Tallinna Nõmme Gümnaasium 10.H Klass Hanna-Lisett Hellaste T.Hellasten "Jõehobu elutoas. Lähisõltuvus ja kohtumine sisemise lapsega" Referaat Tallinn 2019 Sissejuhatus Lähisõltuvus on haigus või haiguselaadne olukord, mis tekib, kui inimene elab kõrvuti jõuliste ilmingutega ega suuda neid mõista, vaid lihtsalt sobitub olukorraga.lähisõltuvuse puhul sõltutakse oma lähedase iseloomust: tema meeleoludest, käitumisest, tunnetest või tundetusest, tema kohtlemisviisist.On öeldud, et alkoholihaige perekond elab majas, mille elutoas on jõehobu, kelle olemasolu tuleb salata. Ometi ei saa hoiduda teda märkamast, ta täidab füüsiliselt elutoa ning on hirmutav. Ta on oma massiivsuses ligiolev ja seob suure osa pereliikmete jõuvarudest. Jõehobu olemasolu salgamine muudab olukorra veel...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see
muutmine). Töö motivatsiooni aitab tõsta see, et töötaja tunneb, et ta töö on oluline, vastust oma töö eest, teadma oma pingutuste tulemusi. Sisemine ja välimine motivatsioon sisemise puhul on südames lause ,,ma tahan seda teha" ning motivatsiooniküsimust tavaliselt ei tekigi, sest me ise tahame neid asju teha. Välimise motivatsiooni puhul aga südames ,,ma pean seda tegema" see on mingil muul põhjusel tegemist vajava asjaga, nt töökohustused, raha, edevus jne. Raha psühholoogia käsitleb seda kuidas uskumused, lootused ja tunded mõjutavad finantskäitumust, - tulemusi ja pühendumist. Raha on oluline motivaator neile, kes seda väga väärtustavad, eriti kui annab märgatava efekti. Vastandprotsesside teooria ehk oponentse teooria kohaselt stiimulid, mis algselt kutsusid esile närvisüsteemis ärrituse tõusu, tekitavad hiljem vastupidise, rahunemise reaktisooni. Veelgi enam, stiimuli iga
seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitumine), eelistuste testid 2) intelligentsus maksimaalne sooritus (kogn võimed), võimete testid Psühholoogia on teadus, mis uurib hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumisviise. Psühholoogia jaoks on igal inimesel isiksus (indiviidile omane mõtlemis-, emotsioonide ja käitumismuster). Isiksusepsühholoogia ül: mõõta, kirjeldada ja seletada, kuidas inimesed üksteisest erinevad, käsitledes nii teadvustatud kui ka teadvustamata mõtteid ja tundeid, mis juhivad käitumist ning ennustada, mida inimesed tulevikus teevad. Erinevused vaimsetes võimetes: 1) arutlemine, üldistamine, järeldamine
Taju Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. Taju omadused ja liigid Püsivus inimene tajub objekti muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. Valvus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib ...
Emotsioonid Emotsioon on tunne, teadlikkus ja reageerimisviis. Inimene tunneb palju erinevaid emotsioone, On positiivseid emotsioone, nagu armastus, õnnelikkus, kuid ka negatiivseid emotsioone nagu viha, hirm, kurbus jt. Emotsiooniuurija Richard Davidson avastas, et positiivsete emotsioonidega on seotud aju vasak poolkera ning negatiivsete emotsioonidega aju parem poolkera. Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Rõõmsate ja positiivsete emotsioonidega inimesed on sageli õnnelikumad see omakorda toob kaasa edukuse õppimises, töös jne. Nad on ka usaldatavad, head suhtlejad ning positiivsed kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse. Siiski näitavad uuringud, et inimene vajab mingis koguses ka negatiivseid või sii...
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, põhiküsimus, meetod ja rahvusvahelised organisatsioonid. - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogil...
Kliiniline psühholoogia Kliiniline psühholoogia käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Haiguste ennetuse 3 tasandit: Esimene tasand suunatud neile, kellel probleemi ei ole Teine tasand suunatud probleemi varasele avastamisele, riskirühmadele Kolmas tasand suunatud inimestele, kellel on probleem juba välja kujunenud (haiguste ravi, rehabilitatsioon, kaasnevate haiguste profülaktika) Vaimse tervise spetsialistid: Probleemid: Psühhiaatrid Kutse psühholooge puudu Kutseaasta ei ole riiklikult rahastatud HK psühhoteenuste hinnad madalad Psühholoogid Kliinilised psühholoogid 3+2+1 õppekava Koolipsühholoogid Psühholoognõustajad Muud terapeudid teg...
Selle referaadi eest sain 5.Lehti kokku 6.Sigmund Freudi elulugu, Freudi teooriatest on ka siin kirjas.
