muudatuste halduritel teadvustada konfiguratsiooni üksuste vahelisi seoseid ja prognoosida milliseid kasutajaid, süsteeme, tarkvara ja konfiguratsiooni elemente võib eelseisev muudatus mõjutada Näide: Meie ettevõttes tuleb välja vahetada Wifi ruuterid. ● IT-varade seadistamise ja seoste andmed tuleb salvestada CMDB-sse, siis on konkreetse osakonna kõiki tööruume mõjutavate võrguhäirete veaotsing tõhusaim, sest on teada, milliste ruuterite ja serveritega need on ühendatud. Näide: Turundusosakonnas tekkis Wifi ruuterite väljavahetamise käigus võrguhäire. 2. CI tüübid: Teenus ➝ Nt. rakendused 3. Näiteid CI-de omavahelistest seostest ● Andmete saamine - Inimesed (arendajad) kasutavad tarkvara (nt Windowsi) ja laevad lähtekoodi enda arvutisse ● Andmete saatmine - Arendajad muudavad koodi abil andmebaasi sisu ja peale
L3. CAB koosseis ● Service Desk analüütik ● Operatsioonijuhid ● Rakenduste haldur ● Infoturbe Ametnik ● Seenior võrguinsener ● Ärisuhete juht ● Kasutajad L4. Muudatuse memo template *Muudatuse nimi: *Muudatuse eesmärk: *Otsus jõustunud: *Jõustaja: *Mõjutatud teenused: *Tehniline sisu: *Ärimõju: *Risk: *Roll-back: *Testimised: *Teavitused: Näidis *Muudatuse nimi: WiFi ruuterite vahetus kontoris *Muudatuse eesmärk: kiirema interneti tagamine *Otsus jõustunud: 05.03.2021 *Jõustaja: Raimondo *Mõjutatud teenused: veebileht (server võib tõrkuda), meie enda arendajate töö *Tehniline sisu: ASUS N200 ruuter -> ASUS N300 ruuter *Ärimõju: minimaalne, ettevõtte töötajate töö häiritud vaid umbes tunniks ajaks *Risk: madal *Roll-back: - *Testimised: kohe peale uute ruuterite paigaldamist testida turvalisust ning interneti kiirust *Teavitused: -
| Kalev | Komm | Baarit | 4 | Lilleaed | | Rita | Rehv | Betoonitd | 4 | Rohi | | Janek | Jooksik | Bioloogia | 4 | Leht | | Jane | Jnes | Catering | 4 | Oks | | Mart | Karu | CCNA1-arvutivrkude alused | 5 | Kadaks | | Kati | Karummm | CCNA2-ruuterite ja marsruutimise alused | 4 | Okas | | Kalle | Kohin | CCNA3-Kommunikatsiooni alused ja marsruutimine | 3 | Mgi | | Tiia | Tuisk | CCNA4-Laivrgu tehnoloogiad | 4 | Org | +---------+----------+------------------------------------------------+------- +----------+ 24 rows in set (0.00 sec) 8. Väljasta vaid õpilaste õpitulemused (õpilase ees- ja perenimi, aine
(Reduced Function Device), mis on üldjuhul patareitoitel ja suurema osa ajast puhkereziimil; × Täisfunktsionaalsed seadmed (Full Function Device), mis saavad toite elektrivõrgust. Topoloogia × ZigBee võrgukiht toetab nii radiaalset kui ka puukujulist võrgutopoloogiat ja üldisi silmusvõrgutopoloogiaid × Radiaalvõrkudes peab koordinaator olema keskne sõlm. Nii puuvõrgud kui ka silmusvõrgud lubavad ZigBee ruuterite kasutamist, laiendamaks suhtlust võrgukihis. ZigBee eelised × Odavus × Väike võimsus -> pikk aku kestvus -> väiksemad akud × Suur töökindlus × Lai leviala ZigBee puudused × ZigBee-ga ühilduvate seadmetega asendamine võib olla kallis × Hetkel saadaval vähesed lõppseadmed × Ohtlik kasutada ametlikuks isiklikuks infoks Turvalisus × ZigBee spetsifikatsiooni järgi tuleb igale protokolli kihile määrata turvatase. Mälu kokkuhoiu nimel
