PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Kristiina Niimeister KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Külma sõja kriisid....................................................................................................................4 2.1.Korea sõda.........................................................................................................................4 2.2.Suessi kriis........................................................................................................................7 2.3.Kuuba kriis........................................................................................................................9 2.4.Vietnami sõda...........................................................................................
HIINA KUNST HIINA KUNSTIST Peaaegu katkematult on jätkunud Hiina kunstikultuuri areng pronksiajast tänapäevani. Hiina kunsti on mõjutanud kõige rohkem usundid taoism, konfutsianism ja budism. MAALIKUNST Peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Temaatikas domineerivad inimene, loomad, maastik. Hiina maalis pole sageli tähelepanu pööratud sellele, et vaataja saaks terviku pildi, vaid pilti tuleb vaadata järk-järgult, sellest tuleneb ka rullformaat. MAALIKUNST (näide) "Budistlik tempel mägedes" Hiina 11. sajandi siidimaal SKULPTUUR Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas selliste kõrgete kunstide nagu maali ja kalligraafia hulka. Sellest hoolimata on skulptuure valmistatud ohtralt. Materjalivalik on väga lai keraamika, kivi, pronks, puit, elevandiluu, bambus jne. SKULPTUUR (näide) TERRAKOTA...
Norman Peks EESTI VABADUSSÕDA Referaat Juhendaja: 2013 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Sõja algus 4 2. Sõjakäik 5 3. Sõja lõpp 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjalid 9 2 SISSEJUHATUS Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.(1) 3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda oli küll lõppenud, kuid äsja saavutatud iseseisvus oli tõsises ohus kuna Ko...
Teine Ristisõda Põhjused: Põhjuseks oli see, et Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Tegemist oli esimese ristisõdijate riigiga, mis langes. Sündmustik: Kahe kuninga armeed liikusid eraldi läbi Euroopa. Siis ületasid ristisõdijate väed Bütsantsi territooriumi ja liikusid Anatooliasse. Mõlemad ristisõdijate väed said lüüa Seldzuki türklaste poolt. Louis ja Conrad jõudsid oma vägede jäänukiga aga siiski Jeruusalemmani ning ründasid 1148, päris halvas olekus Damaskust. 1187. Aastal vallutasid moslemid Jeruusalemma, see oli omakorda kolmanda ristisõja põhjuseks, mis toimus 12. Sajandi lõpupoolel. Vahemere teises otsas, Portugalis, kus üks ristisõdijate vägi, mis oli laevaga teel Pühale Maale, tegi peatuse ning aitas vallutada Lissaboni 1147. aastal. Hiljem nad vallutasid veel ka Sintra, Almada, Palmeda ja Setubali linnad Portugali a...
Keila Gümnaasium Marianne Kristiina Orusalu EESTI VABADUSSÕDA Referaat Juhendaja: Heli Israel 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Sõja algus 4 2. Sõjakäik 5 3. Sõja lõpp 7 Kokkuvõte 8 Kasutatud materjalid 9 2 SISSEJUHATUS Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.(1) 3 1.SÕJA ALGUS 11.novembril 1918, samal päeval, mil kirjutati alla Esimest maailmasõda lõpetavale vaherahule, astus Tallinnas taas kokku Eesti Vabariigi valitsus. Esimene maailmasõda ol...
Ameerika ühendriikide kodusõda Rõuge Põhikool 8.klass Kätriin Randla Kodusõja algus Peamiseks kodusõja põhjuseks oli orjanduse küsimus. Põhja- Ameerika oli orjanduse vastu, Lõuna-Ameerika pooldas orjandust. 1860.aastal valiti USA preidendiks Abraham Lincoln. Lõunas peeti Lincolni suureks orjanduse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Kui 1861. aastal Lõuna-Carolinas asuvaid föderaalvägesid tulistati, kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks ning algas kodusõda. Ameerika 16.preident Abraham Lincoln Põhja ja Lõuna-Ameerika erinevused Lõuna eelised Põhja ees olid soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalise...
Eesti Vabadussõda Sisukord · Vabariigi sünd · Sõja algus · Sõja kulg 19181920 · Landeswehr · Vabadussõja tulemused Sissejuhatus · Peale I maailmasõda kuulutati 24. veebruaril välja Eesti iseseisvus ja ametisse nimetati Ajutine valitsus Konstantin Pätsi juhtimisel. · Peale Saksamaa taandumist, soovis Nõukogude Venemaa taastada endist Vene impeeriumi vägevust. · Vabadussõda peeti Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.nov 1918 3 jaan. 1920 Nõukogude Venemaa ja 1919. Lätis Landeswehr ´ist Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eesti vabariigi sünd 1917 · 1917 · 27 oktoober võtsid võimu enda kätte · 15 november Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu · 24. detsember Maanõukogu vanematekogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks · 1918 · Jaanuar Asutava Kogu valimised · 19. veebr...
