67 kirjutas Beethoven vahemikus 1804-1808. 19. Sajandist peale on sümfoonia nr 5 olnud üks kõigi aegade armastatumaid klassikalisi teoseid. Klassikalistest teostest on just see minule kõige meelepärasem, mulle meeldib selle salapärasus. Kuna mainitud sümfooniat kasutatakse palju ka moodsas kunstis, pakkus see kontserdil kõige suuremat äratundmisrõõmu. Kontserdi solist Triin Ruubel on 2007. aastal lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske käe all, 2012. aastal Rostocki Muusika- ja Teatri Kõrgkooli prof Petru Munteanu juhendamisel ning lõpetab peagi magistrantuuri Ausburgi ülikoolis. Ta on võitnud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursitel, näiteks esimene preemia ja eripreemiad konkursil Kloster Schöntalis Saksamaal. Ta on olnud ka mitme rahvusvahelise fondi stipendiaat. Ta on soleerinud nii Estis kui ka välismaal, teinud koostööd Rostocki Põhja-Saksa Filharmooniaorkestri, Poola Kammerfilharmoonikute orkestritega. Triin Ruubel on Eesti
Reiner Brockmann (1609 1647) Juhuluuletaja ning tõlkija Sünnikoht: Schwan-Gränzdorf Sünniaeg (ukj/vkj): 28.04.1609 / 18.04.1609 Surmakoht: Tallinn (Eestimaa) Surmaaeg (ukj/vkj): 09.12.1647 / 29.11.1647 Eluloolist Reiner Brockmann sündis 28. aprillil 1609 Saksamaal Mecklenburgi hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile. Juba gümnaasiumipäevil surid Brockmanni vanemad: ema 1625. ja isa 1626. aastal. Viimase mälestuseks kirjutas ta oma esimese kreekakeelse juhuluuletuse, mida senini pole leitud. 1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Brockmann oli vanemate kaotuse järel kindla toeta, Saksamaa olud Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas
Rudolf Stainer suri aastal 1925 Sveitsis. Steiner õppis füüsikat, matemaatikat, loodusteadusi ja keemiat Viini Tehnikaülikoolis ning teenis lisaraha samal ajal eraõpetajana Viini ühes jõukas perekonnas. Lisaks kirjutas Rudolf Steiner teaduslikke artikleid geoloogia ja mineraloogia teemadel Pierers Ensyclopeidale, mida peeti sel ajal väärtuslikumaiks ja usaldusvääresimaks entsüklopeediaks saksa keeles. Aastal 1891 kaitses Stainer väitekirja ,,Tunnetusteooria põhiküsimusi" Ph.D Rostocki ülikoolis. Väitekiri käsitles epistemoloogia põsiküsimusi, eelkõige seoses Fichte filosoofiatunnetusega. Aastal 1890 kutsuti Stainer tööle Goethe ja Schilleri arhiivi Weimarisse, kus tema ülesandeks oli redigeerida Johann Wolfgang Goethe loodusteadlikke töid väljaandele Sophie. Ta töötas seal seitse aastat, peale mida kolis Rudolf Stainer Berliini. Ajal, mil ta töötas Weimaris, osales ta Schopenhaueri kogutud teoste 12 köite ja Jean Pauli
1929. a leiti Lundi ülikooli raamatukogust kaks aabitsat: üks põhjaeesti keeles (1694) ja teine lõunaeesti keeles (1698). Need ongi arvatud Forseliuse aabitsa kordustrükkideks. Aabits esitas tollal katekismuse teksti ja oli usulise sisuga. Forselius hukkus novembris 1688 tormisel Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust demonstreerivalt visiidilt Rootsi kuninga juurde. BROCKMANN 1609-1647 Kreeka keele professor 1634 tuli meie kooli. Ta oli siis 25-aastane. Õppinud oli Rostocki ülikoolis teoloogiat ja enne seda saanud kreeka keele koolituse Wismaris. Mitmeti võimekas töötas professor töötas 1634-1639 Tallinna gümnaasiumis. 169 1639-1643 töötas Kadrinas pastorina ja siis kuni surmani Virumaa pastorina. Alati tegeles põhitöö kõrvalt eesti keelega. Brockmann liitus Tallinnas kultuurihuviliste ringkonnaga, kuhu tuli ka teisi gümnaasiumi õppejõude. 1635 aastal kohtus ta Holstein-Gottorpi hertsogi saatkonna koosseisus Tallinna
looduskaitseala. Ekskursioonid. Environmental Ettekanded ja diskussioonid Youth Saksamaa, Schwerin looduse teemal ja lahenduste Summercamp otsimine. Väljasõidud Rostocki ja Berliini. Samuti on programmis vabaaja tegevused. LISA 3 Küsitlusleht Tere! Mina olen Oliver Saare 8c klassist. Palun Sinu abi uurimistöö ,, Koolinoorte suvi" läbiviimiseks. Uurimistööga soovin teada saada, mida noored suvel teevad. Küsitlus on anonüümne. poiss/tüdruk vanus: Palun vastake järgmistele küsimustele.