Optimism, realism ja pessimism Kõik inimesed suhtuvad asjadesse omamoodi. Vaatamata küll sellele, et me kõik oleme erinevad, on igaüks meist kas siis optimist, realist või pessimist. Neil kõigil on erinevus ning isegi inimese elu kvaliteet on tingitud sellest, milline on tema ellu suhtumise viis. Mis on pessimism ja optimism? “Pessimism on hoiak ehk suhtumine, mis röövib maailmast elusid, värve ja lootust. “Psühholoogia vaatenurgast on tegemist negatiivse mõtlemisega, mida põhjustavad masendavad veendumused, mis algavad näiteks väitega ,,Kogu aeg juhtub midagi halba“, millele järgneb ,,Aga minuga juhtub rohkem kui teistega“ ja lõpevad millegi taolisega nagu ,,See kõik on ilmselt minu süü“.“ (Tomley, 2018). Optimism on aga enesekindlus suhtumises tulevikku ning optimiste iseloomustab üldine ootus, et tulemus osutub tõenäoliselt positiivseks (Boniwell, 2014)
Sotsiaalne taju. Isikutaju Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus Organiseeritus Terviklikkus Meie taju on mõjutatud: Isiksus Intelligentsus Motivatsioon Võimed Kogemused Vilumused Eesmärgid Huvid Ootused Karikas või profiil? Mina-pilt. Enesehinnang Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Mina- pilt koosneb uskumustest ja teadmistest oma välimuse, tausta, päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Mina-pilt ja enesehinnang on otseses seoses - üks mõjutab teist ja vastupidi, kuid need on erinevad mõisted. Mina-pilt aitab juhtida, kontrollida ja reguleerida inimese tegevusi ja mõjutab inimese kohanemist uute olukordade, inimeste ja tegevustega. Mina-pilt ei ole kaasa sündinud, vaid kujune...
Kokkuvõte Jaan Aru "Ajust inimeseni" põhjal Kõik me oleme tajunud ennast ümbritsevate inimeste mõttelaadides iseärasusi, selliste iseärastuste tagamaaks on meie aju. Maailm, mida tunneme ja kogeme on loodud meie aju poolt. Mitte ükski aju ei ole identne, seetõttu olemegi enda loomult kõik erinevad: reageerime erinevates situatsioonides teisiti, talletame informatsiooni erinevalt. Inimeste ajud erinevad üksteisest geneetika tõttu, peamiselt aga elus eelnevate kogemuste tõttu. Inimesi ei tohiks nende eripärade tõttu vaadata imelikult, pigem tuleks vaadata asja sellise nurga alt, et me olemegi kõik erinevad. Valisin endale sobivaks märksõnaks just mälu. Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Aju on petlik.
Lähte Ühisgümnaasium KUIDAS MÄLU TÖÖTAB Referaat Autor: Catrin Kelly Reppo Allikas: ,,Õpi meelde jätma"- Dominig O´Brein 2018 SISUKORD 1.MÄLU................................................................................................................... 3 1.2.Mälu tüübid................................................................................................... 3 1.1.2. Sensoorne mälu............................................................................................ 3 1.1.3. Lühimälu....................................................................................................... 4 1.1.4. Püsimälu...................................................................................................... 4 2.1. Uni, unenäod ja mälu................................................................................... 5 2.2. Mälu ja õppimine.........
1. Aisting ja taju. Mis mõjutab taju, adaptatsioon, sensoome isolatsioon (kui taju on piiratud), tajuvead, taju antropomorfism. Taju omadused. Taju- püsivus (tajume järve järvena, vahet pole kas see on jääs või ei) Aisting- Adapatsioon- kahanemine või selle tulemusel ärritajaga kohanemine Sensoorne isaltsioon- pimedas kõnnid koju ja näed, et eemal tumedas seisab mees, tegelikult oli põõsas. Taju antropomorfism- Tajuvead- olukord, kus inimeste mõtlemine ja laused on vastuolus. Taju omadused- 2. Maitsmine, haistmine, kuulmine: ultra- ja infraheli. Maitsmine on oliuline ainete söögi ja joogikälblukuse hindamisel. (Magus, kibe, soolane, habu ja vürtsine) Haistmine on organismi võime tajuda erinevaid lõhun (Lõhn, haid, aroom, lehk) Kuulmine on arganismi võime eristada helilained nende amplituudi ja sageduse järgi. Võimaldab...
Psühholoogia referaat Artikli ,,Interviewing Techniques and the Assessment of Statement Credibility" ehk ,,Intervjueerimistehnikad ning pealnägijate ütluste usaldusväärsuse hindamine" on kirjutatud hindamaks erinevate intervjueerimistehnikate efektiivsust ning tegemaks kindlaks, kas ja kui palju saab usaldada kuriteo menetlemisel seda pealt näinud isikute tunnistusi. Teema uurimise põhjuseks on see, et kriminaalsüsteemis on pealtnägijate tunnistused üheks põhikomponendiks kuriteo süüdlase määramisel. Küll aga on hulgaliselt psühholoogilisi uurimusi, mis tõestavad, et tunnistajate ütlused on tihti ebatäpsed. Lisaks mõjutab tunnistuse usaldusväärsust oluliselt ka tunnistaja enesekindlus tunnistuse andmisel. See aga ei pruugi tuleneda tunnistuse korrektsusest vaid hoopis tunnistaja isikuomadustest. Kuna pealtnägijate tunnistused on niivõrd olulisel kohal kriminaalmenetluste läbiviimisel, annavad spetsialistid enda p...
