dünaamiline tasakaal Staatiline tasakaal Dünaamiline tasakaal y y1 = f(x) y Dynamic equilibrium Equilibrium y = f(x,t) y2 = f(x) x t Homöostaas süsteemisisene iseenese regulatsiooni mehhanism "self-regulation". Süsteemi dünaamiline stabiilsus (võnkumine etteantud piirides piiride kriteeriumid määratud välise fookusega ja sisese kontekstiga). Organisatsioon avatud vr. suletud süsteem Süsteem: omavahel seotud objektide ja (või) subjektide kogum. Suletud süsteem Avatud süsteem Hajussüsteem
sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. 2.3Algolekud nullised ja mittenullised. Avage nende sisu.- Nullised algolekud- teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0 pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud. Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toima , mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib vaid siis kui hetkel t0 süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult ,tegemist on sellisel juhul nullise algtingimusega. Mittenulline algtingimus-Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. 2.4Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Eeldame ,et nii sisend kui ka väljundi muundurid toimivad sama taktiperioodiga T. Sel puhul toimib süsteemi U[k] ja Y[k] suhtes normaalse diskreetaja süstemina
ülekandeoperaatorit. Algolekud – nullised ja mittenullised. Avage nende sisu: Algtingimused on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused analüüsi alghetkel. Nullised algolekud, teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0, pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud. Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toime, mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib, siis kui hetkel t0 süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, sellisel juhul on tegemist nullise algtingimusega. Nulliste algtingimuste juures saab kasutada ülekandemudelit ja ülekandefunktsioon on siis süsteemi karakteristik. Nullistel algtingimustel ei ole teada mida süsteem enne teinud on. Mittenulline algtingimus – kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega.
Gatekeeperi mõiste: osa uudiseid läheb prügikasti, see mida gatekeeper välja valib jõuab publikuni #communication research-ajakiri# Uudiskriteerimid: Negatiivsus on uudiskriteeriumina oluline, sest inimene on olelusvõitluses ja see huvitab teda. Lisaks uudisväärtusele on olemas uudisideoloogia ehk mida oluliseks peetakse Kommunikatsioon kui kolmekordne valik: - Informatsioon - Sõnum - arusaamine informatsioon on alati süsteemisisene produkt. Seda misa saatja oma teadvuses loob, ei ole keskkonnasolemas, see on ps 2.loeng Uudiskriteeriumid ei ole infoga seotud, Objektiivsus Emil Dovifat – teoreetik: teated uue, üksikisiku või olelusvõtluses ette tuleva tõsiasja kohta (on uudis) Uudise aluseks on alati sündmus Uudised keskenduvad üha vähem sündmustele ja portreteerivad üha rohkem kollektiivset kogemust ja arvamust. Antakse üldistatud hinnangut
- Allsüsteemide muutused. Tööjaotuse muutused. - Keskkond. Kuidas muutuvad geopoliitilised olud või loodusressursid? Muutused süsteemi sees viivad kogu süsteemi muutusteni. Milline on suhe erinevate muutusteskaala vahel? (Kuidas mikromuutused mõjutavad makromuutusi? Nt tarbimisvajadused mõjutavad sotsiaalkulutusi; Kuidas makromuutused mõjutavad mikromuutusi? Nt Eesti võttis kasutusele euro millised on peresisesed muutused?) Muutuse mudelid: - Protsess. Süsteemisisene või süsteemi hõlmav ajalisele järgnevusele põhinev muutus. Nt mobiliseerumine, demokratiseerumine, vaesumine. - Areng. Ajalise muutuse järgmine hetk on omaduse võrra parem kvaliteet kasvab konkreetse mõõdiku suhtes. Motivatsioon, mis paneb asja tööle, tuleb süsteemi enda seest. Nt demokratiseerumine. Kui sisemine jõud toimib, on areng paratamatu. - Tsükkel/tsüklilisus. Nt põllumajandustsükkel, majandustsükkel (kriisist kriisi). Areng, mis
