ülekaalus soomeugrilased Vallutused & valitsemine 862 normannide-viikingite poollegendaarse valitseja Truvori moodustatudNovgorodi vürstiriik , mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi 882 vallutas ta Smolenski ja Ljubegi linna ning Kiievi vürstiriigi Moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi 883885 alistas Oleg drevljaanid, severjaanid ja radiimitsid Esimene Kiievi suurvürst Kiievi vürst Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kiievi-Vene https:// www.google.ee/search?q=Proto-Novgorod&rlz=1C1UXZO_enEE480EE515&aq=f&um=1&ie= http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu%3AVene http://et.wikipedia.org/wiki/Varakeskaeg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/keskaeg_liisaojakoiv.htm http://valor-tahetark.blogspot.com/2011/10/venemaa-voim-ja-tahed-3.html
Odal taluvaldus Träälid orjad Ting kohalik rahvakoosolek Allting maakondade ühiskoosolek Konung hõimu või hõimuliidu pealik Svealased ja götalased hõimuliidud Rootsis Birka, Sigtuna, Hedeby suuremad kindlustatud asulad VanaVene riik VanaVene riigi teket seostatakse tavapäraselt idas tegutsenud viikingite , varjaagidega. VanaVene riik oli paljurahvuseline. Riik koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest , mida valitsesid Rjurikute suguvõsa liikmed. Muinasaegse Eesti 6.12. sajandit peetakse Eesti ajaloos muinasajaks. Tänapäeval arvatakse, et ühiskond oli siiski tunduvalt keerulisem. Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad maaharijad. Ühiskonna madalamal astmel olid orjad. Orjad olid oluline kaubaartikkel Eesti ala läbivatel kaubateedel.
Venemaa 17. sajandil Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: 1598-1605 Boriss Godunov 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I) 1606-1610 Vassili Suiski (Vassili IV) 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) 1610-1613 Poola prints Wladislaw Peale riigisiseste võimugrupeeringute seisid mõlema Vale-Dmitri seljataga ka mõned Poola-Leedu ühisriigi suurfeodaalide suguvõsad. Poolakad saavutasid suurima edu 1610. aastal, kui nad vallutasid Moskva. Poola sellise edu vastu otsisid mõned vene bojaargrupeeringud abi Rootsilt. Segaduste aja lõpetasid maakaitseväe võitlused ja Mihhail Romanovi tõu...
Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, 30. aastane sõda langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada 1618-1620 Böömimaal mässatakse Austria ülevõimu ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel vastu valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja 1625-1627 Taani astub protestantide poolel sõtta välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel 1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta 1630 Sõtta astub Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: vallutab Põhja-Saksamaa 1598-1605 Boriss Godunov 1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1631-1632 Protestandid saavutavad võidu Breitenfeldi 1605-1606 Dm...
müüsid neid. Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek e. Veets, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis vürtsid, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida. Vürts ei tohtinud oma kaaskonnaga linnas elada. Ta pidi alluma vürtsi otsustele ja kui ei, saadeti minema ja valiti uus. Novgordi võib vaadelda kui kaubandusliku vabariiki. 20.Miks nimetatakse 17.saj algust Venemaal segaduste perioodiks? 17.sajandil pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada segaduste ajaks, sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid(Poola ja Rootsi) sekkusid Venemaa asjadesse. 21.Nimeta Venemaa arengu põhijooni 17.sajandil? Seadustati pärisorjus. Oluliseks oli maakogu. Riigikorraldus korrastati. 22.Nimete Peeter I reforme riigivalitsemise, majanduse ja sõjanduse alal! Tugevdati sõjaväge,
