pikkus, m 75,04 Rongi laius, m 3,5 Rongi kõrgus, m 4,5 WC on Kliimaseade on Traadita internet on Töörong Eriveeremiüksus, mida üldjuhul kasutatakse raudteehoiu töödel. Nende vagunitel veetakse rööpaid, liipreid, killustikku, masinaid ja seadmeid. Esimeste töörongide liikumist Nõmme ja Suurupi vahel täheldati juba 1912. aastal. Vedurite tehnilised andmed
Egiptuse kunst Egiptuse kunstile on omased kaks iseloomulikku joont: 1) Kunst on tihedalt seotud hauataguse eluga, kunsti põhieesmärgiks oligi hauataguse elu sisustamine. 2) Kunst püsis väga pikka aega (u. 3000 aastat) muutumatuna. Kogu Egiptuse kunst pidi näitama vaarao suurust ja kõikvõimsust. Elamus- ja lossiarhitektuur on väheolulised. Tähtsaimad on hauaehitised. See on seotud usuga arvati, et inimese hing, vaimne teisik elab peale surma edasi. Hingel peab olem koht, kuhu minna, järelikult tuleb keha säilitada. Igaks juhuks, kui keha peaks hävinema, tehti inimesest ka kujukesi. Hauatagusesse ellu oli samuti vaja kaasa panna mitmesuguseid esemeid. Hauakambrite areng tegi läbi mitu etappi: Mastaba -> astmikpüramiid -> püramiidid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. · Cheopsi püramiid (146 m kõrge, kü...
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua ae...
sajandi keskel Bogislaus von Roseni hauakabeliks. Kõige läänepoolsem ehitis Niguliste põhjaküljel on väike, algselt eraldi 1 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 2 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 7 3 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 4 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 5 Raam, Villem. Eesti Arhitektuur I. Lk 142 6 Helme, Mart ja Säre, Peeter. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Lk 13 2 seisvana püstitatud Peter August von Holstein-Becki hauakabel 18. sajandi teisest poolest. Vestibüül, garderoob ja teised muuseumi-kontserdisaali kaasaegsed abiruumid asuvad kõik pikkihoone põhjakülge ääristavate kabelite ette ja osalt alla rajatud maa-aluses juurdeehitises.7
1515 185 kultuurrohumaa 1539 1700 107 1804 104 105 2,5 1910 106 põld 2212 2354 142 2505 151 151,5 3,61 2657 152 Laboratoorne töö nr. 17 Pindalade mehaaniline määramine Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall
Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin 64 40 100 01000000 80 50 120 01010000 96 60 140 01100000 112 70 160 01110000 65 41 101 01000001 81 51 121 01010001 97 61 141 01100001 113 71 161 01110001 66 42 102 01000010 82 52 122 01010010 98 62 142 01100010 114 72 162 01110010 67 43 103 01000011 83 53 123 01010011 99 63 143 01100011 115 73 163 01110011 68 44 104 01000100 84 54 124 01010100 100 64 144 01100100 116 74 164 01110100 69 45 105 01000101 85 55 125 01010101 101 65 145 01100101 117 75 165 01110101 70 46 106 01000110 86 56 126 01010110 102 66 146 01100110 118 76 166 01110110
Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma ja Föderatsiooninõukogu. Freedom House klassifitseerib Venemaa mittevabaks riigiks. Venemaa praegust riigikorda on nimetatud ka juhitavaks demokraatiaks. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi järgi oli Venemaa 180 uuritud riigi seas 2007. aastal 143. kohal. Rahvastik Demograafilised näitajad Venemaa rahvaarvu dünaamika 1992-2007 Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult kaheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta (2007). Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. Valdav osa elab Venemaa Euroopa osas (2004. aastal 78%), Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad. Venemaal on demograafiline kriis. Rahvastik väheneb negatiivse loomuliku iibe tõttu. ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050
keskmine kaugus planeet 4 Marss Päikesest 228 2 6800 km * punakas kivikõrb miljonit kilomeeetrit * Ilmnevad kliimavöötmed ja aastaajad * Aastaajad ning elu keskmine kaugus 5 Jupiter 16 142 800 km võimalikkus puuduvad Päikesest 5,2 a.ü. * triibuline välimus * kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab. päikesest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
