Temalt on ilmunud neli sonetikogu, haikusid, lasteraamatuid, luulekogusid, epigrammide kogu ja proosateoseid. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sh inglise, saksa, soome, läti, leedu, vene ja itaalia keelde. Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanikke (muuhulgas ka Puskinit). Kalju Kangur on pigem keskendunud loodusluulele ja lasteluuletustele. Ta on ka käsitlenud ajaloolisi teemasid ning viljelnud lembeluulet. Kalju Kanguri luuletused on kindlasse stroofi surutud tugeva riimiga. Tema sonetid on kirjutatud järgides itaalia soneti rangeid reegleid. Kalju Kangur on enim sonette kirjutanud eesti luuletaja ja ka Eesti mahukaim sonetikogu kuulub Kalju Kangurile: ,,Sonetid" (1979) ja sealt võib leida 109 sonetti. Samuti on ta kirjutanud haikusid ja epigramme (,,Vale mees vaadis", 1973). Peale itaalia soneti on Kalju Kangur kõige rohkem kasutanud riimiskeemi abab. Kalju Kanguri üks haruldasemaid riimiskeeme luules on abcbdbeb (,,Ära kohta võõrast õnne").
Tema jaoks on sügis just väga mitmepalgeline,mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. 3.Tekib reaalne pilt Eesti looduse kaunidusest ja mitmekesisusest. 4.Kõige lühem luuletus on ,,Sügise(tuul)" .Meelde jääb oma lühidusega ja mõtte välja toomisega kõigest 4 reaga. 5.a)"Lumehelbeke tasa,tasa Liugleb aknale tasa,tasa." Mulle meeldib see kõige enam sellepärast,et väiksen,kui anti luuletusi valida pähe õppimiseks,oli see just sobiv.Sest oli see ju kerge riimiga ning lühike.Kui meelest läks,siis sai omast peast veel juurde ka lisada,põhiline oli ikka tasatasa. b)"Tuisk jookseb võidu tuisuga, et teine teisest mööd ei saa: üksteise ette tõttavad, üksteise nad maha jätavad." Meeldib,et on tuisule justkui elu sisse antud (jookseb võidu) ja muidu hea seda lugeda.Isegi natuke huumorit on sisse toodud. c) ,,Järv ei ole ilus jääse katte all kuu ta üle valvab talvel igaval" On natuke lõbusam,ning tervikuna on luuletus väga hea ning meeldejääv
Puskin ütles, trubaduurid ülistasid armastust ja sõda. Sõjast laulis ka vana eepos, kuid hoopis teist moodi. Muutusid lahingus sooritatud kangelasteo iseloom ja motivatsioon selleks. Nüüd ihkas peategelane taplust, et kaitsta oma au kõrge senjööri silmis ja võita Kauni Daami armastus. Peale kangelasteo sooritamist pakkus lahing seiklust, mille lõppvaatuseks oli kohtumine armastatuga. Trubaduurid laulsid armastusest, mängides äsja avastatud riimiga. Trubaduuride luules võeti kasutusele riim, millega seni oli vahel harva ilustatud proosat. Riim muutis värsi rütmilist struktuuri ja järelikult selle väljendusvõimalusi. Iga rida eraldus selgemini teistest, muutus muusikaliseks fraasiks. Trubaduurid ei olnud ainult luuletajad, vaid ka heliloojad ja tihti oma luuletuste-laulude esitajad. Kuid sagedamini nad usaldasid esitamise elukutselisele lauljale, keda nimetati zonglööriks. Uus lüürika oli lauldav ja kõlas nagu muusika
