Sageli ei jõuta oma tunnetes selgusele ning ollakse abielus kas kohustusest või harjumusest. Selline koosele tundub mulle talumatu ja mõttetu. P Shelly on väitnud: "armastus ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga." Nn kohustusliku armastuse, mis põhineb rutiinil ning alistumisel, on tagajärgedeks tülid, arusaamatused ja lõpuks lahkuminek. Tõeline armastus on teema, millest meeldis kirjutada juba sajandeid tagasi erinevatel romantikutel ning millest räägitakse tänapäevalgi. V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" annab hea ettekujutluse tõelise armastuse olemusest Quasimodo näol. Sellest, et alati pole tõeliselt siiral armastuslool õnnelik lõpp. Quasimodo, kes oli kole, küürakas ja poolpime mees, armus imekenasse mustlanna Esmeraldasse. Esmeralda ei pannud kellalööjat aga tähelegi. Quasimodo elas pärast armastatuga kohtumist vaid selle nimel, et teda uuesti kohata
Palju tarvitati sordiine, et kõlavärvi tumedamaks muuta. Samuti hakati kasutama tavatute pillide kooslusi või kirjutati traditsiooniliste pillide partiid mitte iseloomulikesse tessituuridesse (näiteks flöödi alumist registrit, mis on teadupärast palju nõrgem ja suhteliselt ebamugav mängida). Kuid ka see oli juba uus kõlavärv. Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid. Kellpillirühm, mis mängis nii olulist rolli romantikutel kaunite ja tundeküllaste ning lennukate meloodiate eksponeerimise, kaotas orkestris juhtpositsiooni. Impressionistide jaoks polnud meloodia muusika kõige olulisemaks komponendiks. Meloodia puhul, kuna oli tegemist siiski prantsuse muusikutega, mängis olulist rolli ka rahvamuusikast pärit mõjutused. Eriti tuleks esile tõsta prantsuse sansoon, mis oma napi astmelise kulgevuse retsitatiivse katkendlikkuse viis üle ka instrumentaalmuusikasse.
sümfoonia on kirjutatud üheaegselt, esimene osa on I romantilien sümfoonia teine viimane klassitsistlik teos, põhjenda. 3) Missugused olid Schumanni vaated kunstile ja mille kaudu ta neid väljendas, kas ka loomingus? 4) Mis on transkriptsioon, kes neid kirjutas, miks? Too näiteid, missuguste heliloojate teoseid kasutati. 5) Iseloomusta Schuberti, Schumanni, Chopini ja Liszti loomingu kaudu romantilist kangelast. Põhjenda. B 1) Kuidas muutus romantikutel teemadering, võrreduna eelnevate stiiliperioodidega. 2) Iseloomusta Schuberti kui läbi muusikaajaloo enim laule kirjutanud helilooja laululoomingut. 3) Mis on programmiline muusika ja sümfooniline poeem, too ka näiteid. 4) Misugused teosed Chopini loomingus väljendavad tema sidet sünnimaaga? 5) Iseloomusta Schuberti, Schumanni, Chopini ja Liszti loomingu kaudu romantilist kangelast, too näiteid.
