valinud seadmed vastavalt ümbrusoludele ja tööparameetritele, seadmed on paigaldanud litsentsiga elektritöövõtja, kes on järginud projekti ning eeskirjade nõudeid, elektripaigaldisi on enne kasutuselevõttu kontrollasutuse poolt kontrollitud. Kaitse otsepuute eest (põhikaitse) seisneb selles, et inimene või loom ei saaks juhuslikult (või ka tahtlikult) puudutada elektriseadme pingestatudosi. See tagatakse: pingestatud osade isoleerimisega. Selle, nn põhiisolatsiooni isolatsioonitakistus peab olema vähemalt 0,5 M%, et läbiv lekkevool jääks joonisel 1.3 toodud graafiku I.-sse piirkonda; kaitsekatete ja kestadega. Rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt on kaitse otsepuute eest piisav, kui on välistatud pingestatud osade puudutamine sõrmega; kaitsetõketega juhusliku puute eest; kaitselahutusega lahklüliti abil, tagamaks lahutamise toiteallikast enne remondi- või veaotsingutöid; paigaldamisega väljapoole puuteküündivust;
Põhikaitse kaitse elektrilöögi eest rikkevabas olukorras Rikkekaitse kaitse üksikrikke olemasolul madalpingepaigaldistes ja -süsteemides Pingestatud osad - normaaltalitlusel pingestatuna ettenähtud juht või juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid vastavalt kokkuleppele mitte PEN-, PEM- või PEL-juht. Pingealtis juhtiv osa nt arvutikorpus, seadme juhtiv puutevõimalik osa, mis normaalselt ei ole pingestatud, kui võib pingestuda põhiisolatsiooni rikke korral PEN-juht juht, mis toimib nii kaitse- kui ka neutraaljuhina Maandur, maanduselektrood maaga kontaktis olev juhtiv osa, mis võib olla paigutatud juhtivasse eriainesse, nt betooni või koksi Sammupinge pinge maapinnal teineteisest 1m kaugusel oleva kahe punkti vahel; seda vahemikku loetakse võrdseks inimese pika sammuga. Elektriala isik isik, kelle küllaldane haridus ja kogemused võimaldavad tal teadvustada elektrist
Elektriseadmed puudub eritähis, kuid sellise seadme võib ära tunda ühendusjuhtme pistiku metallist kaitsekontaktide järgi. Kaitsemaandatud seadme välised voolujuhtivad osad, mis võivad isolatsioonirikke korral sattuda pinge alla, maandatakse kolla-rohelist värvi kaitsejuhi abil. Isolatsioonirikke puhul kaitseaparaat (nt kaitselüliti või korkkaitse) rakendub ja katkestab toiteahela. Kaitseisolatsiooniga elektriseadmel (II ohutusklass) on tähis, mis näitab, et põhiisolatsiooni asemel on kasutatud tunduvalt töökindlamat kaitseisolatsiooni või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Kaitseisolatsiooniga seadme saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktidega pistikupessa. Kaitseväikepingel (III ohutusklass) töötavad elektriseadmed saavad pinge kaitseväikepingetrafost. Enamasti kasutatakse 12- või 24voldist väikepinget. Reeglina peab kaitseväikepingetrafo asuma kuivas kohas. Väikepingeseadmed võivad olla ka niiskuse käes (väljas).
Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid juhtivaid osi ei saa ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusoludest. Märkus. Sellised elektriseadmed on enamikus Euroopa riikides keelatud. Eestis on nad praegu veel kasutusel (kuid enam ei ole müügil) ja nende järkjärguline asendamine sätestatakse sellekohaste eeskirjadega. I [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon PE L (liin, line)
Põhiisolatsioon L (liin, line) N (neutraal, neutral) 0 klassi elektriseade pistik Seadme korpus ja selle metallist osa 0 kaitseklassi loetakse elektriseade, milles kaitse elektrilöögi eest põhineb üksnes põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid juhtivaid osi ei saa ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusoludest. Märkus. Sellised elektriseadmed on enamikus Euroopa riikides keelatud. Eestis on nad praegu veel kasutusel (kuid enam ei ole müügil) ja nende järkjärguline asendamine sätestatakse sellekohaste eeskirjadega. I [kaitse]klassi elektriseade Põhiisolatsioon PE L (liin, line)
· Tugevdatud kaitsevõttega, mis on ettenähtud nii põhi- kui ka rikkekaidsena Täiendav kaitsevõte Kui kaht sõltumatut kaitsevõtet, ei tohi kumbki teineteist selliselt mõjutada, et ühe tõrge segab teist Tugevtatud kaitsevõtte omadused peavad olema sellised, et see tagaks sama tõhusa kaitse nagu see on ettenähtud kahe sõltumatu kaitsevõtte korral. Põhikaitse Elamute elektripaigaldites kasutatakse peamiselt: · Põhiisolatsiooni · Kaitsekatteid ja ümbriseid · Väikepinget Põhiisolatsioon on määratletud kui ohtlik pingestatud osade isolatsioon mis tagab põhikaitsme. Põhikaitseisolatsioonina võidakse kasutada mitmesuguseid: · Tahkeid isoleermateriale · Vedelaid isoleermateriale · Gaasilisi isoleermateriale Kaitsekate Kaitseb igast harilikust juurdepääsusuunast tuleva ohupuute eest Kaitseümbris on seadme siseosi ümbritsev seadmeosa, mis väldib juurdepääsu ohtlukule
kõrgema pinge ahelatest ebapiisavalt. 4. Vooluahela ehitus SELV- ja PELV-ahelate pingestatud osad peavad olema eraldatud nii üksteisest kui ka muudest ahelatest isolatsiooni abil, mis vastab vähemalt kaitseväikepinge trafo primaar- ja sekundaarmähise vahelisele isolatsioonile. SELV- ja PELV-ahelate juhid tuleb üldiselt paigutada muude ahelate juhtidest eraldi. Kui see ei ole võimalik, tuleb kohaldada üht järgmistest võtetest: SELV- ja PELV-ahelate juhid kaitstakse peale põhiisolatsiooni isoleerkatte abil; SELV- ja PELV-ahelate juhid eraldatakse muu pingega ahelate juhtidest kaitsemaandatud metallvarje või -kattega; SELV- ja PELV-ahelate juhid võivad koos teiste, muupingeliste ahelate juhtidega olla ühes ja samas paljusoonelises kaablis või muus juhisüsteemis. SELV- ja PELV-ahelate juhid peavad sel juhul aga kas igaüks eraldi või kõik koos olema isoleeritud vastavalt selle juhisüsteemi suurimale pingele. 5
· tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; · elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; · kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; · kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass · 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud. · I-ohutusklass - põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud.
