Soo konstrueerimine meediatekstides Naomi Wolf kirjutab oma raamatus ,,Ilu müüt", et ilu on pooleldi varjamatu, pooleldi salajane kriteerium, mille alusel naisi läänemaailmas tööle võetakse, sellega diskrimineerides neid võrreldes meeskonkurentidega (Wolf 1996). See seletab keha kirjelduste esinemist isegi edukate ja kõrgetel positsioonidel olevatest naistest kirjutavates meediatekstides. Meedial on oluline roll stereotüüpide tekkimises ja piiratud rollimudelite promoveerimises. Stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud mitu probleemi. Stereotüüpide kriitika eeldaks justkui, et meedia ideaal on kujutada reaalsust nii täpselt kui võimalik. Sel juhul kerkib küsimus:kelle versiooni reaalsusest meedia peaks esitama? Naiste portreelood on kirjutatud pigem pehme/kollase ajakirjanduse võtmes kui kvaliteetajakirjanduse reeglite kohaselt. Võimsad naised esinevad meedias sageli demoniseerituna.
Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. 5 II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada.kehaline treening. · Käitumisharjumuste kujunemine. Liikudes ja liikumismängude kaudu õpivad lapsed oma keha valitsema, kogevad erinevaid olukordi ja peavad olema suutelised toime tulema muutustega.
osaliselt muudetavad); krooniliste haiguste/puuete olemasolu jne. Individuaalsed muudetavad tegurid: kehamass ja rasvkoe osahulk; kehaline võimekus; teadmised KA soodsast toimest tervisele; informeeritus KA harrastamise võimalustest; usk liikumise soodsasse toimesse; suhtumine kehaliselt aktiivsesse eluviisi; kavatsused muuta oma eluviisi kehaliselt aktiivsemaks; isikliku eeskuju ja rollimudelite olemasolu; motiveeritus ja oskused kehalise aktiivsusega tegelemiseks; enesetõhusus; tajutud ja tegelike barjääride olemasolu; ajapuudus jne. Sotsiaal-majanduslikud tegurid: rahvuslikud ja kultuurilised eripärad; elukoht; lapsevanemate elukutse ja haridustase; perekonna sissetulek ja sporditarvete soetamise võimalikkus jne.
Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada.kehaline treening. Kokkuvõte Liikumisaktiivsus sõltub suurest hulgast teguritest ja nende kombinatsioonide koosmõjust. Sekkumisprogrammid, mille eesmärk on liikumisaktiivsust suurendada, on vaid siis efektiivsed,
et tugevad liidrid on nõrgad juhid, näiteks kui vilets planeerimine põhjustab rühma liikumise vales suunas. Ka teine kombinatsioon on võimalik - keegi võib olla nõrk liider, kuid ikkagi olla märkimisväärselt efektiivne juht, eriti kui ta juhib inimesi, kellel on selge arusaamine oma tööst ja tugev sisemine tõukejõud töötamiseks. Suurepärastel juhtidel peavad olema ka head liidrioskused. Õnneks saab eestvedamisvõimet omandada ja parendada liidriuuringute, efektiivsete rollimudelite jälgimise, juhtimiskoolituste ja töökogemusest õppimise kaudu. Efektiivse liidri omadused Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest. Uuritud on paljusid tunnetuslikke ja psühholoogilisi tegureid nagu intelligentsus, ambitsioonikus, võistluslikkus. Mõned
huvita KUIDAS te tulemuse saavutate. Ma TAHAN seda tulemust". Ja siis alluvad pingutavad, kasutades sealjuures ebaeetilisi võtteid, näiteks võltsitakse raamatupidamise aruandeid (Siirde, V. EETILISE ORGANISATSIOONIKULTUURI KUJUNDAMINE. http://www.mattimar.ee/publikatsioonid/ettevottemajandus/2003/20_Siirde.pdf(12.12.2013)). Weaver, Treviño, & Agle (2005) interviueeris isikuid, kes olid oma töös mõjutatud eetiliste rollimudelite poolt. Rollimudelitelt võeti üle häid omadusi nagu hoolivus, ausus, õiglus, kuid ka tahe vigadest õppida (viga annab võimaluse paremuse poole pürgida) ja olla alandlik. Brown & Treviño (2006b) uurisid kolme rollimudeli mõju: väikelaste eeskujud, karjääri mentorid ja tippjuhid. Seost väikelaste ja tippjuhtide eetilise rollimudeli vahel pole, kuna väikelapse eas ei tehta tööd (puudub töökeskkond). Uuringu järgi eeldatakse, et kui
Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada kehaline treening. · Käitumisharjumuste kujunemine. Liikudes ja liikumismängude kaudu õpivad lapsed oma keha valitsema, kogevad erinevaid olukordi ja peavad olema suutelised toime tulema muutustega.