HILISROMANTISM, IMPRESSIONISM | KONTROLLTÖÖ XII klass. 1. Leia romantilise ja hilisromantilise muusika ühisjooned ja erinevused. Sarnasused: 1)Teemade rohkus. 2)meloodilised teemad, viisid. 3) sarnased žanrid Erinevused: 1)Romantikutel soolohääl + klaver (nt Shumann ja Schubert) Hilisromantikutel aga soololaul +orkester (nt Mahler) 2)Hilisromantikutel orkester paisutatud (nt Mahleri 170 inimest orkestris) 3)Hilisromantikutel teoste mastaabid suuremad, kestvus 1-1.5h. 4)Hilisromantikutel puuduvad ranged vormiskeemid. (Nt Mahleri 8 sümfoonias on 2 osa, tema 2 sümfoonias on aga 5 osa.) 5)Hilisromantikutel oli teoste aluseks tihti filosoofiline mõte või idee. Nt(Mahleri 8 sümfoonia 1 osa
Seega jäid nad kahe maailma vahele. Elades füüsiliselt ühes ,reaalses maailmas, ja vaimselt teises maailmas. Teine maailm asub väljaspool reaalsust , mida püütakse kujutada ette tõelise reaalsusega, milles tasub elada, sest see teine reaalsus eksisteerib väljaspool aega ja ruumi , ainult kujutuses. Tänu kujutus võimele minnakse tagasi kaugetesse paikadesse j aammu möödunud aega keskaega eriti.Sest keskaeg võlus neid oma müstilisusega ja süngusega. Kuid romantikutel oli ka teine võimalus: nad püütsid oma unistusi teoks teha.Kuid nad ei suuda seda. Tekibväike vastuolu, unistus viib nad reaalsest maailmast teise maailma , kus nad loovad endale ideaal mudeli ühiskonnast , et see reaalsuses teoks teha. Romantikud ei sallinud liht rahvast ja nende kombeid, sest nad ei näinud seal midagi vaimset. Nad pidasid ideaalseks romantiliseks kangelaseks naapoleoni ja tema traagilist saatust, mis
3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. 4)Ümarkaare ja kupli kasutamine. 6 ROMANTISM Tuleb prantsuse keelsest sõnast "romaanis" (mitte nagu elus). Romantism järgnes klassitsismile ja levis 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni. Romantism tõi esile üksiku inimese tavalise hinge. Romantikud otsisid unustust, seda otsiti minevikust, eksootilistest maadest ja oma väljamõeldud maailmast e. fantaasiast. Romantikutel oli suur huvi looduse vastu, samuti rahvusliku kunsti vastu. Tekkimise ja levimise ajaloolised eeldused: 1. Napoleoni vallutussõjad 2. Tööstuslik revolutsioon Inglismaal 3. Rahvuslik vabadusvõitlus Itaalias, Poolas ja Ungaris 4. Ameerika iseseisvussõda 1775-1783 5. Suur Prantsuse revolutsioon 1798 Romantismi iseloomustasid: 1. Vabaduse- ja õigluse paatos 2. Looduse- ja loomulikkuseihaldus 3. Mineviku idealiseerimine 4. Eksootilisus 5. Inimese individuaalsuse rõhutamine 6
dramaatilisust, järske kontraste, tunnete ohjeldamatut väljendust. Klassitsistlik värvitud joonistus asendus koloriidiprobleemide esikohaletõstmisega. Sile klassitsistlik maalimisviis asendus vaba, temperamentse värvi lõuendilepaiskamisega. Romantism elustab niisiis uuesti baroki traditsioone ning seda võib vaadelda ka mingi UUSBAROKI vooluna. Muutus toimub ka ainestikus. Klassitsistid eelistasid antiikajaloost ja mütoloogiast laenatud aineid. Romantikutel ei olnud ses suhtes mingeid kindlaid nõudeid; märgatav on siiski nende suur armastus keskaja ja Idamaade vastu. Oma kaasaegse elu vastu tundsid romantikud võrdlemisi vähe huvi. Parimaid näiteid romantismi ajaloos on maastikumaal, mis klassitsismiperioodil oli praktiliselt unustatud. MAALIKUNST INGLISMAAL JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825) Sveitsist pärit esimesi Inglise romantikuid. Oma maalide vormis võttis ta eeskuju
Varajane abielu jooksis peagi aga karile. Hiljem tutvus Godwini tütrega, kellega põgenes ning viimase poolõde tuli nendega samuti kaasa, tekitades armukolmnurga. Mary'lt sündis poeg, Harriet uputas end, lapsed võõrandati Shelley'st. Abiellus Mary'ga. Tütar ja poeg surid, Mary sai närvivapustuse, Shelley uppus jahisõidul lahes. Shelley poliitilised luuletused on teravad ning tema usk inimmõistusesse on tugevam kui teistel romantikutel. Lootis intellekti püsivale ja süvenevale liidule ilu ja armastusega. Shelley abikaasa Mary oli samuti kirjanik, tuntuim teos ,,Frankenstein". 2 pamfletti: ,,Ateismi vajalikkusest" ja ,,Pöördumine iiri rahva poole". 2 poeemi: ,,Kuninganna Mab" ja ,,Alastor ehk üksinduse vaim". 1 traktaat: ,,Luule kaitse". 1 novell: ,,Palgamõrtsukad". 3 draamat: ,,Vabastatud Prometheus", ,,Hellas" ja ,,Cenci".
