nad tol ööl nögid jääb ainult nende kolme vahele.Marcellus ja Horatio vandusid seda. Möödusid mõned nädalad. Polonius saadab Reynaldo Pariisi oma poega Laertest mustama väljamõeldud lugudega.Kuid mittenii mustavaid valesid,et see Laertese mainet kahjustaks.Ophelia nägi Hamletit ja too jättis mulje nagu oleks Hamlet armuhulluses. Poloniusele see ei meeldinud ja nad läksid Opheliaga sellest kuningale rääkima. Kuningas ja Kuninganna kutsuvad Hamleti sõbrad Rosencrantzi ja Guildensterni Taanimaale, et tood selgitaksid välja, mis Hamletit vaevab ja miks ta käitub imelikult. Ka Poloniusel on oma teooria Hamleti hullusest,tema arvates on Hamlet hull tema tütre Ophelia järgi. Näitab Hamleti kirju Opheliale ja palub kuningalt ja kuningannalt luba seda neile tõestamaks. Kuninganna arvab, et Hamleti käitumise põhjus on isa surm ja tema kiire abiellumine uue kuningaga.Hamlet aga ampsab läbi, et sõbrad ei tulnud niisama teda vaatama, vaid kuningas
9. Sest ta teadis , et kuningas pani mürgipärli peekri sisse. 10. a) Hamlet ei saanud kedagi usaldada. · Jah, sest ta ei teadnud kes olid tema isa surmaga seotud. b)Hamlet oli oma hukus ise süüdi. · Ta oli liiga aus ja usaldav. c)Hamleti ema suri kurvastusest. · Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. d)Claudius kutsub Rosencrantzi ja Guildensterni Hamletit lõbustama. · Claudiuse ja Rosencrantzi ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. e)Hamlet pidas end põhjendatult passiivseks. Jah f)Vägivalla vastu astumine toob enesega kaasa ebaõiglust ja vägivalda. · Inimesene, kes ei suuda ümbritsevat vägivalda ja ülekohut enam vaimus taluda
Hamlet otsustab mängida hullu. Polonius saadab teele Reynaldo, oma teenri, et oma poja kohta Prantsusmaalt teateid saada. Ta soovitab talle igasugu ebaausaid võtteid, kuidas kõike välja uurida. Ophelia ja räägib oma isa Poloniusele, et Hamlet tuli tema tuppa ja käitus nagu hull. Polonius arvab, et ta on hull armastusest. Kuninganna arvab, et Hamletilt võttis mõistuse isa surm ja ema kiired pulmad. Ta kutsus kaks rüütlit Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti koolikaaslased, lossi, et need Hamleti meelt lahutaksid ja välja selgitaksid, mis teda vaevab. Polonius näitab kuningannale ja kuningale Hamleti kirju Opheliale. Polonius arvab, endiselt et Hamlet on armastusest hull. Nad plaanivad Hamletil ja Ophelial kohtuda ja ise luurata kardina taga. Linna tulid rändnäitlejad ning Hamlet räägib nendega, paludes neid etendada tükki tema isa mõrvast ja ema abiellumisest.