Flemingist Tallinna jäänud raamatud - 26 teost kümnes köites annetas Oleviste raamatukogule tema mõrsja õde Elisabeth Niehusen, Niguliste pastori Nicolai von Hövelni lesk, 1660. aasta novembris. Nendest on tänapäeval Eesti Akadeemilise Raamatukogu baltikaosakonnas kaheksa köidet. Reiner Brockmann(1609-1647): Brockmann sündis Saksamaal Mecklenburgi hertsogiriigis Schwaani linnakeses kirikuõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa kõrval kodus, seejärel õppis Rostocki linnakoolis, Wismari ja Hamburgi gümnaasiumeis ning alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile.1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Saksamaa olud olid Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas ootas ees Rostocki linnakoolist tuttav H. Vulpius, saabuski R. Brockmann 1634. aasta kevadel Tallinnasse. Juunis 1634 asus ta pidulikult uuele ametikohale
B. G. Forselius sündis umbes 1660. a. Harju-Madisel. Kodus räägiti peamiselt küll rootsi keelesm kuid natuke kõneldi ka saksa ja eesti keeles. Bengt Gottfried õppis juba lapseeas rääkima eesti keeles. Tema sidemeid talurahvaga aitas kujundada Tema isa huvi maarahva eluolu, kommete ja kultuuri vastu. Forseliuse pere kindel suurus pole teada. Vanem vend Andreas sündis 1637. a., õppis esmalt Tallinna gümnaasiumis, seejärel Greifswaldija Rostocki ülikoolis, immatrikuleeriti Academia Gustavianasse 29. juulil 1652, elas ja töötas pastorina Põltsamaal kuni surmani (1661-1678). Kaks õde abiellusid akadeemilise hariduse saanud meestega. Sophia 1666. a. Laiuse pastori Reiner Broocmanniga. Teine õde aga rootslasest kirikuõpetaja Gabriel Herliniga, kes peale Johann Forseliuse surma võttis üle tema ameti Harju-Madisel ja Ristil. Oma esimese hariduse sai B. G. arvatavasti oma koduõpetajalt, kes õpetas lugemist Komensky meetodil
kohalikke elanikke. Õpiti seitset vabakunsti: grammatika (ladina keel), dialektika (vaidlus), retoorika (kõne), aritmeetika, geomeetria, muusika, astronoomia. 16. sajandil tekkisid ka linnakoolid. Need rajas raad. Selle tingis kaupmeeste vajadus harida tulevast põlvkonda. Ülikoolis käidi Saksamaal, sest see oli suhteliselt lähedal. Talurahva isikud enamasti ülikooli ei jõudnud. 16.sajandi alguses tegutses Saare-Lääne piiskopkonnas toomhärra Johann Pulk. Ta oli 1509 Rostocki ülikooli sisse kantud. 16. sajandi alguses üritati luua sellist kooli, mis valmistaks ette preestreid kohaliku rahva seast. Seda arutati mitu korda Maapäeval. Vasallid olid vastu ja piiskopid olid poolt. Vaidluse tulemusena jõuti selleni, et kool rajati Vana-Pärnusse. Leiti Hollandist koolijuhataja. Algas reformatsioon ja kooli ei tehtud. Tuli sõdade periood. Seoses reformatsiooniga katoliku kiriku hariduse andmine peatus. Eesti keelse kirjasõna teke ja areng hakkab seoses luteri usuga
Melchior Hoffmann populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt pärit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma. 1517 reformatsiooni algus. 1523 Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. 14.sept. 1524 pildirüüste. 1525 Liivi ordu jätkas tegevust iseseisvana. 16. Katoliku hariduselu ja kultuur 13.-16.s. Johann Pulck eestlane, kes õppis Rostocki ülikoolis, kuulus Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse ka. Henricus Carvel eestlasest kloostriülem 15.sajandil. Simon Wanradt Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja, eestlane, kes tõlkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega.
