struktuurist. Kultuur: mida me peaksime soovima ja kuidas käituma. Struktuur paneb paika, kuidas on jagatud võim, rikkus ja staatus. Modernse sotsiaalse süsteemi muudab oma olemuselt konflikte õhutavaks asjaolu, et kultuur ja sotsiaalne struktuur pole omavahel enam kooskõlas. Stabiilsele ühiskonnale omane konformsus - enamik võtnud omaks eesmärgid ja reeglid, kuidas neid saavutada; innovaatoreid huvitab reeglitest sõltumata lõpptulemus; ritualism kõigi regelite järgija, jälgib välimisi näitajaid; tagasitõmbumise juhul on tegemist inimestega, kes on hüljanud nii eesmärgid kui ka vahendid; vastuhakkajad soovivad olemasolevat korda asendada uuega. Kaasajal ei olda nõus Mertoni väitega, et innovatsioon on seotud eelkõige töölisklassiga. Postmodernsus? Isiklik vabadus koos suurenenud geograafilise mobiilsuse ja paremate kommunikatsioonivõimalustega on viinud selleni, et maailmast on saanud suur kohvik,
NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope), seotus (attachment) negatiivne lahendus: pessimism rituaal: vastastikune aksepteerimine riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine
NY: Norton, 1968. 1. arengu psühhosotsiaalne mudel 2. psühhobiograafia, psychohistory 3. mängu uurimine ego intergratsioon ühiskonda kreatiivne ego kultuuri kontekst I. Arengu staadiumid: epigeneetiline printsiip staadium - isiksus ego areng ego tugevus ( virtue) isiksuse terviklikkus kriis (crisis) konflikt füsioloogilise küpsemise ja ühiskonna vahel positiivne ja negatiivne lahendus rituaalid + rituaal (ritualization) - riitus (ritualism) I. 0 - 1.5 basic trust vs basic mistrust eesmärk: baasturvalisus positiivne lahendus: lootus (hope), seotus (attachment) negatiivne lahendus: pessimism rituaal: vastastikune aksepteerimine riitus: heerosed, autoriteet II. 1.5-3.0 autonomy vs shame and doubt eesmärk: autonoomia positiivne lahendus: tahe (will) baaskontroll negatiivne lahendus: häbi rituaal: normide internaliseerumine (häbi) riitus: formaalne teiste karistamine
enesetapuni. 1. E. DURKHEIM : "NORMITUSE" SEISUND ÜHISKONNAS - VÄHENEB TOIMIMISEGA SEOTUD NORMIDE JÄRGIMINE, KAOVAD ÜLDTUNNUSTATUD NORMID. ANOOMIA JA ENESETAPUD. 2. R. MERTON : NORMIDE KONFLIKT - OLUKORD, KUS ÜHISKONNA POOLT VÄÄRTUSTATUD EESMÄRGID POLE SAAVUTATAVAD ÜLDTUNNUSTATUD VAHENDITEGA . HÄLBIVA KÄITUMISE TÜÜBID KOHANEMISEL ANOOMIAGA (R. MERTON) Tabel: Väärtustatud eesmärgid: + konformism, innovatsioon, +- mäss, - ritualism, retritism Tunnustatud vahendid: + konformism, ritualism, +- mäss, - innovatsioon, retritism Funktsionalismi seisukohalt viib INNOVATSIOONIDE KUHJUMINE uute normide kehtestamisele (näit. abielulahutused), konfliktiteooria näeb normide muutumist MÄSSU kaudu. 10. Sotsiaalne kontroll, sanktsioonide liigid, nende mõju käitumisele SOTSIAALNE KONTROLL - ühiskondlikud meetmed inimeste normipärase toimimise tagamiseks, vahendiks SANKTSIOONID e. normide täitmisele sundimise normid.