Önne perioodid on tühjad lehed sellel..." Maailmavaim toimib sageli läbi üksiku vastu tema isiklikke eesmärke ja kavasi. Toimib vöib uskuda, et ta tegutseb puht isikliku eesmärgi nimel, näiteks isikliku vöimu laiendamise nimel - kuid on olemas "möistuse kavalus", mis kujutletavatest eesmärkidest körgemal toimib ajaloolist paratamatust teostades. On selge, et siin on suur vastuolu Hegeli ja kanti öpetuse vahel. Kanti jaoks on üksiku eetiline vastutus körgeim. Ka romantikutel kujuneb teistsugune arusaam üksiku ja ajaloo suhetest. Herderi jaoks kehastab näiteks iga rahvas Jumala mingit erilist külge. Hegeli jaoks on indiviidid, rahvad, ajastud vaid paratamatud ajaloolise protsessi staadiumid. Loomuliku7lt hädavajalikud! Üksikud ja rahvad astuvad ajalukku ja annavad maailmaajaloo valitsemise kepi edasi, kui nende aeg täis saab. Sellel silmapilgul aga kui nad esileastuvad ja toimivad, on nad sellised, nagu antud ajaloolisele silmapilgule see omane on.
Inimese isiksus on kordumatu, võimalikult vaba. Romantik näeb isikut võimalikult vabana. Teisalt jälle romantikud uskusid sisemisse eetikasse - eetika on inimese sees ja see määratleb ka tema käitumist. Kahetsus on romantilise kangelase puhul määratu. Väga palju määratlatematust - kasutatakse väga palju teksti, mille kohta lugejal tekib küsimus, mis see on. Jumalikku ettemääratust ei võeta enam niivõrd tõepähe - romantikutel läheb tihti halvasti - kurja Jumala kujund - eemaldumine Jumalast, pole jumalikku ettehoolet. Ettehooldest saab 19. sajandil juba fatalism - idamaine suhtumine. Siit tulebki romantismi äärmiselt oluline tahk - inimese sisevaatlus - inimese sisevaatlus on tähtsam kui inimest ümbritsev maailm. "Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" - kirjeldatakse, mida vaatleja ise mõtleb sellest keskkonnast. Romantismis on tähtis tema subjekt
Jenalased suhtuvad armastusse nagu Novalis ja hiljem Poe, st kultuaasselt ehk naine on austuse ning armastuse objekt. Schelling ja novalis naise kaudu saab mees kontakti maailmaga. Hölderlini armastus ei ole nõudev. St ei nõuta vastuarmastust, ta jätab armastuse objekti vabaks. Ta tundub olevat üks eetilisemaid romantikuid, mis vastab loomuliku looduse eetika konseptsioonile. Ta mõtleb eetilised probleemid läbi ja ei järgi mingit väljamõeldud eetilist koodi. Sama on teistel romantikutel, nad järgivad oma sisemist eetikat (eetikat suure Ega). On ka kolmas suhtumine mis tuleb romantismis järgmise koolkonnaga kus naine ei ole enam imetluse ja armastuse objekt, vaid see kes juhib mehi halvale teele tekib famme fatale'i konseptsioon. Hölderlin saksa romantismi raames tundub olevat eriline, kuid tal on suhteliselt palju ühist nt William Blake'iga. Võrdleval vaatlusel peaks ta muutuma mõistetavaks. Heidelbergi romantikud
