Retsensioon „Mirandolina“ autoriks on Itaalia draamaklassik Carlo Goldoni, kes oli nii kirjanik kui ka teatriuuendaja.. “Mirandolina" on Itaalia kaasaegse näitekirjanduse isa ja valgustusaegse euroopa teatri ühe tähenduslikuima meistri olulisemaid teoseid. VAT-teatri etenduse lavastaja oli Giorgio Bongiovanni, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu, lavastaja assistent Auri Jürna, lavameister ja tehnik Raul Õitspuu, grimeerija Helga-Aliis Saarlen. Osades mängisid Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar ja Liisa Saaremäel (EMTA lavakunstikooli tudengid) ning Meelis Põdersoo. Tegu oli komöödiaga, mis rääkis võõrastemaja perenaisest Mirandolinast, kes oli universaalne naiselikkuse sümbol, keda kõik võõrastemaja meeskülalised armastasid. Mehed hellitasid teda nii kingituste kui vahetu tähelepanuga, mille Mirandolina kõik viisakusest vastu võttis. Vaid üks härra nimega Ripafratta kuulutas e...
Milan Kundera Maagiline realist ja postmodernist Elulugu Sündis 1. aprillil 1929 Brnos Tšehhoslovakkias kõrgelt haritud perekonda. Tšehhi-prantsuse kirjanik. Tema isa oli kuulus muusikateadlane ja pianist, mistõttu muusikal on olnud märkimisväärne mõju Kundera loomingul. Koolitee 1948 astus Kundera ülikooli. Esmalt asus ta õppima kirjandust ja esteetikat, kuid vahetas peagi eriala ning hakkas õppima kinematograafiat. Filmiakadeemia lõpetas Kundera 1952. aastal. Astroloogia Astroloogiahuviline. Astroloogia on Kundera teostes läbivaks teemaks. Maagiline realism Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Mõistet kasutati esmakordselt saksa 1920.–1930. aastate kunstivoolu, uusasjalikkuse (Neue ...
Doris Kareva Liis Niilo 12 d Elulugu ja haridustee • Sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas • Luuletaja, tõlkija, toimetaja • Tallinna 7. Keskkool (1966-1977) • Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1977-1979) • Poliitilise surve tõttu jättis pooleli • 1979. aastal alustas tööd korrektorina kultuurilehes Sirp ja Vasar • 1982. aastast Kirjanike Liidu liige • 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1...
Referaat: "Minu veetelev leedi" Sisukord Sisukord ....................................................................................lk2 Autoritetes..................................................................................lk3 Etenduse ajalugu......................................................................lk4-6 Sisukokkuvõte (I vaatlus)..............................................................lk7 Sisukokkuvõte (II vaatlus).............................................................lk8 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed...............................lk9-10 Peategelased.......................................................................lk11-13 Põgusalt Leedist tulevastel ja möödnund aastatel.....................lk14-15 Meedia.......................................................................................lk16 Minu muljed etendusest...............................
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.....................................................
"Nahkhiir" Johann Strauss Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... ...
D debüüt- esmakordne avalik esinemine dekoraator- kujundaja, lavakujunduskunstnik dekoratsioon- kaunistus, kujundus detail- üksikasi detektiivfilm- liik seiklusfilme, kus peategelaseks on detektiiv ja sisuks kuriteo avastamine dialoog- kahekõne dramaturgia- näitekirjandus, lavastamisteadus E ekraniseerima- kirjandusteose põhjal filmi looma episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S sl...
Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech Hispaania maalikunstnik (1909-1989) maalis üle 1500 maali 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste Dali 1930.a oli tema kõrghetk "Mälu püsivus" 1931 "Elevandid luikede peegelpildina" 1937 "Uni" 1937 Charlie Chaplin näitleja, lavastaja, produtsent (1889-1977) sündis Londonis tegi karjääri USA-s, kuid oli sunnitud lahkuma elas edasi Sveitsis tummifilmiajastu tuntuim näitleja Tuntumad filmid "Kullapalavik" "Tsirkus" "Suurlinna tuled" "Moodsad ajad" "Suur diktaator" Võlur Oz " The Wizard of Oz" 1939.a USA muusikaline fantaasiafilm Põhineb L. Frank Baumi romaanil Ford Perfect- Kim 10-50 originaal Toodetud 1938-1949 Inglismaal Nõukogude kopeeria Kim 10-50...