POOLT VÄÄRTUSTATUD EESMÄRGID POLE SAAVUTATAVAD ÜLDTUNNUSTATUD VAHENDITEGA . /HMS: 94-95/ HÄLBIVA KÄITUMISE TÜÜBID KOHANEMISEL ANOOMIAGA (R. MERTON) VÄÄRTUSTATUD TUNNUSTATUD EESMÄRGID VAHENDID KONFORMISM + + INNOVATSIOON + - RITUALISM - + RETRITISM - - MÄSS -+ -+ Funktsionalismi seisukohalt viib INNOVATSIOONIDE KUHJUMINE uute normide kehtestamisele (näit. abielulahutused), konfliktiteooria näeb normide muutumist MÄSSU kaudu. 7
Pole selge, kes käsu andis, allutakse pimesi. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, mis satuvad liidri või grupiaru mõju alla. Spetsiifilise asja põhjalikuks uurimiseks. Ebakompetentsus, grupivaim. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS – ülemused saavad luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. Pikalt töötades; puudub omaalgatus. BÜROKRAATIAL ENDAL POLE VAHENDEID NENDE VASTU VÕITLEMISEKS 17. Durkheim-Allardti solidaarsuse käsitlus TÖÖJAOTUSE ASTE MADAL KÕRGE SARNAS- KÕRGE Mehaaniline solidaarsus (jäigad Madal solidaarsus (diskrimineerimine, TUMIS-
Funktsionaalne analüüs eesmärgiks välja selgitada, kuidas sotsiaalse süsteemi elemendid aitavad kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele. Igal elemendil funktsioonid (kasulikud tagajärjed) ja düsfunktsioonid (kahjulikud tagajärjed). Need mõlemad võivad olla manifestsed (avalikud) ja latentsed (varjatud). Sotsiaalne struktuur ja deviantsus: erinevad tegevused eesmärkide ja vahendite puudumisel ja olemasolul (konformsus, innovatsioon, ritualism, retreatism, mäss). 15. Claude Levi-Strauss Prantsuse strukturalism. Eesmärgiks oli uurida inimese mõistuse üldiseid seaduspärasusi. Selleks ta uuris kultuurilisi nähtusi (müüdid jne), mis on inimmõistuse otsesed produktid ja seetõttu leidub seal ka seaduspärasusi. Primitiivse ühiskonnas avaldub inimmõistus kergemini. Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine, kajastuvad inimeksistentsi üldised probleemid. 16. Juri Lotman Vene strukturalism
paiknevale võimule, ettekirjutatud toimingute tingimatu ja ebaisikuline täitmine. 7. KOMITEEDE (komisjonide) PALJUNEMINE, MIS SATUVAD LIIDRI VÕI GRUPIARU MÕJU ALLA. 8. KORRUPTSIOON - kõrvalekaldumine bürokraatia reeglitest isikliku kasu saamise eesmärgil. 9. HIERARHILINE EBAVÕRDSUS - ülemuste võimalus luua endale alluvatest paremad töötingimused, saada soodustusi jm. 10. BÜROKRAATLIKU ISIKSUSE KUJUNEMINE - kelle käitumist iseloomustab ritualism, õpitud abitus, väline kontrollikese. Bürokraatia kui ühiskonna ülekorrastumine. SOLIDAARSUS. L. FESTINGERI SOTSIAALSE VÕRDLUSE TEOORIA Grupi püsivuse, atraktiivsuse ja tema liikmete omavahelise sarnasuse vahel valitseb seos. Inimese jaoks on atraktiivsemad grupid, mille liikmed on temaga sarnasemad (välimuse, käitumise, mõtlemise jm. poolest). Endaga sarnaste inimeste seltskonnas saab inimene end teistega võrreldes suurema rahulduse