9)varauusaeg(1492-1789); Kogu Euroopas toimus kuningavõimu tugevnemine. Inglismaa; võimule tõusis Tudorite dünastia ning selle kõige tuntuim esindaja oli Henry VIII, kellel oli kuus naist. Inglismaa lõi lahku katolikust kirikust, et Henry saaks abielluda tekkis anglikaani kirik. Tema tütar Elizabeth I valitses 16. sajandi teisel poolel. Sõdis Hispaaniaga ning võitis merelahingus võitmatut Armadat. Ta ei abiellunud kellegiga. Venemaa; valitses Rjurikute dünastia, esindajaks oli Ivan IV Julm. Juba varem oli Kiievi vürstiriigiga ühendatud ümberkaudsed alad. Venemaa keskuseks kujunes Moskva. Ühendas Tatari riigid Venemaaga. Ivan IV hakkas enda kohta kasutama nime tsaar, mis tähendab keisrit. Siseriiklikult viis ta läbi Opritsnina poliitikat. Koondas hulga aadlike maid riigi kätte ja kiusas aadelkonda. Saksamaa; oli killustatud. Saksa-Rooma keisririigi tiitel kuulus Habsburgide dünastiale. Reaalne võim oli 7me kuurvürsti käes
kui maksu oleks tunnistatud, siis sellega oleks tunnistatud, et moskva on nende juht ja käskija keeld sõlmida sõjalist liitu Poola-Leeduga (Krevo unioon) moskva kartis neid moskvat häirib, et vene kaupmeeste tegevust piiratakse, nõuab, et ei takistataks vajalike inimeste liikumist moskva varustamine oleks saadud eesti kaudu lukku panna 1557 Poola-Leedu liit siiski sõlmitakse rjurikute dünastia lõpp ivan julm lööb vihahoos poja surnuks `segaduste aeg' teine poeg oli `loll', valitsemisvõimetu (lähedaste sugulaste järeltulija), ka füüsilises välimuses olid huvitavad ja veidrad jooned rootsi kuningavõimu tugevnemine Gustav Vasa, valitses 37 aastat (kuningas) kuningas 1523-1560 vasade dünastia rajaja aadlike võimu murdmine reformatsioon rootsis
(ainult usklikele, mitte riigipüha). Riigihümn: Venemaa föderatsiooni hümn Pealinn: Moskva Pindala: 17 075 200 km² Rahvaarv: 142 685 000 (2006) Rahvastiku tihedus: 8,5 in/km² Riigikeel: Vene keel President: Vladimir Putin Peaminister: Mihhail Fradkov Rahaühik: Rubla (1 rubla = 100 kopikat) Ajavöönd: Maailmaaeg +2 kuni +12 Telefonikood: 7 Riigitähis: RU/RUS Iseseisvuspäev: 12.Juuni Usk: 23.7% vene õigeusku Lipp: Vapp: Venemaa 17. sajandil Pärast viimase Rjurikute dünastia esindaja surma, langes Moskva suurde kriisi, mida võib nimetada ,,segaduste ajaks"sellepärast, et puudus kindel valitseja, toimus pidev võitlus tsaaritrooni pärast ja välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: 15981605 Boriss Godunov 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 16051606 Dmitri (ValeDmitri I) 16061610 Vassili Suiski (Vassili IV)
Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik valitsenud Novgorodis, Sineus Beloozeros ja Truvor Irboskas. Kahe noorema venna surm (864?) teinud Rjurikust Novgovorodimaa ainuvalitseja. Osa allikate järgi oli Rjurik Novgorodi (Holmgardi) linna rajaja. Kroonikate järgi suri Rjurik 879. aastal ning andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes tal ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Tema järglased valitsesid Kiievi-Venet 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612. RUUNIKIRI Ruunid on Põhjamaade vanimad kirjatähed. Neid kasutati tuhande aasta jooksul alates ca 200 kuni ca 1200. 13.sajandi algul hakkas ladina tähestik ruunikirja kõrvale tõrjuma. Selle tõid kaasa katoliku preestrid ja misjonärid, kes tulid Põhjamaadesse ristiusku levitama. Ladina tähestikule üleminek toimus aga aeglaselt. Rootslased olid visalt vanade ruunimärkide küljes kinni ja neid kasutati ladina tähtedega
