ROKOKOO 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; Ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt
Kerged kummutikesed,sekretärid ja muud mööblitükid meenutasid mänguasju.Armastati igasuguseid portselanist nipsasjakesi. Rokokooajasturiietus. Nii mehed kui naised kandsid õrnades toonides siidrõivaid,neid ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad,naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega,meestel aga patsiga.Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud,heinasaadudena paisusid seelikud.Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene. Rokokoostiil tõi uue suuna aga ka pargikujundusse.Filosoof Rousseau mõjutusel tekkis uus,vaba loodust jänjendav nn.inglise park looklevate teede,tiikide ja jugadega. Peale Prantsusmaa levis rokokoo ka Saksamaal.Eestis kauneid rokokoostiilis sisustus oli Põltsamaa lossis,kuid se hävis Teise maailmasõjaajal.Kuid kaunis rokokooornament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1. Mõned pildid rokokoost:
pühendustekstiga *All-linna poolsel küljel on ladinakeelne tekst: Otium reficit vires (puhkus kosutab jõudu) Inglisild Levinud teooria: Inglisild on rahvapärane lühendatud vorm vanemast nimest Inglise sild. Inglisillaks kutsuti alles 20.sajandi algul Tartu Raekoda Raekoja plaan, Brotze Tartu Raekoda Asukoht: Tartu kesklinn, Raekoja plats Aadress: Raekoja plats 1A Valmis: 1789 Renoveeritud: 2001 Stiil: Barokk, rokokoostiil, varaklassitsism Tartu Raekoda Baroki eripära: * kõrge kelpkatuse * haritorn Rokokoostiil: * kartuss (kaunistus) Varaklassitsism: * seinte kujundus * interjöör Tartu Raekoda Renoveerimine: * 2001- torni uued kellad (18tk+2 vanemat) AITÄH TÄHELEPANU EEST!
Raekoda. Kui varem Eesti kuulus Euroopa ääremaadele, siis pärast liitmist Venemaaga aastal 1710 osutus ta järsku võimsa suurriigi pealinna lähistel asuvaks. See tähendas suurejoonelisemat suunda ka meie ehitustegevuses, millest annab tunnistust Kadrioru loss - nime said loss ja selle ümber laiuv park valitsejanna Katariina I järgi. Lossi kavandas itaallane Niccolo Michetti. Rokokoo 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid
Sisekujundus Rokokoo-interjööris on kadunud barokile omane raskepärasus. Ornament on peenem, mänglevam. Mööbliesemad on väiksemad, kergemad, mugavamad. Toolide jalad, käetoed jne on peenemad. Tugitoolid ja lauad ei asu enam kindlaksmääratud kohtades, vaid neid võib vabalt ümber pigutada, et luua mõnusaid nurgakesi. Ka värvid on heledamad, pastelsemad. Armastatakse igasuguseid nipsasjakesi. Kokkuvõttes mõjub rokokoostiilis ruum kergemalt ja õhulisemalt kui varem. Maalikunst Rokokoostiil maalikunstis ei väljendu mitte niivõrd vormi kaudu, kui maali meeleolus, sisus. Teemad on enamasti kergemeelsed- hästiriietatud, rõõmsad neiud ja noormehed jalutamas, vestlemas, kurameerimas, pidutsemas jne. Kuulsaimad meistrid on Prantsusmaal: · Antoine Watteau /vattoo/ · Franois Boucher /buee/
elementidega rahvarõivad Kirjuta lahti. Lk: 112-115 Prantsuse arhitektuur 17.sajandil. Louvre`i loss,3korrust,1.korrusele toetusid võimsad paarissambad,fassaadi keskel katusega paviljon.(claude perrault) Versailles` loss.nimi tuleb ümbritsevast linnast.J.H.Mansart,580m,lossijuurest lähtuvad 3 teed,pariisi suunas.stiil barokilik klassitsismLk:147-152 Kunst Prantsusmaal 18.sajandil. Rokokoo iseloomulikud tunnused.rokokookunst kergem, õrnem,mänglevam, Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös.Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga jakergesisuliste maalingutega.ruumides luksusesemed,õukonna ja aadlikunst. Lk: 157-162 Kunst Eestis 17. sajandil. Kadrioru loss, barokkstiilis, Loss on kahe/kolme korruseline. sel ajal ei tehtud ühtegi asja ilma mõtteta (piltide, esemete tähendused . Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole .allegoorilised tondod,peasaalis
Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist
Rokokoo Võrumaa Kutsehariduskeskus Väimela 2013 Rokokoo 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil Püsis umbes poolsada aastat Kasvas välja barokist Kerge ja mänglev Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias Rokokoo interjöör Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Diogenes palus Aleksandril päikese eest ära tulla, ta võttis parajasti päikest. Francois Girardon Louis XIV lemmikkunstnik. Tema peateos on Louis XIV ratsamonument. See on aga hävitatud Prantsuse revolutsiooni ajal, kuid on hiljem matkitud. Girardon kujutas peamiselt väärikaid ja rahulikke antiikjumalaid: ,,Apollon nümfidega", kus Apollon oli Louis XIV. Maal asub praegu Versailles`is. Prantsusmaa 18 saj kunstis valitseb juba rokokoostiil. Erandlik kunstnik on skulptor Étienne Maurice Falconet: Tema loomingus on ka küllaltki hilja (18. saj. lõpus) baroki jooni Falconet on töötanud tükk aega Pariisi lähedal Sevres`i portselanimanufaktuuris. Tegi rokokoole iseloomulikke väikesemõõtmelisi portselankujusid. Töötas tükk aega ka Venemaal Peterburis. Peateos: Peeter I ratsamonument Peterburis, nn Vaskratsanik. Selle monumendi puhul on tegu barokiga
vastukaaluks argipäeva, perekonnaelu, kodurahu VI Vaata fotot lk 163 (Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Saksamaal) ja kirjelda seda ruumi kui silmapaistvat rokokoo näidet! Võid kasutada ka väljendeid lehekülgedelt 157-158 (Rokokoostiil sisekujunduses) Jahiloss, mis asub pargi lõunaosas ja mis on pühendatud jahijumalanna Dianale, ehit.1740 Amalienburgi lossi interjöör siseruum on kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad on kaetud heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnevad õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Kasutatud on peegleid ja seinad on värvitud heledaks kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja
eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Rokokoo Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Ilus rokokoo-orhament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1. Klassitsism Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.
Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist
David läks innukalt kaasa revolutsiooniga, näiteks lõi ta maali vannisoleku ajal reetlikult mõrvatud revolutsiooni juhist Marat´st (vt. lk3). Jacques-Louis David ,,Horatiuse vanne" Varaklassitsism maalikunstis XVIII sajandi teisel poolel hakkas mänglev rokokoostiil taanduma. Selle asemele tuli tõsisem suhtumine inimesse, loodusesse, ühiskonda. Tärkas huvi antiikkunsti vastu. Enamus maalijaid ja skulptoreid käis Itaalias, et seal õppida ja oma silmaga näha vana-
gooti stiilis. 16. sajandi suured kunstnikud, nagu Albrecht Dürer, Hans Holbein jt, on joonistanud Euroopa kauneimaid vapipilte. 17. sajandi jooksul mindi ka vapikunstis renesanss-stiililt üle barokkstiilile. Üleminek oli järkjärguline ja mitte nii selgelt märgatav kui üleminek gooti stiililt renesanss-stiilile. Võib öelda, et kunstiliselt kõige rohkem muutusid kiivril olevad rekvisiidid, eelkõige kiivri juurde kuuluv sakiline rüütlimantel. Rokokoostiil valitses Euroopas aastail 1730 1780, saavutades oma elegantse graatsiaga kõige laialdasema leviku Saksamaal. (Oja 2006) 7 1.2 Vapikilp ja kujunduselemendid Alates 17. sajandist jagunesid kilbi tüübid vastavalt heraldilistele koolkondadele järgmiselt: kolmnurkne varjaagi, ovaalne itaalia, kumera alaosaga nelinurk hispaania, teritatud
Lemmikteemadeks olid lõbusad, kerged ja intiimsed armastusstseenid 6) Vaata fotot lk 163 (Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Saksamaal) ja kirjelda seda ruumi kui silmapaistvat rokokoo näidet! Võid kasutada ka väljendeid lehekülgedelt 157-158 (Rokokoostiil sisekujunduses) Jahiloss, mis asub pargi lõunaosas ja mis on pühendatud jahijumalanna Dianale, ehit. 1740 Amalienburgi lossi interjöör siseruum on kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad on kaetud heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnevad õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Kasutatud on peegleid ja seinad on värvitud
Dekoorimaterjalina domineeris stukk, värvustest kahvaturoosa, helesinine, leheroheline, sidrunkollane. Sageli kasutati eksootilisi motiive. Interjöörile kontrastiks kujundati fassaadid võimalikult lihtsana. Louis XV stiil. Sai alguse Prantsusmaalt, 18.sajandi alguses. Kasvas välja barokist, aga on kergem ja mänglevam. Pigem kujundus stiil - avaldub rohkem sisekujunduses, tekstiilide kujunduses; arhitektuuris avaldub vähem. Rokokoostiil oli põhiliselt dekoratiivne vool, mis kujunes 18. Sajandi algul Pariisi aadlike linnamajades ja hotel`ides. Kuigi stiili aluseks on Versailles` rikkalik dekoo, väljendas see ka vastureaktsiooni kuningalossi formaalsule. Rokokoole iseloomulik: o Eeskujuks erinevad teokarbid, asümmeetria, loodusmotiivid looduse vahetu kujutamine o Mahedam ja pastelsem koloriit nii kunstis kui ka arhitektuuris. Kuldne, hõbedane.
kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. · Barokk ja rokokoo Eestis. Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Ilus rokokoo- ornament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1. Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil kogu Põhja- Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal
interjööriga ning tema sagedasem modell ja ühtlasi soosija oli markiis de Pompadour. Tõsisem ja tõetruum oli Jean Baptiste Simeon Cardini looming, kus ta tunnustab ka lihtrahvast. Prantslaste uhkuseks on naiskunstniku Elisabeth Vigée-Lebruni õrn, daamilik looming, sh. Kuninganna Marie-Antoinette'i portreed. Inglise kunstnik William Hogarth oli ajastut naeruvääristav kunstnik, kelle loomingus oli nii maale (,,Valimiseelne häältejaht") kui graafikat (seeria ,,Moodne abielu"). Rokokoostiil esines peale Prantsusmaa veel Venemaal, Sakasamaal ja mujal. Pargikujunduses tekkis uus suund, kus oli palju käänulisi teid, juhuslikult paiknevaid puid ja tiike, mille tulemusel tekkis loodust imiteeriv, nn. inglise park. Klassitsism. Ampiirstiil (Prantsusmaal Napoleoni ajal) Tekkis 18. sajandi II poolel Prantsusmaal inimeste eetika kujunedes. Väljakaevamised Pompejis ja Herculaeneumis andsid uusi teadmisi antiikkultuurist. Vaimustuti jällegi antiigi korrapärast ja süsteemsusest
Mööbli materjaliks oli eelistatult mahagon, mööblipolster kaeti siidi, sameti või gobelääniga, mustrimotiivid pärinesid rokokoo ornamendivaramust, tihti kordus polstrikatte muster ka seinakatetes (tapisserii). Mööblimeistreid. Ch. Cressent (eriti pronksdekoor ja marketrii), vennad Martinid, A. R. Gaudreau, J. B. Tilliard Tuntumad nimelised stiilid rokokoos. Louis XV stiil e. Louis Quinze (pr.), Prantsuse kuninga Louis XV valitsemisajale (1715-74) iseloomulik rokokoostiil sisekujunduses ja tarbekunstis. Võrreldes Louis XIV stiiliga on Louis XV stiil pehmem, intiimsem ja naiselikum. Ruumides domineerivad pastelsed toonid, ornamendis eelistati taimornamenti, rokai, chinoiserie ja mereteemalisi motiive. Mööblikunstis tulid kasutusele uut tüüpi istmed, nt. polsterdatud selja- ja käetugedega bergere, kaheosaline polsterdatud toolist ja pingist koosnev diivan duchesse, sirge esikülje ja lahtiste istmepatjadega lai diivan markiis. Värvidest
Põhilisteks levialadeks Inglismaa, Holland, Skandinaavia. Vanaklassitsismi vormikõne on rahulik, fassaadide ette- ja tagasiasted suhteliselt väikesed, puudub pillav dekoor. Klassitsistlik suunitlus on omane ka Prantsuse 17. ja 18. sajandi arhitektuurile., kuigi ka sinna tungisid seoses Prantsusmaa ülemvõimu ja iseteadvuse tõusuga maalilis - dünaamilise baroki mõjud, eriti sisekujunduses. 18. saj. 20. aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas aga barokist välja kasvanud rokokoostiil, mis oli eelnevaga võrreldes kergem ja mänglevam ning väljendus eeskätt sisekujunduses. Rokokoo põhitunnuseks on orvand ( rocaille ) - voldiliste servadega merekarpi meenutav ornament. Vastandina barokile välditi raskeid sambai, pilastreid, paraadtreppe, ruumid olid suhteliselt madalad. Seinte lihtsad pinnad liigendati orvandi, taimeornamendiga põimitud raamliistude, peeglite ja pannoodega. Dekoorimaterjaliks oli põhiliselt stukk, värvidest eelistati pastelseid toone
annaabi.ee 
