Sigmund Freudi eluloo kokkuvõte (0)

 Otepää Gümnaasium SIGMUND FREUD Referaat                                       

10. klass 2012
SISUKORD

Elulugu......................................................................................... 3 Teaduse tasandid........................................................................... 3 Strukturaalne lähenemine............................................................. 4 Psühhoseksuaalne areng............................................................... 4 Unenägude tõlgendamine............................................................. 5 Kasutatud kirjandus...................................................................... 6
Elulugu Sigmund Freud oli Austria arst ja psühholoog, kes rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi,  psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Sündis 1856. aastal juudi kaupmehe peres, Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma  oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939  aastal Inglismaal, pagulasena.  Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist  psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Teadvus hõlmab endasse kõik selle, mille tajumist, mäletamist, tundmist, kujutlemist ja mõtlemist  me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame,  tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks.  Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib  iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest.  Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel.
Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas  mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: primitiivsed tungid,  mälestused, kompleksid, ihad ja kired, läbitud traumade ja kriiside jäljed.  Alateadvuses on ohtrasti säärast mahasalatud, moraalselt taunitavat materjali, mis on inimese  teadvusest kõrvaldatud, alla surutud. Seepärast võiks alateadvust võrrelda hämara keldriga, kuhu on sattunud kõik see, mille avalikuks tulekut ei peeta soovitavaks. Freudi kohaselt on eriti suur osa  sellest seotud seksuaalsuse ja agressiivsusega, näiteks allasurutud vaen oma vanemate vastu, Elektra kompleks ehk tütre seksuaalne huvi isa vastu, eriti aga Oidipuse kompleks ehk lapse alateadlik  seksuaalse taustaga kiindumus vastassoost vanemasse. Psühhoanalüüsi esindajate järgi määrab  alateadvusesse ladestunu paljuski selle, kuidas keegi igapäevaelus käitub. Alateadvuse funktsiooni  ja sisu lahtimõtestamine aga osutub viljakaks meetodiks inimkäitumise paljude kummaliste joonte,  veidruste ja paradoksaalsete ilmingute seletamisel.  Strukturaalne lähenemine Freudi järgi on inimesel kolm strukturaalset elementi: Miski (Id), Mina (Ego), Ülimina (Super- Ego). Miski on inimese sünnipärane, primitiivne osa, mis funktsioneerib alateadvuse tasandil ning on  seotud ürgtungidega. Miski pole vahetus kontaktis keskkonnaga ega muutu vastavalt inimese  kogemustele, ta on vaba, mis tahes piiranguist.  Mina  on Miskist arenenud reaalse maailmaga kontaktis olev isiksuse osa. Mina on vahelüli  tegeliku maailma ja Miski vahel ning kulutab väga palju energiat sellele, et kontrollida Miski  impulsse ja tunge. Mina ülesanne on tagada isiksuse ja psüühika elusolek, turvalisus ja tervis. Mina  sümboliseerib tervet mõistust. Ülimina hõlmab endas arusaamise heast ja halvast, õigest ja väärast. See on otsekui  moraalinormide hoiupaik. Üliminas võib eristada kaht alasüsteemi: südametunnistust ja egoideaali  (minaideaali).  Psühhoseksuaalne areng  Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt  naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid,  mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui piiranguid on liiga palju, tekib sundmõte  sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna. Oraalne faas kestab umbes 18 esimest elukuud. Sel perioodil on vajadused, tajud ja väljendusviisid
seotud suu piirkonnaga. Eesmärgiks on luua usaldav sõltuvussuhe.  Loob võime usaldada ennast ja  teisi. Anaalne faas kestab 1. kuni 3. eluaastani. Eesmärgiks on iseseisvus, enesekontroll, teiste kontrolli  alt vabanemine. Selle faasi edukas läbimine loob aluse autonoomseks isiksuseks, kes on ettevõtlik  ilma liigse süütundeta. Falliline faas kestab 3. kuni 5. eluaastani. Sel perioodil keskendub seksuaalne huvi genitaalidele.  Selle faasi edukas läbimine loob sooidentsuse. Latentsele ja genitaalsele faasile pööras Freud suhteliselt vähe tähelepanu. Unenägude tõlgendamine Freud pööras suurt tähelepanu unenägude analüüsile- ta pidas unenägusid otseteeks alateadvuse  juurde. Levinud unenäotüüpe ja nendele pakutavad tõlgendused Freudilt:  Eksamiärevuse unenäod on sagedased enne mingit vastutusrikast ülesannet, mis seab ohtu  indiviidi maine ja staatuse. Kukkumine -  kukkumisunenäod toovad ilmsiks inimese sisemise ärevuse. Naiste puhul  tähendab see Freudi järgi peaaegu alati püüdu erootilisele ahvatlusele mitte järele anda.  Kukkumisunenäod heiastavad ka varase lapsepõlve tegelikke kukkumisi voodist. Tuli - Freud tõlgendab tuleunenägusid alateadvuses oleva materjaliga lapsepõlve öisest  kusepidamatusest.  Ujumine unes- Freudi tõlgenduses taastab une ajal vees hulpimine sümboolselt selle rõõmu,  mis maimik sai voodi märgamisel.
Kasutatud kirjandus: ♦ http://et.wikipedia.org/wiki/Sigmund_Freud  ♦ Isiksus, Anti Kidron, kirjastus ''Mondo'', 2005 ♦ Psühholoogia gümnaasiumi õpik, Thea Rumberg ja Jüri Uljas, kirjastus ''Koolibri'',

♦ ENE 3, kirjastus ''Valgus'', 1988