1 Vürst Vladimir ristiti Krimmist. Slavofiilid räägivad V eripärast, V ei kuulu Euroopasse sodornost (harmoonia eri klasside/kihtide vahel). Kui palju on V Euroopa? Historograafia lähtekoht (miks nt Ukraina on V osa) on see, et kroonikud on dünastilised. ,,Jutustus möödunud aegadest". Kroonikud seotud vürstide perekondadega, kui kõik lugesid ennast Rjurikute järglasteks. II Vana-V ajalugu: Moskva ametlik aj (Moskva vürstide) - Teised allikad, mille kaudu saab tervikpildi kokku panna. Leetopissid (tihti esmaavastaja järgi või mõne muu random asja, mitte otseselt seose vahel leetopissi sisuga): Nikon Stepennaja kniga Ivan Groznsi ajast. V ajaloolased: Tatistsev (1686-1705)- kirjutas mitmeköitelise V ajaloo. Tatistsevi päevik- teab asju mida meieni jõudnud kroonikates pole
Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumisprotsess polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu ning nende slaavistumine toimus aegamööda. Ka esimesed suurvürstid polnud tegelikult slaavlased. Siiski saavutasid slaavlased tänu oma arvulisele ülekaalule viimaks ka ülemkihi sekka sulandumise. Kuigi Kiievi-Venet valitsesid Rjuriku järglased kuni 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612. Tõeliseks Vana-Vene riigi loojaks võibki pidada hoopis Olegi, kes ühendas killustunud maa. Samas pole tema eksistents sugugi kindel, võimalik, et ta on poolmüütiline tegelane, kes võidi hiljem välja mõelda. Siiski olevat Olegil olnud tihedad suhted ka Skandinaaviaga. Mõnede andmete kohaselt olevat ta loobunud 912 vürstitroonist ning läinud tagasi oma kodupaika, kus ka surnud.
a. läbirääkimised Hirleriga Balkanite ja Türgi suhtes). Kõik vene tsaarid, s.h. ka diktator I. Stalin on lugenud oma pühaks kohuseks laiendada Venemaad Euroaasia, panslavinismi, õigeusu ja kommunistliku maailmasüsteemi kontekstis. Omakspeetav Tuhandeaastate Kiievi-Venemaa on demagoogia, nii Kiievi Rus ja Moskva Rus on erinevad, nii nagu germaani riigid Euroopas. Venemaa laienemine: Rjurikud lõid vene riigi, Romanovid vene impeeriumi. Tekkimine ja Rjurikute periood (879-1598); Kristluse vastuvõtmine (988); III Rooma idee (1453.a.Ivan III ahal, kui valitses veel Tatari-mongoli aeg (1223-1480 Vaiksest ookeanist Dneprini)). 16. Sajand: Kaasani ja Astrahani khaaniriigid ning Siber; Romanivite periood (1598 - 1917): Õigeusklik ja Euroaasia maailmariik (kõok slaavlased ja õigeusklikud, nig tsinfishiidide territootium). 18 sajand Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala, Kaspia äärne, Aasov, 3 Poola
(1816) ja Liivimaa kubermangus (1819). Aleksander II ajal kaotati pärisorjus Venemaal ja talupoegadele anti võimalus maa järelmaksu eest välja osta (1861). Venemaa osalemine I maailmasõjas sai lüüa Saksamaalt ja Austria-Ungarilt. tsaaririigi lõpp 1917. a Veebruarirevolutsioon kukutas monarhia, võimule tuli Ajutine Valitsus. Nikolai II loobus troonist. 14.09.1917 kuulutati välja Venemaa vabariik. Venemaa valitsejad: Ivan IV (Julm) (1530-1584) - Rjurikute dünastia. 1547. a sai Moskva Tsaaririigi esimeseks tsaariks. Peeter I (Suur) (1672-1725) - 1682. a tuli võimule ja valitses surmani. 1721. aastal sai tsaaririigist keisririik. Peaeesmärgiks oli Venemaa muutmine euroopalikuks suurriigiks. Reformid: armee ümberkorraldamine, sõjalaevastiku rajamine, Vene õigeusus kiriku riigistamine, Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine, kalendri- ja kirjauuendus, lääneeuroopa rõivaste kasutuselevõtt.
