nad tol ööl nögid jääb ainult nende kolme vahele.Marcellus ja Horatio vandusid seda. Möödusid mõned nädalad. Polonius saadab Reynaldo Pariisi oma poega Laertest mustama väljamõeldud lugudega.Kuid mittenii mustavaid valesid,et see Laertese mainet kahjustaks.Ophelia nägi Hamletit ja too jättis mulje nagu oleks Hamlet armuhulluses. Poloniusele see ei meeldinud ja nad läksid Opheliaga sellest kuningale rääkima. Kuningas ja Kuninganna kutsuvad Hamleti sõbrad Rosencrantzi ja Guildensterni Taanimaale, et tood selgitaksid välja, mis Hamletit vaevab ja miks ta käitub imelikult. Ka Poloniusel on oma teooria Hamleti hullusest,tema arvates on Hamlet hull tema tütre Ophelia järgi. Näitab Hamleti kirju Opheliale ja palub kuningalt ja kuningannalt luba seda neile tõestamaks. Kuninganna arvab, et Hamleti käitumise põhjus on isa surm ja tema kiire abiellumine uue kuningaga.Hamlet aga ampsab läbi, et sõbrad ei tulnud niisama teda vaatama, vaid kuningas
9. Sest ta teadis , et kuningas pani mürgipärli peekri sisse. 10. a) Hamlet ei saanud kedagi usaldada. · Jah, sest ta ei teadnud kes olid tema isa surmaga seotud. b)Hamlet oli oma hukus ise süüdi. · Ta oli liiga aus ja usaldav. c)Hamleti ema suri kurvastusest. · Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuningas, kartes Hamleti võitu, pakub talle mürki, mida joob aga Gertrudis, kes sureb. d)Claudius kutsub Rosencrantzi ja Guildensterni Hamletit lõbustama. · Claudiuse ja Rosencrantzi ülesandeks jäi järgi uurida mis Hamletit vaevab ning mõtted kõrvale juhtima, Hamletit lõbustama oma kohalolekuga. e)Hamlet pidas end põhjendatult passiivseks. Jah f)Vägivalla vastu astumine toob enesega kaasa ebaõiglust ja vägivalda. · Inimesene, kes ei suuda ümbritsevat vägivalda ja ülekohut enam vaimus taluda
Hamlet otsustab mängida hullu. Polonius saadab teele Reynaldo, oma teenri, et oma poja kohta Prantsusmaalt teateid saada. Ta soovitab talle igasugu ebaausaid võtteid, kuidas kõike välja uurida. Ophelia ja räägib oma isa Poloniusele, et Hamlet tuli tema tuppa ja käitus nagu hull. Polonius arvab, et ta on hull armastusest. Kuninganna arvab, et Hamletilt võttis mõistuse isa surm ja ema kiired pulmad. Ta kutsus kaks rüütlit Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti koolikaaslased, lossi, et need Hamleti meelt lahutaksid ja välja selgitaksid, mis teda vaevab. Polonius näitab kuningannale ja kuningale Hamleti kirju Opheliale. Polonius arvab, endiselt et Hamlet on armastusest hull. Nad plaanivad Hamletil ja Ophelial kohtuda ja ise luurata kardina taga. Linna tulid rändnäitlejad ning Hamlet räägib nendega, paludes neid etendada tükki tema isa mõrvast ja ema abiellumisest.
