Matemaatika ruumalad, ümbermõõdud ja pindalad. Ristkülik Pindala S= a x b Ümbermõõt P=2(a + b) Kolmnurk Pindala S= a x h : 2 Ümbermõõt P=a+b+c Ruut Pindala S= a² Ümbermõõt P= 4a Kuup Ruumala V=a3 Risttahukas Ruumala V=abc
Siis täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. 2) Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olevkollane lahus (NaOH + indikaator)muutub punaseks. Korrata katset kolmkorda. Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Katseandmed Lahuse neutraliseerimiseks kulunud NaOH ruumalad kolmel katsel: Igas katses kasutatud happe ruumala: Kasutatud ainete antud konsentratsioonid: HCl ruumalad, mis kulusid kontrolllahuse+indikaatori värvi muutmiseks kolmel katsel: Igas katses kasutatud kontrolllahuse ruumala: Antud kontrolllahuse molaarne kontsentratsioon: Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsioonigaNaOH lahusega toimub reaktsioon: Katse A osa arvutused:
Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1. pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada umbes 5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Katseandmed A) Punktis A lahuse värvi muutmiseks kulunud HCl ruumalad kahel katsel: B) Punktis B lahuse värvi muutmiseks kulunud triloon-B ruumalad kahel katsel: C) Pehmendatud veele lisatud triloon-B ruumala: Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Katse A osa arvutused: Leian uuritava vee värvi muutumiseks kulunud HCl ruumala aritmeetilise keskmise: 1) Arvutan tiitrimistulemuste keskmise põhjal ioonide kontsentratsiooni: 2) Arvutan reaktsioonivõrrandi järgi karbonaatse kareduse: Katse B osa arvutused:
värvus. SO42- kontsentratsiooni määramine Katseklaasist täideti ¾ uuritava veega, sellele lisati 2-6 tilka BaCl2 lahust, segati ning jäeti seisma 20-25 minutiks. Toimus reaktsioon: Ba2+ + SO42- = BaSO4 Ligikaudse kontsentratsiooni määramiseks võrreldi tekkinud lahuse läbipaistvust etalonlahuste läbipaistvusega. Katseandmed A. Tiitrimiseks kulunud HCl lahuse ruumalad 1) 12,25 ml 2) 12,15 ml 3) 12,15 ml Keskmine: 12,18 ml B. Tiitrimiseks kulunud triloon-B lahuse ruumalad 1) 8,95 ml 2) 9,05 ml 3) 9,00 ml Keskmine: 9,00 ml C. Keemiseni kuumutatud vesi 1) Tiitrimine HCl lahusega: 8,3 ml 2) Tiitrimine triloon-B lahusega: 5,55 ml Keedetud 15-20 minutit 1) Tiitrimine HCl lahusega: 2,6 ml
määrasite. Siis täita bürett sama soolhappe lahusega kuni 0-märgini. 2) Kontroll-lahuse tiitrimiseks pipeteerida 10 cm 3 kontroll-lahust kolbi, lisada 2 tilka indikaatorit mp (metüülpunast). Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olevkollane lahus (NaOH + indikaator)muutub punaseks. Korrata katset kolmkorda. Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine. Katseandmed Lahuse neutraliseerimiseks kulunud NaOH ruumalad kolmel katsel: V NaOH 1=10,7 cm3 V NaOH 2=10,7 cm3 V NaOH 3 =10,8 cm3 Igas katses kasutatud happe ruumala: V HCl =10 cm3=0,01 dm 3 Kasutatud ainete antud konsentratsioonid: C M , Hcl ≈ 0,1 M C M , NaOH =0,1002 M HCl ruumalad, mis kulusid kontrolllahuse+indikaatori värvi muutmiseks kolmel katsel: 3 V HCl 1=9,3 cm 3 V HCl 2=9,35 cm 3 V HCl 3=9,35 cm Igas katses kasutatud kontrolllahuse ruumala:
filtri efektiivsust. Selleks : 1. pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada umbes 5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis B sinise värvuseni. Katseandmed A) V Uuritav vesi =100 cm3 C M , Hcl=0,1 M Punktis A lahuse värvi muutmiseks kulunud HCl ruumalad kahel katsel: V HCl 1=2,6 cm 3 V HCl 2=2,55 cm3 B) 3 V Uuritav vesi =100 cm 3 V Puhverlahus =5 cm CTriloon−B =0,025 M Punktis B lahuse värvi muutmiseks kulunud triloon-B ruumalad kahel katsel: 3 V Triloon− B 1=6,7 cm 3 V Triloon− B 2=6,8 cm C) V Pehmendatud vesi=100 cm 3 V Puhverlahus =5 cm3 CTriloon−B =0,005 M Pehmendatud veele lisatud triloon-B ruumala:
Ch4 ehk metaan Lihtsain süsiniku ja vesiniku ühend. Leidub looduses, õhust kergem, ei lahustu vees ning on lõhna- ja maitsetu. Kasutatakse gaasilise kütusena. Segu õhust ja metaanist plahvatab kergesti. Aatomid seotud 4 kovalentse üksiksidemega. C keskel, Hd igas ilmakaares ümber. Metaan on teisisõnu maagaas. Tekib ka orgaanilise aine lagunemisel nt. Prügilates. Metaani põlemine Ch4 + 2 O2 --- Co2 + 2 H2O Mida suurem on oksüdatsiooniastme muutus, seda suurem on kütteväärtus. Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas Mittetäielik põlemine lõpeb vingugaasiga. Süsiniku oksüdatsiooniaste on siin 2. Co saab võimaluse korral oksüdeeruda edasi Co2ks. Co on neutraalne oksiid. Hapete ja alustega ta ei reageeri. Co2 ehk süsinik dioksiid Põlemise lõppsaadus. Võib reageerida veega ja aluseliste oksiidisega. Tekib sool. Co2 ei põle ega toeta põlemist. Co ja Co2 abil saab metallurgi...
Kasutatud valemid: Definitsioonid: - Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (P,T) ning sama ruumala (V) korral. - Boyle’i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). - Gay Lussac’i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). - Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või vääris gaaside korral aatomeid). KASUTATUD MÕÕTESEADMED, TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3) Ained: CO2 Mõõteseadmed: Tehniline kaal, baromeeter, termomeeter, Mõõtesilinder (250 cm3) KASUTATUD UURIMIS- JA ANALÜÜSIMEETODID NING METOODIKAD Suhtelise tiheduse kaudu molaarmassi leidmine, valemite ja abil.
Rooma kindral keelas Archimedese tappa "Ära puutu mu ringe!" Archimedese hauakivi Avastused ja leiutised Arvutas välja väga täpse Pi väärtuse Arvutas välja parabooli segmendi pindala Pi Leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks Tõestas arvujada lõpmatuse Avastused ja leiutised 2 Archimedese spiraal Archimedese printsiip Ligikaudne arvutusviis ringjoone jaoks Koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad 1:2:3 Kang, mis lennutas 250kg kive õhku Pii ehk Archimedese konstant on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega 3,14159 3 = Archimedese pii arvutamine Kasutatud kirjandus Vikipeedia Famous scientists Discoveries of Archimedes Archimedes Video Archimedese elust Pilt 1 Pilt 2 Aitäh kuulamast!
absoluutseks energiaks. Eksisteeri madalam võimalik temp. mille juures molekulid seisavad. Isoprotsesside korral jääb mõni gaasimoleku parameetritest samaks. Tuntumad isoprotsessid on isabaariline, isotermiline, isohooriline. Isotermiline protsses(temp on jääb). Avastjad Boyle ja Mariotte`i seadus isotermilise protsessi korral on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv. Isotermilise protsessi graafikut nim. isotermiks. Isobaarilise(P=const) protsessi korral on gaasi ruumalad ja absoluutse temp suhe jääv. Graafik=isobaarset. Isohooriline protsessi korral on gaasi rõhu ja absoluutse temp. suhe jääv.
tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala täpsusega 0,05 mL. 4. Pesta kooniline kolb hoolikalt kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Korrata tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. Arvutused: 1. Paremini kokkulangevate tiitrimistulemuste keskmiste põhjal arvutada HCO 3- ioonide kontsentratsioon (mmol/L) järgmisest valemist: Tiitrimiseks kulunud 0,025M HCl lahuste ruumalad: · 10,8 mL · 10,7 mL · 10,7 mL Keskmine VHCl = 10,73 mL HCO3- -iooni sisalduse KK määramine CmM,HCO3- = = 2,68 mmol/L 2. Karbonaatne karedus KK: = 1,34 mmol/L Väljendatuna kas Me2+, CaO või CaCO3-na B: Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett,
osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. aine hulk aine kogus Aine kogust mõõdetakse massi- või ruumalaühikutes, aine hulka aga moolides. MOLAARRUUMALA Vm - ühe mooli gaasilise aine ruumala. Kõikide gaaside molaarruumalad on normaaltingimustel (0°C=273 K ja rühk 101 325 Pa) Vm=22,4 dm3/mol = 22,4 l/mol GAY-LUSSACI SEADUS reageerivate ja reaktsioonil tekkivate gaaside ruumalad suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. 2H2 + O2 = 2H2O 2 : 1 : 2 (ruumalade vahekord) AVAGADRO SEADUS kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad võrdsel tempeartuuril ja võrdsel rõhul võrdse arvu gaasi molekule. · kõikide gaaside molaarruumalad normaaltingimustel on 22,4 l/mol · üks mool gaasi sisaldab NA gaasi molekuli 6,02*1023 = 1 mol = 22,4 l/mol gaasi molekuli GAASIDE SEADUSTE RAKENDUSI · tiheduse leidmine
Tema leidis kangiseaduse, avastas nn Archimedese printsiibi, mis seisneb selles, et iga vedelikku asetatud keha kaotab oma kaalust nii palju, kui palju kaalub vedelik selle keha ruumala suuruses. Ta andis ligikaudse arvutusviisi ringjoone jaoks; leidis lause, et koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad nagu 1:2:3, kui nende aluspinnad ja kõrgused on võrdsed. Veel õnnestus tal ekshaustatsioonimeetodil arvutada lõpmatu geomeetrilise rea abil parabooli segmendi pindala, seejuures rakendas ta täiesti korrektselt infinitesimaalarvutust. Uurimuses "Liivaarvutus" tõestas ta arvujada lõpmatuse. Sürakuusa kaitsmine Pärast kuningas Hieron II surma (214 eKr), kuulutas Sürakuusa ennast Kartaago liitlaseks.
Kuigi Berzelius saavutas palju keemiateaduse edasise arengu seisukohalt (pakkus välja keemiliste elementide tähistusviisid, mis kehtivad tänapäevani, oli paljude keemiliste elementide avastaja), takistas ta aga oma jäikade seisukohtade kinnihoidmisega keemia arengut. Ta ei lasknud läbi teooriaid, mis ei ühtinud tema seisukohtadega. Näiteks jäi pikaks ajaks tunnustamata Amedeo Avogadro seadus, kus samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad gaase võrdse arvu osakesi. 19.sajandil oli orgaanilise keemia arengus tähtsal kohal juhuslikkus ja ootamatud avastused, mis olid tugevad alused keemiaharu kujunemisel. Ühiskondlikult tunnustatud vitalismiteooria pani teisiti mõtlevaid teadlasi end kehtestama ning oma teooriatesse uskuma, seega on tegu olnud kindlasti akadeemiliselt väga võimekate inimestega kui ka tugeva iseloomu isikutega, mis teevad selle aja teadlastest ühed
Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri silindri ruumalast sisediameetri tühimiksilindri ruumala. 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED 1. Mõõdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks elektroonilise nihikuga uuritavate katsekehade mõõtmed (pikkused, laiused, kõrgused) ning kanname saadud tulemused tabelisse nr 1. 2. Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul. 3. Arvutame katsekehade ruumalad kasutades valemeid: 2 3 V = a · b · c (risttahukas), V = (d2) · π · h (silinder) ja V = 4 3 · π· ( d2 ) (kera). m 4. Arvutame katsekeha tiheduse valemi D = V järgi.
temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Teooria: Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (Avogadro seadus). Töö käik: Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale oli tehtud viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Sulgesin selle kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1..