Ingerimaa ja Laadoga-Karjala üle - Venemaa oli välja tõrjutud Baltikumist Rootsi-Vene sõdade jätkumine (järellugu): · 25-aastane sõda (algus 1570) jätkus uuesti 1590: A. 1595 Täyssinä rahulepinguga kinnitati veelkord Põhja-Eesti kuulumine Rootsile (Narvajõe piir) B. Rootsi kaotas (ajutiselt) Ingerimaa ja Laadoga-Karjala Venemaale (kuni 1617) · Ivan suri 1584 ja Rjurikute dünastia likvideerus: - Venemaal vallandus segaduste aeg (1593-1613) ja nõrgenenud riik ei suutnud ennast kaua aega kehtestada Läänemere regioonis · Järjekordne Rootsi-Vene sõda (1609-1617): - 1617 Stolovo rahuleping andis Rootsile Ingerimaa ja Laadoga-Karjala (kuni 1721) - Venemaa kaotas pääsu Soome lahele IV Rootsi ja Poola-Leedu sõda Liivimaal (1600-1629) Võimuvõitluse kontekst:
erilisi laensõnu aga tatari keelest on neid palju. Alasich oli slaavane Lomonossovi meelest. Hea vallutaja ju. Et kroonika kellegi poolt välja mõeldud ja rumal Nestor kirjutas ümber. Leidsid, et russi nimetus tuleb Kiievist lõuna pool olevast väikese jõekese Rossi järgi. Tänapäeval Rjuriku kohta uuringuid, lausa DNA proove, sest Rjurikovitsi dünastia järeltulijaid veel Venemaal. Legend on kummaline, pole täpselt teada, kust Rjurik tuli. Kohalike rahvastega abiellunud, RJurikute dünastiasse soome-ugri geen võib olla hiljem tulnud. Arheoloogiline materjal näitab selgelt, et Venemaal on teatud piirkonnad, kus tuleb üpriski palju Skandinaavia päraseid leide. Need seotud riiki läbivate veeteedega. Tee variaagidest kreeklaste juurde ehk Ida tee. Peamine tee Soome põhjarannikut pidi Turu saarestikust mööda Porkalani. Sealt otse alla Tallinna sadama suunas (edasi Soome rannik liiga karide rohke) ja Volhovi juurde.
välisohu. Rootsi vastu peetud võidukas sõda (159095) andis Venemaale tagasi Liivi sõjas kaotatud Ingerimaa linnused. Oluliseks Godunovi poliitika saavutuseks oli ka Konstantinoopoli patriarhilt nõusoleku saavutamine kuulutada senini Konstantinoopolile allunud Moskva metropoliitkond iseseisvaks patriarhkonnaks. Sellega muutus Vene õigeusu kirik 1589. aastal ka vormiliselt autokefaalseks. Esimeseks Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks sai endine metropoliit Hiiob. Fjodori surmaga lõppes Rjurikute dünastia Moskva troonil. Kokku kutsutud maakogu valis patriarhi toetusel uueks tsaariks Godunovi [15981605]. 1601. aastal puhkes Venemaal aastaid kestnud näljahäda, mis haaras kogu tollase Põhja- ja Ida- Euroopa. Nälgival maal alanud rahutused kasvasid kiiresti talurahvasõjaks. Segaduste aega ( ) kasutas ära Poola pagenud seiklejast munk Grigori Otrepjev, kes saanud kuningalt ja suurmaavaldajailt toetust, kuulutas end tsaaripoeg Dmitriks. Tõeline Dmitri oli 1591. aastal ebaselgeks
Prantsuse kuningate ees kohustuse tõrjuda sellest piirkonnast välja Skandinaaviast tulnud röövlibanded (enne seda õilsat tegu käis Rollo ise Pariisi rüüstamas). Vene riiklusele panid aluse katusepakkujad ja väljapressijad viikingid Volhovi jõe äärses Novgorodis. Vürstid Oleg ja Igor luusisid oma bandedega mööda maad ringi, kogusid makse ning vastutasuks peletasid eemale rändrahvaste jõukusid. Rjurikute dünastia valitses Venemaad 17. sajandini. Kes oli keskaegne feodaal? Kas ainult ekspluateerija, kes talupoegade töö arvel elas? Või hoopis riigivõimu teostaja oma territooriumil, kel hulgaliselt mitmesuguseid funktsioone ja ülesandeid? Feodaal pidi ju oma talupoegi teiste feodaalide eest kaitsma; oma alamate vahelisi tüliküsimusi lahendama; nende lapsi koolitama; talupoegi näljahäda korral
annaabi.ee 