Varsti algab Ophelia matused. Kuna on kahtlusi, kas Ophelia suri juhuslikult või on enesetapu langenud, pole tema matustel palju tavapäraseid religioosseid rituatsioone. Laertes tõmbab jõhkralt oma leina, nõudes Hamletil ennast esile tuua ja avaldada oma võrdset leinat tema endise armastatud kaotuse pärast. Pärast lühikest käävi, Hamlet ja Laertes osa. Hiljem selgitab Hamlet Horatio'le, et ta avastas Klaudiuse plaani, et teda Inglismaal tappa, ja rajas uue kirja Rosencrantzi ja Guildensterni surmade korraldamiseks. Kuigi nad vesteldavad, näeb Osrick, naeruväärne suveräänne, lähenedes ja pakub duelli Laerte ja Hamleti vahel. Hamlet võtab lõpuks selle väljakutse. Duo algab Osriga kohtunikuks. Hamlet võidab kaks esimest möödumist, kutsudes Claudiusit kasutama mürgitatud jooki. Hamlet keeldub juua. Tema asemel nutab Gertrude mürgitatud karikast oma pojaga tomatit. Kui kolmas käik läheb ka Hamletile, Laertes vargustab rünnaku printsi ja haavab teda
väga ei hoolinud inimestest oma ümber. Kuna kuningas on rahva esindaja ja eeskuju, ei tohiks ta olla ka kurb. Hamlet aga näitas välja pettumust ja masendust läbi terve näidendi. Peale kõige, paistab teosest, et Hamleti eesmärgiks polnud oma rahva teenimine, vaid iskilik kättemaks oma isa mõrvari üle. Tema eneskontrolli probleeme iseloomustab hästi ta monoloog, mis algab sõnadega ,,Olla või mitte olla" ning ta hoolimatus väljendub kaaskondlaste Poloniuse, Rosencrantzi ja Guildensterni tapmises. Hamlet ohverdas inimeste elusid oma isekatel eesmärkidel, seega polnud ta kindlasti oma rahva teener. Ta nimetas Taanimaad vanglaks ning nägi maailma kui ühte ebaausat paika. Järelikult oli ta väga pessimistlik troonipärija, kellel ei olnud erilist visiooni ja kes ei olnud ka eeskujuks taani rahvale. Hamlet oli mees, kelles leidus küll hea valitseja iseloomujooni, kuid kes oli täis ka kahtlust ja ebakindlust
Tappa või andeks. mitte? 4. Claudius palvetab Otsustab tegutseda Solvab Opheliat, mängib hullu emotsioonide ajel ja mitte edasi. kuulata mõistuse häält. Tapab Poloniuse. 5. Kõnelus Gertrudiga Otsustab emale etteheiteid On kindel, et ema on teha. kaasosaline. 6. Rosencrantzi ja Saab aru, et kaaslased on Laseb nad tappa. Guildensterniga reeturid kohtumine
Hamleti iseloomustus Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prin...
kiindumusele. Hamlet kui moraalitragöödia Kas Hamlet käitus õiglaselt/ moraalselt õigesti? 1. Kas tappa Claudius või mitte? Ta ei tapnud algul teda, kui tal võimalus oli ning käitus õigesti, sest mõrv ei ole lahendus ja palju parem karistus on elamine selle mõttega, et oled tapnud oma venna, kui tal muidugi südametunnistus oli. Lõpuks muidugi ta ikkagi tappis ta. 2. Kas varastada Rosencrantzi ja Guildensterni kajutist paki, kus olid kuninga kirjad? ,,Mu hinges nagu mingi võitlus käis, mis viis mul une; oli halvem olla kui mässajal raudahelates. Ruttu (ja olgu kiidetud see rutt!) peab möönma, et vahel abistab meid sõgedus, kui luhtub läbimõeldud kava märgiks, et mingi jumalus me plaane voolib, kuitahes rohmakalt me neid ka raiuks ..."
rahulolu enda tõe maksma panemisest, mitte õiglane käitumine oma lähedaste suhtes. Hamleti jaoks on väga oluline ka truudus ning ta usaldab oma sõpru täielikult, saades teada oma kahe sõbra Rosencrantz ja Guildenstern reeturlikkusest, haavub ja pettub Hamlet tõsiselt ja otsustab anda neile väärilise tasu, mis osutub siiski rohkem kättemaksuks, sest Hamlet ei seisa kordagi silmitsi Rosencrantzi ja Guildensterniga, et nõuda nende tegudele selgitust. c. Sõpruse hind näidendis on väga kõrge. Horatio on Hamletile alati igas olukorras väga ustav ning järgib tema nõudeid. Ta allutab oma soovid täielikult Hamleti omadele, et säilitada nendevahelist sõprust. Hamlet hindab Horatio truudust, aga ei mõtle Horatio heaolule, vaid kasutab teda oma eesmärkide saavutamiseks. Horatio ei hakka kordagi