82. Kuulujutud on mitteformaalse info põhjal tekkinud arvamused, mida igaüks mugandab vastavalt oma tahtele. Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest. 83. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Massikommunikatsioon toimub kas vahetult meediakanalitest või arvamusliidrite kaudu ning selle tagajärjeks on info laialdane levimine, arvamuste mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite ning vägivald meedias. 84. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Uued tehnoloogiad võimaldavad kiiremat, mahukamat ja visuaalset inimkommunikatsiooni.
.. osa detailidega liialdatakse*Kohandamine... kohandatakse oma nägemusega 112. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? K = t * e * 1/k*K - kuulujutud*t tähtsus*e ebamäärasus*k kriitiline meel 113. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Auditoorium*Kommunikatsiooni allikas*Tagasiside 114. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? *Informatsiooni levimine*Arvamuse mõjutamine*Õppimine läbi rollimudelite*Vägivald meedias AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine? loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub; 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? 3. Kas heaks esinejaks sünnitakse või saadakse? Miks ja kuidas? 4. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? 5. Kuidas olla veenev? * Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni *Tea, millal kasutada induktiivset
tagasiside .../... sõnumite valikut mõjutavad tegurid: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eerika, konkurents, uudise väärtus, tagasiside , sõnumite voog: vahetule meediakanalitest, arvamusliidrite kaudu , auditooriumi aktiivsus? 107. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile(informatsiooni levimine, arvamuse mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite, vägivalt meedias .../... !!! kiirus, maht, visuaalsus!!!)? 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? Informeerimine Meelelahutamine Veenmine 5. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad
kommunikatsiooni allikas, tagasiside .../... sõnumite valikut mõjutavad tegurid: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eerika, konkurents, uudise väärtus, tagasiside , sõnumite voog: vahetule meediakanalitest, arvamusliidrite kaudu , auditooriumi aktiivsus? 107. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile(informatsiooni levimine, arvamuse mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite, vägivalt meedias .../... !!! kiirus, maht, visuaalsus!!!)? 2. Millised võivad olla kõne eesmärgid? Informeerimine Meelelahutamine Veenmine 5. Kuidas olla veenev? Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni. Tea, millal kasutada induktiivset ja millal deduktiivset lähenemist. Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente.
Nt. Muutuv intervall- neli korda aastas, kindel tasumäär- lisatasu iga viienda auto müügi puhul. R: ajavahemik võib olla kindel periood nt. 1 x kvartalis. Maksumäär võib olla ettevõtte poolt välja töötatud kindel süsteem. Organisatsioonilise käitumise muutmise teooriat kohendas hiljem Albert Bandura, arendades välja sotsiaalse õppimise teooria, mille põhjal saavad alluvad olulist informatsiooni selle kohta, kuidas tegutseda ja käituda, neid ümbritseva rollimudelite jälgimise ja imiteerimise teel. Seda nimetatakse ka asendavaks õppimiseks ehk teiste kogemustest õppimiseks. Tähtsaks rollimudeliks on juht- alluvad pööravad tähelepanu juhi tegudele kui tema sõnadele. Seetõttu sobivad juhid hästi rollimudeliteks. EESMÄRGI PÜSTITAMINE Eesmärk on taotletav lõpptulemus, milleni kavatsetakse jõuda. Eesmärke püstitatakse kvaliteedi, koguste, normide, ülesannete, tähtaegade jm. kohta. On mõtteline või kirjalik
Kuulujutud on mitteformaalse info põhjal tekkinud arvamused, mida igaüks mugandab vastavalt oma tahtele. Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest. 70. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Massikommunikatsioon toimub kas vahetult meediakanalitest või arvamusliidrite kaudu ning selle tagajärjeks on info laialdane levimine, arvamuste mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite ning vägivald meedias. 71. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Uued tehnoloogiad võimaldavad kiiremat, mahukamat ja visuaalset inimkommunikatsiooni. Avalik esinemine 1. Mis on veenimine? - Loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub. 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? Sest kõne pidamine on faktide
Teooria Juhtimisoskuste Praktika omandamine Definitsioonid Süstemaatiline teooria Juhtumite analüüs ja Olulised faktid ja praktika ühendamine arutelud Mudelid Juhtide kui Rollimängud Tehnikad rollimudelite järgmine Praktiline töö Juhtnöörid ettevõttes Tabel 2 – Juhtimisoskuste omandamine Juht on inimene, kellel on vähemalt üks alluv. Juhtimine on eesmärkide saavutamise protsess, tasakaalu säilitamine, teiste inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine. Juhtide põhikohustus on strateegia loomine ja organisatsiooni kujundamine selle rakendamiseks
