hoida PÕIKILIHAS SISEMINE KÕHUPÕIKLIHAS: Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt Kinnitub: 3le alumisele roidele Funkts: aitab siseelundeid paigas hoida, pöörab lülisammast VÄLIMINE KÕHUPÕIKLIHAS: Algab: sämpudena 8 alumise roide välispinnalt Kinnitub: niudeluuharja väliservale Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast 63. RINNA LIHASED ROIETEVAHELIHASED SISEMISED ROIETEVAHELIHASED: Algab: iga roide ülemiselt servalt Kinnitub: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid VÄLIMISED ROIETEVAHELIHASED: Algab: roiete almuiselt servalt Kinnitub: roiete ülemisele servale Funkts: tõstab roidid EESMINE SAAGLIHAS Algab: 8-9. ülemiselt roidelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale Funkts: ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa
roietelt niudeluuharjale), kere pöörded Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas (kaelalülide 1-2 roide vahel), tõstavad roideid sissehingamisel ja aitavad tuua kaela ette Peapöörajalihas(rinnakult ja rangluult nibujätkele), pea pööramine ja kallutus kuklasse Sisemised roietevahelihased(roide ülemiselt servalt naaberroide alumisele servale), langetab roideid ja väljahingamine Välimised roietevahelihased(roide Õlavöötme lihased alumiselt servalt naaberroide ülemisele servale), tõstab roideid ja sissehingamine Eesmine saaglihas(roietelt abaluu mediaalsele servale), toob abaluud külgedele
Lihase alumised kiud lähevad aga kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Võimaldab keha pööramist. · Välimine kõhupõikilihas algab sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt, kulgeb põiki alla ette ja kinnitub niudeharja välisservale. On sisemise kõhupõikilihasega 90º`se nurga all. Funktsiooniks liikumise toetamine ning keha pöörete teostamine. 45. Rinna lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Sisemised roietevahelihased algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine. · Välimised roietevahelihased algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine. · Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise
toimub roiete pöördumine ümber roidekaela pikitelje. - Roiete ühendused rinnakuga toimuvad: 1) 1. roidel kõhrliiduse abil 2) 2.-7 ülemise roide eesmiste kõhreliste otste ühendumisel rinnaku roidmiste sälkudega 3) 8.-10. roide eesotsad ühenduvad 7. roidega kõhrliiduse abil. Roiete liikumisel tõusevad roiete eesmised ja külgmised osad suurendades rindkere ülemise osa sagitaalmõõdet ja alumise osa frontaalmõõdet. 5. Hingamislihased - põhilihased: 1) Sisemised roietevahelihased – langetavad roideid 2) Välimised roietevahelihased – tõstavad roideid 3) Diafragma – rindkere õõs suureneb (sissehingamine) ja väheneb (väljahingamine) - abilihased: Sissehingamisel: astriklihased, ülemis-tagumine saaglihas Väljahingamisel: kõhu sirglihas, kõhupõikilihased, alumis-tagumine saaglihas - Innervatsioon: 1) Roietevahelihased – roietevahelised närvid 2) Diafragma – kaelapõimiku vahelihasenärv 3) Ülemis-tagumine saaglihas – 8.kaelanärvi ja 1.-4
serva läheduses üle aponeuroosiks. Välimine kõhupõikilihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Sämpudena kaheksa alumise roide Niudeluuharja välisserv *liikumise toetamine ning keha pöörete välispinnalt. Kulgeb põiki alla-ette. teostamine. 62. RINNA LIHASED Sisemised roietevahelihased Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Iga roide ülemiselt servalt. Suunduvad Naaberroide alumisele servale. *roiete langetamine (väljahingamisel) põiki üles-ette. Välimised roietevahelihased Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Roide alumiselt servalt. Kulgevad Naaberroide ülemisele servale. *roiete tõstmine (sissehingamisel)
tendineum kõhuõõne, aitab kaasa Lihaseline osa: nimme-, hingamisel roide- ja rinnakuosa Välimised roietevahelihased - mm. intercostales externi Eespoolsema roide Tagapoolsema roide Rindkere seina moodustaja kaudaalne serv kraniaalne serv Roietetõsturid - mm. levatores costarum Rinnalülide ristijätked Roiete dorsaalsed osad Rindkere-sirglihas - m
käe puhul võib tõsta roideid Süvad rinna lihased Välimised roietevahelihased Sisemised roietevahelihased Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Musculi Roide Alumise roide Tõstavad mm. Roide Ülemise roide Langetavad (mm