ini mses pahede ga ja lähikondlastega et peab mnägi managu teaks ta seda ini mest juba am mu., siis lähebgi teel e . Pele seda tule Poloniuse juurde ophelia kes on hir mul , kuna team jures oli käinud väga ku m malisel oleksu Hamelt riided katki nägu valge peas ja liikus ilma sil mi kasutamata toas ringi. II stseen Kuningas Kutsub külla hamleti head sõbrad Rosencrantzi ja Guildensterni, kelle tulekust on hamlet väga rõõ mus kuid sa mas ka kahtlustav kuna mix ol ivaja tulla s õpradel niisama heast peast talle külla ja tal on õigus et tagelikkuses oli neid kutsutud kuninga ja kuninganna poolt. Hamlet kurdab kui juba vangi elu tal taanimaal on. Tuleb vatel mand, kes on saadik Norrast, kes toob sõnu mi et norra on nõus toetama taanit poola vastu v õtle misel. Siis tulevad külla
märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast
Ta ei pruugi olla hull, kuid on arvatavasti hullumeelsuse äärel, paljudel pingelistel hetketel näidendis - näiteks tema isa surma lavastus (III. Iv), tema tüli Opheliaga (III, i) ja tema pikaajaline tüli emaga (III. Iv). Soovitatavad kirjanditeemad 1. Mõtle Hamleti suhtele Opheliaga. Kas Hamlet armastab teda? Kas Hamlet lakkab Opheliat armastamast? Kas Hamlet üldse kunagi Opheliat armastas? Milliseid seiku leiad näidendist oma arvamuse toestamiseks? 2. Hinda Rosencrantzi ja Guildensterni rolli näidendis. Miks võis Shakespeare sellised tegelased luua? Kas nad on näidendis ainult nalja pakkumiseks või on neil siiski tõsisem eesmärk? Miks uudised nende surmast saabuvad alles pärast kuninglikku perekonna surma, viiendas vaaatuses, nagu need uudised ei oleks olnud piisavalt pettumust valmistavad? Kas Hamletile on meelepärane kohelda neid nii nagu ta seda teeb? Miks/ miks mitte? 3
kättemaksuga . Tema arvates oleks see ainult rõõm kuningale , kui ta kiirelt siin teise ilma pääseb ning tahtis , et kuningas sureks piinarikkasse surma ja sellega tasuks oma patud. Hamlet teeskles oma hullumeelsust Kuninga ja Kuninganna ees , mis viimaseid väga endast välja ajas ning nad üritasid selgitada välja mis on Hamleti hullumeelsuse tegelik põhjus. Selleks, et teada saada mis tegelikult toimub , kutsusid nad appi Hamleti endised ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencrantzi ning palusid neil välja uurida mis tegelikult toimub. Hamlet sai aru , et tema ülikooliajast sõbrad on Kuninga poolel ning ei võtnud vanu sõpru enam omaks vaid teeskles hullumeelsust ka neile. Oma kuulsas monoloogis juurdleb Hamlet selle üle mille üle paljud meist tegelikult vähemalt kord elus arutlevad, ehk et elu on teinekord väga piinarikas ning inimesed teevad üksteisele pidevalt haiget küsides enda käest, et kas on surres elu teispoolsuses parem ning see elu mida
hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel
leina märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast
HAMLET · ,,Olla või mitte olla selles on küsimus." - Selle küsimuse üle on kasutatud küll ja rohkemgi veel. Mind ausalt öeldes vaevab ennastki see küsimus, kas olla või mitte olla? Mitte, et ma oleksin suitsiidsete mõtetega ei, ma lihtsalt mõtlen, et... mis on inimeste missioon siin maailmas? Oleme me ju ometigi nii pisike osa tervest mõistatuslikust universumist. · ,,Ei mitte nõnda. Ma ei taha teid oma teiste teenritega ühe pulga peale panna; sest ausalt öeldes on mul hirmus jõle kaaskond..." - See oli mida ta ütles oma koolikaaslastele. Samas ise ta kahtlustas neid reetmises. See sai ka lõpuks kinnitust, aga mis mind köidab selle konkreetse lause juures on see, et inimestele on tegelikult antud vabadus oma sõnu `süüa' või oma arvamusi muuta. Paraku on inimesi, eriti minu tutvusringkonnast, kes seda ei mõista ja arvamuse muutumisi ei austa. Ma ei t...