Fosforiidisõda Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne-Virumaa alad). Vastasseis oli tulipunktis 19871988. Fosforiidisõja laiaulatuslik vastasseis oli üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu. Rahva ilmne võit fosforiidisõjas oli üks Eesti taasiseseisvumise algsündmusist. Fosforiidisõja võiks jagada kaheks perioodiks. Neist esimene, peamiselt kulissidetagune, toimus aastatel 1971-1986, mil Eestis peeti fosforiidilahinguid kinniste uste taga, ametnike ja teadlaste kabinettides. Põhiosa jõuipingutustest suunati siis Toolse karjääri tõrjumiseks ja Rakvere lähistele kavandatud katsekaevanduste vältimiseks. Teine periood, rahva osavõtul lõõmanud fosforiidisõda, algas 1987. a 25. veebruaril, mil nende ridade auto...
Tallinna Tööstushariduskeskus REFERAAT Esimene maailmasõda t 203-SKA Tallinn 2012 Sissejuhatus Sissejuhatus Sõja põhjused Sõdivate osapoolte sõjaplaanid/ sõja käik Tagajärjed/ tulemused Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ...
Tallinna Tööstushariduskeskus. I Maailmasõda Referaat. Laura Oiluk 206 RMÜ 27.10.09 Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt ...
Kas maailm on moraalne? Selleks, et teada saada kas maailm on moraalne peab leidma kõigepealt vastuse küsimusele, kas me oleme moraalsed üksteise suhtes. Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimuvad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim. Hobbes leidis, et loodus on loonud meid kehaliselt ja vaimselt võimetelt ligikaudu võrdsetena, nii et ehkki üks inimene võib olla teisest mõnevõrra tugevam või targem, on igaüks suuteline teist kahjustama või isegi tapma- kui mitte üksi , siis teiste abiga. Nii oli just hiljuti Osama bin Ladeni tabamine, kus Barack Obamal õnnestus olla Osamast mõnevõrra tugevam ja suutis teiste abiga Osama tabada. Sven Mikser avaldas oma koduleheküljel, et Osama bin Ladeni tabamine on kindlasti moraalne võit lääne terrorismivastasele koalitsioonil...
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuc...
Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11 Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia se...
Mahtra sõda. 2. juuni, 1858 Nimi: MariAnna Ader Õpetaja: Riho Kosenkranius Klass: 10. b Eellugu Talurahva koormised Balti kubermangudes, so Eesti ja Liivimaal kuulus kogu maa mõisnikele. Sellest tulenesid talupoegade kohustused mõisa suhtes loonusrent, mida tasuti talu toodangus, ja teotöö. Lisaks tuli maksta riigi ja kirikumaksud. Varasemal ajal olid koormised fikseeritud vakuraamatutes, peale 1816. aastat aga rendilepingutes. 1804. aastal pidi kuuepäevatalu (täistalu) maksma loonusandamina 2 tallinna tündrit (kokku u. 265,5 liitrit) rukist, otra ja kaera; 45 leisikat (1 leisikas u. 8 kilo) heina; 1 tündri väärtuses muud kedrust, mune, kanu, lambaid, võid jne. Loonusandam üldiselt vähenes sedamööda, kuidas mõisamajanduse edenedes teopäevi rohkem nõuti. Varasemat rahaandamit (vakuraha) enam ei nõutud. Riigile tuli maksta pea...
1.Maailmasõda. 1. Põhjused: Esimese maailmasõja põhjustest on raske nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, kujunes välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814 1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Esimese maailmasõja põhjused, ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus, on andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel, kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Erinevused Esimese maailmasõj...
Aravete Keskkool Ajaloo õpimapp Koostaja: Lauri Ilves Juhendaja: Kettrud Väisanen 2009 2 Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel...
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitles...
Nõo Reaalgümnaasium Ida-Saksamaa pärast II maailmasõda Referaat Koostas: Mirjam Tamp Klass: 12B Juhendaja: Ege Lepa NÕO, 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Sisepoliitika.................................................................................................4 Välispoliitika...........................................................
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM KRIISIKOLDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS REFERAAT Koostaja: 9. klass Juhendaja: PÄRNU 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Iraagi sõda...........................................................................4 Afganistani sõda.................. ................................................5 Gruusia sõda.........................................................................6 Lähis-Ida konfliktid..............................................................7-8 Sudaani kriis........................................................................9 Somaalia kodusõda...............................................................10 Sri Lanka kodusõda......................................................
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimu...
annaabi.ee 
