Impulss – keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (p = mv) Impulsi jäävuse seadus – „väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimplulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv“ Gravitatsioonijõud – F = Gm1m2/r2 G = 6,7 * 10-11 N*m2/kg2 Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi Toereaktsioon – rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu Rõhk – rõhumisjõu suurus pindalale(p=F/S) Seisuhõõrdumine – võrdne suuruselt ja vastassuunaline jõuga, mis põõab keha liikuma panna Liugehõõrdumine – hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas. Hõõrdetegur – μ, on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu Deformatsiooni liigid – elastne(keha endine kuju taastub), plastne(keha deformeeritud kuju säilib) või habras(keha puruneb deformatsiooni korral).
Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus. 1. Tähis: p 2. Arvväärtus on olemas 3. Kindel ühik on olemas 4. Vedelikel ja gaasidel on selleks olemas mõõteriist (manomeeter, paromeeter) Rõhuks nimetatakse suurust, mis võrdub rõhumisjõu ja kehatoetuspindala suhtega. p = F:S SI-s [p] = 1N:1m² = 1Pa (Pascal) Pindala suureneb, millele jõud mõjub. p = F:S /// F = p * S /// S = F:p F = mg (g = 9,81 N:kg) 1Pa = 0,001kPa m = tihedus (roo) * ruumala (V) 1m² = 10 000cm² 1cm² = 0,0001m²
mõjub kehale endale. Need on täiesti erinevad jõud. Kaalu seost kiirendusega saab väljendada Kui aga alus või riputusvahend üldse eemaldada, siis kaob ka keha mõju sellele. Kui pole mõju alusele või riputusvahendile, ei saa olla ka kaalu ning tegemist on kaalutuse ehk kaaluta olekuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus. Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. Rõhumisjõu tähisena kasutatakse jõu üldtähist . Rõhumisjõud mõjub alati pinnaga risti. Vastavalt Newtoni III seadusele tekib keha mõjutamisel alati vastumõju ehk reaktsioon. Tegemist on jõuga, mida nimetatakse toereaktsiooniks. Rõhumisjõu toimel keha kuju muutub (keha deformeerub) ja see põhjustab vastassuunas mõjuva elastsusjõu, mis ongi toereaktsioon. Toereaktsiooniks nimetatakse rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu
libiseva keha liikumist, hõõrdejõud suunatud liikumisele vastassuunas. - Seisuhõõrdejõud - hõõrdejõu tõttu seisab keha paigal, hõõrdejõud suuruselt võrdne ja vastassuunaline jõuga, mis püüab keha liikuma panna. - Hõõrdejõu vähendamine - määrded. - Hõõrdejõu suurendamine - pindade karestamine. *Rõhumisjõud - jõud, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. -Rõhk - füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. F p= Mõõtühik – 1 Pa=1 N /m2 S
2. Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudusid liidetakse kui vektoreid. Näiteks: Kui vees ujuvale õngekorgile mõjuv raskusjõud on suunatud alla ja samal ajal vee üleslükkejõud üles, ei hakka see kork korraga mõlemas suunas ju liikuma. 3. Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. 4. Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. Rõhu tähiseks on p. 5. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Keha kaaluks nimetatakse seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele, keskkonnale või riputusvahendile. 6. Tiirlemist nimetatakse tihti ka ringjooneliseks liikumiseks ja ringjooneline liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonelist trajektoori.
Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõud 30. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. 31.Mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 32.Maksimaalne hetkel kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema 33. Jõud, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 34. Eksperimentaalsel teel. 35
Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sagedus on ajaühikus tehtud täisringide arv. 7. Millised on deformatsiooni liigid erinevate jõudude rakendamisel? Nihe, tõmme, surve, paine ja vääne 8. Kirjuta Newtoni kolmas seadus ja valem Newtoni 3. seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. 9. Defineeri rõhk ja kirjuta rõhu arvutusvalem Rõhk on füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu ja pindala jagatisega. p=F/S 10. Mis on pöörlemine ja mis on tiirlemine? too mõlema kohta 1 näide Pöörlemine (on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkt, mis ise ei liigu.) Kui pöörlemistelg on keha sees, nimetatakse seda pöörlemiseks. Kui pöörlemistelg on väljaspool keha, nimetatakse seda tiirlemiseks. Näide: Maa pöörleb ümber oma telje, maa tiirleb ümber päikese. 11. Defineeri hõõrdejõud ja nimeta selle liigid
seisuhõõrdejõud on suurem liugehõõrdejõust. Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel nim Elastsusjõuks. Jõud on alati deformatsioonile vastupidine. Rõhumisjõud- jõud millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. On alati risti pinnaga. Toereaktsioon – Rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat jõudu. Rõhumisjõud ja toereaktsioon on võrdsed aga vastas suunalised N=-F Rõhk- Füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu ja pindala S jagatisega. Skalaarne suurus Deformatsiooni liigid: 1)Tõmbe- ja surve (vedru) 2) Väände (mutri keeramine) 3) Paind (rippsild) 4)Nihke (paberi lõikamine kääridega) 1)iseloomustab Hookie seadus Fe=-K* ∆ l K-jäikus. F1=-F2 Impulss – keha massi ja kiiruse korrutis p=mv ühik kg*m/s Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel m1 v 1' −m1 v 1 vastasikmõjul jääv
Sellepärast kasutatakse mitmesugustes masinates kuullaagreid. Kuullaager asetatakse võlli või ratta vahele. Et kuullaagrid kauem töökorras püsiksid, täidetakse kuulide vahe määrdega. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetri abil. Dünamomeetri külge kinnitatakse keha, mille hõõrdejõudu mõõdetakse. Keha tulebvedada ühtlase kiirusega mööda horisontaalset pinda. Dünamomeetri skaalalt näeme jõu suurust, mis on võrdne hõõrdejõuga. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri rõhumisjõu korrutisega. Fh = IN Fh on hõõrdejõud, I (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõud (suunatud pinnaga risti). N võrdub omakorda massi (m) ja raskuskiirenduse (g) korrutisega . Fh =Img Referaat teemadel: *Võnkliikumine *Keha inertsus *Kehade vastastikmõju *Gravitatsioonijõud *Hõõrdejõud
lakkamist. 11. Elastsusjõud - jõud, mis tekib elastsete kehade deformeerimisel ja püüab taastada keha esialgset kuju. 12. Hõõrdejõud - tekib kahe keha kokkupuutel ja see takistab alati kehade või nende osade liikumist. Hõõrdejõud võib olla nii kasulik kui kahjulik nähtus. Hõõrdumist jaotatakse seisuhõõrdeks, liugehõõrdeks ja veerehõõrdeks. Hõõrdumist iseloomustab hõõrdejõud. Hõõrdejõud on võrdne hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega F = µ N. Hõõrdejõud on alati suunatud vastupidiselt nihkele või keha liikuma sundivale jõule. 13. Hõõrdetegur oleneb mõlemast kokkupuutuvast pinnast ja ta on võrdne hõõrdejõu ja normaalrõhumise suhtega. Hõõrdetegur on ilma mõõtühikuta suurus. Katsed näitavad, et seisuhõõrdejõud on alati suurem liugehõõrdejõust ja hõõrdejõu suurus ei olene kehade kokkupuute pindalast. Samuti on veerehõõrdejõud väiksem liugehõõrdejõust. 14
Elektrivälja tugevus q välja tekitav laeng r teise laengu kohavektor välja tekitava laengu suhtes Q proovilaeng E elektrivälja tugevuse vektor laengu pindtihedus 2 E elektrivälja tugevuse suurus Pseudojõud a kiirenduse suurus v kiiruse suurus r ringjoone raadius F tsentripetaaljõud m mass Molekulaarjõud Fh hõõrdejõu suurus k hõõrdetegur N rõhumisjõu suurus Tuumajõud Ft tuumajõud r kaugus tuuma keskpunktist r0 tuuma raadius Fp prootonite vaheline elektrijõud 0 elektrostaatiline konstant q prootoni laeng Liikumishulk ja jõuimpulss p liikumishulk m mass v kiirus F resultantjõud a kiirendus J jõuimpulss t ajavahemik p tot osakeste süsteemi summaarne liikumishulk p liikumishulkade vektorsumma Reaktiivliikumine v raketi kiirus piki sirget trajektoori
võimsus N N= 1W t suhet. Potentsiaalne Ep Ep=mhg 1J Vastastikmõju energia. energia Kineetiline m· b² Ek Ek = 1J Liikumisenergia. energia 2 F baromeeter Rõhuks nimetatakse rõhumisjõu ja keha rõhk p p= 1 Pa S manomeeter toetuspindala suhet. Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, mis üleslükkejõud Fü Fü= mg 1N tõukab keha gaasis või vedelikus ülespoole.
