SISSEJUHATUS KUNSTI Mis on kunst? Kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. VISUAALNE KUNST on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. KUJUTAV KUNST on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. KAUNID KUNSTID ja VABAD KUNSTID on traitsioonilised visuaalse kunsti alaliigid (maal, skulptuur, graafika) KUNSTITEOS on idée teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. KUNSTNIKU ROLLID Antiikaeg Roomas olid kunstnikeks orjad, kuid siiski hinnati ka nende käsitööoskust, kunstikel oli käsitöölise status Renessanss endiselt staatuselt käsitööline, kuid neid peeti geeniusteks, tekkis metseenlus e. kunsti toetamine. Klassitsism tekivad kunstiakadeemiad, väljub käsitöölise staatusest 20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on vi...
1.Sissejuhatus Indrek Hargla on tuntuim eesti kirjanik, kes tuli ajalukku oma ulme ja kriminaal romanide abil. Ta on 47. aastane ja ta elab oma kodulinnas Tallinnas, aga tema eluloost teavad ainult tema sugulased ja tema ise .Hargla tänapäevani kirjutab väga huvitavaid roomane, mida tõlgitakse erinevatest keeltest ja tema roomanid on väga populaarsed teistes riikides. Ja ta on autor suurest tähest, sest tema on ainuke eesti kirjanik, kes kirjutab sellisi roomani kus ta kogu aeg näitab lugejatele uusi süzeid ja uusi pilte maailmast. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Indrek Hargla loomingud ja tema mõtted Eestist. Hästi näidatud kõik tema teosed ja roomanid mida ta kirjutas 25. aasta jooksul ja sai hea tulemuse.Tänapäeval tal on hea tulemusega raamatud ja näidendid. Hargla tegi elujooksul kõik ise ja sai väga hea tulemuse, kes teab võib olla see pole veel lõpp ja meid ootab veel palju häid roomane.
VARAKRISTLIK KUNST 2.-6.saj . (Keskaeg) · Varakristlik aeg ; vara keskaeg (merovingide ja karolingide kunst); kõrg e klassikaline keskaeg(roomani ja gooti kunst) ; hiliskeskaeg (hilisgooti ja vara-renessanssikunst) · Katakombid, kirikud, freskod ja mosaiigid · trantsept põikihoone · narteks vestibüül - sammaskoda · rotund ringikujulise põhiplaaniga ehitis VARAKESKAJA KUNST 5.-11.saj. · Merovingide kunst : ristimiskirikud, kabelid, kloostrid, käsikirjad , kunstkäsitö · Karolingide kunst: lossid, kabelid, kirikud, kloostrid, käsikirjad, skulptuur, kunstkäsitöö · klausuur sulushoone
Romaani kunst Romaani stiil on keskaja esimene kunstistiil. Esimene iseseisev kunstinähtus lääne- euroopas peale antiiki. Kestis 10.-12.sajand Roomani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa- prantsusmaa. Ajalooline taust: on feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja lääne- euroopas- ristiusu kirik. Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usus ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. ARHITEKTUUR Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika.
Koos Aksellaga tegid nad ka mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme. • Film helindati soomes “Eesti Kultuurifilm” sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. • 1947.a hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks “Tallinnfilm” ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm “Elu tsitadellis”.1951.a valmib Lenfilm baasil esimene eesti värviline film “Valgus Koordis” Hans Leberechti roomani põhjal, peaosas Georg Ots. • Georg Ots sündis 21. märts 1920.a Petrograd –suri 5. september 1975.a Tallinn) oli eesti laulja. Georg Ots ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots ning Georgil oli ka õde Maret. • Eesti filmil oli oma publik 1960-1980 aastail. 90-tel linastanud Eesti filmid on enamasti olnu väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega. • Animafilmid jõuavad enamasti teleekraanile pärast seda, kui nande vastu
10.klassi kontrolltöö KORDAMISKÜSIMUSED I ROMAANI KUNST 1. Romaani basiilika põhiplaan, kiriku osad. 2. Mis laega võis olla kaetud romaani kirik? lameda 3. Mille poolest on ohtlik puitlagi? See on nõrk 4. Mis on romaani stiilis ehitiste tüüpilisem tunnus? Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ja väiksed uksed ning aknad 5. Mille poolest erinevad omavahel kodakirik ja basiilika? Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ja selle ülaosas aknaid pole 6. Nimeta võlvi tüübid, mida kasutati romaani ajal! Silindervõlv ja ristvõlv 7. Millised on silindervõlvi puudused? raske ja kohmakas 8. Mis on lööv? Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud siseruum pikiehitistes 9. Mis on travee? Võlvik e. travee on löövide jaotus põigiti. 10. Mille poolest erinevad lööv ja travee? Mitu võlvikut on näiteks 3-löövilises 4 traveega kirikus? Mida tähendab sõna võlvik? 11. Kus võisi...
Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes resideerisid müüridega kindlustatud maakonnalinnades. 4. Siiditee oli Ida-Läänesuunaline ajalooline paljude tuhandete kilomeetrite pikkune kaubateede võrk Hiinast Euroopasse. Mööda Siiditeed levisid satiinid, orjad ja teised kangad, muskus ja teised lõhnaained, vürtsid, ravimid, juveelid, klaas ja isegi rabarber. Siiditee ulatus Luoyangist kuni Roomani. See mängis väga olulist rolli kultuuri levikus ning kaubavahetuses. Siiditee võimaldas ka ühendust luua ka Lõuna- Euroopaga ning tutvust teha nende kultuuriga. Kaubavahetus haaras Hiinat, Indiat, Tiibetit, Kasmiiri, Pärsiat. Ei Himaalaja ega Karakorum ei suutnud seda tõsiselt tõkestada. Siiditee tõusudel ja mõõnadel olid ikka pigem poliitilist ja sõjalist laadi põhjused. Vahelduva eduga õitses selline kaubandus 2. saj eKr kuni 15. Saj pKr.
vahel. 3 1. ROMAANI-GERMAANI ÕIGUSE OLEMUS Kontinentaalõiguse ehk romaani-germaani õigus kujunes välja Euroopa mandril alates 12. sajandist ning seda rooma õiguse rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab põhinemine juba kirja pandud õigusaktidele ning seega võib öelda, et romaani-germaani õigusperekond rakendab olemasolevat õigust. Nagu juba eelnevalt mainitud, põhineb roomani-germaani õigus seadusel. Põhilist tähelepanu pööratakse õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õigus tekib läbi seaduse või muu õigustloova üldakti vastuvõtmise ja jõustumise. Seaduse rakendamine on pelgalt seadusandja tahte elluviimine, mitte iseseisev õigustloov tegevus. Õigusteaduses pööratakse
Frangi riik ja selle valitsejad Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai kuningaks 481. aastal, olles kõigest vaid 15-aastane. Tal oli vapra, kuid julma sõjapealiku kuulsus, Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel ...
Nad ehitasid suurepärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnu, teid, templeid ja veesüsteeme. Etruuria ( vanaaja maa- kond Kesk-Itaalias, Tiveri ja Arno jõe vahel, mis on oma nime saanud etruskide järgi) oli rikas metsade ning maavarade poolest ja riik koosnes teineteisega lõdvalt seotud korrapärase planeeringuga ja võimsate kaitsemüüridega linnadest. Etruski kõrgkultuuriks loetakse 7.-6. sajandit eKr., sel ajal levis nende mõjuvõim lausa Roomani. Etruski kunsti vormiks oli kujutav kunst, loodud Etruski tsivilisatsiooni poolt Põhja-Itaalias 9. ja 2. sajandi vahel eKr. Eriti tugevalt olid esindatud niinimetatud skulptuurid(mis olid elusuuruses) Terrakota stiilis ja pronksina, seinamaalid ja metallitööd(eriti graveeritud pronksist peeglid). Kuid palju pole teade nende autorite stiilide kohta kuna pole eriti palju leitud või üldse väljastatud etruskide poolt. Religioon
nimelt on tegemist kellegi poolt kommenteeritud teosega. Huvitav on aga see, et kuigi raamat räägib roomaõigusest, siis osundid on hoopiski romaani-germaani õigusele. Välja on toodud paljud olulised põhilised ideed ja olulised punktid. Pole teada, kes oli kommentaator, kuid töö oli väga täpne ja hoolikas. Erinevatest asjaoludest võib püstitada hüpoteesi, et tegemist oli isikuga, kes õpetas roomani-germaaniõigust, oli Van Eck`i õpilane, tahtis saada antud vallas eksperdiks või kirjutada kommenteeritud väljaannet, kasutades van Eck`i teost alustalana. Kommentaatorist võib maalida pildi kui isikust, kes on just lõpetanud kooli või õpilane, tal oli äärmiselt suur huvi romaani-germaaniõiguse vastu, ta polnud tavaline praktik ning tal oli mingi kindel seos Van Eck`i teosega ,,Principia". Ühest kirjutisest võib tuletada, et tegu oli
Ellipsi kujuline põhiplaan Ehitusmaterjaliks lubjakivist tellised Mahutas 50 000 pealtvaatajat Gladiaatorite võitlused Panteon 126 pKr Täielikult säilinud Kõigi jumalate tempel Antiikaja suurim ja Rooma vanim kuppelehitis Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu Jumalate kujud Romaani Romaani Valdav X-XII sajand Mõiste võeti kasutusele Prantsusmaal 1825.a Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal Ehkki roomani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi, on see siiski iseseisev kunstistiil Tähtsaimaks ülesandeks oli luua kirikuhooneid ja kloostreid Kirikus kindel hierarhia Romaani Basiilikalik pikihoone Esimene iseseisev kunstistiil, pärast antiikkultuuri hääbumist Esimene üleeuroopaline stiil Tehnika areng (keerulised ehitised) Massiivne proportsioneeritud, artikuleeritud ehituskehand Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks, et