päheõppimisega. Näitena võiks tuua ajalugu, purskkaevud, trammisõiduplaanid, algarvud, mükoloogia dinosaurused jne. Huvid võivad vahelduda, kuid mitte Aspergeri-isiku viis neisse süveneda. Isik süveneb oma huvialasse niisugusel määral, et see muutub teistele väsitavaks või lausa piinavaks. Huvile pühendatakse nii palju aega, et millekski muuks ruumi ei jää. Sundmõtted, sundteod ja rutiinides kinni olemine või erinevat tüüpi ritualism on Aspergeri sündroomi puhul reegel mis võivad olla otseselt seotud mingi erihuviga, kuid võivad mõjutada ka teisi valdkondi, näiteks söögiaegu, WC-s käimist, teleri vaatamist ja tegevuste järjekorda. Keele- ja kõneprobleemid või keelelised iseärasused on Aspergeri sündroomi puhul reegliks. Tavalised on ka arusaamisega seotud probleemid, neil on kerge valesti mõista metafoorset keelt või väljendeid, mida pole neile üksikasjalikult ära seletatud. Iseäranis silmnähtavad on
Pingeteooria: täiendatud anoomiateooria Robert Merton - Anoomia olukord, kus korda pole, normid ei kehti või on omavahel konfliktis. Tekib, kui normid ja võimalused nende järgimiseks on vastuolus. Mertoni kohanemisviiside tüpoloogia: Konventsionaalsed eesmärgid Konventsionaalsed vahendid Konformsus + + Innovatsioon + - Ritualism - + Taandumine - - Mäss +/- +/- Diferentseeritud assotsiatsioonide teooria: Edwin Sutherland (1978) (õppimisteooria) - Kuritegelik käitumine on õpitud. See omandatakse grupis interaktsioonis suhtlemisprotsessi läbi. - Õpitakse ära nii kuritegude sooritamise tehnika kui ka spetsiifilised suhtumised, hoiakud ja motivatsioon.
majanduslik edukus); (b) sotsiaalselt lubatud vahendeid nende eesmärkide saavutamiseks. Nende kahe komponendi olemasolust (+), puudumisest (-) või uutega asendamisest (+/-) sõltub inimeste käitumine: TEGEVUS EESMÄRGID VAHENDID Konformsus normide pärane käitumine + + Innovatsioon uute lahenduste leidmine + - Ritualism harjumuspärase käitumise jätkamine - + Retreatism (käegalöömine, tagasitõmbumine) - - Mäss +/- +/- Richard Cloward & Lloyd Ohlin kuritegelikud subkultuurid 1. Kriminaalne subkultuur organiseeritud kuritegevus, kogenud kurjategijad kasvatavad endale noortest järglasi. 2. Konfliktne subkultuur noorte meeste vägivaldsed grupid. 3
Hälbiva käitumise tüübid kohanemisel anoomiaga (R. Merton) VÄÄRTUSTATUD TUNNUSTATUD EESMÄRGID VAHENDID KONFORMISM + + INNOVATSIOON + - RITUALISM - + RETRITISM - - MÄSS -+ -+ Funktsionalismi seisukohalt viib INNOVATSIOONIDE KUHJUMINE uute normide kehtestamisele (näit. abielulahutused), konfliktiteooria näeb normide muutumist MÄSSU kaudu. 5
Eesmärk Vahend Konformne käitumine + Üldtunnustatud eesmärgid + Püütakse legaalsete vahenditega eesmärke saavutada Innovatsioon + Jäädakse üldtunnustatud - Ei ole piisavalt efektiivseid eesmärgi juurde legaalseid vahendeid. Ritualism - Püüab üldkehtivaid eesmärke + saavutada lubatud vahenditega, aga ei saavuta. Loobub eesmärkidest ja jääb vahendite juurde. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Retritism hipikultuur, praegused - Püüab lubatud vahenditega - a-sotsiaalid ka mingil juhul. saavutada eesmärki, ei saavuta.