Kokku tõmbudes pilve osad kuumenevad. Teatud ajal on temperatuur pilve tsentris tõusnud nii kõrgele, et algavad termotuuma reaktsioonid. Siis kokkutõmbumine peatub ja on sündinud täht. Rõhumisjõud, rõhk ja toereaktsioon • Et kõiki selliseid mõjusid saaks kirjeldada ühtse mudeli abil, on võetud kasutusele rõhumisjõumõiste. Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga.Rõhumisjõu tähisena kasutatakse jõu üldtähist →F. Rõhumisjõud mõjub alati pinnaga risti. • Vastavalt Newtoni III seadusele tekib keha mõjutamisel alati vastumõju ehk reaktsioon. Tegemist on jõuga, mida nimetatakse toereaktsiooniks. Rõhumisjõu toimel keha kuju muutub (keha deformeerub) ja see põhjustab vastassuunas mõjuva elastsusjõu, mis ongi toereaktsioon. Toereaktsiooniks nimetatakse rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu.
Veerevate pindade vaheline hõõrdumine on veerehõõrdumine. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Ekastse deformatsiooni korral keha algne kuju taastub, plastse korral mitte. Deformeerimisel kehas tekkinud jõudu nim elstsusjõuks. See on arvuliselt võrdne keha deformeeriva jõuga, suunalt aga vastupidine sellega. Kehade rõhumine on nähtus, mille tulemuseks on keha pinna deformatsioon. Kehade surve mõõduks on rõhk. Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale mõjuva rõhumisjõu ja kehade puutepinna pindala jagatisega. p=F/S. Ühik: Pa. Rõhk on 1Pa, kui 1N mõjub 1m2 pinnale. Mõõteriist: manomeeter, õhurõhul baromeeter. Tihedus on füüsikaline suurus, mis võrdub ainekoguse massi ja selle ruumala jagatisega. J=m/V. Ühik: kg/m3. Mõõteriist: areomeeter. p=Jgh. Pascali seadus: vedelikes ja gaasides kandub rühk edasi kõikides suundades ühteviisi. Normaalrõhk (õhus) on 101 325Pa või 760 mmHg. Kehale vedelikus või gaasis mõjub üleslükkejõud
On olemas maksimaalne seisuhõõrdejõud, mis on arvuliselt võrdne rõhumisjõuga, mis on alusele risti mõjuv jõud. Liuglev hõõrdumine. Liugleva hõõrdejõu tõttu väheneb keha kiirus selle keha suhtes, mille pinnal ta liigub ja selle põhjuseks on tõsiasi, et hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha kiiruse vektori suunaga. Keha pidurdavat hõõrdejõudu saab arvutada F=N. -müü-hõõrdetegur võrdub hõõrdejõu ja rõhumisjõu suhtega on ühikuta suurus ja tavaliselt ühest väiksem. Ökehale mõjuva jõu poolt antud läbitud teepikkus, mille keha läbib on l= Vo2/2g, kiirendus antud juhul a=-g ja pidurduse kestvus t= Vo/g. Keha impulss. Olgu meil kaks keha massiga m1 ja m2 ja liikugu nad teineteise poole kiirustega v1 ja v2. Liikudes teineteise poole nad põrkkuvad ja avaldavad mingi aja teejooksul teineteisele mõju, peale põrget hakkavad kehad teineteisest eemalduma kiirustega v1` ja v2`
kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. (7) Miljonite aastate möödudes süttis ketta keskel täht- Päike. Päikest ümbritsevas tolmu-gaasirõngas (vt joonis 2) oleva aine kogunemine planeetideks toimub kahes etapis: Gaasi-tolmu eraldumine ja ringorbiitide teke on seotud asjaoluga, et tahketele osakestele (jää ja kivi) mõjub vaid gravitatsioonijõud, gaasil aga lisandub sellele siserõhk. Seetõttu pöörleb gaasketas pisut aeglasemalt (gravitatsioonijõu ja rõhumisjõu vahe tasakaalustamiseks piisab väiksemast tsentrifugaaljõust, seega ka väiksemast pöörlemiskiirusest, kui rõhku mittetundvate tahkete kehade korral). See omakorda kutsub esile tahkete osakeste pidurdumise aeglasemalt liikuvas gaasis. Et pidurdamine vähendab energiat, liiguvad tahked osakesed piki spiraali Päikese poole, energiat juurde saav gaas aga eemaldub sellest. Kuna pidurdav takistusjõud sõltub kiirusest, on pidurdamise teiseks tulemuseks osakeste liikumiskiiruse ühtlustumine,
