.......................................................................lk 5 3.2.Lipp...............................................................................................................................lk 5 4.Ajalugu..............................................................................................................................lk 6 5.Vaatamisväärsused........................................................................................................lk 6 5.1.Sõru sadam...................................................................................................................lk 6 5.2.Emmaste kirik..............................................................................................................lk 7 5.2.1.Kiriku kadunud kell...............................................................................................lk 7 5.3.Emmaste mõis................................................................................
Harjumaa Pirita sadama Autokavarani Kämping Harjumaa Pullu Pubi Hiiumaa Pärnu Jahtklubi Pärnumaa Roomassaare sadam Saaremaa Sõru Väikealuste sadam Toila sadam Ida-Virumaa Viimistu hotell ja konverentsikeskus Harjumaa Eestis on 13 jahisadamat. Reisisadamad Asukoht Tallink Tallinn Reisiterminal B Tallinn Reisiterminal C Tallinn
sünnipäevahooaeg Eesti Kontserdi ja Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja lõppkontsert Ooperid Liblikas (Tõnu Kõrvitsa ooper) Romeo ja Julia (C. Gounod' ooperi kontsertettekanne) 1001 ÖÖD pakett GURMEE pakett MAESTRO pakett Aken ooperi- ja balletimaailma Muusikafestivalid Rahvusvaheline J. Mravinski nimeline Muusikafestival Ida Muusika Festival Orient Türi Kevadfestival Tallinna Kitarrifestival Sõru Jazz Suure-Jaani Muusikafestival Rock ja pop Milow- Unplugged Tour Tuska Metal Battle finaal ja Metsatöll Heavysuvi13 Didulja programmiga ,,Muusika ravib" Sergei Trofimov kavaga ,,Harjunud naeratama inimestele" Kasutatud materjalid http://www.kavad.ee/muusika http://www.opera.ee/arhiiv/kava/ooperid http://www.festivals.ee/ Koostanud: Katrin Karu Aitäh vaatamast!
· + saame palju elektrit suhteliselt odava hinnaga · + energiavajadus sunnib kasutama · + korras tehnoloogiaga ja ohutuse tagamisega keskkonnasõbralik · - radioaktiivsuse jäätmed · - avariioht (26.aprill 1986 Tsernobõli TEJ avarii Ukrainas) Soojuselektrijaamad: Eesti SEJ, Balti SEJ, Iru SEJ, Ahtme SEJ, Kohtla-Järve SEJ. Hüdroelektrijaamad: Linnamäe HEJ, Leevi HEJ, Kunda HEJ Tuulepargid: Virtsu TP, Pakri TP, Sõru sadama TP, Viru-Nigula TP Tuulepargi mõju: *lindudele; *kalastikule; *ehitusmüra; *töömüra; *kaabli magnetväli. On vaja läbi viia põhjalik uuring ja hinnata nende mõju lindudele, kaladele, inimestele. Eesti impordib Venemaalt naftat ja maagaasi (torude kaudu). Poolast ja Ukrainast aga kivisütt.