"Luule" Anti välja aastal 1976 ja sisaldab luulet aastataist 19481964 Mõtisklused elust ja ajast. Märksõnad: unistus, igatsus, lumm, ulm, ahvatlus, juhus, mure, nukrus, pettumus, süümevaev, rõõm, kirg, elujaatus. Kirjanik lõi liidete ja erinevate sõade kombineerimisega uusi sõnu või andis tuttavatele sõnadele erilise varjundi. Nt. "Sajandite sammudega muutub sõna üha sõnniklikumaks.", kirekivi, liuglumm, jooksuhomme, põlgkõblas. Armastas mängida riimiga, kasutades nii täpset, kui ebatäpset riimi, luues riimimänge ja jadasid. Kasutab palju vastandusi, nt. Tõde ja vale,tekkiv ja kaduv, indiviid ja ühiskond, püsiv ja muutuv "Väike luuleraamat" Teemad: mõtisklemine elu üle ( Autoportree, Ootesaalis) Märksõnad: surm, ulm (ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Luule on vabas värsis, ei ole kammitsetud eelnevate traditsioonidega. Luulekogumik markeerib liikumist varasemalt loomingujärgult
kirikuteenrite silmakirjatsemist tihti sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppe vaheaegadel vaeseid skolaare (üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel g o Ij a ari d eks (võimalik et Piibli Koljati nime järgi). Rahvuskeelse luule möjul olid vagantide luuletused riimilised, üheks enamkasutatud vormiks sai näiteks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss. Eriti rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna- Saksamaal Baieri aladel. Sealsete laulude kuulsaim kogu on "Carmina Burana" ("Beuerni laulud" — Benediktbeuerni kloostri nime järgi, kust XIII saj algusse kuuluv ladina- ja saksakeelne käsikiri leiti).
10 Laulu Saaremaa valss · Georg Ots Meeletult kaunis mänguline ja kerge laul. Pole eestlast, kes pole vähemalt loo viisi kuulnud. Meeldis väga just Otsa esitus, kuna tema laulab naeratus suul, mis annab otsese positiivse emotsiooni edasi igaühele. Naeratus on asi, mis on igas keeles mõistetav sõnum ja just selline on ka selle laulu süzee ja Ots teeb selle kõigile, kasvõi tervele maailmale üheainsa riimiga selgeks. Väga eestlaslik ja kaunis lugu. · Vello Orumets Natukene raske on kuulata Orumetsa esitust pärast Georg Otsa. Orumets justkui astuks oma suure ja tugeva Kalevipojaliku sammuga läbi lendleva Saaremaa heinamaa kuldkiharalise neiu poole. Arvan, et liiga jõuline lähenemine kergele viisile. Muidu aga on suurepärane ja ikkagi ka väga traditsiooniline. Läbi saju · Sulev Luik . Uno Loop- Mõlema esitus on niivõrd meloodiline ning liuglev
Loomises loidab, kumades kustub, küll tuleasegi viimati mustub - jääb järele peotäis tuhka. Püha on elu tule tuha-ase. Elu tuli punane püham on ise. Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest. Viimane kaherealine stroof ühendab seniseid vastandeid, pühitsedes nii tuhka kui tuld. Luutetus loob riimiga vastandusi ja seoseid. Suitsu ühesilbiline nn meesriim mõjub võitluslikult, löövalt ja mehiselt.