Kes neid mängib ja kui sageli või järjepidevalt neid esitatakse? Kas pereliikmed mängivad varjatult rolle, mis erinevad rollidest, mida nõuab nende positsioon perekonnas? 20. 6. Mis eesmärki teenib selle määratletud, varjatud või mitteametliku rolli olemasolu? 20. 7. Kas mõni neist mitteametlikest rollidest tundub perekonnale või pereliikmetele ebafunktsionaalne pikema aja jooksul? 20. 8. Milline on selle isiku mõju, kes seda rolli või neid rolle mängib? Rollimudelite analüüs (rolliprobleemide olemasolu korral). 20. 9. Kes olid (või on) pereliiget (või liikmeid) mõjutavateks eeskujudeks varasema elu jooksul, andes edasi oma tundeid või väärtushinnanguid, mis kätkesid uusi kogemusi, roll, suhtlemistehnikaid? 20. 10. Kes abikaasadele olid spetsiifiliselt eeskujuks vanemate ja abielupartnerite rollis ning millised olid need isiksused? 20. 11. Kui mõni mitteametlik roll on kõnealuses peres ebafunktsionaalne, kes siis
Kes neid mängib ja kui sageli või järjepidevalt neid esitatakse? Kas pereliikmed mängivad varjatult rolle, mis erinevad rollidest, mida nõuab nende positsioon perekonnas? 20. 6. Mis eesmärki teenib selle määratletud, varjatud või mitteametliku rolli olemasolu? 20. 7. Kas mõni neist mitteametlikest rollidest tundub perekonnale või pereliikmetele ebafunktsionaalne pikema aja jooksul? 20. 8. Milline on selle isiku mõju, kes seda rolli või neid rolle mängib? Rollimudelite analüüs (rolliprobleemide olemasolu korral). 20. 9. Kes olid (või on) pereliiget (või liikmeid) mõjutavateks eeskujudeks varasema elu jooksul, andes edasi oma tundeid või väärtushinnanguid, mis kätkesid uusi kogemusi, roll, suhtlemistehnikaid? 20. 10. Kes abikaasadele olid spetsiifiliselt eeskujuks vanemate ja abielupartnerite rollis ning millised olid need isiksused? 20. 11. Kui mõni mitteametlik roll on kõnealuses peres ebafunktsionaalne, kes siis
Õppija viiakse olukorda, kus toimub reaalne tegevus, tal on võimalik esitada küsimusi, leida vastuseid ning ja tegevuste enda jaoks mõtestada. 6) Meeskonnatreening- õppevorm, kus erinevate tegevuste ja meetodite kaudu toimub meeskonna kui terviku võimekuse suurendamine. Selleks analüüsitakse meeskonna olukorda, olemasolevaid kompetentse, püstitatakse arengu eesmärgid nii igale liikmele eraldi kui ka meeskonnale tervikuna. Peamiselt on suunatud ühiste arusaamade loomisele, rollimudelite selguse, koostöö oskuste, vastastikuse usalduse ning ühistunde suurendamisele. Treeningu eesvedajaks võib olla otsene juht, keegi organisatsioonist või väline koostöö partner. Kasutades treeningu eestvedajaks oma meekonna liiget või juhti, on vajalik teha kokkuleppeid treeningu õnnestumiseks, eemalduda oma tööalasest rollist ning võtta treeningu läbiviija roll 7) Projektides osalemine- meetod, mis võimaldab osalejatel olla erinevates
nõrgad juhid, näiteks kui vilets planeerimine põhjustab rühma liikumise vales suunas. Ka teine kombinatsioon on võimalik - keegi võib olla nõrk liider, kuid ikkagi olla märkimisväärselt efektiivne juht, eriti kui ta juhib inimesi, kellel on selge arusaamine oma tööst ja tugev sisemine tõukejõud töötamiseks. Suurepärastel juhtidel peavad olema ka head liidrioskused. Õnneks saab eestvedamisvõimet omandada ja parendada liidriuuringute, efektiivsete rollimudelite jälgimise, juhtimiskoolituste ja töökogemusest õppimise kaudu Efektiivse liidri omadused Liidriomadused on huvi pakkunud aegade algusest. Esimeste uuringute käigus püüti välja selgitada füüsilisi, intellektuaalseid ja isikuomadusi, mis eristaks liidreid mitteliidritest või edukaid liidreid ebaedukatest. Uuritud on paljusid tunnetuslikke ja psühholoogilisi tegureid nagu intelligentsus, ambitsioonikus, võistluslikkus
Ø Vastuvõja on saatja seisukohast tihti mingite ühiste tunnustega grupp või kollektiiv. Ø Massiauditoorium moodustab üksnes momendiks tänu enam- vähem üheaegsele kontaktile kauge allikaga ja tal pole muud eksisteerimisvormi kui märkmed meediauurimise andmebaasides ja meediatööstuse raamatupidamises 84. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, maht, visuaalsus *Informatsiooni levimine*Arvamuse mõjutamine*Õppimine läbi rollimudelite*Vägivald meedias AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine? loogiliste põhjenduste abil kujundatakse inimeses uus seisukoht, mistõttu tema arvamus või käitumine muutub; 2. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? Sest kõik meie väljaöeldud mõtted esindavad teatud seisukohti, mis ongi veenmine. 3. Kuidas olla veenev? 4. Ütle neile, mida sa tahad 5. Enneta vastuargumente 6. Jäta teisele alati võimalus väärikalt 7. taganeda 8. Alusta kokkupuutepunktidest 9
annaabi.ee 