Sissejuhatus Gaas on aine, mille molekulid on pidevalt korrapäratus soojusliikumises. Tema molekulide vahelised kaugused on suured, mistõttu nende omavahelised jõud on väikesed ja üksteist eriti ei mõjuta, seepärast loetakse sellist gaasi ideaalgaasiks. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Üldjuhul väljendatakse gaaside mahtu kokkuleppeliselt normaaltingimustel (temperatuur: 273,15 K, rõhk: 101 325 Pa). Avogadro seadus- kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugustel tingimustel võrdse arvu molekule. Vm= 22,4 dm3/mol. Antud katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru. Daltoni seadus- keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude (rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks) summaga. 0 ( Püld − p H 2O ) V T 0 V = P0 T Püld = pH2 + pH2O
Sissejuhatus Gaas on aine, mille molekulid on pidevalt korrapäratus soojusliikumises. Tema molekulide vahelised kaugused on suured, mistõttu nende omavahelised jõud on väikesed ja üksteist eriti ei mõjuta, seepärast loetakse sellist gaasi ideaalgaasiks. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Üldjuhul väljendatakse gaaside mahtu kokkuleppeliselt normaaltingimustel (temperatuur: 273,15 K, rõhk: 101 325 Pa). Avogadro seadus- kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugustel tingimustel võrdse arvu molekule. Vm= 22,4 dm3/mol. Boyle seadus- muutumatul temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). P1 V2 P2 = V1 Charles’i seadus- muutumatul rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvused temperatuuriga. V1 V2 T1 = V1 Kombineerides Boyle ja Charles´i seadust, saame valemiga, millega on võimalik viia gaasi mahtu ühtedelt tingimustelt teistele.
mol N n= NA kus N – osakeste arv Molaarmass M Molaarmass M on ühe mooli aineosakeste mass g Kui molaarmassi ühik on mol , siis on molaarmass arvuliselt võrdne molekulmassiga (või aatommassiga) M(H2O) = 2·1 + 16 = 18 g mol n= m M Molaarruumala Vm Molaarruumala Vm on ühe mooli aineosakeste ruumala Ühesugustes tingimustes sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad võrdse arvu molekule Normaaltingimused (nt.) t = 0oC ja p = 1 atm Gaaside molaarruumala (nt.) dm 3 Vm = 22,4 mol V V n= = Vm 22,4 Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol 2 mol 2·2g + 32 g = 2·18g Aine massi jäävuse seadus: lähteainete mass = saaduste mass Näiteülesanne 1
nende vahel on väikesed ja seetõttu sageli jäetakse arvestamata. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ja rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavalaliselt kokkuleppeliselt normaaltingimustel, kus temperatuur on 273,15 K (0 ⁰C) ja rõhk 101 325 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg). Kasutatakse ka standardtingimusi, kus temperatuur on 273,15 K ja rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg). Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Normaaltingimusel 1,0 mooli gaasi Standardtingimustel maht ehk molaarruumala Boyle’i seadus. Konstantsel Charles’i seadus. Konstantsel rõhul temperatuuril on kindla koguse gaasi on kindla koguse gaasi maht maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses võrdelises sõltuvuses rõhuga (P). temperatuuriga.
temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Teooria: Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (Avogadro seadus). Töö käik: Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale oli tehtud viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Sulgesin selle kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin korgiga ning kaalusin veelkord
Enamikes hüdrosüsteemides kasutatakse Diferentsiaalsilinder silindreid milledel on üks kolvivars (sele 6.4). Silindri nimetus tuleneb kolvi erinevate poolte erinevast pindalast. Seda pindalade suhet tähistatakse Sellistel silindritel on tänu kolvi erinevate poolte erinevatele pindaladele konstantse töörõhu korral tõukejõud kordaja võrra suurem kui tõmbejõud. Tänu kolvivarre mahule on erinevad ka silindripoolte ruumalad, mistõttu on erinevad ka kolvivarre sisse- ja väljaliikumise kiirused, kolvivarre väljaliikumiskiirus on väiksem kui kolvivarre sisseliikumiskiirus. Sümmeetriline silinder (läbiva kolvivarrega) - Sümmeetrilises silindris on kolvi erinevate poolte pindalad on võrdsed. Tänu sellele on konstantse töörõhu
Kuju Kindel kuju puudub, Voolav, võtab anuma Kindel anuma kuju kuju Ruumal Puudub, sõltub temp. Ja Kindel <- -> Kindel, veidi a rõhust, anuma ruumala sõltub temp. Mol. Kaugus väga suur, Väga väikesed(ei saa Väga väikesed. vah. tuhanded mol. kokku suruda). kaug. ruumalad Mol. Korrapäratu Korrapäratu(lähimate Korrapärane paikne ga väike kord) kristallvõre. Mol. Korrapäratu e. Korrapäratu+ Võnkumine, L.viis kaootiline võnkliikumine, rabelev rabelemine ja võnkumine. asukoha vahetamine. Mol
Karboksüülhapped on orgaanilised aineid, mis sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma (-COOH). Karboksüülhapete nimetused tuletatakse süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu lõppliide - hape. Mida kõrgem keemistemp., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus väheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub vähem. Füüsikalised omadused Madalamad karboksüülhapped (kuni propaanhappeni) on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on värvuseta või valged, õlijaid või tahked, vees vähe lahustuvad ained. Molekulmassi kasvuga nende lõhn nõrgeneb, kuid see muutub ebameeldivamaks (neid ületab butaanhape, mis on eriti läbitungivalt vastiku lõhnaga).