noored need otsivad muinasjutu Kunglat, kuni kord seisavad Toonela väraval. Selle luuletuse mõte avaneb järk-järgult vastanduste kaudu kolmes viierealises stroofis. Puänt on viimases kaherealises stroofis. Põhisalmid on optimistlikud ning salmi viimases reas välgatub nagu juhuslikult mõte kaduvusest. Viimane kaherealine stroof ühendab seniseid vastandeid, pühitsedes nii tuhka kui tuld. Luutetus loob riimiga vastandusi ja seoseid. Kasutab väga palju erinevat riimi, nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilist riimi. Suitsu ühesilbiline nn meesriim mõjub võitluslikult, löövalt ja mehiselt. G. Suitsu tähtsam looming: · ,,Elu tuli"- ,,Elu tuli" ja ,,Oma saar" · ,,Tuulemaa"- ,,Kerkokell" ja neljaosaline tsükkel ,,Tuulemaa" · ,,Ohvrisuits" · ,,Kõik on kokku unenägu"- ,,Sapine kuu", ,,Maakaitseväelane" 7
Algusriimi ja siseriimi ei leidnud. Lausriim: oli õitest kirendav aas – lk 46 ja usun et tuleb taas aga nüüd on lehedki maas aga nüüd on lehedki maas Paarisriim: Mu meeskolleeg siis silma vaatas mul – lk 37 ja ütles nii: kas on ka teada sul, kas sa ka tead, kas sina seda tead et see ei pidand tähendama head Süliriim: Süliriimi ma ei leidnud, aga leidsin süliriimile sarnase riimiga stroofi (lk 11) : Suule sulanud vaikusevaha. – a Sinu silmadeküünlaid, - b nendelt nõrguvaid vahatilku, - c leeke värelevaid - b vaatan jälle. Ja vaatan maha. – a Ristriim: Ristriimi esines selles luulekogus kõige rohkem. See neil enam ei vehi. – lk 31 Nemad on ruunatud. Palju armetuid kehi vorstiks on suunatud. Veel nt lk 30; 52. Meesriim: sinu vanemad tol õhtul olid maal – lk 38 teie linnamaja sinu päralt jäi
sosin summutatud suul.. Armsam, sul on lehejuuksed, las ma olen nende tuul! Las mind sinu juurde tulla, valge lill, mu valge lill! Läbi õhu, läbi mulla voogab laul ööviiulil. Analüüs: Luuletus on kirjutatud abab riimiga. Põhjus, miks see luuletus nii väga meeldib on see, et olen kuulnud seda ka viisistatuna (Erko Niit ja Laura Junson). Luuletus pealtnäha on hästi lihtsalt kirjutatud, kuid on sügavamõtteline ja armas, armastusluuletus. 9 Kokkuvõte Debora Vaarandi panus Eesti kirjandusse on märkimisväärne, ta rikastas seda tõlgetega Bertolt Brechti, Anna Ahmatova, Eino Leino jt kirjanike teostest. Üks eesti ja vene kirjanduse
Teen pähe suud ja silmad lumeperele, saan kõikidega tuttavaks ja terele. Mind vaatab uudistades lumetrobikond. Nad pärivad: "Kas lapsed sinu hobi on?" 28 Kui Kaua Veel Kalev Kesküla Kui kaua veel kestab elu ülekohus ja indoeuroopa värsivormide ebakriitiline matkimine? Kui kaua veel peavad metsarahva hämar kirg ja tume melanhoolia riimiga tunde õilistajate lapsikutest mängureeglitest piiratud saama? Ei mõista vaesed indoeurooplased seda sisemist liigutust seda välimist viinalehka mille ees meie luule end avab Avab hommik silmad valgusevalule tuikavas teispoolsusehinguses raputab mürin maad looka vääratud jõed murravad oma sängid sirgeks ja tõusevad merre purskumiseks 29 KOKKUVÕTE
Minu lemmik luuletus oli „Sant“, kuna Marie Under oli suutnud nii hästi kirjeldada ühte santi, et minu arust paremini ei saaksgi. Näiteks „Taob puusa kotis hallitanud kanik, ja korpunud käega ühte kasvand kepp.“ ja „kõik liikmed tema tühja kõhu vangid- maad ligi pilgud- teisiti ei või.“. 3. Ma väga suur luule armastaja ei ole, kuid tavaliselt kui ma luuletusi loen, siis mulle meeldivad kõige rohkem luuletused, mis on AABB riimiga. Ma ei oska täpselt öelda miks mulle just AABB riimiga luuletused meeldivad, kuid ma arvan, et see on sellepärast, et need jäävad hästi meele ja neid on mõnus lugeda. Marie Under aga kasutas peamiselt ABAB riimi, mida on ka hea lihtne lugeda. Ta oskas päris tabavalt asju kirjeldada ning võrdlusi tuua „mu silmad lahti kui väravad“ ja „vesi see lõhnab kui viin“ („Sõit hommikusse“ 1927). Minu jaoks ei olnud piin lugeda
reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Riim rõhutab luule kõlalisust, tema musikaalsust, samuti luulele olulist reeglipärasust ja kordusi: luuletus on tihti eeskätt kõlaline, muusikalähedane moodustis. ·Kõik luuletused on pärit koduleheküljelt Eesti värss. ·Samast leiate ka hulgaliselt muid lugemisväärseid luuletusi. Riimid: - Paarisriim AABBCC - Naisriim(2-silbilisi) - Riimskeem ABAB(ristriim) - Naisriim ristub libiseva (3-silbilise) riimiga - AABCCB "Kelle on need hallid veised,A polegi vist nagu teised,A meie karja said nad kust?B Nende kõrval kasvult maha,C sileduselt jäävad tahaC meie Joonik, meie Must."B - Süliriim ABBA - Daktüliline riim - Meesriim(1-silbilisi) Eepika 18. Mis on eepika? - Suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses: mittefiktsionaalne jutustamine (ajalookirjutus; elulugu, reportaaz jne) 19
lahkumise pärast ristisõtta. Pastorell rüütel flirdib karjuseneiuga. Kõik polnud seotud naisega, nt ristisõjalaul või nn debatt filosoofiline, võib-olla ka armastuse teemaline ning teoloogiline. Trubaduuride pinnasest tekkis 13. sajandil Sitsiilia koolkond ning nn uus mahestiil, dolce stil nuovo (Dante ja Petrarca). Põhja-Prantsusmaal nimetati trubaduure truväärideks. Rondoo algab refrääniga, mis on ka luuletuse keskel ning lõpus; ballaad läbiva ühesuguse riimiga tantsulaul, kordub üks rütm; virelee kõik salmid algavad ühe ja sama reaga; motett muusikaline, mitmehäälne koorilaul. Guilleaume Machaut esindas uusretoorikuid; tuntud keskaegne helilooja, kes kandis luulevorme muusikasse. Didaktiline kirjandus õpetlik allegooriaterohke kirjandus. Allegoorilised tegelased ja paigad, nt ,,Armastuse loss", ,,Paradiisi tee", ,,Inimelu palveränd". Allegooria võis olla Neitsi Maarja näol. Oluline didaktika esindaja oli roosiromaan 13. sajandist
b. taandread c. rühmade graafilise paigutuse kordumine Stroofilised luuletused ja stroofid · distihhon: kaksikvärss, elementaarstroof kahest värsist · tertsett e kolmik seob paaritut värsside arvu: aaa, bbb, ccd, eed, ccd, ffd 23 · katrään on kõige levinum stroof, millega seostuvad erinevad riimiskeemid · kvint e viisik esineb harva, ühe riimiga kaks, teisega kolm värssi · sekstett e kuuik on laiemalt levinud kui kvint, lausriim esineb harva · septiim e seitsmik kuulub haruldaste stroofide hulka: 1-3 riimi · oktetti võib komponeerida paljudel erinevatel viisidel. (sitsiliaan) · noon esineb harva ja võib tekkida oktetist, millele lisatakse veel üks värss · deetsim esineb samuti harva ja pakub erinevaid võimalusi riimikompositsioonideks
kes olid kirikuga pahuksisse sattunud ning seetõttu oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist tihtipeale sapiselt pilkasid, kutsudes üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Nendega liitus õppevaheaegadel vaeseid skolaare(üliõpilasi), et jooma- ja pilkelaulude loomisega endale elatist teenida. Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks. Rahvuskeelse luule mõjul olid vagantide luuletused riimilised, enamkasutatud vormiks ühesuguse riimiga ühendatud nelikvärss. Eriti rikkalikult vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaal Baieri aladel. Sealsetest kuulsaim kogu on "Carmina Burana". Francois Villon Elas 1431-1465. Omapärane luuletaja, kelle temaatika oli värviline ja "erinev". Haritud, kuid seadusega pahuksis. Pärast riigist välja saatmist teda enam ei nähtud. Tema teosed: "Väike Testament" <- jagab laiali oma maise vara) ja "Suur Testament" <- (hästi palju juttu surmast).
