Ärritus- e lihtne kontaktdermatiit (dermatitis irritans ex contactu) Jaak Timberg Ärritus e lihtne kontaktdermatiit on naha normaalne füsioloogiline reaktsioon vastusena keemiliste, füüsikaliste, mehhaaniliste ja bioloogiliste tegurite toimele. Nõrgad ärritajad: seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi, taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru); toiduained (kalad, krevetilised, liha) Nõrgad ärritajad seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru)
Seminar 2 1. Millistel juhtudel on organismis ülekaalus parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus Parasümpaatilise närvisüsteemi ärritus on ülekaalus energiavarude taastumisel rakkudes ning assimilatsiooni intensiivistumisel(organismi aktiivsuse vähenemise perioodil ja puhkuse perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamiseks
Vanemuise kasuttar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma prast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku lbi vaadates aga elustub nnelik minevik. "Vanemuise lahkumine" kujutab suurt rahvapidu Tartus, kuhu saabub vistlejaid ja piduvraid kogu maalt, sest et Kalevipoeg ise pidi seekord peost osa vtma. Kahjuks jb viimane tulemata. Peol vttis lauluhle les vanapiiga - Akineitsi, kes kepile toetudes ja kheda hlega lauldes ajas rahva korduvalt naerma. Viimaks rritus auvrsest raugast piduvanem nendest pidevatest naeruturtsetest nii, et kiskus oma kandlekeeled he ropsuga katki ja kadus. Nd taipasid pidulised, et tegemist oli Vanemuise endaga. Kik jid hirmust vait.
• soovitav on peale iga istet juua • soovitav on pakkuda juua sagedasti, väikeses koguses • perineaalpiirkonna hooldus (pesta sooja veega ja seebiga) • pane tähele imikul dehüdratsioonile viitavaid tunnuseid: fontanelli sissetõmbumine, limaskestade kuivus, vähenenud urineerimine. Õendusabi põhimõtted • kaalu riietamata last iga päev samal kellaajal sama kaaluga • mõõda temperatuuri aksillaarselt või kõrvast, sest rektumi ärritus elavdab soole perisaltikat ning kutsub esile roojamist. Selle tagajärjel aga ärritub limaskest. • rahustada ja toetada last • õpeta vanemaid, informeeri tulemustest ja tegvuskavast. • õpeta pereliikmeid käsi pesema, jälgi, abista ja nõusta neid. Õendusabi põhimõtted • Kõhulahtisuse puhul joota peale igat istet • alla 2 a 50-100 ml • 2-10 a 100-200 ml • >10 a soovi järgi
välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temperatuur, värv , suurus, maitse, lõhn ja muu meid ümbritsev nähtus (taju). See on välismaailma ja iseenda kohta käiva informatsiooni esimene ja vältimatu aste, mis on aluseks järgnevatele psüühilistele protsessidele- tähelepanule , tajule, kujutlustele, mõtlemisele, mälule. Mõjutus meeleorganitele võib olla lähtunud väliskeskkonnast (valgus, heli) kuid võib pärit olla ka organismi sisekeskkonnast ( valu põhjustav ärritus, asendimuutusega seotud ärritus) Tervikuna on aisting aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas . Aistingut on võimalik määrata minimaalse mõjumääraga(lävega) niiöelda Vaevumärgatav aisting ekh siis teisisõnu tundlikuse alumiseks absoluutseks läveks. Ning tundlikuse ülemiseks absoluutseks läveks nimetatakse ärritaja maksimaalset mõjumäära mis niiöelda tekitab adekvaatse aistingu.