Ideaalgaaside seadused (Boyle`i, Charles`i, Daltoni[ülal]) Boyle`i seadus- konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV= const. P1/P2=V2/V1 Charles`i seadus- konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga V/T=conts. V1/T1=V2/T2. Sealt selgub universaalne gaasikonstant: ühe mooli gaasilise aine korral PV/T=R (konstant) PV=nRT ehk PV=[m/M]RT Avogadro seadus- kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdsel arvul molekule (-väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm=22,4dm3/mol, siis standardtingimustel Vm=22,7 dm3/mol. Molaarmass (M, g/mol) on ühe mooli aine molekulide (aatomite, ühe mooli ioonide) mass grammides. Ideaalgaaside seadused. Ideaalgaas- gaasilises olekus aine molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse arvestamata
Leian aritmeetilise keskmise A- Studenti tegur, kus ; : Leian B- Leian aritmeetilise keskmise A- Tundmatu proovi koostis: 9,3% Leian suhtelised vead: Leian molaarsed kontsentratsioonid: kg (kontsentratsioonid on alati samad), siis on segus . Eeldan, et ruumalad on liidetavad. Leian ruumalaumurrud: Leian moolimurrud: Tabel 4. Kontsentratsiooni liik kontsentratsioon kontsentratsioon Massprotsent 76,2% 9,3% 28,8% 5,7% Molaarsus 7,38 mol/l 0,98 2,12 mol/l 0,36 Ruumalamurd 0,721 0,096 0,279 0,047 Moolimurd 0,78 0,10 0,223 0,037
ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi¹: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala , siis standardtingimustel Clapeyroni võrrand Järgmiste ühikute korral rõhk P [Pa]; mass m [g]; moolide arv n [mol]; maht V []; temperatuur T [K] on universaalse gaasikonstandi väärtus R= 8,314 J/molK.
F Rs = 0.95 Valem 4.3.1 S Rs proovikeha survetugevus (N/mm2); F purustav jõud (kN); S proovikeha ristlõikepind (cm2). 3 5. Katsete tulemused 5.1.Survetugevus Tabel 5.2 esitab andmed survetugevuse kohta ning kehade tiheduste ja ruumalade kohta. Kehade ruumalad leiti valem Valem 5.1.2 abil. m-m1 V= Valem 5.1.2 v kus, m mass õhus, g; m1 mass vees, g; V katsekeha ruumala, cm3; v vee tihedus, g/cm3;
Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, kus reaktsiooni mõjutavaid tegureid muutes pöördub reaktsioon esialgsete ainete poole. N: alus + hape Pöördumatu reaktsioon on reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused omavahel ei reageeri. N: sool + sool. Mõisted: Mool - on ainehulk, mis sisaldab 6,02*10^23 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni etc). Molaarmass - on ühe mooli aine molekulide mass grammides Avogadro seadus - Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Vm=22.4dm^3/mol Daltoni seadus - Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase poleks. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus - suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel(V,P,T). See on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on gaas teisest
arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi voi elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Korrapärase kujuga kehade ruumalad: Silinder , kus r on põhjaraadius ja h on silindri kõrgus Kera , kus r on kera raadius Ristrahukas , kus a ja b on põhjaservad ja h on ristahuka kõrgus
Torukujulise katsekeha ruumala arvutasime kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4) Töö käik koos näidisarvutustega 1) Kõik mõõtmiste käigus saadud tulemused kandsime tabelisse 1 . Tegime uuritavate katsekehade eskiisjoonised koos mõõdetavate suuruste tähistega (a, b, c) tabelisse 1. 2) Mõõtsime kehade metalliosade ruumalade arvutamiseks vajalikud mõõtmed ja kandsime need mõõtmed tabelisse 1. 3) Arvutasime välja metallkehade ruumalad vastavalt nende kehade ruumala valemiga. Kehadega nr. 1-5 oli vaja leida raadius, et arvutada välja ruumala. Raadiuse leidmiseks jagasime mõõdetud keha diameetri kahega. Teisendasime kehade mõõtmed millimeetritest meetritesse. Keha nr.1 Ruumala leidmiseks oli vaja leida nii tühja augu ruumala, kui ka keha täis ruumala ja seejärel arvutada nende vahe. V1,2 ¿ r 2 h V1 ¿ ×(0,0011905)2 ×0,0268=1,19× 10-5 (m)3 V2 ¿ ×(0,007155)2 × 0,0268=4,31× 10-6 (m)3
rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis standardtingimustel Vm = 22,4 = 22,7 dm³/mol Boyle'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const =
Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks.) p H 2 = Püld - p H 2O Seda teades leitakse vesiniku ruumala normaaltingimustel (rõhk=101325Pa, temp.= 295K) (Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele): p H 2 V T ° V° = p° T Avogadro seaduse järgi saab leida vesiniku moolide arvu (Avogadro seadus.Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule): V° nH 2 = Vm Vesiniku moolide arvu järgi leitakse Mg moolide arv ning seejärel saab leida magneesiumi massi: mMg = nMg · MMg Teades tegelikku magneesiumi tüki massi, leitakse suhteline viga: mõige - m Mg 100% % = mõige Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber,
0 ,0 8 2 *2 7 3 K m o l* K 3. Gaasisegu sisaldab: H2 25%, He 25%, N2 25%, CO2 25%. Milline on gaasisegu koostis mahuprotsentides? Lahendus: Olgu segu kaalub 100g Siis m(H2) = 25g, m(He) = 25g, m(N2) = 25g, m(CO2) = 25g n(H2) = n/M = 25g/2g/mol = 12,5mol n(He) = n/M = 25g/4g/mol = 6,25mol n(N2) = n/M = 25g/28g/mol = 0,89mol n(CO2) = n/M = 25g/44g/mol = 0,57mol Gaaside ruumalad: V(H2) = n*Vm = 12,5mol*22,4L/mol = 280L V(He) = n*Vm = 6,25mol*22,4L/mol = 140L V(N2) = n*Vm = 0,89mol*22,4L/mol = 19,9L V(CO2) = n*Vm = 0,57mol*22,4L/mol = 12,7L Gaaside üldruumala: 280L+140L+19,9L+12,7L = 452,6L %(H2)V = (280L/452,6L)*100%=61,9% %(He)V = (140L/452,6L)*100%=30,9% %(N2)V = (19,9L/452,6L)*100%=4,4% %(CO2)V = (12,7L/452,6L)*100%=2,8% 2 4
gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2.Sissejuhatus Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata Ideaalgaas. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm3/mol. Boyle'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const Charles'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga.
Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise ja seibikujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 1.4 Töö käik 1.4.1 Kaalume uuritavad katsekehad elektroonsel kaalul mõõtetäpsusega 0,01 [g]. 1.4.2 Mdame kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mtmed. Leian kehade ruumalad. Ruumala valemid: 4 V kera = r 3 V silinder = r 2 hV risttahukas =abc V toru/ seib =V 1-V 2= r 21 h- r 22 h 3 Tulemused kantud tabelisse (Tabel 1). Leiame mõõtmisvea ruumala jaoks. Veaarvutused tehtud lisas (Lisa 1). Tabel 1 Katsekehade mõõdud Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³) Kehad 1. Kera
Sissejuhatus Ideaalgaas-oletatav gaas, mille molekulidel puudub ruumala, on ainult punktmass ning molekulide vahel puuduvad vastasmõjud. Gaasi mahu arvutamine normaaltingimustel: temperatuur (t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg Gaasi mahu arvutamine standardtingimustel: temperatuur:(t°): 273,15 K (0°C) õhurõhk (P): 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule või aatomeid (väärisgaasid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm= 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel 101 325 Vm= 22,4·---------- = 22,7 dm3/mol 100 000 Kasutatud arvutusvalemeid: Clapeyroni võrrand: Ühe mooli gaasilise aine korral PVm R= -------- , kus R-universaalne gaasikonstant T mRT mRT