Varsti algab Ophelia matused. Kuna on kahtlusi, kas Ophelia suri juhuslikult või on enesetapu langenud, pole tema matustel palju tavapäraseid religioosseid rituatsioone. Laertes tõmbab jõhkralt oma leina, nõudes Hamletil ennast esile tuua ja avaldada oma võrdset leinat tema endise armastatud kaotuse pärast. Pärast lühikest käävi, Hamlet ja Laertes osa. Hiljem selgitab Hamlet Horatio'le, et ta avastas Klaudiuse plaani, et teda Inglismaal tappa, ja rajas uue kirja Rosencrantzi ja Guildensterni surmade korraldamiseks. Kuigi nad vesteldavad, näeb Osrick, naeruväärne suveräänne, lähenedes ja pakub duelli Laerte ja Hamleti vahel. Hamlet võtab lõpuks selle väljakutse. Duo algab Osriga kohtunikuks. Hamlet võidab kaks esimest möödumist, kutsudes Claudiusit kasutama mürgitatud jooki. Hamlet keeldub juua. Tema asemel nutab Gertrude mürgitatud karikast oma pojaga tomatit. Kui kolmas käik läheb ka Hamletile, Laertes vargustab rünnaku printsi ja haavab teda
väga ei hoolinud inimestest oma ümber. Kuna kuningas on rahva esindaja ja eeskuju, ei tohiks ta olla ka kurb. Hamlet aga näitas välja pettumust ja masendust läbi terve näidendi. Peale kõige, paistab teosest, et Hamleti eesmärgiks polnud oma rahva teenimine, vaid iskilik kättemaks oma isa mõrvari üle. Tema eneskontrolli probleeme iseloomustab hästi ta monoloog, mis algab sõnadega ,,Olla või mitte olla" ning ta hoolimatus väljendub kaaskondlaste Poloniuse, Rosencrantzi ja Guildensterni tapmises. Hamlet ohverdas inimeste elusid oma isekatel eesmärkidel, seega polnud ta kindlasti oma rahva teener. Ta nimetas Taanimaad vanglaks ning nägi maailma kui ühte ebaausat paika. Järelikult oli ta väga pessimistlik troonipärija, kellel ei olnud erilist visiooni ja kes ei olnud ka eeskujuks taani rahvale. Hamlet oli mees, kelles leidus küll hea valitseja iseloomujooni, kuid kes oli täis ka kahtlust ja ebakindlust
Tappa või andeks. mitte? 4. Claudius palvetab Otsustab tegutseda Solvab Opheliat, mängib hullu emotsioonide ajel ja mitte edasi. kuulata mõistuse häält. Tapab Poloniuse. 5. Kõnelus Gertrudiga Otsustab emale etteheiteid On kindel, et ema on teha. kaasosaline. 6. Rosencrantzi ja Saab aru, et kaaslased on Laseb nad tappa. Guildensterniga reeturid kohtumine
kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot usaldas, võib järeldada sellest, et prints rääkis ainult temale, mida vaimult kuulnud oli. Kui Hamlet piraatide tõttu Taanimaale naases, siis oli Horatio esimene, kellega ta kokku sai. Rosencrantzi ja Guildensterniga oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes sugugi mitte kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest.
Peale oma abikaasa surma, ei läinud Claudiusel kuninganna võlumisega just kuigi kaua. Võib-olla oli ta Claudiusega koos ka sellepärast, et jätkata kuningannana. Teosest võib järeldada, et oma poega ta siiski armastas. Ta muretses tema pärast väga, kui printsi hullumeelseks peeti. Horatio Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune, ta oli ka väga haritud. Horatio oli usaldusväärne. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Rosencrantzi ja Guildensterniga nendega oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest.