Filmimuusika Filmimuusika koosneb-muusikast, kõnest, heliefektidest, tausatahelidest. Eesmärk: vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Tummfilm: taustaks kasutati muusikat , kus saalis istusid pillimehed ja jälgisid laval toimuvat. Enamasti mängiti klaveril, viiulil. Filmiheliloojad: Gaston Paulin 1892 saatis Pariisis klaveril liikuvaid joonistusi. Helifilm: muusikal oli suur osatähtsus väärtus reklaamina. Klassikaline muusika: 1950 hakati kasutama varem loodudmuusikat klaveril ette mängima. Charlie Caplin: 1889-1977 inglise komöödiafilmi lavastaja. Elektrooniline muusika:1960 tehnika ja süntesaatori areng. Menulaulud: iseseisev tunnuslaul filmis, millest võib kujunedamenulaul tunnuslaulule. Eesti tuntumad filmimuusika loojad on: OlevEhala, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg. Eesti tuntumad filmid on: Nukitsamees, Näkimadalad, Suur tõll. Minu jaoks filmimuusika ongi filmi juures suurimaks mõj...
Klassitsism Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17. sajandi Prantsusmaal. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse (P. Corneille' ja J. Racine'i värsstragöödiad, Molière'i komöödiad). N. Boileau' "Luulekunstis" on kokku võetud klassitsismi põhimõtted: *rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist, *viljelda eelistavalt kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult Saksamaal suutsid 18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Eestis: Samblad 2x, selgus, kommeetria ja korrapärasus. Tartu Ülikooli peahoone. Feahlmanni müüties, Kristjan Jaaks petersoni luules MOLIERE (...
Libahunt Sissejuhatus Käisin vaatamas ,,Libahunti", mis toimus 3.mail 2011, Tallinna Nuku- ja Noorsooteatris. Valisin selle muusikali, sest huvitav ja olen käinud kõiki Nuku- ja Noorsooteatri muusikale vaatamas. 2011.aastal sai 100 aastat mööda A.Kitzbergi tragöödia ,,Libahunt" lavalejõudmisest. Muusikal on tehtud August Kitzbergi raamatu ,,Libahundi" põhjal. August Kitzberg Ta on sündinud 1855 aastal Eestis Pärnumaal. Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja kooliõpetajast 17 aastat vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihaiduse. 1893 lahkus Mulgimaalt Riiga tööle. 1901 asus elama Tartusse, kuni elu lõpuni. Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt". Muusika autor Tiit Kikas Ta sündis 1975.aastal Tallinnas...
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust orkestri poolt saadetud ooperilaulus- aarias. Selle kaudu vä...
Lavastuse "Coppelia" arvustus Leo Delibes'i ballett "Coppelia", 5. Mai 2012 Rahvusooper Estonias. Maailmaesietendus oli 25.mail 1870 Pariisi Operas, kuid Estonia Rahvusooperi esietendus toimus 4.märtsil 2010 aasta. Solistideks Eve Andre, kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin, kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost, lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno. · Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. On mänginud mitmetes kuulsates balletides peaosi, näiteks Lumivalgekest Harangozo balletis "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi", Aurorat Tsaikovski etenduses "Uinuv kaunitar" ning Cassandrat Cannito etenduses "Cassandra". · Sergei Upkin lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise Balletiakadeemia. Ta on olnud Rahvusooper Estonia Bal...
,,Misantroop" Sõna misantroop tuleneb kreeka keelest, mis tähendab inimeste vihkajat, inimpõlgurit. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel ning näidendi peategelane pole erand. Alceste suhtub põlglikult silmakirjatsemisse ega suuda taluda kahelpalgelisust ja kahemõttelist viisakust. Tema ainus soov on olla aus ning ta nõuab seda ka teistelt. Vahest Alceste'i agressiivsus on liiga järsk või inimesed lihtsalt ei julge oma tegelikke mõtteid avaldada, kaasmõtlejad ta igatahes ei leia. Oma aususega suudab Alceste teenida endale vaid vaenlasi, kes on kohutatud ta otsekohesusega. Alceste'i armastatu, Célimène, on aga just sellise iseloomuga naine, keda Alceste peaks vihkama. Célimène aga meelitades ja võrgutades, üritab teda oma põhimõtteid unustama panna. Tegevus toimub kogu aeg ühes kohas, Célimène majas. KUMU Auditooriumi prostseeniumlava sobib etenduse ...
Kontrolltööks kordamine 1. Ooper (õp. lk. 52) Kes loovad? Tavaliselt algab ooperi loomine sellest, et helilooja valib teda huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond, sest muu olulise kõrval jääb see sageli tähele. Ometi võib koreograaf...
Ooper „Carmen“ Käisin 28. novembril kell 19.00 Rahvusooperis Estonia vaatamas Georges Bizet’ ooperit „Carmen“. Selles etenduses olid osatäitjad järgmised: Carmen, mustlasneiu- Helen Lokuta Don José, kapral- Luc Robert Escamillo, toreadoor- Rauno Elp Micaëla, mustlasneiu- Heli Veskus Mercédés, mustlasneiu- Kadri Kipper Frasquita, mustlasneiu- Olga Zaitseva Dirigent-Jüri Alperten Lavastaja-Walter Sutcliffe Kunstnik-Liina Keevallik Koreograaf-Claudia Lenaerts Ševtšenko Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. H...