Sotsiaalne mõju Mõjustamine: - protsess, mis kutsub esile muutuseid käitumises, emotsioonides, teadmistes; teadlik/mitte teadlik mõjustamine. Inimene -> kalduvus nõustuda, olla teiste poolt mõjutatud psühholoogilised vajadused (nt. teistele meeldida, soov õigesti mõelda); suhted kui ressurss (kuuluvuse olulisus). Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus à motivatsioon kui pingeseisund à eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (nt. toidu-, joogi-, seksuaalvajadused) B. Turvalisuse vajadused (ohu vältimine) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) A. Kiindumus/armastus, evolutsiooniline perspektiiv, sotsiaalsed normid ja karistus D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) F. Sotsiaalne mõjustamine avaldub allumises (võim),...
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon
Eneseanalüüs Minu tugevad küljed on järgmised: ma olen väga täpne ehk siis mulle meeldib igale poole jõuda just nii, et jääb paar minutit aega veel. Näiteks kui pean kusagil olema kell 8.00 siis tavaliselt jõuan paar minutit varem või siis täpselt. Hilineda mulle ei meeldi. Ma olen ka hea pingetaluvusega, seetõttu, kuna olen töötanud klienditeenindajana ja seal töötades sa ei tea kunagi, millised inimesed tulevad sinu juurde. Mõtlen selle all just seda, et millises tujus või olekus nad on, sest kui klienditeenindaja peaks tegema kliendi arvates midagi valesti siis klient elab oma pahameele alati just klienditeenindaja peale välja. Samuti olen ma hea suhtleja ja seal juures väga positiivne eriti siis kui pean ajama ametlikke asju. Ma olen ka kohusetundlik, teen alati kõik asjad ära õigeks ajaks. Tööl on see omadus väga suureks plussiks eriti sekretäri töös, sest sekretär võib saada erinevatelt ini...
3. klassidele. Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. Levinumad nutiseadmed ja sotsiaalvõrgustikud..............................................................................4 1.1. Interneti psühholoogia...............................................................................................................4 2. Uuring TKG 3.klassidel interneti kasutamisest................................................................................5 2.1. Küsimustiku loomine TKG 3.klassidele interneti kasutamisest................................................5 2.2. Plakati loomine..........................................................................................................
Kontrolltöö "Enesekontroll. Väärtused." Kordamisküsimused : 1. Mis on enesekontroll? Enesekontroll on tegevus, mille käigus inimene jälgib ja suunab oma mõtteid, tundeid ja käitumist. 2. Neli näidet enesekontrolli kohta. a) Püüan rahuneda, et ma emotsioonide mõjul ei käituks mõtlematult. b) Enne mõtlen, siis tegutsen. c) Jälgin oma käitumist. d) Keskendun lahenduse leidmisele. 3. Kirjuta neli enesekontrolliks sobivat lauset. ( Vihikusse sai kirja kümme lauset. Kontrolltöös piisab nelja lause teadmisest. ) "Loen kümneni, enne kui midagi ütlen". "Kas nii on lubatud käituda?" "Rahu!" "Teen kohe praegu kodutöö ära". 4. Mis on väärtushinnang? Väärtushinnang on hinnang, mis peegeldab arusaama heast ja halvast, õigest ja valest. 5. Mis on väärtus? Väärtus on asi, idee või nähtus, mida peetakse oluliseks ja mille poole püüeldakse. 6. Millised on üldinimlikud väärtused? Üldinimlikud väärtused on lugupidav suhtumine iseendasse, tei...
,,Keha ja vaimu probleem" 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Minu arvates tundub olevat kõige õigem teooria "Dualistlik interaktsionism". Seisukoht, et keha ja hing mõjutavad vastastikku teineteist. Olen samal arvamusel, et kehas on hing, mis töötab koos kehaga, nagu kaksikud, kes on lahutavatud ja käivad käsikäes. Näiteks oli kirjeldatud näiteid: külmatunne tekib sellest, et keha on külmas keskkonnas (keha mõjutab hinge); käsi liigub taskusse seetõttu, et inimesel oli kavatsus rahakott taskust välja võtta (hing mõjutab keha). Ka kõige selgemini mõistetavam oli minu jaoks Decartes'I arusaam ja arvamus sellest, et kuss toimub keha ning hinge vastastikune mõjutamine- vaheajus asuvas käbikehas. Kogu kehas asub hing, kõik organid ja luud jne. moodustavad hinge. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? ...
annaabi.ee 