ei kartnud teha see mida nendele meeldib. Jah, nende elus olid inimesed, kes ühel hetkel aitas rahaga, et alustada. Aga, ma arvan, et saab hakkama ilma kõrvalise abita. Kui teha elus seda, mida meeldib, leiab sind ise rahaline edu. Peamine asi on usk oma ärisse, olla sihikindel, töökas ja kindlasti on vaja areneda selles valdkonnas, millega tegeled. Ka peamine asi on see, et ei ole vaja teha ruumalad lepingud nagu Chanel tegi. On vaja kogu aeg mõtlema. Ja kui see kõik on olemas, siis kõik kindlasti tuleb välja. 2 Kasutatud allikad: 1. Naistekas Delfi (2001). Coco Chanel. Kättesaadav: http://naistekas.delfi.ee/ilumood/moeuudised/coco-chanel?id=2506325 10. september 2018 2. Miksike.ee (2006). Coco Chanel. Kättesaadav: http://www.miksike
võrranditega Joseph Louis Proust (1754-1826) John Dalton (1766-1844) Joseph Louis Gay- Lussac (1778-1850) Amadeo Avogadro (1776-1856)Kordsete suhete seadus(Dalton): Ku kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe ja sama massiga seotud teise elemendi massid(nendes erinevates ühendites) suhtuvad nagu lihtsad täisarvud. Ruumalaliste suhete seadus(Gay-Lussac) Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate gaaside ruumalad üksteisesse ja reaktsioonis tekkivate gaaside ruumalad nagu lihtsad täisarvud. Avogadro seadus:Samal rõhul ja temp. sisaldavad erinevate gaaside ruumalad ühesuguse arvu molekule. KAASAEGSE KEEMIA PERIOOD 1860 ... seniajani Suurimad üldistused ja saavutused valdkondades:Elementide klassifikatsioon ja perioodilisusseadus (D.Mendelejev jt.) Orgaaniliste ühendite struktuuriteooria (Kekulé, Wurtz, Liebig, Butlerov, Pauling jpt.) Füüsikaline keemia: elektrokeemia, lahuste teooria,
7,04×108 aastat) Massidefekti võrra väheneb aatomituuma mass võrreldes neutronite ja prootonite masside summaga tuumas. Kõikide tuumaosakeste vahel on tõmbejõud. Aine kogust mõõdetakse aine massiühikute ja mahuühikte kaudu (g, kg, ml, l jne). Aine hulka mõõdetakse Avogadro arvu kaupa (mol, mmol jne) GayLussaci seadus: reageerivate ja reaktsioonil tekkivate gaaside ruumalad suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud.
korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata – ideaalgaas. Gaasiliste ainete maht normaaltingimustel: Temperatuur: 273,15 K (0 °C) Rõhk: 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Gaasiliste ainete maht standardtingimustel: Temperatuur: 237,15 K (0 °C) Rõhk: 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Vm = 22,4 dm3 /mol Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass: 𝑀𝑔𝑎𝑎𝑠 [𝑔/𝑚𝑜𝑙] 𝜌0 = 𝑔/𝑑𝑚3 22,4 [𝑑𝑚3 /𝑚𝑜𝑙] 1 Gaasi maht normaaltingimustel:
Süsihappegaas (CO) Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Ideaalgaaside võrrandites tuleb kasutada temperatuuriühikuna kelvinit, mitte aga Celsiuse kraade. Boyle'i seadus .Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const = Charles'i seadus .Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. =const = Kombineerdes saab V°=
on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist. Kordsete suhete seadus (J.Dalton, 1808) - Kui kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe elemendi ühe ja sama massiga seotud teise elemendi massid (nendes erinevates ühendites) suhtuvad üksteisesse nagu lihtsad täisarvud. Ruumalaliste suhete seadus (Gay-Lussac, 1808) - Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate gaaside ruumalad üksteisesse ja reaktsioonis tekkivate gaaside ruumaladesse nagu lihtsad täisarvud. Avogadro seadus (A.Avogadro, 1811) - Samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad ühesuguse arvu molekule. StanislaoCANNIZZARO-itaalia keemik. Esitas keemiliste põhimõistete süsteemi, aatommasside ratsionaalse süsteemi, määras ja põhjendas paljude elementide aatommasse, piiritles Avogadro seaduse alusel selgelt mõisted aatom, molekul ja ekvivalent