GEORGE BERNARD SHAW Raul Tiitus George Bernard Shaw Eluaastad: 1856 – 1950 Rahvuselt iirlane Sündis Dublinis, kus möödusid lapsepõlv ja noorukiiga Pere viimane laps Kasin kooliharidus Dublini kool Dublini kinnisvarafirma Bernard Shaw` esimene näidend “Lese majad” Lavastati Londonis 1892. aastal, kui autor oli 36-aastane . Shaw kirjutas selle ühe tuttava lavastaja õhutusel, kes talle kurtis oma repertuaariraskusi. Esietendus möödus tormiliselt – teatrikülastajad vilistasid ja aplodeerisid Järgmised näidendid Sõjavastane komöödia “Inimene ja relvad” Psühholoogiline draama “Candida” Komöödia “Ei või iial teada” Sõjavastane näidend “Saatuse soosik” “Pygmalion” Shaw` kõige populaarsemaks näidendiks on “Pygmalion”, mille ta kirjutas 1911. aastal. Näidend oli pühenda...
Lühike kokkuvõte ajaloost 2006-2010 Teatrisündmused Eestis: · 2006 Vanemuises linastub ,,Peer Gynt", lavastaja Mare Tommingas · 2008 Tartus etendub rock-ooper ,,Ruja" Poliitilised ja sotsiaalsed sündmused: · 2006 toimus Serbia ja Montenegro liitriigi lagunemine Serbiaks ja Montenegroks · 2008 Venemaa tungib Gruusiasse · 2009 Barack Obama sai USA presidendiks · 2009 suri Michael Jackson · 2010 Aafrikas toimusid jalgpalli maailmameistrivõistlused · 2011 Eesti võttis kasutusele euro Kultuurisündmused maailmas: · 2007 toimus ülemaailmne kontsertüritus Live Earth globaalse soojenemise vastu · 2007 ilmub viimane Harry Potteri sarja raamat · 2008 toimus 3-kuuline stsenaristide streik Hollywoodi vastu Kultuurisündmused Eestis: · 2006 Kristina Smigun sai 2 kuldmedalit Torino taliolümpiamängudelt · 2007 Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ühendati Eesti Rahvusringhäälinguks · 2008 ...
MATI UNT (1.jaanuar 1944-22.august 2005) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja, peetakse üheks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest sündis Linnamäe kulas, Voore Vallas (Mati Unt sündis 1944 aasta 1. jaanuaril Tartumaal) Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, peale seda läks Tartu 8. Keskkooli, mille ta lõpetas 1962. Aastal. Tartu Ülikooli läks Unt õppima eesti filoloogia erialale. Peale ülikooli lõpetamist töötas ta Vanemuise teatris ja hiljem ka Noorsooteatris, kirjandusala juhatajana. 1981 aastal sai Noorsooteatris alguse tema lavastajakarjäär, mis 1992 aastal jätkus Draamateatris. 22. august 2005 suri Tallinnas 61-aastaselt pärast seda, kui ta oli Draamateatrist vallandatud. Unt maeti Metsakalmistule teatrirahva puhkepaika. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuu...
SÕNAD KUS ON S zlott-Poola rahaühik defektid almanahhi-almanahhis oranz zombi-elluäratatud laip fuajee Kasahhi maavõistlus finisis dzemper zoo- loomaaed seffidele kasahhitaride tusiga- pidulik muusika dzässfestival seflus psüühikahäire seffidele rezissöör- lavastaja afiss-afisi- afissi- kuulutused epohhi-epohhi- ajajärk, ajastu borsi mazoor- rõõmsakõlaline helilaad finisis Tsehhi maavõistlu saslõkk ...
Lohejooksja Margo Martis 11.c T.T.G Khaled Hosseini sündinud 4. märtsil 1965 . Afganistanis sündinud kirjanik ja arst. Alates 15. eluaastast elab Hosseini USAs Tema 2003 ilmunud esikromaan "Lohejooksja" ("The Kite Runner") sai 12 miljoni eksemplariga rahvusvaheliselt enimmüüdud raamatuks Tema teine romaan "Tuhat hiilgavat päikest" ("A Thousand Splendid Suns") ilmus 22. mail 2007. Pildid autorist k to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tegelased Amir minategelane Baba amiri isa Naine(surnud) Hassan amiri sõber ,hiljem vend Ali baba sõber , tööline RahimKhaan amiri vana sõber Soraya amiri naine, abielu Sohrab hassani poeg Film Lavastaja: Marc Forster Kirjaniku...
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti k...