Lihase alumised kiud lähevad aga kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Võimaldab keha pööramist. * Välimine kõhupõikilihas algab sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt, kulgeb põiki alla ette ja kinnitub niudeharja välisservale. On sisemise kõhupõikilihasega 90º`se nurga all. Funktsiooniks liikumise toetamine ning keha pöörete teostamine. 62. Rinna lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Sisemised roietevahelihased algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine. * Välimised roietevahelihased algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine. * Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega
aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 62. Rinna lihased: Autohtoonsed lihased: a) Rindkere-ristilihas (süva kiht) - Algab: rinnaku alumise poole tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest. b) Sisemised roietevahelihased (keskne kiht) - Algavad: iga roide ülemiselt servalt. Kinnituvad: naaberroide alumisele servale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest. c) Välimised roietevahelihased (pindmine kiht) - Algavad: roide alumiselt servalt. Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale. Tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest ja rindkere seina moodustamisest. Heterohtoonsed lihased:
aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 62. Rinna lihased: Autohtoonsed lihased: a) Rindkere-ristilihas (süva kiht) - Algab: rinnaku alumise poole tagumiselt pinnalt. Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest. b) Sisemised roietevahelihased (keskne kiht) - Algavad: iga roide ülemiselt servalt. Kinnituvad: naaberroide alumisele servale. Langetab roideid, võtab osa väljahingamisest. Võtavad osa rindkere seina moodustamisest. c) Välimised roietevahelihased (pindmine kiht) - Algavad: roide alumiselt servalt. Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale. Tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest ja rindkere seina moodustamisest. Heterohtoonsed lihased:
Kinnitub: roietele. Välimine kõhupõikilihas - Algab: alumistel roietelt. Kinnitub: niudeluuharjale,. Funkts nende pideva toonuse tõttu on elundid kindlas asendis. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 62. Rinna lihased: a) Sisemised ja välimised roietevahelihased - Algavad: roietelt. Kinnituvad: naaberroietele. Funkts Langetab ja tõstab roideid, sisse-ja väljahingamine b) Eesmine saaglihas - Algab: roietelt. Kinnitub: abaluule. Funkts abaluude tõmbamine, õlavarre tõusmine c) Suur rinnalihas - Algab: rangluult, rinnakult, ja kõhu sirglihaselt Kinnitub: õlavarreluule. Funkts Tõmbab õlavart ette ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. d) Vahelihas e
surfaktandist, alveoolidest ja veresoontest ning nende vahel moodustuvast seinast) Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja (1p) kopsud (hingamislihased, pleura) Vasak peabronh (2p) a) on pikem kui parem peabronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb vasakusse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) otsmikuurge b) kuulmetõri c) tüümus d) kopsutüvi e) rinnajuha f) kõhukelme Väljahingamislihased (1p) on sisemised roietevahelihased ja diafragma Kopsupleura (1p) a) katab kopsu b) vooderdab kõhuõõnt c) vooderdab rindkereõõnt Hapnikku transporditakse veres seotuna (millega) hemoglobiiniga Lihastes a) suurendavad b) vähendavad hemoglobiini hapnikusiduvust (3p) temperatuuri langus, PH muutmine 12 Funktsionaalse surnud ruumi moodustavad: alveolaarne surnud ruum ja anatoomiline
sidekirmeks 62. RINNA LIHASED Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Rindkere-ristlihas Rinnaku alumise poole 2.-6. Roide sisepinnale Võtavad osa roiete langetamisest, tagumiselt pinnalt s.o väljahingamisest. Sisemised roietevahelihased Iga roide ülemiselt servalt Naaberroiete alumisele Võtavad osa roiete langetamisest, servale s.o väljahingamisest. (Täidavad roietevahemikke roidenurkadest kuni rinnakuni)
sidekirmeks 62. RINNA LIHASED Lihas Algus Kinnitumine Funktsioon Rindkere-ristlihas Rinnaku alumise poole 2.-6. Roide sisepinnale Võtavad osa roiete langetamisest, tagumiselt pinnalt s.o väljahingamisest. Sisemised roietevahelihased Iga roide ülemiselt servalt Naaberroiete alumisele Võtavad osa roiete langetamisest, servale s.o väljahingamisest. (Täidavad roietevahemikke roidenurkadest kuni rinnakuni)