ANTIIKKIRJANDUS 8saj.eKr-5saj.pKr *ANTIIK tuleb ladinakeelsest sõnast antiquus mis tähendab vana ja muistset *Termini ''antiik'' võtsid kasutusele prantsalased 18 saj. *Antiikkirjandust nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust ajavhemikus 8-5 saj. Kirjandusliigid:eepos,tragöödia,komöödia,ood,satiir,dialoog,hümn jne. ''Ilias'' Homeros eepos Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast .ta naaseb sõtta oma sõbra Partoklose pärast kes langeb hektori käe läbi.Ach.tapab Hektori. ''Kuningas oidipus'' Sophokles Laion neetakse ära ja ta käseb.käseb orjal oma poja Oidipuse tappa kuid too ei suuda seda.Ta saab korintose printsiks ja kuuleb delfilt et tapab oma isa ja abiellub oma emaga.Jõudes Teebaisse,Oidipus päästab linna kurja Sfinksi käest, kes asudes linna läheduses, esitas möödaminejaile mõistatusi, mille mittelahendajad ta sõi ära. Tasuks selle heate...
märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast
Pidev nuhkimine, altkäemaksud --//-- Silmakirjalikkus ja reetlikkus --//-- Hamlet peab asjad korda tegema Taanis Piiratud võimalused Peod ja trall. Helsingör hukatuses. Püüeldakse parema elu poole. Moraalitragöödia · Claudiuse mõrtsukatöö ja võimuiha · Gertrudi võimalused/võimetus tõe ja vale vahel vahet teha · Rosencrantzi ja Quildensterni rumalus ja reetlikkus · Poloniuse salakavalus ja nuhkimine · Ophelia traagiline saatus: armastus ja surm 1. Kirjelda kuut olukorda, kus Hamlet seisis moraalse valiku ees? Millise otsuse ta tegi? Anna oma hinnang ja põhjenda! Kas tappa Claudius? Ühelt poolt on ta selle võlgu enda isale. Kuid kas see toob maailma õigluse? Arvan, et parem oleks olnud, kui Hamlet poleks Claudiust tapnud, sest ega see tema isa tagasi ei too.
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND KULTUURIEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT URMAS KIBUSPUU Referaat Juhendaja: Tiina Saluvere Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 KIBUSPUU NOORPÕLV............................................................................................. 3 LAVAKUNSTIKATEEDRI VII LEND.............................................................................. 4 9 HOOAEGA............................................................................................................ 6 ELU VÄLJASPOOL TEATRIT....................................................................................... 7 SURM.....
Kokkuvõte Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob...
Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest
W. Shakespeare "Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuning...
Kuninganna tahab lahkuda, kuid Hamlet ei lase ja tahab kõik lõpuni selgeks teha. Ilmub Hamleti isa vaim. Hamlet räägib vaimuga, kuid ema ei näe midagi ja paneb Hamleti nägemused hulluse arvele. Hamlet süüdistab ema, et see soovib tema hullust,et mitte tunnistada oma süüd. Hamlet soovitab emal süüd kahetseda ja kuningaga sängi jagamine lõpetada. Samas avaldab Hamlet arvamust, et ema jätkab kuningaga kokkumängu ja kannab talle ette kõik jutuajamise üksikasjad. 11. Missugune oli Rosencrantzi ja Guildensterni saatus? Kolmandas vaatuses Hamlet ja Horatio vestlevad. Hamlet räägib kuidas oli saatnud pilkava kirja Inglismaale, et Rosencranz ja Guildenstern hukata kohe kui nad peaksid Inglismaale jõudma. Viiendas vaatuses peale seda, kui Hamlet, Laertes jt on surnud saabuvad ka Inglismaa saadikud, nad teatavad, et Guildenstern ja Rosencranz on hukatud. 12. Miks hullub Ophelia? Seda põhjendab kuningas 4. stseenis. Mida arvab lugeja? Ophelia hullub, sest ta isa on surnud
Hamleti kokkuvõtte Elo Haljas 10. klass I kursus Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kunin...
Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikku...
vaid hullupööra kaval. Kas sa tead, et ma pean sõitma Inglismaale? KUNINGANNA: Ah, see läks mul meelest: nii on otsustatud. HAMLET: Mu lelle tervita! Oh mõnusust, kui kokku põrkavad kaks kavalust! Lohistab Poloniuse minema. Ilmub KUNINGAS koos ROSENCRANTZI ja GUILDENSTERNIGA. KUNINGAS (tstes KUNINGANNA üles): Kus on su poeg? KUNINGANNA: Te hetkeks lahkuge. ROSENCRANTZ ja GUILDENSTERN lahkuvad. KUNINGAS: Kuis Hamletiga lood on, Gertrud? KUNINGANNA: On sama pöörane kui mäslev torm. Rapiiri haaras meeletusehoos ja huupi surnuks lõi Poloniuse.
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