rahulolu enda tõe maksma panemisest, mitte õiglane käitumine oma lähedaste suhtes. Hamleti jaoks on väga oluline ka truudus ning ta usaldab oma sõpru täielikult, saades teada oma kahe sõbra Rosencrantz ja Guildenstern reeturlikkusest, haavub ja pettub Hamlet tõsiselt ja otsustab anda neile väärilise tasu, mis osutub siiski rohkem kättemaksuks, sest Hamlet ei seisa kordagi silmitsi Rosencrantzi ja Guildensterniga, et nõuda nende tegudele selgitust. c. Sõpruse hind näidendis on väga kõrge. Horatio on Hamletile alati igas olukorras väga ustav ning järgib tema nõudeid. Ta allutab oma soovid täielikult Hamleti omadele, et säilitada nendevahelist sõprust. Hamlet hindab Horatio truudust, aga ei mõtle Horatio heaolule, vaid kasutab teda oma eesmärkide saavutamiseks. Horatio ei hakka kordagi
ini mses pahede ga ja lähikondlastega et peab mnägi managu teaks ta seda ini mest juba am mu., siis lähebgi teel e . Pele seda tule Poloniuse juurde ophelia kes on hir mul , kuna team jures oli käinud väga ku m malisel oleksu Hamelt riided katki nägu valge peas ja liikus ilma sil mi kasutamata toas ringi. II stseen Kuningas Kutsub külla hamleti head sõbrad Rosencrantzi ja Guildensterni, kelle tulekust on hamlet väga rõõ mus kuid sa mas ka kahtlustav kuna mix ol ivaja tulla s õpradel niisama heast peast talle külla ja tal on õigus et tagelikkuses oli neid kutsutud kuninga ja kuninganna poolt. Hamlet kurdab kui juba vangi elu tal taanimaal on. Tuleb vatel mand, kes on saadik Norrast, kes toob sõnu mi et norra on nõus toetama taanit poola vastu v õtle misel. Siis tulevad külla
märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast
Ta ei pruugi olla hull, kuid on arvatavasti hullumeelsuse äärel, paljudel pingelistel hetketel näidendis - näiteks tema isa surma lavastus (III. Iv), tema tüli Opheliaga (III, i) ja tema pikaajaline tüli emaga (III. Iv). Soovitatavad kirjanditeemad 1. Mõtle Hamleti suhtele Opheliaga. Kas Hamlet armastab teda? Kas Hamlet lakkab Opheliat armastamast? Kas Hamlet üldse kunagi Opheliat armastas? Milliseid seiku leiad näidendist oma arvamuse toestamiseks? 2. Hinda Rosencrantzi ja Guildensterni rolli näidendis. Miks võis Shakespeare sellised tegelased luua? Kas nad on näidendis ainult nalja pakkumiseks või on neil siiski tõsisem eesmärk? Miks uudised nende surmast saabuvad alles pärast kuninglikku perekonna surma, viiendas vaaatuses, nagu need uudised ei oleks olnud piisavalt pettumust valmistavad? Kas Hamletile on meelepärane kohelda neid nii nagu ta seda teeb? Miks/ miks mitte? 3
kättemaksuga . Tema arvates oleks see ainult rõõm kuningale , kui ta kiirelt siin teise ilma pääseb ning tahtis , et kuningas sureks piinarikkasse surma ja sellega tasuks oma patud. Hamlet teeskles oma hullumeelsust Kuninga ja Kuninganna ees , mis viimaseid väga endast välja ajas ning nad üritasid selgitada välja mis on Hamleti hullumeelsuse tegelik põhjus. Selleks, et teada saada mis tegelikult toimub , kutsusid nad appi Hamleti endised ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencrantzi ning palusid neil välja uurida mis tegelikult toimub. Hamlet sai aru , et tema ülikooliajast sõbrad on Kuninga poolel ning ei võtnud vanu sõpru enam omaks vaid teeskles hullumeelsust ka neile. Oma kuulsas monoloogis juurdleb Hamlet selle üle mille üle paljud meist tegelikult vähemalt kord elus arutlevad, ehk et elu on teinekord väga piinarikas ning inimesed teevad üksteisele pidevalt haiget küsides enda käest, et kas on surres elu teispoolsuses parem ning see elu mida
hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel
leina märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast
Peale oma abikaasa surma, ei läinud Claudiusel kuninganna võlumisega just kuigi kaua. Võib-olla oli ta Claudiusega koos ka sellepärast, et jätkata kuningannana. Teosest võib järeldada, et oma poega ta siiski armastas. Ta muretses tema pärast väga, kui printsi hullumeelseks peeti. Horatio Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune, ta oli ka väga haritud. Horatio oli usaldusväärne. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Rosencrantzi ja Guildensterniga nendega oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest.