! kaske kaske (rahvalaul) ! ! Sest laulgem nüüd ja ikka ka ! ! see ilus maa on minu kodumaa (M. Veske) ! ! Mul kõige armsam oled sa ! ! mu kallis isamaa/ ! ! mis iial ette võtad sa, ! ! mu kallis isamaa (J.V. Jannsen) Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades MÕTTEKORDUSE e PARALLELISMI ! ! Karjapoiss on kuningas ! ! suure valla valitseja ! ! palju pere pidäjä ! ! kullatse krooni kandaja. Vastandlike mõtete kõrvutamine on VASTUSEADE e ANTITEES ! ! Riimiga laul on ilus ja sügav, riimita ilus ja sügavam ! Kui tahad mind vihata vihka siis mind, ma lähen ja leinan ja armastan sind Vastandi- ehk kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. Mõttekorduses võib tekkida ka ASTENDUS --> tähenduslik tõus või langhus ehk GRADATSIOON (vt ka liialdus ja vähendus). Kus nutab isatu poega, sinna kaevu kaevatakse; kus nutab ematu tütr, sinna uhkab allikas; kus aga nutab orjake, sinna tiigike tehakse;
võitmine, heituma · Spondeus rõhuline ja rõhuline, - - : ringtee, suits siis · Anapest rõhutu, rõhutu, rõhuline, : tule nüüd, kadus õnn · Amfibrahh rõhutu, rõhuline, rõhutu : kuu hõbetab, öövaikuses 2. Silbiline ( aluseks silpide arvu reeglipärasus värsis ) kasut eriti tsehhi, prantsuse, poola keeles, eesti keeles näit prantsuse klassitsistliku värssloomingu tõlkimisel ( Moliere´i ,, Naiste kool ") 3. Silbilisrõhuline - riimiga seotud värssides on silpide arv võrdne. Värsi hääldamist värsimõõdu rõhkude järgi, mis ei lange ühte sõnarõhkudega, nim skandeerimiseks. Kasut sageli kunstluules, nt: Kes neid teab, kuis kõik see algas, peiu vaikib, neiu salgab. Juhtus, mis peab juhtuma: läki pulmi pidama. 4. Rõhuline põhineb loomulike sõnarõhkude enam-vähem ühtlasel esitusel. Igas värsis on võrdne arv ( 3 ) rütmi rõhke, silpide arv on aga ebavõrdne: 9, 7, 7, 8. 5
Juan Ruiz, 14. saj esimene pool. Hispaania sel ajal oli suures osas mauridest e araablastest vabastatud suures osas. Ometi olid nad oma jäljed sinna jätnud. Araabia luule mõju on just hispaanias kõige suurem. 1283-1350 on tema eluaastat. Palju andmeid ei ole säilinud, materjal vastuoluline. ,,Hea armastuse raamat" u 1335. aastal. Ülempreester räägib oma suhetest mägedes karjanaistega. Väga maine luule. Minajutustuse põhiliin on antud nelikvärssides, mis lõpevad ühe ja sama riimiga. Vagandid (need, kes kirjutasid ladina keeles) kasutasid sama skeemi (vagare hulkuma), rändlaulikud. See on küll jõuliselt maine, aga seal on ka sügavamaid filosoofilisi arutlusi. Maise armastuse proovid kukuvad läbi, lõpuks pöördub Neitsi Maarja poole ehk jumaliku armastuse poole. Kas viide sellele, et jumalik armastus ongi see hea armastus? Prantsuse luuletaja Francois Villon. Paigutatakse keskaja lõppu. 1431-1465. tal kaks raamatut mõlemate pealkiri on Testament
annaabi.ee 