Elektriseadmete klassid: tavalise pistikuga elektritarvitid - 0 klass; elektritarvitid, mille pistik on kaitsekontaktiga - I klass; kaitseisolatsiooniga elektritarvitid tähisega - II klass; kaitseväikepingel (kuni 50 V) töötavad elektritarvitid tähisega... - III klass 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealtieid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud. I-ohutusklass - põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud.
pistikul ja pistikupesal metallist külgkontaktid. Esineb ka teistsuguse kuju ja paigutusega kaitsekontakte. 4 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarviti (II klass) Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral lisandub põhiisolatsioonile täiendav isolatsioon või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsiooniriketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. Kaitseisolatsiooniga tarviti saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa. Kaitseisolatsiooniga tarviti pistikuid on kahesuguseid: lapikud (voolule kuni 2,5 A) ning I kaitseklassi pistikule sarnase kujuga, kuid ilma kaitsekontaktideta (voolule kuni 16 A).
rohelise värvusega kaitsejuhtme kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kaitsemaanduseks on pistikul ja pistikupesal metallist külgkontaktid (joonis 24.8). I ohutusklassi seade saab lisaks kaitsekontaktiga pistikupesale ühendada ka tavalisse pistikupessa. Joonis 11.8. Kaitsekontaktiga pistikupesa, pistik ja I ohutusklassi kuuluv kohvikeetja ja röster Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral (II klass) lisandub põhiisolatsioonile täiendav isolatsioon või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsiooniriketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. Kaitseisolatsiooniga seade saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa (joonis 24.9). Kaitseisolatsiooniga seadme pistikud on kahesugused: lapikud (voolule kuni 2,5 A) ning kujult I kaitseklassi pistikule sarnased, kuid ilma kaitsekontaktideta (voolule kuni 16 A). Pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ole lahtivõetav. Joonis 11.9
15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). - 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud - I-ohutusklassi põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi PE kaudu. Tunnuseks on kaitsekontaktiga pistikühenduse olemasolu. Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. -
automaatselt elektrivõrgust. Kaitsemaandamiseks on pistikul ja pistikupesal metallist külg- kontaktid. Esineb mitmesuguse kuju ja paigutusega kaitsekontakte. I-ohutusklassi tarviti saab lisaks kaitsekontaktiga pistikupesale ühendada ka tavalisse pistikupessa. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass) Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral lisandub põhiisolat- sioonile täiendav isolatsioon või on põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsiooniriketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. Kaitseisolatsiooniga tarviti saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa Kaitseisolatsiooniga tarviti pistikuid on kahesuguseid: lapikuid (voolule kuni 2,5 A) ning I kaitseklassi pistikule sarnase kujuga, kuid ilma kaitsekontaktideta (voolule kuni 16 A). Pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ole lahtivõetav.
kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallist osad kollase-rohelise värvusega kaitsejuhtme kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kaitsemaanduseks on pistikul ja pistikupesal metallist külgkontaktid. Esimese ohutusklassi seade saab lisaks kaitsekontaktiga pistikupesale ühendada ka tavalisse pistikupessa. Kaitseisolatsiooniga elektriseadme korral(2 kass) lisandub põhiisolatsioonile täiendav isolatsioon või onn põhiisolatsiooni tugevdatud. Sellise ehitusega seade on isolatsioon riketele vastupidavam ja kasutamisel ohutum. kaitseisolatsiooniga seadme saab ühendada nii tavalisse kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa. Kaitseisolatsiooniga seadme pistikud on kahesugused: lapikud(vooluga kuni 2,5A) ning kujult esimese kaitseklassi pistikule sarnased kuid ilma kaitsekontaktidetta(voolule kuni 16A) pistik on alati ühendusjuhtme otsa valatud ega ei ole lahtivõetav
annaabi.ee 