*tuuleenergia on väga odav EESTIS RAJATUD TUULEPARGID: Pakri tuulepark · koguvõimsus on 18,4 MW ning sellega suudetakse arvestuslikult katta ligikaudu Paldiski linna elektrienergia vajadus. Virtsu Tuulepark · Virtsu tuulepargi mastide kõrgus on 63 meetrit ja elektrimootori rootori diameeter koos labadega 44 meetrit. · koguvõimsus on 1,8 MW ning sellega suudetakse arvestuslikult katta ligikaudu 500 kodumajapidamise aastase elektrienergia vajadus. Sõru sadama Tuulepark Viru-Nigula Tuulepark MINU ARVAMUS: Ma arvan, et seda on mõtet rajada ainult siis, kui on piisavalt tuult. Kindlasti on tuulikute rajamine kallis, kuid sealt saadav energia on nii odav, et see teeb selle peagi tasa. Tuuleenergia kasutamine on arenenud riikide jaoks hetkel, sest tuulikud on kallid. Eesti rannikualadel õigustavad need ennast kindlasti ära, kuid sellistes kohtades, kus inimesi väga ei ela
Endised kuiva ja lubjarikka pinnasega liigirikkad rohumaad on enamuses vallutanud tihedad ja kõrged kadastikud ning noored männikud. Leidub ka istutatud männikuid. Seal on puhkajasõbralik maastik, palju majutuskohti ja vaatamisväärsusi. Turismi potentsiaali on Orjaku sadamal. Joonis 3. Taastatud puisniidud Kassaris Joonis 4. EMMASTE VALLAS on 7 väärtuslikku maastiku ala. Tähtsaimad neist Viiri-Emmaste-Tilga ja Sõru-Hindu-Tohvri. Viiri-Emmaste-Tilga ala võib maastikuliselt jagada kahte erinevasse ossa: Emmaste-Viiri vaheline nii nimetatud mõisamaastik avarate põldude ja rannaniitudega; ning Tilga-Tärkma-Nõmme männikute, endiste puisniitude ja väikepõldude piirkond. Emmaste-Viiri ala dominandiks on endine Emmaste mõisakeskus. Peahoonet on ümber ehitatud mitu korda, mõisapark põlispuudega on osaliselt säilinud ja korrastatud. Ala
paikadesse kus Fifth level tuule kiirus alla 6m/s Tuuleenergia Eestis Taastuvenergia osakaal 2010.a seisuga 10% Tuuleenergia 39%, biomass 56%,vesi 5% Tuuleenergia tootmis kasvuprognoos 2010.a 12GWh, 2021.a 240GWh Tuuleenergia prognoos energia üldbilansist 25% Tuulepargid Eestis Esimene tuulegeneraator Hiiumaal Tahkunas 1997.a Eesti tuulepargid: Pakri, Virtsu, Sõru, ViruNigula, Ruhnu, Aulepa Tuulepargid Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tuuleenergia maailmas Kõige rohkem tuulikuid on Hiinas, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast
Ristimäge, et avaldada austust neile rootslastele, kes olid sunnitud Hiiumaalt lahkuma. Haridus Emmaste Põhikool Emmaste vald Ametikool Pühalepa vald Käina Gümnaasium Käina vald Käina Huvi- ja Kultuurikeskus Käina vald Kärdla Ühisgümnaasium Kärdla Kärdla Muusikakool Kärdla Kõpu Internaatkool Kõrgessaare vald Lauka Põhikool Lauka Suuremõisa Põhikool Pühalepa vald Tahkuna tuletorn Kõpu tuletorn Sõru muuseum Allikad http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/saared/hiiu maa http://www.hiiumaa.ee/hiiumaa-info/
Hakkasid arenema alternatiivse muusika liikumised, nagu elektrooniline klubimuusika. Jazzmuusika jõudis Eestisse juba 1920. aastal ning esimene ansambel nimega The Murphy Band loodi Tallinnas. Esimene avalik jazz-kontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936. aastal Estonia kontserdisaalis. 1980. aastad olid jazzmuusika kuldaastad, esines jazz-rock Kaseke, mis oli Propelleri järeltulija. Eestis toimuvad ka sellised kontsertid, nagu IDeeJazz, Juu Jääb Muhus, Sõru Jazz, Jõulujazz jpt. Pärimusmuusikas on Eesti muusikalise folkloori kõige ehtsam esindaja regilaul. Tuntuimad ansamblid aastatel 1970 olid Collage ning Kukerpillid. Pärimusmuusika jäi vahepeal tagaplaanile ning aastal 1990 taas elavnes tänu ansamblitele Untsakad ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Eestis toimuvad ka tänapäeval mitmed rahvalikud pärimusmuusikafestivalid, nagu Viljandi Folk, Viru Folk, Võru Folkloorifestival.