Ta jaoks oli oluline saksa romantiline ja eelromantiline filosoogia. Kogu rahvusluse ideoloogia tekkis Saksamaal 18nda sajandi lõpus. Ta esitas romantilise metafoori, milles rahvas on analoogne inimesega. Rahval on oma hing, tahe. Ta idee seisnes selles, et rahvad on erinevad ja neist tuleb lugu pidada just lähtudes nende erinevustest. Natsionalistlik filosoofia ütles, et kõik inimesed on võrdsed ja ühesugused. Omapäran, unikaalsus, on suurema väärtusega. Romantikutel tekkis huvi eksootiliste rahvaste vastu. Ta vanemad emigreerusid Ameerikasse. Ta sai aru, et kogu vanem etnograafia on vigane. 19nda sajandi Euroopas arenesid väga kiiresti erinevad humanitaaralad. Etnograafia uurib (etnos muu rahvas; etnicos rahvalane pagan) eksootilisi rahvaid. Kõik etnograafia seltsis olid rohkem kui poole ulatuses salateenistused. (Hiljaaegu avastati, et K. E, Von Baer oli ka vene luureteenistuse rajaja). Kwakiutl'isid uurides sai ta aru, et salaühingud (kinnised
Stroof levis eelkõige Andaluusias, sest seal oligi peamine araablaste ala. Stroofi vorm: ___a ___a ___b ___b ___a Laul minu Cidist (Cantar de mio Cid) Võib lugeda hispaania (hispaaniakeelse) kirjanduse alusteoseks. Katalaanide jaoks pole see kindlasti alusteos, nad solvuvad selle jutu peale. Kastiilia keel on sama, mis hispaania keel. Seda teost märgati romantismiajal ja väljaspool Hispaaniat. Trükis ilmus see esimest korda alles 1799. Aastal. Enne seda oli käsikirjas. Romantikutel oli suur huvi keskaja ja üldse möödunu vastu. Avastasid keskaegse luule ja hindasid seda. Väga tähtsad olid saksa romantikud, nt Herder (oli peamiselt kultuurifilosoof, tema oli see, kelle tööde kaudu hakati teistmoodi vaatama keskajale) Herder avaldas 1803.aastal poeemi nimega ,,Cid", sellel oli suur kaal. Hispaania kangelaslaulu loomise ajaks on umbe 12.sajandi keskpaik. Hispaanias on suuremaid tekste säilinud väga vähe. Kangelaslaul- cantar de gesta. Ilma autorinimeta
15) Romantismi ja klassitsismi võrdlus. Romantism ja klassitsism erinevused: · Klassitsismi põhiolemus reeglite järgimine, romantismis reeglite rikkumine ja eiramine. Klassitsismis kunstnik pidi alluma normidele, romantismis oli kunstnik ise selleks normiks, kunstnik ise on kriteeriumiks ja mõõdupuuks. · Kui klassitsism on ratsionaalne, siis romantism on pigem irratsionaalne. Klassitsismi väljundiks oli traktaadid, õpetasid kuidas kirjutada. Romantikutel väljundiks nende teos, romantikud proovisid ka kirjutada traktaate, aga need on piiratud ja väheütlevad, nad ei suutnud väljendada seda, mida oma teostes. Tihti romantikute traktaadid olid valatud teoseks. · Klassitsism oli internatsionaalne puudus rahvuslik värvung. Romantismis äärmiselt tähtis just rahvuslus (Prantsuse romantism, saksa romantism, inglise romantism jne), klassitsisim igal pool sama.