Õhk voolab kopsudesse: Hingamislihaste kontraktsiooni tõttu suureneb ringkere maht ja tänu sellele langeb rõhk kopsudes ca 1 mmHg. Õhk voolab välja: Hingamislihaste lõõgastudes tõmbub kops jälle kokku ja rõhk ületab 1 mmHg võrra atmosfäärirõhku. RIndkereõõne mahu taastamine on passiivne: tänu pindpinevusele alveoolides ja kopsu elastsete kiudude tõmbepingele. Lihastöö hingamisel Sissehingamine: Diagfragma lamendub, roietevahelihased kontraheeruvad Väljahingamine: Diafragma lõõgastub, roietevahelihased lõõgastuvad. Pleuraõõs Pleuramembraan koosneb mitmest elastsest sidekoest, vooderdab rindkese sise- ja kopsude välispinda. Membraanide vahel on õhuke kiht pleuravedelikku, mis hoiab kopse vastu rindkereõõnt, lloob niiske libeda pinna vähendamaks membraanide omavahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes on negatiivne rõhk, mis süveneb sissehingamisel (-1kPa) ja väheneb väljahingamisel (- 0,3kPa). DONDERSI MUDEL
(välimised roietevahelised lihased, sisemised kõhrevahelihased ja diafragma e. vahelihas). Kontraktsiooni tulemusena roided tõstetakse üles, diafragma langeb alla, rindkereõõs suureneb. Rõhk alaneb ning on madalam kui väliskeskkonnas. Kopsus tekib vaakum. Kõrgema rõhu all olev õhk tungib kopsu. Väljahingamine toimub tänu sissehingamislihaste lõõgastumisele. Sügaval väljahingamisel on töös väljahingamislihased ( seesmised roietevahelihased, kõhulihased). Tavaline väljahingamine on täiesti passiivne (raskusjõu mõjul rindkere langeb alla, diafragma tõuseb üles). Maksimaalsele sissehingamisele järgneb maksimaalne väljahingamine. Hingamismaht (Vt) on õhu hulk, mis läbib kopse tavalisel sisse- ja väljahingamisel (500-600ml). Hingamismahu hulka arvatakse ka nn surnud ruum, mille moodustab hingamisteedes olev ja gaasivahetusest mitte osavõttev õhk
Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteed jagunevad: - ülemised hingamisteed: nina- ja neeluruum - alumised hingamisteed: kõik hingetorust allapoole jääv Sisse- ja väljahingamine toimuvad tänu rindkereõõne, pleuraõõne ja kopsude sisese mahu ja rõhu muutustele. See toimub tänu hingamislihaste tööle. Sissehingamisel välised roietevahelihased tõmbuvad kokku, rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm.rõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaarne rõhk (kopsusisene) tõuseb, ületab atm.rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Tavalise sügavusega, puhkeolekule
kudedesse ainevahetuse käigus eraldunud süsinikdioksiid eemaldatakse organismist. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteed jagunevad: ülemised hingamisteed: nina- ja neeluruum alumised hingamisteed: kõik hingetorust allapoole jääv Sisse- ja väljahingamine toimuvad tänu rindkereõõne, pleuraõõne ja kopsude sisese mahu ja rõhu muutustele. See toimub tänu hingamislihaste tööle. Sissehingamisel välised roietevahelihased tõmbuvad kokku, rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm.rõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaarne rõhk (kopsusisene) tõuseb, ületab atm.rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Tavalise sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu – passiivne väljahingamine. Sügavamal väljahingamisel
Sügavamal väljahingamisel ja hingamisteede takistuse suurenemise korral võtab roiete langetamisest osa sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme. Sügaval ja raskendatud hingamisel muudavad rinnaõõne mahtu ka hingamise abilihased: kaelalihased, saaglihas, rangluualune lihas, kõhulihased jt. Väliseks hingamiseks on vajalik rindkeremahu muutumine - seda võimaldavad roiete ja vahelihase liigutused. Sissehingamislihased (peamiselt välimised roietevahelihased mm. intercostales externi) tõstavad roidekaari, suurendades rindkere läbimõõtu. Vastupidiselt toimivad väljahingamist teostavad väljahingamislihased (peamiselt mm. intercostales interni), mis langetavad rindkeret. Põhilihaste kõrval toimivad ka abilihased (nt. sügavama forsseeritud hingamise või hüpoksia korral) - sissehingamist abistavad mm. pectorales, mm. scaleni, m. sternocleidomastoideus ja mm. serrati osad, väljahingamist aga kõhulihased, mis tekitavad langetavad
annaabi.ee 