Pantomiim Koostajad: Sonja Sõrmus ja Harli Lees Mis on pantomiim? Pantomiim on tulnud kreeka keelsest sõnast pantomimos e kõikejäljendav. Pantomiim on tegevuse ja tunnete väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika järgi ning vahest ka tantsuelementidega. Klassikalises Euroopa pantomiimis on näitleja (tantsija) sageli rõivastatud trikoosse, tihtipeale on nägu valgeks värvitud ja käes on valged kindad. Faabula või poeetilise sõnumi edasiandmisel on pantomiimis oluline osa taustamuusikal ning muud laadi helidel ja ka valgustusel. Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta pärinevad umbes 5. sajandist eKr. Pantomiimi elemente leidub paljude rahvaste rituaalsetes tantsudes ja neid kasutatakse ka argiste suhtlemisraskuste ületamiseks. Pantomiimis imiteeritakse liigutustega tegevust ja objekte, grimassidega väljendatakse emotsioone. Pantomiimi teatri liigid Pantomiimi kuulsamad teosed ja nende ...
Mariah Carey Sündinud 27. märtsil 1970 (47). Tegev alates 1988. aastast. On Ameerika laulja, näitleja, laulukirjutaja ja muusikavideote lavastaja. On võitnud 344 auhinda ja olnud nomineeritud 489 auhinnale. Nominatsioonid ja võidud: Ameerika muusikaauhinnad: 21 võitu ja 38 nominatsiooni Ameerika BET auhinnad: 1 võit ja 7 nominatsiooni Billboardi muusikaauhinnad: 32 võitu ja 38 nominatsiooni. Grammy auhinnad: 5 võitu ja 34 nominatsiooni Maailma muusikaauhinnad: 20 võitu ja 23 nominatsiooni ja palju muud.... Jagab rekordit lauluga "Despacito" olles olnud 16 nädalat Billboardi TOP 100 edetabelis I kohal. (Mariah Carey ja Boyz II Men- "One sweet day") Guinessi rekordite raamatus tiitlit "Songbird Supreme" oma 5-oktavilise hääleulatusega. Tal on Ameerika räppari Nick Cannoniga kaksikud, poeg Moroccan Scott Cannon ja tütar Monroe Cannon. On olnud abielus Tommy Mottola ja Nick Cannoniga. ...
Raimond Valgre 1913-1949 Raimond Valgre elulugu ● Juba lapseeas huvitus Raimond Valgre muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. ● Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee. Raimond Valgre esimene looming ● Esimese trükitud laulu avaldas Raimond Valgre 1933 G.Dieseli varjunime all väljaandes ´´Modern Lööklaulud´´ ● Kokku on Raimond Valgre loonud ligi sada laulu ● Valgre loometööd on kasutatud mitmete Eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides Raimond Valgre tuntumad laulud ● ´´Helmi´´ https://www.youtube.com/watch?v=WX6Wc3T3piU ● ´´Muinaslugu muusikas´´ https://www.youtube.com/watch?v=NcQGJtijqqA ● ´´Mul meeles veel´´ https://www.youtube.com/watch?v=OS2bkOd2npA ● ´´Ma loodan, et saan sellest üle´´ https://www.yo...
,,Mängult on päriselt" Diana Leesalu Mina lugesin raamatut ,,Mängult on päriselt". Raamat on tehtud 2006. aastal. Raamat sai kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 1. koha. Teos on tehtud Diana Leesalu poolt. Diana Leesalu Diana Leesalu sündis 1. novembril 1982 Põlvas, ta on eesti kirjanik, dramaturg ja lavastaja. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Raamatust Raamat räägib 19-aastasest Mirjamist ning tema 12-aastasest vennast Mikust. Mikk on tark, kuid suurte muredega poiss. Teda kiusatakse koolis kuna tema isa on kooli direktor. Mõni päev hiljem pakib Mikk asjad kokku ning paneb koolimaja põlema. Kuid ta põletab oma käe ning lahkub kodust. Ta läheb maanteele hääletama ning siis võtab lõpuks tema peale Rita kellel pol...
Detektiiv Lotte Lotte Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Osad. Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets,Vanemuise ooperikoor ja Just Tantsukooli õpilased, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd. Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sisu. Lotte seiklused jätkuvad! Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes i...
ARVUSTUS · pigem esseistlikku laadi kui kirjanditaoline esikohal kirjutaja subjektiivne hoiak · algab efektselt kas sissejuhatus või juba pealkiri; eesmärk on lugejat lugema meelitada · esimese pooles antakse tavaliselt ülevaade teosest, vajadusel tutvustatakse autorit · teises pooles asutakse analüüsi kallale analüüsis esikohal analüüsija isik ning tema subjektiivne nägemus; subjektiivsusele seab piirid autori enda eneseuhkus mil määral ta endale huupi lahmimist lubab või piirab ta ennast ka mõne põhjendusega, mis ei ole ainult tema nägemus; loomulikult võib kasutada ka ,,asjalikumat" lähenemist: kõrvutada käsitletav teos mõne teisega või siis oma kogemuse/mälestusega, leida nende vahel seoseid või lahknevusi, kujundada selle põhjal oma arvamus · kokkuvõte peaks veel kord eriliselt esile tõstma autori hinnangu arvustatavale Siin on paar näidet arvustustest ...