CCDA - Cisco Certified Design Associate Näitab põhiteadmisi Cisco arvutivõrkude projekteerimiseks CCDA sertifikaadi omanik on võimeline projekteerima keerulisi võrke ja nendel jooksvaid teenuseid Sertifikaadi taotlemiseks peavad olema CCNA taseme teadmised CCNP sertifikaat CCNP - Cisco Certified Network Professional Sertifikaadi omanik on võimeline installeerima, konfigureerima ja haldama keskmise suurusega koht- ja laivõrke Lisaks on tal olemas kõik teadmised ja oskused ruuterite ja switchide haldamiseks, võrgu turvalisuse tagamiseks ja teiste teenuste rakendamiseks CCDP sertifikaat CCDP - Cisco Certified Design Professional Sertifikaadi omanikul on juba laialdased teadmised kõikvõimalike võrkude ning nendel töötavate teenuste projekteerimisel Lisaks peavad projekteeritud võrgud olema optimeeritud vähendamaks ettevõtte kulusid nii võrgu hoolduse pealt kui ka teenuste kättesaadavuse arvelt CCIP sertifikaat CCIP - Cisco Certified Internetwork
MOLEX Need pesad on enamjaolt toiteks. Toiteplokist antakse toitev vool edasi nende liideste kaudu ( on nii isased kui ka emased liidesed) Kasutatakse laua kui ka sülearvutites. RJ45 (LAN) ----- See on serveri liides. Selle abil saab omavahel ühendada kaks ja enam arvutit omavahel, nii et nende arvutite vahel saab andmeid edastada. Kasutatakse nii süle kui ka lauaarvutites RJ11 See on modemipordiühenduspesa. Kasutatakse tavaliselt lauatelefonide ja ruuterite ühendamiseks (võrgu, liiniga). 3,5 mm AUDIO See on heli välja liides. Selle abil edastab emaplaat helisid välja kui sinna on taha ühendatud kas kõrvaklapid või kõlarid. Nii laua ja sülearvutites kasutatakse. Toslink (optical) Toslink on sandartne optilise kaabli ühendus. See on kõige rohkem kasutuses audio süsteemides, nagu näiteks : MiniDisc, CD and DVD pleierid, DAT lindistajad, arvutites ja vanades video mängudes. Toslink optiline ühendus.
Nüüd ilmub selline aken. Sisesta parool, mida sa peaksid meeles pidama, et administraatori serveritele ligipääseda. Siis tee linnuke parooli lahtri alla kastikesse. Pärast seda vajuta ok. Sisesta uus parool Tee linnuke Nüüd peame vahelduseks ära seadistama ruuteri ja firewalli. Ma saan anda järk järgult õpetuse vaid TP-Link ruuterile. Teiste ruuterite kohta soovitan uurida järk järgult õpetuste jaoks selliselt leheküljelt nagu http://portforward.com/english/routers/port_forwarding/routerindex.htm. Seal peate te üles otsima oma ruuteri, koos versiooniga ja vastavalt juhendile seadistate ruuteri. Kui on abi vaja, võib võtta vabalt kontakti Karl Hendrik Bachmanniga. Kõigepealt peab teil olema lubatud internettipakkuva firma poolt portide avamine. Seda saate kontrollida kontakteerudes klienditeenindusega.