isegi mitte odavam. Tallinnast saab otse lennata Estonian Airiga Müncheni, Hamburgi ja Frankfurti. Ka bussiga on võimalik Saksamaale reisida. Erinevatest Eesti linnadest saab sõita paljudesse tuntud Saksamaa linnadesse. Näiteks firma Eurolines pakub võimalust reisida Augsburgi, Berliini, Bremenisse, Bremerhavenisse, Colognesse, Darmstadi, Dortmundi, Düsseldorfi, Essenisse, Frankfurti, Hamburgi, Hannoveri, Leipzigi, Mannheimi, Münchenisse, Rostocki, Stuttgarti, Ulmi, Nürnbergi, Kölni jne. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Saksamaa majanduses on suur osatähtsus väljaveol. Väljaveo kogumahult on Saksamaa USA järel maailmas 2. kohal. Eksport moodustab SKT-st 35% ja import 28% (2005). Välja viiakse masinaid ja seadmeid , keemiatooteid, toidukaupa ja kergetööstuse toodangut. Ka sisseveos valdavad samad kaubarühmad, peale nende energiakandjad ja tööstustoore. EKSPORT IMPORT
Briesmanniga Riia linna kirikukorralduse, mis 1533. aastal võeti üle ka Tallinna ja Tartu rae poolt. Knopken tegutses aktiivselt ka evangeelse koolikorralduse sisseseadmise juures, mida võib ka pidada Melanchthoni mõjuks, kelle juhtidee oli, et kiriku reformimine ja koolisüsteemi uuendamine käivad kokku, "religioon ja haridus kuuluvad kokku, toetavad ja kannavad üksteist" (Petti 1998: 108). Andreas Knopken suri Riias 1539. aastal. 1522. aasta septembris saabus Hamburgist Riiga noor Rostocki ülikooli magister Sylvester Tegetmeyer. Kui Knopken oli oma vaadetelt põhiliselt humanistlik jumalasõna tõlgendaja-kuulutaja-õpetaja, siis Tegetmeyer oli sarnaselt oma eeskujule ja õpetajale Andreas Karlstadtile (kes oli Wittenbergis teoloogia dotsent) radikaalne tegutseja, kes tõi Riiga usufanatismi, nagu kirjutas Arbusow (Arbusow 1921: 236). Tegetmeyeri kujunemises näeb nüüdisaja Saksa ajaloolane Joachim Kuhles mitte niipalju Lutheri, kuivõrd just Karlstadti mõjusid
allühikuks oli külimit. Üks külimit võrdus 6 riia vakaga ning 1 riia vakk omakorda - 54 toobiga. Vedeliku õõnesmõõtude põhiühikuks sai toop, mis jagunes nelja kortlisse. Kesk- ja hilisema aja mõõtühikuid ei kasutatud omaette suurustena, vaid teatavate kaubahulkade või ühikutena. Mõõduühikud Eesti- ja Liivimaa linnades olid erinevad. Hansalinnade otsuse kohaselt omandas mõõt - tünn (heeringatünn) kindla suuruse ja vastas mahult Rostocki tünnile. Sel ajal esines samanimeline mõõduühik - sälitis - nii kaalu- kui õõnesmõõduna. Läänemeremaades oli sälitise algseks kaaluarvestuseks 12 laevanaela. Õõnesmõõduna kasutati vilja ja soolasälitist. Vilja sälitis = 48 riia vakka ja soola sälitis = 12-18 tünni. Samal ajal tekkis hansalinnades ka kaalusund, s. t. toimus sisse- ja väljaveetavate kaupade sundkaalumine. Kaalumiseks kasutati kaussidega võrdõlgseid kangkaale ja erilisi kiirkaale (punder).