Jim Ashilevi romaan „Kehade mets“ Teose autor, pealkiri ja žanr (romaan, novell, näidendi või muu). Mis on žanri tunnused: mille põhjal võib väita, et tegemist on näiteks romaaniga? Vajadusel kasuta abimaterjali (vt altpoolt). Komöödia romaan armastuse otsingust, katkistest suhetest, esimesest armumisest ning neist piinlikest hetkedest, mida keegi mäletada ei taha, samas on see omamoodi armastus- ja vabanduskirja segu kuuele tüdrukule- Laura, Karoliina, Doris, Stellale, Renatele ja Piiale. Igaüks neist sööbis minategelase mällu, ühel või teisel moel. Lugu poisipõlve rämedusest ja õrnusest ning tundlik sissevaade häbisse, mis üksildusega kaasneb. Kireva fantaasiaga vürtsitaud. Teose olustik ehk miljöö. Määra tegevuspaigad, tegevusaeg (võimalusel määra nii ajastu kui sündmuste ajaline pikkus), iseloomusta miljööd. Tallinn, mustamäel nullindatel kasvamisest väiksest poisist meheks saamiseni. Tegelased. Analüüsi 1-3 olulist tegelast. Kirj...
Retsensioon ooperist ,,Armujook" Helilooja Gaetano Donizetti Toimumise koht ja aeg: Rahvusooper Estonia, Laupäev, 3. Märts 2018 Dirigent: Kaspar Mänd Lähemalt: Kaspar Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. Kaspar Mänd on pälvinud Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia aastatel 2012 ja 2015 ning Rahvusooper Estonia kolleegipreemia 2016. Lavastaja: Georg Malvius Lähemalt: Georg Malvius on õppinud põhierialana näitlemist ning lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. Pärast õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja ...
Viljandi C.R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium ,,Vanamehed seitsmendalt" Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teos ,,Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik Vikerkaarel." Kirjutatud 1991 Esmaetendus 1992. aastal Nukuteatris Raamat trükitud 1997 Ugala lavastus 2009. aastal, lavastaja Peeter Tammearu, peaosades Arvo Raimo ja Peeter Jügens Tegelased Kalamees Nikolaus Nikolause pojapoeg Click to edit Master text styles Second level Kalju Third level Kalju pruut Luule Fourth level Fifth level J...
,,DETEKTIIV LOTE" Toimus: 13.12.08 kell 12.00 Teater: Vanemuine (Suures majas) Tartus LAULUD: *Kelleks tahad saada *Leiutaja Oskari laul *Detektiivi laul *Jäneste kurb elu *Lotte laul hoolimisest *Spordimeeste laul *Kass Betty laul sõprusest ja võistlemisest *Doktor Ave laul *Mati laul ümbermaailmalennust *Leiutajate küla laul Lavastaja:Ain Mäeots Muusikaline juht ja dirigent:Tarmo Leinatamm Helilooja:Priit Pajusaar Laulusõnad:Leelo Tungal Dirigent:Lauri Sirp Kuntstnik:Iir Hermeliin Koreograaf:Janek Savolainen Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt ...
TALLINNA LINNATEATER Jana Jeltsova 10.R · Tallinna Linnateater on 1965. aastal loodud teater Tallinnas. Alates 1992. aastast on teatri peanäitejuht Elmo Nüganen. · Tallinna Linnateater, kunagine Eesti Riiklik Noorsooteater, on tegutsenud rohkem kui nelikümmend aastat. Tal on olnud viis peanäitejuhti. Igaüks neist on toonud eesti teatripilti midagi uut ja värsket. AJALUGU · Teatri lõi 1965. aastal eesti lavastaja Voldemar Panso, moodustades tugeva näitetrupi, mis koosnes nii äsja teatrikooli lõpetanud noortest kui ka juba tuntud lavastaaridest. Uus teater sai nimeks ENSV Riiklik Noorsooteater. Pikka aega tuli siiski läbi ajada ilma oma teatrimajata, esimesed lavastused sündisid ringreisietendustena. TEATRI MÄNGUKAVA · Linnateatris mängitakse nii maailmaklassikat kui kaasaegset väärtdramaturgiat. Tähelepanu pööratakse ka uuele eesti draamale - Linnateatris töötab näitlejana Jaan Tätte, kes on ühtlas...