· 24-26%. · · Kõige sagedamini esinevad Väinameres lained pikkusega 3-7 m ja · kõrgusega 0,4-0,6 m. · · Tugevama tuule korral ulatub lainetus põhjani, mis takistab lainetuse · edasist arengut. · · Avameres Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksa · tugevam · Kõpu poolsaare kohal (mere sügavus ulatub kuni 20 m-ni) küünib · suurimate lainete kõrgus 4-6 m-ni. · Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal · muutuvad laine elemendid järsult 4-4,5 m sügavuses vees. Hoovused · · Meie rannikumere hoovused on äärmiselt · muutlikud, sõltudes · tuulest · veetasemest · vee erinevast tihedusest · · Läänemeres on täheldatav tsüklonaalne ehk · kellaosuti likumisele vastassuunaline veeringlus · s.t. hoovuste kõige tõenäolisem liikumissuund · meie läänerannikul on lõunast põhja, Soome
Kas oled kuulnud midagi Orjaku sadamast, Suuremõisa kummitavast lossist või Baltikumi vanimast majakast? Kui ei ole, siis see on ainulaadne võimalus tulla ning teha kaks päeva tutvust kauni Hiiumaaga! Reis algab kell 8.00 Tallinnast Salme Kultuurikeskuse eest, kust sõidetakse Rohuküla sadamasse. Peale ligikaudu 1,5 tundi kestvat praamisõitu olemegi jõudnud Hiiumaale, kus esimesel päeval külastame Pühalepa kirikut, Suuremõisa lossi, Käina alevikku, Kassari saart, Orjaku sadamat, Sõru sadamat, Kõpu poolsaart. Ööbimine koos õhtusöögiga toimub Hiiumaa vanimas osas Kõpu poolsaarel. Teine päev algab hommikusöögi ning Kõpu tuletorni vallutamisega, kust edasi külastame Luidja randa, Kõrgessaare tööstusasulat, Reigi kirikut, Tahkuna poolsaart, Tahkuna tuletorni, Ristimäge ning viimasena Hiiumaa pealinna Kärdlat! Naasemine Tallinnasse ~20.00. Hiiumaast Hiiumaa on saar Läänemeres, Saaremaast põhja pool ning on
Eesti Energiale kuulub täna kaks hüdroelektrijaama. Eesti tuulepotentsiaal - Eestis on aasta keskmine tuulekiirus 4...5 m/sek, valdavalt puhuvad lääne- ja kagutuuled ning kõige tuulisem kuu on detsember, kui saartel on tuule keskmine kiirus üle 7 m/sek. Eriti perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5...6 m/sek, on Eestis palju. Tuulikute potentsiaalsete asukohtadena võib vaadelda järgmiseid kohti: Vormsi, Pakri, Naissaar, Ruhnu, Sõru Hiiumaal, Vilsandi ja Osmussaar. Tahkuna tuulik Hiiumaal - 1997. aasta 19.septembrist töötab Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 mln krooni, millest 80 % maksis Taani Keskkonnafond ja ülejäänud raha tuli Eestist. Eesmärk oli tuulikut eksponeerida ja selgitada, kas saame tuuleenergeetikaga hakkama. 11. oktoobril 2002 .a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev
Teisesuunaliste tuulte eest pakub varju maismaa. (Port of Sillamae, 2018) 2.3 Veel sadamaid Eestis Eesti sadamatest võib välja tuua veel AS Saarte Liinid, mis on eraõiguslik äriühing, aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Põhiülesandeks on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, mis eelkõige tähendab ühenduse hoidmist mandri ja saarte vahel. AS Saarte Liinide koosseisus on 16 sadamat: Virtsu, Kuivastu, Rohuküla, Heltermaa, Sõru, Sviby, Triigi, Munalaid, Kihnu, Manilaid, Roomassaare, Ringsu, Abruka, Laaksaare, Piirissaare ja Naissaare. Parvlaevu teenindavad neist Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Piirissaare ja Laaksaare. Kaubalaevu teenindavad põhiliselt Roomassaare, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamad. Roomassaare sadam on suurim kaubasadam Saaremaal, kus on ehitatud kaid reisilaevadele, naftatankeritele, purjejahtidele ja kalalaevadele.