süsteemi ülekandeoperaatorit. Algolekud: Algtingimused - süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel. Algtingimused on alati väljundi kohta, sest sisend on antud. Diferentsiaalvõrrandil on alati algtingimused, x(to) või x(0).AIgolekud on kas nullised voi mittenullised. Algtingimused - akumuleerunud energia, akumulatsioon. Kui alghetkel süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, s.o. tegemist on nullise algolekuga. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Realiseeritavus: kas matemaatilistele mudelile vastab reaalne süsteem? Reaalsest süsteemist tehakse modelleerimise abil mudel. Mudelist tehakse realiseerimise kaudu omakorda reaalne süsteem. Abstraktne mudel + realiseerimine -- reaalne mudel. Nende vahel on loodusseadused. Füüsikalise
rakendamiselemente. Teadusliku tõlegendamise sisuks on tüüpjuhtumite vaatlemine. Õigusteaduslikud otsustamispõhimõtted erinevad oma tüübilt empiiriliste teaduste meetodite põhimõtetest. Õigusteadus on õigusteadus erinevuste tõttu. Õigusteadus ei saa anda vajalikke tõlgenduslikke teadmisi. Õigusteadlane peab oma tõlgenduse konstrueerima sama moodi nagu kohtunik. Õigusteadlane on seotud samade õigusallikate ja järelduspõhimõtetega, kui kohtunik. Eraldatakse üksteisest süsteemisisene ja teadmuslikult sisene vaatenurk. Esimene puudutab seaduse rakendajat. Seaduse rakendaja peab pidama kinni normidest, mis on talle ette nähtud. Ta on sellega seotud enda kui otsustaja olemuse tõttu. Õigusteadlane on aga vaatleja seisundis. Tal pole sellist vastutust ja ta ei pea otsustama nagu kohtunik. Teadlane vaatab lahenduste konstruktsiooni väljastpoolt. Tõlgendamise seisukohalt ei ole keskne süsteemi sisene ega väline vaatenurk. Seaduste
väljundmuutuja y(t) üheselt määratud sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. Algolekud – nullised ja mittenullised. Avage nende sisu: alghetkel. Algtingimused on alati väljundi kohta, sest sisend on antud. Diferentsiaalvõrrandil on alati algtingimused, x(to) või x(0).AIgolekud on kas nullised või mittenullised. Algtingimused - akumuleerunud energia, akumulatsioon. Kui alghetkel süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, s.o. tegemist on nullise algolekuga. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Realiseeritavus: kas matemaatilistele mudelile vastab reaalne süsteem? Reaalsest süsteemist tehakse modelleerimise abil mudel. Mudelist tehakse realiseerimise kaudu omakorda reaalne süsteem. Abstraktne mudel + realiseerimine —► reaalne mudel. Nende vahel on loodusseadused
3.) Eestvedamine(alluvate juhtimine ja juhendamine) 4.) Kontroll(tulemuste mõõtmine) Kõiki neid kordineeritakse omavahel Süsteem: omavahel seotud objektide ja subjektide kogum Suletud süsteem: Sisemine tasakaal koos entroopia kasvuga S > 0 (protsess on raskesti pööratav ilma väliskeskkonna sekkumiseta) Avatud süsteem(jaguneb ka hajussüsteem): Sisemisest tasakaalust väljas olek, entroopia võib väheneda S 0 (protsess on sisemiselt pööratav) Homöostaas süsteemisisene iseenese regulatsiooni mehhanism. Süsteemi dünaamiline stabiilsus(võnkumine etteantud piirides- piiride kriteerium määratud välise fookusega ja sisese kontekstiga) Organisatsioon: kliendid, ühiskond, finantsinstitutsioonid, parternid, varustajad, hankijad, investorid, organisatsiooniliikmed, avaliku sektori institutsioonid Uued juhtimisfunktsioonid: Otsustamine ja kommunikatsioon (vanad: kontroll, planeerimine, eestvedamine, organiseerimine Võrgustiku teooriad
baja saama ka distsiplinaarasjades (nt majasisese ringkaitse ettekäändel) paluda kõrgema astme kohtu esimehel uuesti läbi vaadata kohtu esimehe otsus kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamata jätmise kohta. Sama kehtib ka õiguskantsleri kui kohtuvälise järelevalve teostaja suhtes: ka tema õigus kohtuniku suhtes distsiplinaarsüüdistus esitada peaks säilima pärast kohtusüsteemi siseste kont- rollivahendite ammendamist, juhul kui ta leiab, et süsteemisisene enesekontroll ei toimi. Selge ei ole ka see, kas distsiplinaarmenetluse algatamist taotlev isik peab olema ära kasutatud kohtu- liku edasikaebe võimalused. Tuleb nõustuda õiguskantsleri seisukohaga, et distsiplinaarjärelevalve korras ei peaks sekkuma kohtu tegevusse, kui isikul on võimalik oma õigusi ja vabadusi kaitsta apel- latsiooni või kassatsiooni korras.*37 Seadus ei täpsusta ka seda, millised on distsiplinaarmenetluse ja kriminaalmenetluse suhted, kui need