William Shakespeare'i elu ja looming William Shakespeare oli Inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. Ta sündis Avoniäärses Stratfordi linnas 23. aprillil 1564, õppis kohalikus grammatikakoolis, kus õppis ladina ja kreeka keelt. Abiellus 18aastaselt 8 aastat vanema naise Anna Hathaway ga. 1587 asus elama Londonisse, kus töötas suflöörina ja lavastaja abilisena mitmetes teatrites, osales The Globe'i rajamises. Selle teatri lavale hakkasid ilmuma ka Shakespeare'i näidendid. Näitlejana polnud ta just kuigi andekas, sest oma teostes peaosi ei mänginud ta kunagi. 1612. aastal naasis ta kodulinna Stratfordi, kus ta ka oma sünnipäeval, 23. aprillil 1616 suri. Ta on maetud Stratfordi Kolmainu kirikusse. Seikspiroloogia uurimismeetod, mis uurib Shakespeare'i teoste autorit. Tema teoste autoriteks on pakutud üle 50ne isiku. Tema teostest pole säilinud ühtegi kä...
Viimne reliikvia Koostas: Rauno Härgin "Viimne reliikvia" on Eesti film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". . Sisu Zanr Seiklusfilm Lavastaja Grigori Kromanov Produtsent Raimund Felt Stsenaarium Arvo Valton Peaosades Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Esilinastus Esilinastus 23. märts 1970 Eesti 16. juuli 1971 Ida-Saksamaa 3. september 1971 Soome 15. september 1971 Norra 20. juuli 1973 Lääne-Saksamaa Vaadatuvus Esimese aastaga kogus "Viimne reliikvia" Ee...
Mary Poppins Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Sündinud 2. septembril 1957 Keilas on eesti dirigent, koomik ja poliitik. Aastail 19811991 oli ta Vanemuise peakoormeister. Aastatel 19911994 Rahvusooper Estonia dirigent, 19941999 Tallinna Filharmoonia direktor. Lavastaja Georg Malvius Koreograaf Cedric Lee Bradley Peaosades HannaLiina Võsa või NeleLiis Vaiksoo Andres Mähar või Karol Kuntsel Merle Jalakas või Eve Kivisaar Hannes Kaljujärv või Veikko Täär Külliki Saldre või Merle Jääger Lauri Liiv või Simo Breede. Sisukokkuvõte Idatuul toob Bankside perekonda Kirsipuude alleel uue lapsehoidja, ülimalt edeva, Muutke teksti laade eneseteadliku ja maagiliste võimetega Mary Teine tase Poppinsi. Bankside võsud Michael ja Jane ...
Retsensioon- Maailmale nähtamatud pisarad „Maailmale nähtamatud pisarad” on komöödia Anton Tsehhovi poolt nooruses Antosa Tsehhonte nime all avaldatud humoristlike lugude põhjal. Arstiks õppides kirjutas Tsehhov ajakirjadele lühijutte lisaraha teenimiseks, varsti saavutas teatud kuulsuse, et teda hakati avaldama regulaarselt. Antoni kirjutatud lood on täis kergemeelsust, enesekesksust ja silmakirjalikkust, kuid sisaldavad ka palju soojust oma tegelaste suhtes. Lavastus hõlmab novelle: “Paks ja peenike”, ”Missugune kolmest”, “Diplomaat”, “Albioni tütar”, “Õnnepojuke”, “Koomik” ja “Maailmale nähtamatud pisarad” ning lühinäidendeid: “Abieluettepanek” ja “Karu”. Osalised: Anton Tsehhov(Autor), Elmo Nüganen(Dramatiseerija ja lavastaja), Reet Aus(Kostüümikunstnik), Riina Roose ja Jaak Jürisson(Muusikalised kujundajad), Priidu Adlas(Valguskujundus). Mängivad: Argo Adli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Ind...
Voldemar Panso (1920-1977) ,,Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada." Elulugu Voldemar Panso (30. november 1920 Tomsk 27. detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. Panso lõpetas 1941.aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli ja 1955 Moskvas Teatriinstituudi. Rajas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mida ta juhatas surmani. 1941-1950 töötas Panso Draamateatris näitlejana ja hiljem lavastajana. 1965. aastast Noorsooteatri ja 1970. aastast Draamateatri peanäitejuhina. Voldemar mängis ka filmides. Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, vesteid ja dramatiseeringuid. Teosed Dramatiseeringud: "Inimene ja jumal" ja "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema,,, "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis,, Reisikirjad: "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk,...
Pähklipureja Üldiselt Pähklipureja on Pjotr Tsaikovski ballett. Libreto on teinud Marius Petipa. On loodud E.T.A Hoffmanni ja Alexandre Dumas muinasjutu järgi. Lavastusmeeskond Koreograaf: Ben Stevenson Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigent: Risto Joost Kunstnik: Tom Boyd Lavastaja: Timoti O´Keefe. Video http://www.youtube.com/watch?v=cyVj5iV0lo&feature=player_embedded Sisukokkuvõte On jõulud, lapsed saavad kingitusi. Ühte kingitust Pähklipurejat ei taha eriti keegi. Üks tüdrukutest astub Pähklipureja kaitseks välja. Tüdruk kandub üle unenäomaailma, seal toimub võitlus, kui hiired tahavad maiustusi ära süüa ja pähklipureja asub võitlusse hiirte vastu ning selgub, et ta oli hoopis nõiutud prints. Siis tüdruk ärkab üles ja igatseb oma pähklipurejaprintsi järele, kuni tulevadki uued külalised ja nende poeg on täpse...