Referaadis käsitletakse Eesti sadamate arengut läbi aegade, kuidas soodne geograafiline asend ja maailma merekaubanduse areng mõjutasid sadamate infrastruktuuri arengu kiirust. Tuuakse välja Balti raudtee tekkimisega tingitud Tallinna sadama areng ja Tallinna sadama taastamine ning ülesehitamine sõjajärgsetest kahjustustest. 3 1.Parvlaevasadamad Parvlaevasadamaid on Eestis kolmteist: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru, Triigi, Kihnu, Munalaid, Manilaid, Abruka, Laaksaare ja Piirissaare. Suuremates sadamates nagu näiteks Roomassaare nimet on tingimused ka kaubalaevade vastuvõtuks. Roomassaare sadam on Saaremaa suurim kaubasadam, kus on välja ehitatud kaid ka reisilaevadele, naftatankerile, kalalaevadele ja purjejahtidele. Üks väiksematest sadamates on aga Ringsu sadam, mis on võimeline teenindama laevu, mis tagavad saare elanikele ühenduse mandriga. 1.1. Roomassaare sadam Saaremaal
periood, mille vältel kanti minema ka osa Vendi setetest. Kambriumi algul (570-480 milj a t) oli Eesti lõunapoolkeral külm- ja parasvöötme piirimail ning Eesti põhja ja kirde osa ujutati üle normaalsoolasusega veekogu poolt. Kambriumi ajastul oli basseini transgressioon (mere pealetung maismaale) tektooniliste liikumiste tõttu kord ühes, kord teises suunas, mistõttu Kambriumi lademe kihistute ida-lääne suunaline paksus on erinev (mõni kihistu nt Sõru, puudub idas täielikult). Nagu ka vendit, iseloomustavad Eesti kambriumit terrigeensed setendid (madalamerelised setted, mis koosnevad peamiselt maismaalt pärit setenditest). Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Lääne-E põhiliselt kambriumi liivakivi (meri uuristab ja kukub alla) ning Kirde-Eestis aleuriit ja aleuriit savid (maalihked). Kambriumi lõpuks kujunesid meie territooriumil taas välja maismaalised tingimused
Nõva sadam , Orissaare sadam , Orjaku sadam, Paldiski Lõunasadam, Paldiski Põhjasadam , Paljassaare sadam , Patareisadam, Peetri sadam (Noblessneri sadam), Piirivalvesadam, Pirita sadam , Prangli sadam (Kelnase sadam), Puise sadam ,Purtse sadam ,Pärnu sadam, Ristna sadam, Rohuküla sadam, Roograhu sadam, Roomassaare sadam, Ruhnu sadam (Ringsu sadam), Saaremaa sadam , Saastna sadam, Salinõmme sadam, Sarve sadam ,Seanina sadam, Sillamäe sadam, Suur-Holmi sadam, Suursadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Tallinna Vanasadam , Tapurla sadam , Tartu jõesadam, Toila sadam , Treimani sadam , Triigi sadam ,Turbuneeme sadam, Vahtrepa sadam, Virtsu kalasadam (ka Virtsu Vanasadam), Virtsu sadam, Vene-Balti sadam, Veere sadam, Vergi sadam, Väike-Pakri sadam, Vätta sada Tallinna Sadamad. Eesti suurim reisisadam. Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele.