pikkades järjekordades, või see võtab teist marsruuti, mis on pikem, et vältida ummikuid. See erineb läbilaskevõimest, kuna viivitus võib koguneda aja jooksul, isegi siis kui läbilaskevõime on peaaegu normaalne. Mõningatel juhtudel liigne latentsus võib muuta rakenduste nagu VoIP või online mängude kasutamiskõlbmatuks. Võdin Paketid allikast jõuavad sihtpunkti erineva hilinemisega. Paketi viivitus sõltub tema asukohast ruuterite järjekorras, mis on paketti liikumise teel allika ja sihtpunkti vahel ja see asukoht võib varieeruda ettearvamatult. See erinevus viivituses nimetatakse võdinaks ja võib tõsiselt mõjutada online audio ja/ või video kvaliteeti. Rikkis tarne Kui seotud pakettide kogumiku saadetakse läbi võrku, erinevad paketid võivad võta erinevaid teed, mille tulemuseks on erinev viivitus. Ning paketid jõuavad sihtpunkti teises järjekorras kui see järjekord millises neid saadeti
võrgukaablit. 2 Ühendage kolm arvutit internetiga läbi traadiga ruuteri. 2.1 Ühendage arvutid ja ruuter sobivate kaablitega. (võrgu skeem joonisel 2.) 2.2 Seadistage arvutite IP aadressid. 2.3 Logige sisse ruuteri seadistuse veebiliidesesse. 2.4 Häälestage ruuter. 2.5 Demonstreerige internetiühenduse toimimist. Tarvikud: makett 3COM ruuteriga (võite ka mõne teise valida, kuid juhend on loodud 3COM marki ruuterite jaoks); neli kaablit. Samm 1: Muuta arvutite võrguseadmeid. Avame taas meie ainsa võrguühenduse Properties vaate. Muudame TCP/IP seadeid. IP address jääb samaks. Subnet mask jääb samaks. Default gateway’ks määrame meie ruuteri IP aadressi. See on suure tõenäosusega vaikimisi (st pärast ruuteri reset’i) 192.168.1.1. Preferred DNS server oli 2015. aasta kevade seisuga 193.40.240.3. Samm 2: Teha 3COM ruuterile reset. Seda on eeldatavasti kirjeldatud aine koduleheküljel.
elas orbudekodus. Ta oli oma vanuse kohta väga julge ja ta armastas jäätist (ma tunnetasin ta pettumustunnet päris tugevalt, kui ta avastas, et Defolt saadud jäätis maitses samamoodi kui ahjukana ja praekartulid ja tatrapuder). Muud väiksemad tegelased (nendest ei saa väga pikka juttu, aga nad olid loos tähtsal kohal): 16 Mia: Tüdruk Joonase klassist kelle kadumise tagajärjel sattusid poisid maa-alusesse kuningriiki. Defo: Mees, kes aitas poistel algselt ruuterite käest põgeneda ja andis neile algsed juhtnöörid oma maale tagasi saamiseks. Lõpus tuli välja, et ta juhtnöörid olid valed ja ta rääkis valet sellepärast, et ta soovis endale kuningatrooni. Simmu: Poiss kes käis igal pool Florianaga kaasas ja oli ta „parem käsi“. Ta röövis maalt lapsi Floriana lossi. Kuninganna Floriana: Kuningriigi, kuhu poisid kukkusid valitseja. Ta kaitses maad (seda kust poisid algselt tulid) Ferimonti eest. Oli meeletult kaunis ja Joonas kirjeldab
Sinna salvestatakse info, mida järgnevatel päringutel vaja võib minna. Serveri poolt antakse igale 27.Marsuutimine, marsruutimisstrateegiad kihid suhtlevad omavahel tinglikult s.t. talle alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. kliendile mingi kindel identifikaator (nt number) Klient peab iga päringu alguses selle indifikaatori serverile edastama. Tänu küpsistele Marsruutimisprotokolli eesmärk on tuvastada ,,hea" rada (ruuterite jada) läbi võrgu alguspunktist lõpppunkti. Marsruutimise Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht saadakse kliendist palju teada. kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. ,,Hea" rada tähendab enamasti
Kõrgem asukoht võimaldab raadiolainetel mööbli ja teiste objektide vältimise tõttu paremini levida. 2. Tuleks valida õige WiFi kanal. Tiheda asustuse korral võivad teatud kanalid olla väga suure liiklusega, mõnes suuremas kortermajas võib korraga levida kuni 50 konkureerivat võrku, mis vähendab oluliselt signaali tugevust ja selle läbi ka internetiühenduse kvaliteeti. Tihti on ruuterid müüja poolt vaikimisi juba seadistatud kindlale kanalile, mille tulemusena paljude ruuterite kanalid kattuvad. Nii on tavaliselt üle koormatud kuues kanal. Üldiselt soovitatakse valida kas esimene, kuues või üheteistkümnes kanal, sest need ei kattu omavahel absoluutselt. Õige kanali valimiseks on möödapääsmatu kasutada vajalikku tarkvara, üheks võimaluseks on käesolevas töös rakendatud inSSider. Kuna suur enamik majapidamist ruutereid kasutavad kanaleid ligikaudse sagedusega 2,4 GHz, siis üks viis