Molekul mõjutab vastavalt Newtoni kolmandale seadusele anuma seina jõule F1 võrdvastassuunalise jõuga F 2 . Gaasis on väga palju molekule, nende põrked vastu anuma seina vahelduvad suure sagedusega. Molekulide poolt anuma seinale avaldatavate jõudude resultandi keskmine väärtus võrdub gaasi rõhumisjõuga sellele seinale. Gaasi rõhk võrdub rõhumisjõu F mooduli ja seina pindala suhtega: F p= . S Lähtudes molekulaarkineetilise teooria põhialustest võib tuletada valemi gaasi rõhu arvutamiseks: 1 p= nm0 v -2 . m0 on siin gaasi molekuli mass, v -2 molekulide kiiruse ruudu keskmine väärtus ja 3 n molekulide kontsentratsioon. Seda võrrandit nimetataksegi gaaside molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandiks. 13. Soojusmasin
Rõhk on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse jõuga, mis mõjub mingi pinna pindalaühikule. Ideaalse gaasi rõhk tekib kaootiliselt liikuvate molekulide elastsetest põrgetest vaadeldava pinnaga. Kui molekuli kiirus on risti pinnaga, siis ta annab pinnale elastsel põrkel üle oma kahekordse impulsi. Jagades selle läbi põrkeajaga, saame jõu, millega molekul põrkeaja kestel pinda mõjutab. Põrkuvate molekulide tohutu hulk tekitabki praktiliselt konstantse rõhumisjõu pinnale. Mida suurem on molekulide tihedus n (arv ruumalaühikus) ja mida suurem iga molekuli kiirus, seda suurem on rõhk. Gaasi rõhku p seob molekuli keskmise kineetilise energiaga E k ideaalse gaasi kineetilise teooria põhivõrrand: 2 p= n Ek . (5.1) 3
Rõhumisjõud (keha kaal) ja normaaljõud on võrdsed ning vastassuunalised. Vastavalt Newtoni III seadusele tekib keha mõjutamisel alati vastumõju ehk reaktsioon. Tegemist on jõuga, mida nimetatakse toereaktsiooniks (normaaljõuks). Rõhumisjõu toimel keha kuju muutub (keha deformeerub) ja see põhjustab vastassuunas mõjuva elastsusjõu, mis ongi toereaktsioon. N või F N =mg+ ma=m(g+a y ) Kaal vedelikku sukeldatud kehal 8 Kui keha on üleni vees, siis on üleslükkejõud kogu aeg ühesuurune
Teeme eelnevalt kaks lihtsustavat oletust. Esiteks – olgu anum täidetud ainult ühte liiki gaasiga, s.t. kõigi gaasimolekulide mass olgu ühesugune. Teiseks – ehkki gaasimolekulide liiguvad erinevate kiirustega, võtame kasutusele nende keskmise kiiruse v . Olgu anuma seina pindala S. Sellele pinnale gaasi poolt avaldatav rõhk avaldub vastavalt rõhu definitsioonvalemile (3.4) seinale mõjuva summaarse rõhumisjõu mooduli F ja seina pindala S jagatisena. F p . S Arvestame veel, et vastavalt Newtoni teise seaduse üldkujule (5.8) võrdub see rõhumisjõud seinale gaasimolekulide põrgete tõttu ajaühikus edasiantava impulsiga. vx vy v y x
Aga seda ta ju ongi - igal pinnatükil on kindel ruumiline orientatsioon, mida väljendab temale tõmmatud ristsirge e. normaal. Pindala vektoriks loemegi vektorit, mille moodul võrdub pinnatüki pindalaga, suund aga ühtib selle pinna normaaliga. Millisesse suunda kahest võimalikust on vektor suunatud, on meie endi otsustada. See suund on kokkuleppeline, nagu pöörleva liikumise aksiaalvektoreilgi. Kui jutt on anumasse suletud gaasi rõhust, võetakse pinna vektori suund väljapoole. Et rõhumisjõu suund on samuti anumast väljapoole, peab rõhk olema alati positiivne suurus (rõhkude vahe muidugi mitte!). Pinnatükk dS vektorina Kui rääkida rõhust vedeliku sees, tuleb meil kujutleda mingit vedelikuosakest ja sellele mõjuvaid jõude. Tasakaalu korral vedelik seisab paigal, vedelikuosakesed on järelikult liikumatud ja neile mõjuvate jõudude resultant null. See on võimalik vaid siis, kui rõhk on
annaabi.ee 