väliskeskkonnast tulevate ärritustega(nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine, kompimine); 2) Interotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad siseorganeid ja näärmeis(nälja-, kehatemperatuuri-, tasakaalu- jmt aistingud); 3) Propriotseptiivseid aistinguid – retseptord asuvad tihastes ja kõõlustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingute üldised seaduspärasused Mitte igasugune ärritus ei kutsu esile aistingut. Aistingud on neile adekvaatsetele ärritajatele reageerimise vorm. St , et ärritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, alles siis muundub ärrituse energia teadvuse faktiks. 21 Psühhofüüsika uurig psüühiliste elamuste ning nendele vastavate füüsiliste ärritajate muutuste vahelisi kvantitatiivseid seoseid. Psühhofüüsika rajajaks loetakse saksa teadlast G.T.Fechnerit
5.heli mille sagedus on suurem kui 20000 hz nim 6.mida suurem on heliallika v6nkesagedus seda ..on heli kõrgem 7.v6nkumise levimist keskkonnas nim. Laineks 8.heli levimise kiirus on 330 m/s 9.heli kiirus s6ltub temperatuurist ja tihedusest 10.korrapäratult v6nkuvad kehad tekitavad müra 11.looduslikud mürad on merelained,tuulekohin,äike 12.kodus tekitavad müra :külmkapp,tolmuimeja,arvuti,ventilaator,pesumasin 13.müra kahjustab tervist ,ta tekitab peavalu,ärritus,vereringehäired,kuulmishäired,kuulminen6rgeneb,südamekahjustused 14.loodusliku mürad v6ivad m6juda ka rahustavalt 15.müravastased kaitsevahendid on k6rvaklapid ehk antifoonid
Närviimpulss Närviimpulss kujutab endast tervet seeriat lainetena aksonit pidi kulgevaid biokeemilisi reaktsioone, milleks on vaja energiat ja millega käib kaasas hapniku kasutamine ning süsihappegaasi vabanemine. Närvikiu ärritamisel tema ühest otsast vallandab terve reaktsioonide ahel, mille käigust impulss rändab edasi piki aksonit. Impulsi tekitamiseks on nõutav teatud ärrituslävi, kui see on saavutatud jääb impulss ikka sama tugevaks, muutugu ärritus kui palju tahes. Tugev ärritus võib üksnes suurendada impulsside sagedust ja need levivad sünapside kohal suuremale hulgale närvikiududele haarates lõppkokkuvõttes rohkem lihase motoorseid ühikuid. Impulss liigub närvi pidi kiirusega 7,5 kuni 90 m/s. 4 Kokkuvõte Inimese käitumine on keerukas, erinevate protsesside integreeritud seos. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem.
näiteks ATP energiat. 3. Ioonipumbad käivituvad kindlate signaalide toimel. 9. Kuidas tekib aktsioonipotentsiaal? Mis on lävend? Vastus: Ulatuslik, kuid väga lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, mis tekib tugevama ärrituse korral. Seda põhjustab ioonikanalite avanemine ja ioonide kiire sissevool rakku. Võimaldab närvirakkudel üksteisele signaale edasi anda. Lävend on kõige kõrgem piir. Kui ärritus seda piiri ületub, vallandu aktsioonipotentsiaal. 10. Kuidas töötab keemiline sünaps? Vastus: Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks ülekandeainet ehk transmitterit. Ühest nävirakust erituva ülekandeaine võtab vastu teine rakk, mis selle tulemusena ergastub. 11/12. Mis on tingimatu refleks? Tähtsus? Näiteid. Mis on tingitud refleks? Tähtsus? Näiteid. Tingimatu refleks Tingitud refleks Kaasa sündinud Elu jooksul omandatud
Seente elutegevuseks on vajalikud orgaaniline toit, vesi ja sobiv temperatuur, neid iseloomustab nende vahetu kontakt toitaineallikaga, st et nad elavad otse toitaine peal või sees. Hallitusseened on toitainete suhtes väga vähe valivad, nad võivad isegi toituda veepiisas leiduvast orgaanilisest ainest. Hallitusseened on osa suurest seenerigist. Hallitusseened toodavad paljunemiseks eoseid, mis kontaktis nahaga ja sissehingamisel tekitab ärritus- ning allergianähtusid. Siseruumides võib hallitus kasvada kõikjal, enamasti satuvad eosed satuvad majja lahtise ukse või akna, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi ning õhukonditsioneeride kaudu. soodsale pinnale (pidevalt niiskuv sein, torude lekkekohad jne) sattuv eos hakkab kasvama ning arenema, sellele suureks abiks on vähesest õhu liikumisest tekkinud püsiv ja kõrge õhuniiskus. Paljud ehitusmaterjalid sisaldavad juba ise vajalikke orgaanilisi aineid hallituse
..........................................11 2.1 Tehnostress...............................................................................................................................11 2.1.1 Arvutikartus......................................................................................................................11 2.1.2 Arvutisõltuvus..................................................................................................................11 2.1.3 Nahaärritus.......................................................................................................................12 2.1.4 Stress ...............................................................................................................................12 2.1.5 Mõju silmadele.................................................................................................................12 2.1.6 Peavalud..................................................................
Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust.(lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või
südamelihaskude südamelihases. kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Rakud on pikad ja peenikesed.Lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest. Reageerib erutusele.Teeb tahtele alluvaid ja tahtele allumatuid liigutusi. 10)Närvikude- Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. Ärrituse võtavad vastu lühikesed jätked ning mööda pikka jätket liigub närviraku kehasse. Sünapsid-närvir. kokkupuutekohad, kus ärritus antakse edasi ühelt rakult teisele. Tsütoplasmavõrgustik- reguleerib ainete liikumist, ümbritseb rakutuuma.Torukeste süsteem. Karedapinnaline- võrgustiku pinnale on kinnistunud ribosoomid. Valkude süntees riosoomides. Sünteesitud valkude kogumine ja transport. Siledapinnaline- süsivesikute ja lipiidide süntees.Sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja trans. Ribosoom- organell, kus sünteesitakse valke, membraan puudub. Koosneb rRNA-st ja valgu molekulist.
Jõudis järeldusele, et ka loomad koosnevad rakkudest, üks rakuteooria rajajaks 14.Milles seisnes Robert Hooke tähtsus rakubioloogias? Võttis kasutusele mõiste ’’rakk’’ 15.Epiteelkoe ülesanded? Eraldab keha väliskeskkonnast, kaitseb välismõjude eest, eritab nõresid 16.Närvikoe ülesanded? Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine, salvestamine 17.Mis on sünaps? Närvirakkude kokkupuutekohad, kus ärritus antakse ühelt rakult teisele 18.Kirjelda närviraku ehitust? Keha, pikk jätke, mitu mitmeharulist lühikset jätket 19.Kuidas liigitatakse lihaskoe rakke? Vöötlihaskude, siselihaskude, südamelihaskude 20.Lihaskoe ülesanded? Reageerib erutusele, on võimeline kokku tõmbuma 21.Sidekoe ülesanded? Kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihased luudega, transpordib ained, ühendab kõik koed tervikuks 22.Millised on sidekoe kaks rühma
Mälu - koodide säilitamine aktiivsena peale aktuaalse stimulatsiooni lõppemist. Kujutluse korral on representatsioonid (esindused) aktiveeritud ilma aktuaalse stimulatsioonita. Tähelepanu selekteerib vajaliku info aktuaalse või säilitatava materjali hulgast. Tunnetusprotsessid. Tunnetusprotsesside abil toimub tegelikkuse peegeldamine teadvuses. Tunnetusprotsesside uurimine annab võimaluse mõista, kuidas luuakse objektiivse reaalsuse subjektiivne peegeldus. Ärritaja mõjutaja Ärritus mõjuprotsess Erutus ärritamisel tekkiv närviprotsess Aisting (A) on psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel, millele järgneb vastusreaktsioon kas liigutusena, muudatusena organismi aktivatsioonis, vegetatiivses sfääris või nende kombinatsioonis. Mõjutus võib lähtuda väliskeskkonnast, kuid ka sisekeskkonnast. A kujunemine toimub tänu analüsaatorile (kompleks, mille moodustavad retseptorid, närvikiud
Need võnked kanduvad mööda kuulmeluukeste ahelat esikuaknani ja panevad võnkuma esikuastriku perilümfi. Helikotreema kaudu kandub võnkumine trummiastriku perilümfile, mille kaudu jõuavad võnked ümaraknani. Selle tagajärjel tekivad võnked basilaarmembraanis ja kanduvad üle spiraalelundile, põhjustades retseptoorsete rakkude karvakeste hõõrdumise nende kohal oleva kattemembraani vastu. Karvrakkude mehaaniline ärritus transformeeritakse närviimpulssideks, mis suunduvad mööda kuulmis- ehk teonärvi aju silla kuulmistuumadesse, sealt aga edasi suuraju oimusagara koorde, kus paikneb kuulmiskeskus. 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte: Sisekõrva elundi retseptoorsed rakud → teonärv (kuulmisnärv) → sild → väikeaju ja seljaaju motoneuronid. 177. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse üldpõhimõte:
tagasimõtlemine; seoste loomine Aistingu tekkimiseks: Aisting objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess on aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat nimetatakse ärritajaks, mõjuprotsessi aga ärrituseks. Ärritusel tekkiv närviprotsess on erutus ärritaja -> ärritus (kui on piisavalt suur ärritaja) ->erutus. retseptor ->analüsaator Ärritaja – miski mis mõjub otseselt meie meeleorganile. Ärritus – Meeleorganites konkreetne käivitunud protsess Erutus – närvidevaheline omavaheline suhtlemine, mil viisil ärritus edasi kantakse/närviprotsess erinevate meeleelundite vahel Retseptor – töötlevad ärritust, väliskeskonnast või sisekeskonnast; Analüsaator – erinevad komponendid mida pidi erutus meie ajju jõuab Retseptorite alusel:
kaitsefunktsioon: tänu süljes sisalduvatele bakteritsiidsetele ainetele; ka hambakaariese profülaktika maitsemine: keelel 4 tüüpi maitseretseptoreid, sellele lisaks suu limaskestal ka termo- ja puuteretseptorid rääkimisel suu limaskesta niisutamine Mälumisel tahke toit purustatakse selles tegevuses osalevad üla- ja alalõualuu koos hammastega, vöötlihaseline mälumismuskulatuur, keel ja põsed, suupõhi ja suulagi. Toiduosakeste puuteärritus suulael ja hammastel juhib reflektoorselt mälumisliigutusi külgedele, ette ja taha, üles ja alla. Keel ja põsed hoiavad toidupala mälumispindade vahel ja sees. Mälumise poolt stimuleeritud süljevoolus valmistab toidupala kontsistentsi neelamiseks ette. Suus toimub ka maitsetaju, mis omakorda põhjustab reflektoorselt süljevoolust ja maosekretsiooni. 5.1. Sülje koostis ja omadused Ööpäevas moodustub ~1...1,5L sülge. Sülge sekreteerivad väikesed
g)histamiin 2. Selgita, kuidas avaldavad toimet mõruained (nt teelehe mahl koirohu tinktuur, võilille tinktuur jne). Kuidas neid vahendeid tuleb patsiendile manustada ja millised on kõrvaltoimeid? Mõruaineid kasutatakse söögiisu, maomahla ja sapisekretsiooni suurendamiseks, peensoole peristaltika parandamiseks. Need (emajuure tinktuur, võilille tinktuur) toimivad suu ja keele limaskesta retseptoritesse. Maitse- ja lõhnaretseptorite ärritus vallandab reflektoorselt maosekretsiooni. Manustamine: Reflektoorse tõime tõttu ei ole vajalik mõruaineid seespidi manustada, piisab sellest kui vesitõmmise või lahjendatud alkoholitõmmisega loputatakse suud. Enne sööki 20-30 minutit. Kõrvaltoimetest ei ole teatatud. 3. H2-histaminoretseptorite blokaatorid on kasutusel peamiselt ... a) allergiliste seisundite ravis b) mao-seedetraktihaavandite ravis c) astma ravis d) reflukshaiguse ravi 4. Tsimetidiin, ranitidiin, famotidiin ...
maasikad Defitsiit Väsimus, Aneemia, Kasvupeetus, haavade Glükoosi Kehv veresus, Lokomotoorsed Südame Luude, kõhre, kahvatu leukopeenia paranemise metabolism kasvupeetus, häired pekslemine, hammaste arengu nahk, ärritus, (vähe aeglustumine, aeglustub, dementsus, (liikumishäired), kanapimedus, häired pearinglus leukotsüüte), steriilsus (sugurakud ei kuulmishäired depressioon, struuma, aeglane impotentsus? luude funka) peavalud kasv, nõrkus demineralisatsi oon
Elu tunnused: nt reageerimine ärritajale, paljunemisvõime, rakuline ehitus, jne. Osata elu tunnuseid loetleda ning tuua näiteid kuidas see avaldub/välja paistab. Rakuline ehitus ( ainukraksed ja hulkraksed ) Pärilikkus ( järglased sarnanevad vanematele) Näiteks inimene, laps sarnaneb vanematele. Neegril sünnib neeger. Aine- ja energiavahetus ehk metabolism. (Autotroofid ja haterotroofid) Siia alla kuuluvad ka olulised protsessid nagu fotospntees,toitumine ja hingamine. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad vajalikke orgaanilisi aineid väliskeskkonnas saadvatest anorgaanilistest ainetest – Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt – Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] Arenemisvõime – otsene ja moondeline areng Biomolekulide esinem...
annaabi.ee 