objektide vältimise tõttu paremini levida. 2. Tuleks valida õige WiFi kanal. Tiheda asustuse korral võivad teatud kanalid olla väga suure liiklusega, mõnes suuremas kortermajas võib korraga levida kuni 50 konkureerivat võrku, mis vähendab oluliselt signaali tugevust ja selle läbi ka internetiühenduse kvaliteeti. Tihti on ruuterid müüja poolt vaikimisi juba seadistatud kindlale kanalile, mille tulemusena paljude ruuterite kanalid kattuvad. Nii on tavaliselt üle koormatud kuues kanal. Üldiselt soovitatakse valida kas esimene, kuues või üheteistkümnes kanal, sest need ei kattu omavahel absoluutselt. Õige kanali valimiseks on möödapääsmatu kasutada vajalikku tarkvara, üheks võimaluseks on käesolevas töös rakendatud inSSider. Kuna suur enamik majapidamist ruutereid kasutavad kanaleid ligikaudse sagedusega 2,4 GHz, siis üks
andmete konfidentsiaalsuse ja terviklikkuse. WEP (Wired Equivalent Privacy) WEP on turbealgoritm IEEE 802.11 juhtmeta võrkudele. Seda tutvustati 1999a septembris, kui osana 802.11 standardist. Selle eesmärgiks oli tagada andmete konfidentsiaalsus, mis pidi olema võrdväärne juhtmega ühenduse puhul tagatavaga. WEP-le iseloomulik on 10 või 26 kohaline kuueteistkümendsüsteemi võti. Tihtipeale on just WEP ruuterite vaikimisi konfiguratsiooni puhul esimeseks valikuks. Kuigi selle nimi väljendab võrreldavat turvalisust juhtmega ühendusega, siis tegelikult see seda ei ole. WEP-i kohta on välja toodud väga palju erinevaid funktsionaalsusvigu, mis tänapäeval teevad selle väheturvaliseks algoritmiks. WEP kasutab konfidentsiaalsuse tagamiseks RC4 sifrit ja terviklikuse tagamiseks CRC-32 kontrollsummat. Standardne 64-bitine WEP kasutab 40 bitist võtit, mis on
Põhilised viited on seotud pakettide töötlemise, järjekordade ning paketiedastamisega järgmisesse võrgusõlme ja liikumisega võrgusõlmede vahel. Pakettide töötlemine – iga pakett võetakse vastu ja kontrollitakse bitivigu ning analüüsitakse, kuhu see edasi saata (millisesse ruuterisse) Järjekordade viide – sõltub sellest kui suur on pakettide liiklus läbi ruuterite buffritesse. Kui liiklus on väike, siis järjekordi buffrites eriti pole ja järjekordade viide on minimaalne ning vastupidi. Paketiedastamine järgmisesse võrgusõlme - aeg, mis kulub paketi lükkamiseks kanalisse, mis viib järgmisesse võrgusõlme. Kusjuures paketti ei lükata enne kanalisse kui terve pakett on võrgusõlme kohale jõudnud. (ehk paketi teelesaatmise peale kuluv aeg)
10. Ajalised viited võrkudes Kuna paketi teekond sihtpunkti käib läbi mitmete võrgusõlmede, siis igas võrgusõlmes tulevad ette ajalised viited. Põhilised viited on seotud pakettide töötlemise, järjekordade ning paketiedastamisega järgmisesse võrgusõlme ja liikumisega võrgusõlmede vahel. Pakettide töötlemine iga pakett võetakse vastu ning analüüsitakse, kuhu see edasi saata Järjekordade viide sõltub sellest kui suur on pakettide liiklus läbi ruuterite buffritesse. Kui liiklus on väike, siis järjekordi buffrites eriti pole ja järjekordade viide on minimaalne ning vastupidi. Paketiedastamine järgmisesse võrgusõlme - aeg, mis kulub paketi lükkamiseks kanalisse, mis viib järgmisesse võrgusõlme. Kusjuures paketti ei lükata enne kanalisse kui terve pakett on võrgusõlme kohale jõudnud. Liikumine võrgusõlmede vahel aeg, mis kulub liikumiseks ühest võrgusõlmest teise. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu
Kuna paketi teekond sihtpunkti käib läbi mitmete võrgusõlmede, siis igas võrgusõlmes tulevad ette ajalised viited. Põhilised viited on seotud pakettide töötlemise, järjekordade ning paketiedastamisega järgmisesse võrgusõlme ja liikumisega võrgusõlmede vahel. Pakettide töötlemise viide iga pakett võetakse vastu ning analüüsitakse päise järgi, kuhu see edasi saata, see võtab aega. Järjekordade viide sõltub sellest kui suur on pakettide liiklus läbi ruuterite buffritesse. Kui liiklus on väike, siis järjekordi buffrites eriti pole ja järjekordade viide on minimaalne ning vastupidi. Vaja on oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks. Paketi edastamine järgmisesse võrgusõlme - aeg, mis kulub paketi lükkamiseks kanalisse, mis viib järgmisesse võrgusõlme. Kusjuures paketti ei lükata enne kanalisse kui terve pakett on võrgusõlme kohale jõudnud.