seast musta leina märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. KLASSITSISM 17saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi
märgiks. Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast
Pidev nuhkimine, altkäemaksud --//-- Silmakirjalikkus ja reetlikkus --//-- Hamlet peab asjad korda tegema Taanis Piiratud võimalused Peod ja trall. Helsingör hukatuses. Püüeldakse parema elu poole. Moraalitragöödia · Claudiuse mõrtsukatöö ja võimuiha · Gertrudi võimalused/võimetus tõe ja vale vahel vahet teha · Rosencrantzi ja Quildensterni rumalus ja reetlikkus · Poloniuse salakavalus ja nuhkimine · Ophelia traagiline saatus: armastus ja surm 1. Kirjelda kuut olukorda, kus Hamlet seisis moraalse valiku ees? Millise otsuse ta tegi? Anna oma hinnang ja põhjenda! Kas tappa Claudius? Ühelt poolt on ta selle võlgu enda isale. Kuid kas see toob maailma õigluse? Arvan, et parem oleks olnud, kui Hamlet poleks Claudiust tapnud, sest ega see tema isa tagasi ei too.
osanud talle küll kooli algul edukat tulevikku ennustada. Kooli ajal oli ta jutukas ja hakkaja, kuid ka mõtlik ning suure sisemise intelligentsiga. Tähelepanuväärseks sai suur sarnasus kursusekaaslase Anne Paluveriga, mida ka mitmetes näidendites ära kasutati. 1. kursusel 1. semestri erialaarvestusel lavastati Lavakunstikateedris lõike Shakespeare’i „Hamletist,“ kus Priit Pedaja lavastuslõigus „Rosencrantzi ja Guildensterni kohtumine Hamletiga“ sai Kibuspuu Hamleti rolli ära proovida ja püüdis õppejõudude pilku. 2. semestri erialaeksamil lavastas Merle Karusoo Eduard Vilde „Tabamata ime“ 1. vaatuse, milles Kibuspuu oli Leo Saalep, Peeter Volkonski „Pisuhänna“ lavastuses mängis Kibuspuu Tiit Piibelehte. Nii oli juba varajane kontakt Vilde loominguga, millega ta kiitust kogus. 2. kursuse sai Kibuspuu erialaarvestustes mängida Oscar Wilde’i „Dorian Gray portrees“, Priit
Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot usaldas, võib järeldada sellest, et prints rääkis ainult temale, mida vaimult kuulnud oli. Kui Hamlet piraatide tõttu Taanimaale naases, siis oli Horatio esimene, kellega ta kokku sai. Rosencrantzi ja Guildensterniga oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes sugugi mitte kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest. Polonius
Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast. Horatio oli haritud, sest
sellepärast kutsusid Bernardo ja Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot usaldas, võib järeldada sellest, et prints rääkis ainult temale, mida vaimult kuulnud oli. Kui Hamlet piraatide tõttu Taanimaale naases, siis oli Horatio esimene, kellega ta kokku sai. Rosencrantzi ja Guildensterniga oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes sugugi mitte kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest. Kõhkleja või teoinimene
Ilmub Hamleti isa vaim. Hamlet räägib vaimuga, kuid ema ei näe midagi ja paneb Hamleti nägemused hulluse arvele. Hamlet süüdistab ema, et see soovib tema hullust,et mitte tunnistada oma süüd. Hamlet soovitab emal süüd kahetseda ja kuningaga sängi jagamine lõpetada. Samas avaldab Hamlet arvamust, et ema jätkab kuningaga kokkumängu ja kannab talle ette kõik jutuajamise üksikasjad. 11. Missugune oli Rosencrantzi ja Guildensterni saatus? Kolmandas vaatuses Hamlet ja Horatio vestlevad. Hamlet räägib kuidas oli saatnud pilkava kirja Inglismaale, et Rosencranz ja Guildenstern hukata kohe kui nad peaksid Inglismaale jõudma. Viiendas vaatuses peale seda, kui Hamlet, Laertes jt on surnud saabuvad ka Inglismaa saadikud, nad teatavad, et Guildenstern ja Rosencranz on hukatud. 12. Miks hullub Ophelia? Seda põhjendab kuningas 4. stseenis. Mida arvab lugeja? Ophelia hullub, sest ta isa on surnud
Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot usaldas, võib järeldada sellest, et prints rääkis ainult temale, mida vaimult kuulnud oli. Kui Hamlet piraatide tõttu Taanimaale naases, siis oli Horatio esimene, kellega ta kokku sai. Rosencrantzi ja Guildensterniga oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes sugugi mitte kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest. Kõhkleja või teoinimene
Ta oli julge, sest ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Hamlet oli sõnapidaja mees, ta vandus vaimule, et ta maksab kätte ja seda ta ka tegi. Hamlet oli kaval, sest ta palus näitlejatel just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Hamleti vastandlik tegelane oli kuningas Claudius. Hamletile ei meeldinud kuningas, sest ta tappis Hamleti isa. Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune. Horatio tuli Helsingori lossi, et osaleda eelmise kuninga Hamleti matustel. Ta pidas eelmist kuningat vapraks lahinguväljal juhtunu pärast
Marcellus ta vana Hamleti vaimuga kohtuma. Sellel ajal usuti, et vaimudega saavad kartmatult suhelda vaid haritlased, kes ladina keelt oskasid. Just Horatio oli see, kes Hamletile tema isa rahutust ringi uitavast hingest rääkis. Seda, et Hamlet Horatiot usaldas, võib järeldada sellest, et prints rääkis ainult temale, mida vaimult kuulnud oli. Kui Hamlet piraatide tõttu Taanimaale naases, siis oli Horatio esimene, kellega ta kokku sai. Rosencrantzi ja Guildensterniga oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes sugugi mitte kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest. Kõhkleja või teoinimene
vaid hullupööra kaval. Kas sa tead, et ma pean sõitma Inglismaale? KUNINGANNA: Ah, see läks mul meelest: nii on otsustatud. HAMLET: Mu lelle tervita! Oh mõnusust, kui kokku põrkavad kaks kavalust! Lohistab Poloniuse minema. Ilmub KUNINGAS koos ROSENCRANTZI ja GUILDENSTERNIGA. KUNINGAS (tstes KUNINGANNA üles): Kus on su poeg? KUNINGANNA: Te hetkeks lahkuge. ROSENCRANTZ ja GUILDENSTERN lahkuvad. KUNINGAS: Kuis Hamletiga lood on, Gertrud? KUNINGANNA: On sama pöörane kui mäslev torm. Rapiiri haaras meeletusehoos ja huupi surnuks lõi Poloniuse.
Peale oma abikaasa surma, ei läinud Claudiusel kuninganna võlumisega just kuigi kaua. Võib-olla oli ta Claudiusega koos ka sellepärast, et jätkata kuningannana. Teosest võib järeldada, et oma poega ta siiski armastas. Ta muretses tema pärast väga, kui printsi hullumeelseks peeti. Horatio Horatio oli Hamleti parim sõber ja ainus usaldusalune, ta oli ka väga haritud. Horatio oli usaldusväärne. Horatio jäi Hamletile truuks kuni viimase surmani. Rosencrantzi ja Guildensterniga nendega oli Hamlet koos koolis käinud. Hamlet polnud nende siirastes kavatsustes kindel ning kavala jutuga saigi kinnitust oma kahtlusele, et koolikaaslased oli uus kuningas sinna tema järele nuhkimiseks kohale lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest.
annaabi.ee 