24-26%. · Kõige sagedamini esinevad Väinameres lained pikkusega 3-7 m ja kõrgusega 0,4-0,6 m. · Tugevama tuule korral ulatub lainetus põhjani, mis takistab lainetuse edasist arengut. · Avameres Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksa tugevam Kõpu poolsaare kohal (mere sügavus ulatub kuni 20 m-ni) küünib suurimate lainete kõrgus 4-6 m-ni. Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal muutuvad laine elemendid järsult 4-4,5 m sügavuses vees. http://www.fimr.fi/fi/itamerinyt/fi_FI/aaltoennuste/# middle http://www.fimr.fi/fi/itamerinyt/fi_FI/aaltoennuste/#middle Hoovused · Meie rannikumere hoovused on äärmiselt muutlikud, sõltudes tuulest veetasemest vee erinevast tihedusest · Läänemeres on täheldatav tsüklonaalne ehk kellaosuti likumisele vastassuunaline veeringlus s.t
Tallinna Tehnikakõrgkool ja Kärdla ümbrus (saare kirdeosas), kus turismiteenuste ja toodete pakkumine on oluliselt tihedam kui mujal Hiiumaal. Hiiumaa turismituru peamised tooteliigid on: · Loodusturism · Aktiivne puhkus · Ajaloo- ja kultuuriväärtused Hiiumaal on seitse muuseumi: Hiiumaa Muuseum s.h Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum, Pikk maja, Rudolf Tobiase maja, Kroogi talu, Soera talumuuseum ja Sõru muuseum. Külastatavuse pingereas juhivad teiste ees Hiiumaa Muuseumide haldusalas tegutsevad Kassari ekspositsioonimaja, Mihkli muuseum ja Pikk maja (keskmiselt 8000 külastajat aastas). Muuseume on võimalik vaadelda kui turismiettevõtjate koostööpartnereid, et aidata muuta teenuspakette vaheldusrikkamaks ja pikendada turistide saarel viibimist. Hiiumaa vaatamisväärsused jagunevad viide gruppi: · kirikud · mõisad · majakad · militaarrajatised
26 4.09 0.59 4 GNS Hara (Lääne mk) 4.26 4.09 0.38 3 FPO Virtsu 4.34 4.17 0.37 6 0 FPO Virtsu 4.71 4.52 0.58 6 0 FPO Pusku 4.35 4.18 0.36 1.5 GNS Virtsu 4.18 4.01 0.36 0 0 OFG Jugassaare paadisadam 4.26 4.09 0.42 3 FPO Keemu 4.26 4.09 0.38 4 FPO Sõru 4.68 4.49 0.37 0 0 GNS Sõru 4.35 4.18 0.36 0 0 GNS Virtsu 4.38 4.2 0.35 6 0 FPO Puise 4.2 4.03 0.66 10 0 OFG Sadama 4.26 4.09 0.38 3 FPO Westmeri 4.26 4.09 0.42 4.5 FPO Haapsalu 4.44 4.26 0.42 10 0 FPO Haapsalu 4.28 4.11 0
2. EESTI SADAMAD JA NENDEGA SEOTUD MÜRAPROBLEEMID Eesti sadamad: Abruka sadam, Bekkeri sadam, Heltermaa sadam, Kihnu sadam, Kuivastu sadam, Kunda sadam, Lehtma sadam, Loksa sadam, Manilaidi sadam, Miiduranna sadam, Munalaidi sadam, Muuga sadam, Mõntu sadam, Paldiski lõunasadam, Paldiski põhjasadam, Paljassaare sadam, Pärnu sadam, Ringsu sadam, Rohuküla sadam, Roomassaare sadam, Saaremaa sadam, Sillamäe sadam, Sviby sadam, Sõru sadam, Triigi sadam, Vanasadam, Virtsu sadam. Tööstusseadmed tekitavad tõsise müraprobleemi nii siseruumides kui ka väliskeskkonnas. Seadmete müratase sõltub üldjuhul nende võimsusest ja seadmete müras domineerivad madalad ja kõrged sagedused, tooni komponendid on impulsid või ebameeldivad ja katkevad ajalised helid. Pöörlevad masinad genereerivad heli, mis sisaldavad tonaalseid komponente; pneumaatilised seadmed genereerivad laia sagedusega müra