Kuulsust saab koguda kõikjal, kõikjal on kuulsad ühed nimed. Rüütliromaani kronotoop – imemaailm seiklusajas. Kreeka romaanis aeg kuiv tehniline vahend, temaga ei mängita. Rüütliromaanis kaovad terved sündmused, tunnid venivad, päevad lõpevad hoobilt (võluväel!). Juba hilisemas proosavormis rüütliromaanis tugevnevad kreeka romaani elemendid. Algne imemaailma kronotoop ei ilmne enam kunagi puhtal kujul. Küll moonutatult ja teistes funktsioonides, näit. romantikutel, sürrealistidel. Keskaegsed nägemusromaanid Nägemuse aeg reaalses ajas suht lühike. Nägemus ise on aga väljaspool aega (nt Dante “Jumalik komöödia”). Tähelepanuväärne on, et neis teostes tajutakse ajastu vastuolusid kui täiesti küpseid, st kui ajastu lõppu. Dantel paikneb kõik vertikaalteljel: all ja ülal; ja kõik on ajatu. Kõik eksisteerib korraga. Reaalne aeg ei oma mingit tähtsust, et mõista, tuleb ajakujutlusest loobuda. Kuid samas see vertikaal on
revolutsioon, Napoleoni sõjakäigud, saksamaa killustatus ja selle vaimne ühendamine) Romantiline kunstnik on lõhestatud ja see on teostes sees. · Jätkuvad samad sotsiaal-kultuurilised protsesstid: koolihariduse areng, inimeste tegelemine muusika, kirjanduse, kunstiga. See ei olnud enam üksikute väljavalitute ala. · Romantikute jaoks ei olnud kunst kasvatuselement. Schiller püüdis inimesi ümber kasvatada, aga romantikutel subjektiivne eneseväljendus. Hinge peegeldus. · Romantismi kunstile on iseloomulik kunstiteose avatud vorm. Reeglite ja rangete ettekirjutuste eitus. Katsetati eri vormde ja zanritega. Tekkisid hübriidid. Kirjanduses segunes luule ja proosa, stiilid segunesid kujutavas kunstis ja muusikas. · Üks romantikute esteetiline konseptsioon kannab nime progressiivne universaalpoeesia. Schlegel töötas välja. Tähendab teatud tüüpi tekste. Kirjandusepõhine
Pietism saksa kultuuris on väga levinud, sajandi teisel poolel väga sentimentaalne, nõretav. Järgib evangeeliumi teksti, kuid mitte ainult sündmusi. Eriti kuulsaks sai esimene salm. Sellega seoses oli ka vastuolusid. 50ndatel viibis pikalt Skandinaavias. Olulisem on lüürika tema pärandis. Lemmikzanriks ood (loodusele, moraalsetel teemade jms). Saksamaal ei ole nii suurt rolli aristokraatial, ei teki ka kolmanda seisuse küsimust, kolmas seisus ollaksegi (kodanlus on hammaste vahel romantikutel). Klopstock on tähtis autor, mõjutanud ka näiteks Goethet (,,Noore Wertheri kannatustes" loevad Werther ja Lotte koos üht tema oodi). Tormi ja tungi liikumine peegeldab juba vastuolusid, mis on teisteski riikides, rahulolematus vanade treditsioonide ja korraldusega, vabaduse piiramisega (vabadus, vendlus, võrdsus levis ka Saksamaale). Ülesastumisi despotismi vastu, rahvalikkuse poolt, rahvuspoeesia eest (saksa poeesia arendamise allikas), antiigist võetud meetrumite vastu
Stiil neid ei ühendanud. Naturaalkoolkond on teatud periood. Kriitik Bulgarin maetud Raadi kalmistule, kuna tal oli siin mõis. Ta kasutas esimesena mõistet ,,naturaalkoolkond". Ta hakkas arvustama neid kirjanikke, kes üritasid kirjanduses muuta põhiteemasid, kes purustasid romantikute esteetikat. Bulgarinile see ei meeldinud, naturaalkoolkond oli halvustav, sõimusõna. Pärast mõiste väljaütlemist hakkas Belinski mõistet kasutama positiivses tähenduses. Ka romantikutel oli palju olukirjeldusi, aga need olid teistsugused. Realismis oli teema suunatud romantismi vastu. Püüti kirjeldada alamkihte, taheti kirjeldada kõiki kihte. Keldrikorrusel ja ärklikorrusel elasid kõige vaesemad, kuid vahepeal elas jõukam rahvas. Enne seda hakati tegelikkust niiviisi kirjeldama Pr-l. Physiologie 1816. ilmus esimene raamat füsioloogiast, mis koosnes olukirjeldustest. Selle autoriks oli pr literaat Savarin. Balzacil oli romaan ,,Abielufüsioloogia"
annaabi.ee 