Mart Sander Taavi Haus Elukäik · Sünninimi Martin Laurent Sander · Sündinud 10. augustil 1967 Tallinnas · Eesti laulja, näitleja, saatejuht, dirigent ja ettevõtja Haridustee · Hakkas muusikaga tegelema seitsmeaastaselt, õppides viiulit ning klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis · Õppinud Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist · Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat ja ajalugu · Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise ja saksa keelt · 2005. aastal sooritas ta eksternina Cambridge'i ülikooli kõrgeimad välismaalastele mõeldud inglise keele eksamid Karjäär · Muusikukarjääri alustas rahvusooper Estonias koorilauljana 198591 · Pikka aega oli laulja 1930.- 40. aastate estraadimuusikale ansamblis Modern Fox · Ilmunud ligi kakskümmend heliplaati Filmid · Mänginud filmides: "Iskelmäprinssi" (1991), "Senkiföldje" (1993), "Can...
Eino Baskin Eino Baskin on sündinud 17.juunil 1929 Tallinas.Tema isa oli proovireisija ja ema oli juuksur. Ta on Eesti näitleja ja lavastaja. Ta on õppinud 19351940 Tallinna prantsuse lütseumis, 19411944 Tseljabinski 1. keskkoolis, 19441945 Tallinna õhtukeskkoolis ning lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Ta on olnud Draamateatri, Leningradi Komöödiateatri, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ning Leningradi Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja «Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides. Tema loomingud on mõjutatud kuulsa vene estraadinäitleja Arkadi Raikini loomingust. Ta asutas 1980.aastal ,, Vanalinnasstuudio" ja oli selle pikaaegne kunstiline juht ja aastast 1997 ühtlasi selle direktor. Vanalinnast...
,,Voldemar" Andrus Kivirähk Lugesin Andrus Kivirähi näidendit ,,Voldemar". ,,Voldemari" aluseks on legendaarse teatrijuhi, lavastaja, teatrikooli asutaja ning juhi Voldemar Panso (1920-1977) mälestused, artiklid, päevikud. Tegevus toimub rongis, teel Kivimäelt Balti jaama. Voldemar on enesekindel, lennuka fantaasiaga ja ambitsioonikas mees. Rongis kohtas ta Helmit, Lemmergat ja Augustit ja asja juures on huvitav see, et hoolimata sellest, et nad ei olnud varem tuttavad, said nad kohe jutusoonele. Koos hakkasid nad läbi mängima Voldemari elu. Mulle meeldis, et kuigi tegelased olid ühed, sai ära jutustatud peaaegu kogu Voldemari elulugu armastusest, koolist, sõja eest põgenemisest, küüditamisest, haiglast ja ka viinast. Voldemar rääkis üsna palju sellest, et ta tahab kõike ruttu saavutada, kuna tema elu võib kiiresti otsa saada. Seetõttu oligi huvitav, et ühel...
William Shakespeare 1564-1616 W.SHAKESPEARE ON renessansi suurvaim Tuntud näitekirjanik Kuulus luuletaja Kõigi aegade kuulamaid kirjanikke üldse Üldiselt William Shakespeare sündis 1564. aastal Kesk- Inglismaal, jõuka kindaltegija pojana Williami isa John Shakespeare abiellus 1557. aastal Mary Ardeniga Mary Arden tõi ilmale 8 last, neist 3 tütart surid noorena William Shakespeare oli oma pere kaheksast lapsest vanim William Shakespeare õppis Strattfordi Grammatika koolis Kogu kooli peale oli üks õpetaja Kooli võeti 7. eluaastast alates, õpetus kestis 14. eluaastani Shakespeare pereloomine 27. novembril 1582. aastal abiellus 18-aastane William 26- aastase Anne Hathawayga Neil sündisid tütar Susanna ja kaksikud Judith ja Hamnet, Hamnet suri 11 aastaselt Edasi...