2. oktoobri öösel alustasid Punaarmee 109. laskurkorpuse eelväed katsega maabuda Heltermaa lähedale, kuid löödi esmalt tagasi. Sama päeva hommikul maandati dessandid mitmes paigas Heltermaa ja Tahkuna poolsaare vahelisel rannikul. Saksa väed alustasid tõrjelahinguid pidades kohe taandumist lõuna poole. 2.3. oktoobri öösel evakueeriti enamus mehi Orjaku sadama kaudu Saaremaale. Kuni 3. oktoobri pärastlõunani hoiti veel väikest sillapead Sõru sadama juures, et anda võimalust üksikutele laialipudenenud gruppidele omade juurde jõuda. Päeva jooksul suudeti Saaremaale viia kõik raskerelvad ja tehnika ning päeva lõpuks jätsid viimased Hiiumaal olnud sakslased saare maha. Karta oli ka kohest rünnakut Saaremaale ning mehi otsustati kasutada pigem Saaremaa kaitseks (Melzer 1960, 69). Juba enne Hiiumaa langemist hakkasid 30. septembril Roomassaare ja Mõntu sadamasse saabuma Saksa 218
5260 37913-1 Sõpruse väl59.33022525.339173 5260 Anija vald 134260 4400953-1Sõpruskivi 59.39857127.294587 134260 Järve linnaosa 21485 5100506-1Sõrandu 58.85764825.856155 21485 Koigi vald 26989 5100507-1Sõrandu 58.85766225.856635 26989 Koigi vald 135619 6500943-1Sõreste 57.98475126.918135 135619 Kanepi vald 25083 6500654-1Sõreste 57.98460026.917842 25083 Kanepi vald 24727 3700263-1Sõru 58.69472522.522952 24727 Sõru Emmaste vald 80501 3700262-1Sõru 58.69480222.522866 80501 Sõru Emmaste vald 93022 3700999-1Sõru sada 58.69273922.522268 93022 Sõru Emmaste vald 20643 4400738-1Sõrumäe 59.16404727.352791 20643 Iisaku vald 20644 4400739-1Sõrumäe 59.16446527.353092 20644 Iisaku vald 4682 21544-1 Sõrve 59.42991824.450509 4682 Harku vald 4683 21545-1 Sõrve 59.42985924.449504 4683 Harku vald 4633 21546-1 Sõrve tee 59
«Mispäast peaksin ma neid vihkama?» «Sa ei peagi neid vihkama, aga sa pead oma rahvast nii palju armastama, et sa võ oraste, väivalda temast ara pö orata aitad. Saksad võvad paremad olla kui meie, aga nendel ei ole õgust meid oma loomadeks alandada, meid -paljaks riisuda ja kõki häd omadusi meie sees jalge alla lälata . . . Sepp Villu, ma olen sinust palju head kuulnud ja lootsin sinust suurt abi leidvat. Sakala-maa on sinu sõru täs, kes sinu sõa. hea meelega kuulaksid. Kahju, et sina, kes sa vist vana Lembitu jäeltulija oled, tema vaimu ei ole päinud! 159 Oleks lugu teisiti, siis võksime loota, et ka vana sakalaste vaim jäle äkaks ja võ orast väivalda murda aitaks.» Sepp raputas kahtlevalt pead: «Kuidas saaksime nü udsel ajal võtu loota, kuna ordurü utlite ja taanlaste jõd palju suuremaks on kasvanud, kui ta meie rahva esimese allaheitmise ajal oli? Meie üsi ei võ iialgi käe suure riigi,vastu hakata
annaabi.ee 