kanalit, igale kasutajale oma sagedusala) *TDMA- sagedusala ühine, ajapõhine ühispöördus(igale kasutajale antakse kindel aeg, mille jooksul tema tegeleb info jagamisega/vastuvõtmisega) *CDMA- koodipõhine, info varustatakse koodiga. Vastu võetakse info, mille kood klapib. 11. Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud Pakettkommutatsiooni puhul marsruutimine(eesmärgiks on pakettide liigutamine ruuterite vahel algpunktist sihtpunkti): * datagrammvõrgud – kogu aeg otsustatakse, mis teed valida. Teise osapoole hinnang(TCP/IP). Sihtpunkti aadress määrab järgmise sammu(hop). Teekond võib muutuda ka ühe sessiooni vältel(analoogiks on autoga sõitmisel tee küsimine) * virtuaalahelagea võrgud – alguses seatakse marsruut paika, mis püsib kogu ühenduse ajal(ruuterid säilitavad kõneaegse seisundi). Ei reserveeri seda teed küll füüiliselt.
13 1 Arvutivõrgud 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise. IP aadresside klassid Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0.
sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele fikseeritud kanal, mistõttu ATM võrgu kasutamist on lihtsam tasustada. ==> EHK Tegu on pakettside protokoll, see kodeerib andmed väkestesse kindla suurusega pakettidesse. // See erineb IPst ja Ethernetist. // Algselt plaaniti seda teha otsast-otsani tehnoloogiana aga reaalses elus kasutatakse seda ruuterite vaheliseks kiireks sideks. See on ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus. // ATM Adaption layer (AAL) võimaldab kasutada ülemistel kihtidel ATM kihi teenuseid. ATM layer nagu võrgukiht. ==> ATM-teenust on nelja liiki: 1) CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile; 2) VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul; 3) UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede
võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele fikseeritud kanal, mistõttu ATM võrgu kasutamist on lihtsam tasustada. ==> EHK Tegu on pakettside protokoll, see kodeerib andmed väkestesse kindla suurusega pakettidesse. // See erineb IPst ja Ethernetist. // Algselt plaaniti seda teha otsast-otsani tehnoloogiana aga reaalses elus kasutatakse seda ruuterite vaheliseks kiireks sideks. See on ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus. // ATM Adaption layer (AAL) võimaldab kasutada ülemistel kihtidel ATM kihi teenuseid. ATM layer – nagu võrgukiht. ==> ATM-teenust on nelja liiki: 1) CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile; 2) VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul; 3) UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise
(enamasti alumise kihi) paketti IP1, IP2 on sisevõrgu IP-d IP3, IP4 on avaliku võrgu IP-d · Näiteks IP-paketi kapseldamine teise IP-paketi või UDP paketi sisse · Alguses oli igal tegijal oma protokollistik - tänapäeval IPSec VPN: IPSec · IPSec -- algselt IPv6 lisavõimalus, kuid jõudis juurutamisse ka IPv4 ajal · Praeguse aja de facto formaat erinevate süsteemide vahel IP pakettide krüpteerimiseks · IPSec lubab suvalisel hostide või ruuterite paaril omavahel krüpteeritult (ESP - Encapsulating Security Payload) ja/või autenditult (AH - Authentication Headers) andmeid vahetada · 1999. a. kinnitati ka ametlik võtmevahetuse protokoll IKE (Internet Key Exchange) -- selle abil saavad kaks masinat, mis teineteisest varem midagi ei teadnud, standardsel meetodil sessioonivõtmed kokku lepitud ja IPSec+IKE laiema leviku järel peaksid seega suvalised masinad olema võimelised omavahel krüpteeritult suhtlema. - masinate kõrgema taseme
vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv 193 . 40 . 10 . 13 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise. IP aadresside klassid Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: võrguaadress/võrgumask näiteks 193.40.80.0/24 Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0.