x minimeerida tootmisvarud x minimeerida tootmispartii suurus x minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud x leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel x kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi x kasutada mitmefunktsioonilisi töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt rakendada x saavutada toodangu kõrge ja stabiilne kvaliteeditase, et vähendada kvaliteedikulusid ja stabiliseerida tootmisrütmi x saavutada süsteemisisene koostöö x kasutada usaldatavaid tarnijaid x võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal x tõstatatud probleemid peavad leidma kiire lahenduse x pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni. Süsteemi rakendamise tulemusena vähenevad tootmissisesed ja välised varud ning laopinnad, lüheneb
kahemõõtmelistena, selle järgi kas konflikt avaldub individuaalsel või kollektiivsel tasandil või siis selle järgi kas tegemist on süsteemisisese või süsteemidevahelise konfliktiga. 9 Galtung koostas selle järgi ka konfliktimaatriksi. Seda maatriksit saab kasutada konfliktide esmaseks määratlemiseks. Tabel 1 Konfliktimaatriks Süsteemisisene konflikt Süsteemidevaheline konflikt Individuaalne tasand Hingeline konflikt Abikaasade konflikt Kollektiivne tasand Riigisiseste Võitlus riikide vahel rahvusrühmade konflikt Cupachi ja Canary kirjeldavad erinevate autorite tööde põhjal konflikti kolme tasandit ja hindavad konfliktitüüpide toimimist igal tasandil: 1
x minimeerida tootmisvarud x minimeerida tootmispartii suurus x minimeerida seadmete seadistamisajad ja kulud x leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisrütmi vahel x kasutada rikkeid ennetavat seadmete hooldussüsteemi x kasutada mitmefunktsioonilisi töölisi, mis võimaldab tööjõudu paindlikumalt rakendada x saavutada toodangu kõrge ja stabiilne kvaliteeditase, et vähendada kvaliteedikulusid ja stabiliseerida tootmisrütmi x saavutada süsteemisisene koostöö x kasutada usaldatavaid tarnijaid x võtta kasutusele tootmissüsteem, kus iga operatsioon võtab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja õigel ajal x tõstatatud probleemid peavad leidma kiire lahenduse x pidevalt täiustada süsteemi ja tõsta töötajate kvalifikatsiooni. Süsteemi rakendamise tulemusena vähenevad tootmissisesed ja välised varud ning laopinnad, lüheneb
ehk “väravala” või teiste sõnasega Vahe-Eiroopa (ka Suur-Vahe-Euroopa, v.t. kaart) geopoliitiline regioon, mis jääb Euroopa ja endise NSVL-du vahele. Sinna kuuluvad peale Balti riikide Poola, Valgevene, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Ukraina, Rumeenia ja Moldova kas Soome või ilma Soometa. Seda geopoliitilist regiooni võib nimetada ka Diagonaalliiduks, mis on ühlasi ka kahe supperregiooni puhveralaks. Coheni arvates peitub globaalne stabiilsus ja süsteemisisene tasakaal väravriikides (gateway states). Need on väiksed, piiratud iseseivusega territoriaalsed üksused, mis on kas täielikult või osaliselt eraldunud suurematest rahvuskehadest. Coheni maailmsüsteem on hierarhiline. Kõrgemal tasandil on kaubandusest sõltuv mereline ja Euraasia kontinentaalne suurregioon. Nimetatud regioon piirdub idas Vaddai kõrgustikest Dneprile ja sealt Musta mereni. Kui lugeda kokku nimetatud regiooni potensiaali
tõendite alusel järeldamine ja järelduste põhjendamine; tõendite ja järelduste alusel õigusotsuse tegemine ja otsuse põhjendamine; kohtumenetluse üldine jälgimine; otsuse täideviimine ja selle jälgimine. Teadmise õigustus on eksimusaldis, s.t tõendite hulk ei tarvitse tagada tõendusjõudu ja tõe avastamist. Tõenditele vastavus on õigusemõistmise süsteemisisene kriteerium: vastavalt menetlusseadustele lähtuvad uurimisorganid, poolte esindajad ja kohtunik oma toimingutes ja otsustest olemasolevatest tõenditest. Kuid süsteemiväline kriteerium – õigusemõistmise eesmärk ja õigluse nõue – on taandatav tõeteadmise taotlustele. Õigusotsuse argumendid on kõige üldisemalt jagatavad kahte põhitüüpi: Tõendiargumendid (faktiküsimus). Õigusliku otsustuse mittenormatiivsed eeldused ehk tõendiargumendid:
annaabi.ee 