meetoditega jne Carl Wilhelm Scheele, Georg Ernst Stahl, Johann Rudolf Glauber Murrang keemia ajaloos: Kvantitatiivsete meetodite täiustumine, avastused seoses gaasidega lõid eelduse põlemise hapnikuteooria rajamiseks. Seda tegi Antoine Lavoisier ja see rajas aluse kvantitatiivsele keemiale. Lavoisier esitas ka esimese nimekirja keemilistest elementidest. Avogadro oletas, et samades tingimustes sisaldavad võrdsed ruumalad võrdse arvu osakesi.Hakati tegelema elektrokeemiaga, aatommasside arvutamise, saamisega. Kujunes elemenide nimetamine (2 esitähte- Berzelius). Avastati väga palju uusi elemente, hakkas kujunema orgaaniline keemia Tänapäevase keemia kujunemine: Keemia hakkas aerenema üle euroopa, käidi õppimas seniste tuntud keemikute juures. Sai selgeks aatommassi ja ekvivalentmassi erievus (tänu valentside teooriale saadi aru keemilise sideme olemusest. Loodi eismesi
Ideaalgaasis on molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises ning molekulidevahelised jõud on olematud. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm/Hg) Gaaside mahu väljendamiseks võib kasutada ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm3/mol, siis standardtingimustel Vm = 22,7 dm3/mol. Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). Charles'i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuri-ga.
Lähtudes molaarmassist, arvutan välja absoluutse vea. ∆ = MCO2 – 44,0 g/mol = 42,05 g/mol – 44,0 g/mol = -1,95 g/mol Arvutan välja suhtelise vea ∆% = = = 4,31% Lisaküsimused a ja b a) Kuidas leida süsinikdioksiidi molaarmassi moolide arvu järgi? Kuna süsinikdioksiidi maht on V0 = 0,29 dm3 , siis saab sellest leida moolide arvu lähtudes Avogadro seadusest (kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule) n= = = mol Moolide arvust arvutame molaarmassi n = = MCO2 = g /0,01326 mol = 41,71 g/mol b) Kuidas leida süsinikdioksiidi molaarmass Clayperoni võrrandiga? m P × V = n × R × T ehk P × V = M ×R×T Kuna meil on olemas ruumala (V0), mass (mCO2), mõõdetud õhurõhk (P) ja
Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada gaaside mahu väljendamiseks ka nn standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm³/mol, siis standardtingimustel Vm = 22,4 * 101 325/100 000 = 22,7dm ³/mol Põhilised ideaalgaaside seadused 1. Boyle`i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const P1/P2 = V2/V1 2. Charles`i seadus
Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuut 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm = 22,4 dm3/mol. Põhilised ideaalgaaside seadused Boyle'i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV = const Gay Lussac'i seadus Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga.
temperatuuril 15°C on 1 kg. Kui on teada massietalon, saab korraldada eelnevalt kirjeldatud katseid ja saada mistahes keha mass. Üheks tundmatu keha massi määramise meetodiks on kaalumine kangkaaludega. Ühele kaalukausile asetatakse tundmatu massiga keha, teisele kaalukausile aga etalonmassi abil kehaga võrdne koormus. Kaaluvihtide kogumass on võrdne tundmatu keha massiga. Kahel kehal võib olla ühesugune mass aga erinevad ruumalad. Näiteks 1 kg rauda ja 1 kg jääd. Järelikult füüsikaline suurus, mis on keha massi suhe keha ruumalasse, ei sõltu aine ruumalast ja on ainet iseloomustav suurus. Seda suurust nimetatakse tiheduseks ja tähistatakse tähega ρ ning arvutatakse valemiga ρ=m/V. Tiheduse mõõtühikuks on kgm3. Küsimused. 1. Kas keha mass muutub kui viia keha ühelt planeedilt teisele? Dünaamika alused. Kehade vastastikmõju. Newtoni esimene seadus.
ja jäetakse sageli arvestamata. Gaaside maht sõltub oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm/Hg) Gaaside mahu väljendamiseks on võimalik ka kasutada standardtingimusi: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seaduse kohaselt sisaldavad kõikide gaaside võrdsed ruumalad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (väärisgaaside korral aatomeid). Kui normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm 22,4 dm 3 / mol , siis standardtingimustel Vm 22,7 dm 3 / mol Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises P1 V2 sõltuvuses rõhuga (P). P2 V1
annaabi.ee 