Gérard Xavier Marcel Depardieu Elust Prantsuse näitleja,lavastaja, produtsent, veinivalmistaja sündis 27. detsember 1948 Rene Depardieu, Eliette Depardieu Kuuelapseline pere Lahkus koolist 13 aastaselt 16.a läks Pariisi Õppis seal tantsimist 1986 sai alguse tema rahvusvaheline kuulsus Suhted 1970 abiellus Élisabeth Guignot'ga temaga kaks last- poeg Guillaume (2008. oktoobris suri 37 a kopsupõletikku) tütar Julie(näitlejanna) Kui lapsed olid täisealised otsustasid abikaasad kolida lahku 1992. sai ta tütre Roxane'i modelli Karin Syllaga 1996 lahutas Elisabethist 1997-2005 oli abiellus Carole Bouquetiga 2005. aastast elab ta prantsuse- ameerika kirjaniku Clementine Igou'ga 2006 sündis poeg Jean Filme Tango 1970 Maîtresse 1973 Vasakukäelin...
ÄRA MURETSE, KALLIS! Retsensioon Ma käisin laupäeval, 23. aprillil Pärnus Endla teatris vaatamas etendust ''Ära muretse, kallis!'' Etenduse zanriks oli komöödia, mis tegi vaatamise/kuulamise palju huvitavamaks. Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu. Palul on veel palju teisigi näidendeid. Mõned on näiteks Mis värvi on vabadus, Raimund, Rõõmu kaalud ja palju teisigi. Lavastuse kunstnik on Silver Vahtre, kes on ka paljude teiste etenduste lavakujundaja olnud. Alates aastast 2004 on Vahtre Endla teatri peakunstnik. Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov kõik väga staazikad näitlejad. Rolle on neil kõigil olnud nii Endlas, kui ka teistes teatrites. ''Ära muretse, kallis!'' räägib loo noorest abielupaarist, kellel on olemas kõik ja mitte midagi. Võetud kohustuse...
Retsentsioon „Pea vahetus“ Vaatasin ERR arhiivist etendust „Pea vahetus“. Tegevus toimub raudtee jaamas, kus kohtuvad kas kunagist toakaaslast. Etendus koosnebki nende kahe tegelase dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestri vanem peeter ja raudtee jaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ka ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Tunduski nagu oleks kas vana tuttavad saanud jaamas kokku ja omavahel vestlema hakanud. Kuigi mind hakkas häirima see, et jaam, kus tegevus toimub, väljusid rongid, vähemalt lavastuse algul, üsna tihti ei olnud seal, peale kahe peategelase ja orkestri, mitte kedagi. Märt Avandi mängitud osa õnnelik pianist oli väga hästi välja tulnud. Ta suutis mängida üleolevat pianisti, kes laseb teha oma orkestril seda mida ta ise tahab. Ta suutis väga hästi näidata oma tegelase arvamust tolmusest pianistist, ilma sõnu...
ÜLLAR SAAREMÄE KAROLIINA HANGA 10.S ISIKLIK • SÜNDIS 23. NOVEMBER 1969 KOHTLA-JÄRVEL • ABIELUS KRISTI SAAREMÄEGA • VARASEMAST KOOSELUST NÄITLEJA TIINA MÄLBERGIGA ON TAL POEG KARL ROBERT JA TÜTAR MARII INGRIIN. • TÖÖTAB RAKVERE TEATRIS 1996. AASTAST. • 1991 - 1996 UGALA TEATER, NÄITLEJA • VOKALIST. HARIDUS • 1988 LÕPETAS KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI • 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011 • VABARIIGI PRESIDENDI VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK 2015 • AASTA VABATAHTLIK 2008 • RAKVERE TEATRI KOLLEEGIPREEMIA PARIM LAVASTAJA 2009 MÕNED ROLLID • SURNUD LIBLIKATE TANTS (JÜRVEN) • JUTUSTUS TÕELIS...
Ott Sepp Tutvustus 29. juunil 1982 Tallinnas näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool 2005. -2006. aastani Eesti Draamateatris 2006. aastast Vanemuise teatris draamanäitleja ,,Malev" ja ,,Tulnukas" Reformierakonna liige http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000211/72c 2bfce-9ab9-449c-8301-daab9ad754e4.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Rollid Eesti Draamateatris 2004. Kaj ,,Lumekuninganna" 2005 Rudolfo ,,Savonarola tuleriit" 2005 sõdur ,,Othello" 2006 Bernard ,,Müügimehe surm" http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Vanemuise teatris 2007 Peter ,,Lõvi, nõid ja riidekapp" 2008 Bob ,,Sviit" 2010 Mees, kelle...
Muusikateater Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusika tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks välje...
LÕBUS LESK Operett kolmes vaatuses ühe vaheajaga Victor Leoni ja Leo Steini libreto Henri Meilhaci komöödia L'attaché d'ambassade järgi. Helilooja Franz Lehár Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigendid Endel Nõgene, Lauri Sirp Lavastaja Jussi Tapola (Soome Rahvusooper) Kunstnik Anna Kontek (Soome Rahvusooper) Koreograaf Aita Vuolanto (Soome) Valguskujundaja Tõnu Eimra Tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta... Loomise ajal oli opereti süzee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv. Esietendus toimus 30. detsembril 1905 Viinis, peaosa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