määrab iga lingi VC numbri. Viimasena lisab iga ruuteri edastustabelisse uue rea. ● Andmeedastus - Kui ühendus on loodud, siis hakkavad pakettid tõka-tõka sõitma mööda ahelat ● VC teardown - Alustatakse kui saatja (või vastuvõtja) annavad võrgule teada, et soovivad ahela lõpetada. Võrgukiht annab end systemile (...otspunkti süsteemi?) teada, et oli soov lõpetada ja võtab ruuterite marsruutimistabelist vastavad read ära Virtuaalahel koosneb: ● Tee (path) algusest lõpuni (from source to destination), sari ühendustest ja ruuteritest ● VC numbrid - üks number iga lingi jaoks, mis tee peale jääb (need on need, mida pakett kannab dest. aadressi asemel, loe paar rida ülevalt). Iga “tee” mis viib ruuterist välja on link ja need on nummerdatud. ● Edastustabel, kus peab tee peale jäävaid VC numbrid
võrk jne). Toimub kahel tasemel marsruutimine ehk ülikooli võrgu servas olevasse ruuterisse ja siis sisemine ruutimine. Kõik maailma ruuterid ei pea teadma, kuidas ülikooli võrgu sees ruutimine toimub, vaid on teada üks ruuter, mille kaudu pääseb sisevõrku ligi. Intra-AS piirkonnasisene marsruutimine Inter-AS piirkonnaväline marsruutimine Marsruutimine toimub selliselt, et kõigepealt host-ist läbi ruuterite servaruuterisse. Sealt läbi ruuteritevahelise marsruutimise teise piirkonna servaruuterisse. Seal piirkonna sees Intra-AS ruutimise abil kindla hostini. /// Näited Kui meil on tegemist võrguga x ja me oleme võrgupiirkonnas AS1, siis meil on vaja informatsiooni, kuidas x-i pääsetakse läbi 1c ja 3a ja siit ka x-i jõuame. Kui x saab olema kahe piirkonnaga seotud, siis on olemas informatsioon ruuteritel 3a ja 2a ja need omakorda informeerivad järgmisi ruutereid. 31
Samuti võidakse varastada kõike muud privaatset ja salajast infot, mis on salvestatud arvutisse. Tõimetada arvutisüsteemis oma (kräkkeri) äranägemise järgi modifitseerida süsteemifaile, sulgeda tõrjeprogrammide töö, kustutada faile, muuta süsteemisätteid, muuta administaraatori või kasutajate paroole jne. Kasutada arvutit DDoS rünnakute korraldamises ettevõtete- ja riikide serverite vastu või võrguliiklust toetavate ruuterite ja veebilehtede vastu. Salvestada logifaili kasutaja arvutikasutamisaktiivsust, surfamisharjumusi; vaadata ja alla laadida erineva sisuga dokumente, pilte, videosid ja muid kasutaja isiklikke faile. Tagaukse abil paigaldada arvutisse muud kahjulikku pahavara klahvinuhke, troojaid, nuhkvara jne. Avada suletud- või tulemüüri poolt kaitstud porte, mis võimaldab sissepääsu ka teistele ründajatele. Näitena võib tuua Backdoor:Win32/BackOrifice.8192.
annaabi.ee 