tähelepanu, kuna selles esines aadlile suunatud terav manitsus: ülikool pole mõeldud ainult aadli ja linnakodanike, vaid ka talurahva jaoks. See väide oli esitatud selgesti demonstratiivselt, millega taheti rõhutada keskvõimu suhtumist, sest kantsler teadis väga hästi, et eestlaste ja lätlaste lastel polnud senini olnud võimalik hankida ülikooli pääsemiseks vajalikke eelteadmisi ja keeleoskust. Heinrich Stahl Sündinud Tallinnas, õppis Rostocki ülikoolis. Aastal 1638 sai Lääne- ja Ida-Harjumaa praostiks, Tallinna Toomkiriku ülempastoriks ja Narva Alutaguse ning Ingerimaa superintendendiks. 1632.a hakkas välja andma paralleelselt eesti ja saksa keeles kirjutatud kirikuõpetajatele mõeldud käsiraamatut ,,Hand- und Hausbuch." 1638 aastani ilmus neli köidet, mis sisaldasid Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, piiblilugusid, palveid, aga ka tarvilikke eeskirju kuradi väljaajamiseks. 1637.a ilmus
-) Linnakoolid seal õpiti rohkem kaubandusega seonduvat. * Koolides õpiti seitset vabat kunsti: -) Retoorika -) Aritmeetika -) Dialektika -) Grammatika -) Muusika -) Astronoomia -) Geomeetria * Piiblist loeti ette vaid lühikesi väljavõtteid, et inimesed liiga targaks ei saaks või hakkaks piiblit teistmoodi tõlgendama. * Ülikooli haridust polnud võimalik Eesti aladel saada, vaid õpiti Saksamaal, Itaalias, Suurbritannias jms. -) On teada, et 1509, Rostocki ülikooli nimekirjas oli ka selline Eesti soost mees nagu Johann Pulck. * 16. sajandi algusel tehti katse rajada kool, mis valmistaks ette preestreid kohalike seast. -) See jäi vaid jutu tasandile, sest peale tuli reformatsioon. * Siis kui jõudis Eestisse ka haridus, jõudsid siia ka raamatud, mis olid siiski ladina keeles ja mõeldud olid nad vaid vaimulikele. Pärast reformatsiooni tekkisid ka esimesed eesti keelsed raamatud, sest oli uskumus, et inimene peab saama ise oma keeles lugeda.
1350), millest sai eeskuju arvukatele sakraalehitistele nii Põhja Saksamaal kui ka 59 Skandinaavia maades ning Baltikumis. Kolmelööviline basiilika on lahendatud klassikalises gooti süsteemis tugikaared, kooriümbriskäik, kabelipärg. Eksterjööri peamise dekoratiivse efekti moodustab telliskivist laotud mustri ja sileda seinapinna vastandamine. Samu põhimõtteid on rakendatud ka Rostocki Maarja kiriku dekoratsioonis, Bad Doberrani kloostrikirikus jne. Nimetatud telliskivikirikud kuuluvad koos paljude teistega nn. hansa gruppi. Hilisgootika perioodil ehitati palju nii hansalinnades kui ka Svaabimaal, kus kujunes välja Saksamaale iseloomulik sakraalehituse tüüp: kolme- või kahelööviline, väga vähe eenduva või hoopis puuduva transeptiga, ühe fassaaditorni ja kabelipärjaga kodakirik. Hilisgooti ehitustes kasutatakse palju tähtvõlve (Annabergi Anna kirik, 1499-1525)
vastuvõetava tasemeni, 2) säilitada looduslikud alad ja bioloogiline mitmekesisus, sh kalanduses, 3) vähendada ohtlike ainete kasutust ja mõju, 4) saada puhta meretranspordi näidispiirkonnaks, 5) leevendada kliimamuutuse mõju ja kohanduda sellega. Läänemeri on kuulutatud eriti tundlikuks merealaks: kehtestatud on laevatamise eeskirjad, kindlad laevateed, alad, kus on keelatud igasugune laevaliiklus jms. ((Foto: Rostocki sadamaga külgnev tööstusala. Rostock on vana hansa-ja sadamalinn Põhja- Saksamaal.)) Mõisted eutrofeerumine Küsimused 1. Nimeta maad, millel on kaldajoon Läänemerega. 2. Kuidas võib toimuda Läänemere reostumine mürkainete ja naftaga? Too näiteid. Millised on reostuse tagajärjed? 3. Millised on peamised Läänemerega seonduvad keskkonnaprobleemid? 4. Millised abinõusid tuleb rakendada Läänemere seisukorra parandamiseks? 5. Kuidas on sinu kodukoht seotud rannikuga
annaabi.ee 