kõnelejaid ~ 40 000, Põhja-Itaalias nimetatakse ladiini keeleks ja kelle kõnelejaid on 10 000. Kõige enim kõneldud keeleks retoromaani keelte seast on friuuli keel 500 000 pealise kõnelejaskonnaga. 8. oksitaani keel (provanssaali) ~ 2-3 miljonit keelt 9. sardi keel (Sardiinia saarel) ~ 1 miljon 10. galeegi keel ~ 3-4 miljonit, seda peetakse sageli portugali keele dialektiks. 4. Keelte geneetiline sugulus ja tüpoloogia Roomani keeled on sugulusses itaalia, ladina, rumeenia, hispaania ja prantsuse keelega. Algkeel ld k. J.Greenbergi „seriaalitüüpoloogia“ SVO-subjekt-verb-objekt, Pr-prepositsioon, NG-1) V+objekt, ld k OV, rom k Vo 2) ns-os (n+adj) ldk vasakule aks mees, rom k paremale mees paks. 3) v+adv ldk adv+v rom k v+adv 4)ns+gen ldk gen+n rom k n+gen 5. Romaani keelte rühmitamine Ida-Romaani keeled (rumeenia, dalmaatsia, itaalia) Lääne-romaani keeled (prantsa,hisp,
rütmivõimalust. IDEESTIK ! Romaani IDEESTIK on autori poolt romaanis väljendatud ideede kogum. Teose PÕHIIDEE on autoei vastus romaani käigus astatud probleemile. Selleks, et romaani põhiideed kokku võtta ei tohiks piirduda ainult esimese pähetuleva sõnumiga, vaid tuleks alustada algusest ja liikuda edasi samm-sammult. ! 1) Milline on teose pealkiri? Kas see annab mingi viite teose mõistmisel? ! 2) Kas teosel on moto? Mida on autor tahtnud motoga öelda? ! 3) Millised on roomani põhiteemad? ! 4) Milles seisneb konflikt romaanis? ! 5) Millised on romaani olulisemad stseenid või kõige olulisem stseen? Miks see stseen on oluline? ! 6) Analüüsi romaani põhitegelasi ! 7) Milliseid küsimusi romaan esitab? ! 8) Milliseid vastuseid pakub romaan esitatud küsimustele? ! ! ! Iga romaan ei pruugigi enda poolt küsitud küsimustele vastata. Ideestiku analüüsi sihiks ei peaks olema teose põhiideede esitamine teeside kujul - pigem
Tuleb tagasi siis, kui Inglismaa on suures hädas. ,,Kubla" mälestused oopiumitarvitamise ajal nähtavast unest. Tatari sõjalaagri kirjeldus, koputus uksele katkestas mõttelõnga. Ei saanud enam luuletust lõpetada. 16. nov 23. nov Romantikute proostatekstidel on tugevad lüürika tunnused. Valgustus oli suur samm romaani kui zanri arengus. Kujuneb välja eepilist tüüpi narratiiv. See on lineaarne ja tugev ka tänapäev. Lawrence Turn keeras selle segamini. Kirjutas terve roomani selleks, et tõestada selline lugu on võimatu ja kaugel igasugusest tõest. Nt reisikiri on tõene lugu, aga 17.saj võis reisikiri olla pettus. ,,Inimene on olemas eostamise momendist peale". Üritab seda lineaarselt jutustada. Aga see ei tule välja, sest kogu aeg tuleb jutustada ka millestki muust. Sentimentalismis see kahtlus jätkub ei ole ainuõige kujutamisviis. Romaani alal tehakse eksperimente. Realismil on palju aspekte. Mida kujutatakse realistlikult? Elu, mingit juppi sellest?
vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Bütsansti häving.Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsantsi territoorium 6
vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Bütsansti häving.Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise tugevuse poolest Euroopa mõjukamate riikide hulka. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Bütsantsi territoorium 6
Poeedirahu. Vahur Afanasjev näitab teed Ida-Eestisse. Poeetilisi ruume ja kohalikke maastikke on juba varem läbi kirjutanud, eriti luule vormis. ,,Katedraal Emajões" (2006) pühendatud Emajõele ja Tartule. Konseptuaalsel viisil kirjutatud luulekogu, kus on põhiteema Emajõgi ja Tartu. Katedraal viitab B.Alveri ,,Korallid Emajões". ,,Tünsamäe tigu" (2015) peegeldab ka võõraid tekste. Raamat, mis on konkreetsele kohale pühendatud Ida-Eestis. 2017.a andis välja mahuka roomani, mis oli edukas seetõttu, et valis teemaks vene vanausulised ja selle temaatika, mis on lõpuni avastamata seni. Kaudne seos on paratamatult luulekoguga ,,Tünsamäe tigu". Isiklikult läbitunnetatud ruum (lapsepõlves veetis aega seal). Viimastes luuleraamatutes tuleb välja see, kuidas väikeste nõksudega on absurditunnetust tabatud ja edasi antud. Pole absurdiluule, kuid luule, mis absurdiluule alasid äärest puudutab.
annaabi.ee 