Lähtuvalt 3st sotsiaalse korra ideaalsest tüübist võib eristada viit loogilist võimalikku, alternatiivset infiviidi ühiskondlike tingimustega adapteerumise viisi. Kultuuri poolt määratletud Ühiskonna poolt lubatud vahendid eesmärgid Allumine + (tunnustab) + Innovatsioo + - n Ritualism - + Retritism - - Mäss Keeldub ja asendab uutega Keeldub ja asendab uutega Isikud võivad ühest alternatiivist teise sõltuvalt sellest, millise sotsiaalse tegevuse liigiga nad parasjagu tegelevad. Toodud kategooriad kirjeldavad isiksuse adaptsiooni konkreetsesse rolli spetsifilises situatsioonis, mitet aga isiksust tervikuna. Oma töös vaatleb
Frazer koondas eri tekste inimkonna rituaalidest kokku. Ta oli jumala või kuninga tapmise rituaalide käsitleja. Kaks peamist müüdiuurimise suunda 20.saj. esimesel poolel Ritualistlik. Harrison: Müüt pole midagi muud kui riituse toime sõnaline vaste, seega müüti pole ilma riituseta, ehkki riitus võib olla ajas hävinud ja jätnud järele kas müüdi või mõne muundunud alaliigi. Näiteks muinasjutu rahvajutu. Psühhoanalüütiline. Ritualism pärineb inglise ja psühhoanalüüs saksa keel- kultuurkonnast; sotsioloogias ja strukturalismais in oluline prantsuse panus. Strukturaalne müüditõlgendamine toonitab müüdi osatähtsust konfliktilahenduse vahendine ja vastandite vahendajana kultuuri ja ühiskonna toimes ning eriliselt looduse ja kultuuri dihhotoomias. William G Doty järgi on müüt: Müüt kui väljendusvahend, kirjalik vormel, jutustus.
Anoomia on kohanemise ja kohanematusega seotud. 5 kohanemisvormi, mis tulenevad sellest, millised on eesmärgid ja milliste vahenditega neid püütakse saavutada. · Konformism konformne (normipärane käitumine). Eesmärgid on aktsepteeritavad ühiskonna poolt; vahendid, kuidas neid püütakse realiseerida, on ka normipärased. · Innovatsioon sotsiaalsed eesmärgid on aktsepteeritavad, kuid realiseerimise vahendid ei ole aktsepteeritavad. · Ritualism sotsiaalsed eesmärgid pole aktsepteeritavad (ise püstitavad eesmärke, et olla omanäoline), kuid vahendid ei ole kehtivate normidega vastuolus · Taandumine ehk apaatia nii sotsiaalsed eemärgid kui ka vahendid pole kooskõlas sellega, mida ühiskond õigeks peab · Mäss võimalikud nii positiivsed kui negatiivsed eesmärgid ja realiseerimise vahendid. Vaatenurk tuleneb sellest, kes vaatleb (riik vaatleb negatiivsena; mässajad
* 5 olukorraga kohanemise viisi: Kas isik on omaks võtnud kultuuris Kohanemise viis heaks kiidetud... sihid? vahendid? Kohanemise viis Kas isik on omaks võtnud kultuuris eksisteerivad... Sihid? Vahendid? I Konformsus + + II Innovatsioon + - III Ritualism - + IV Tagasitõmbumine - - V Vastuhakk +/- +/- (Bruce 1998/2002: 83) * II Innovatsioon sisaldab nii seaduslikku kui ebaseaduslikku tegevust. IV Tagasitõmbumine tähendab deviantsust. NB. V variant sisaldab valitsevatest väärtustest loobumist, aga samas uute väärtuste kehtestamise katset.
Nähtused ja mõisted pole sama, seega on küsimus, kas on üldse õigeid mõisteid, kirjeldamaks mistahes nähtuse õiget olemust. Tähtis on uurida ja jätta mõistetega manipuleerimine teisejärguliseks, kui see võimalik on. ROBERT KING MERTON on samuti arendanud anoomia teooriat. Ültes, et Durkheimil on õigus, et ühiskond dikteerib meie õigusi, kohustusi. Igaüks peab ühiskonnaga kaasas käima. On olemas 5 käitumisviisi: konformism, innovatsioon, ritualism, taandumine, mäss. Erinevad oma sotsiaalsete eesmärkide ja nende normipäraste vahendite valimise pooltest. Öelnud, et sotsiaalsete väärtuste puhul on tegemist ühiskonna poolt peale surutud väärtustega ja ühiskonna liikmed peavad nüüd ise välja mõtlema teatud käitumisvariante, kuidas ühiskonnas püsima jääda, ta toob välja järgmised käitumisvõimalused koos realiseerimisvõimalustega: 1
annaabi.ee 
