· Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis; · Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke; · Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus; · Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagadajulgeolek ja areng. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust e. riiki, kus võiml on rahvas. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler.Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll.Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib KAPO. Parlamentaarne valitsemiskorraldus Presidentaalne valitsemiskorraldus Esindusdemokraatia Otsene demokraatia Referendum Osalusdemokraatia Propotsionaalne süsteem
vabadus. häältest saab 3)erakonnad ei täida Unitaarriik-Riik, kus kohaliku elu lubadusi 4)ei osata valida erakondade määrab põhijoontes keskvalitsuse vahel. poliitika. õiguskantsler-kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll-kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei-jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel Otsene demokraatia-demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Majoritaarne-Enamusvalimissüsteem- Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem-iga partei
Suurbritannia, Skandinaavia riigid. Tõhus kontroll võimukasutuse üle on väga oluline. Võimu kontroll on vajalik selleks, et tagada ühisvara kasutamist rahva huvides, garanteerida riigi ja kodanike julgeolek ning vältida riigivõimu kuritarvitamist. Igas riigis on loodud asutused, mille ülesanne on kontrollida võimu teostamist mõnes valdkonnas. Eestis on need jaotatud nii: - põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. - riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. - riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist kontrollib kaitsepolitsei.
riiki rahvusvaheliselt. Parlamendi ülesandeks on seadusandlus(USA, Venemaa, Prantsusmaa). Föderaalriigid- piirkondadel on oma elukorraldamisel suurem vabadus(usa,saksamaa). Unitaarriigid- kohaliku elu määrab keskvalitsuse poliitika. Võimukontrollimine on vajalik, et a) tagab ühisvara kasutamise rahva huvides b) garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. c) Väldib riigivõimu kuritarvitamist. Õiguskantsler- kontrollib põhiseadusi ja seaduste täitmist. Riigikontroll- kontrollib majandust,riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei- kontrollib julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. Kontrollorganite moodustamisel ja nende võimupiiride ehk pädevuse määramisel lähtutakse sellest, et a) kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest(parlament,valitsus) sõltumatud b) riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament. c) Riigikontrolör ja õiguskantsleri annavad aru parlamendile d) Kontrollorganite töökorralduse määrab vastav seadus. 2.3
Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist Kapo jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused Seadus kõige tähtsam õigusakt, võtab vastu parlament Valitsuse määrus piiritleb ja kinnitab asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrusi võib välja anda ka linna/ valla volikogu. Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks (e
2.2 EESTI KUI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Seadusandlik võim parlament e riigikogu valitsus täidesaatev võim täitevvõim kohtud kohtuvõim ! Demokraatliku valitsemise tunnused : võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte, võim on avalik ja kontrollitav, võim seisab rahvale võimalikult lähedal. VAATA SKEEMI LK 42. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist riigikontroll. Julgeolekut ja konstitutsioonilikust korrast kinnipidamist kapo. (kaitsepolitsei) siin ei hakka palju välja kirjutama, kasulik on terve see peatükk uuesti hoopis läbi lugeda! 2.3 PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID valitsemise struktuur valitsemise korraldus LOEN LÄBI PEATÜKID KUNI RIIGIKOGUNI ! RIIGIKOGU = PARLAMENT Riigikogu töötab istungjärkudena. Alalisi komisjone 10. Koalitsioonipartei need, kes on valitsuses
Isik vs. isik Isik vs. riik Maa või halduskohtud 1) Avaliku teenistusega seotud vaidlused 2) Kodakondsus- ja migratsiooniga seotud küsimused 3) Omandi ja maareformiga seotud vaidlused 4) Riigivaraga seonduvad vaidlused Loomõigus Positiivne e. objektiivne õigus Subjekt Subjektiivne õigus Õigunormide kogum Subjektiivne õigus objektiivse õiguse alusel subjekti õigus teha tegusid ÕIGUSSÜSTEEM ÕIGUS Õiguse valdkonnad
Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. (USA, Saksamaa, Venemaa) Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Võimu kontrollimise vajalikkus: 1) Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 2) Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek 3) Vältida riigivõimu kuritarvitamist Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. Kontrollorganite moodustamise põhimõtted: 1) kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest sõltumatud 2) Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament 3) riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru 4) kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus.
-Majanduskomisjon Majanduskomisjoni ülesandeks on menetleda üldisi Eesti majanduspoliitikat, ettevõtlust ja äritegevust kujundavaid seaduseelnõusid, hoolitseda riigi poolt garanteeritud laenulepingute ladusa ratifitseerimise eest, tegelda omandisuhete muutumisega päevakorrale kerkivate probleemide lahendamisega nii uute seaduste kui ka kehtivate seaduste muudatuste kaudu, otsustada riigivara üleandmine, võõrandamine ja muud riigivaraga seotud tehingud riigivaraseaduses ettenähtud juhtudel jne. Komisjoni esimees: Urmas Klaas Komisjoni aseesimees: Kalev Kallo Komisjoni liikmed: Hannes Astok Margus Lepik Aivar Riisalu Marek Strandberg Olga Sõtnik Jüri Tamm Ester Tuiksoo Toomas Tõniste Taavi Veskimägi Komisjoni ametnikud: Marin Daniel Piia Schults Liivia Soone Teele Taklaja Margit Ubaleht Sirje Viitmaa
tegelevad struktuuriüksused. Maa-arhiiv on Rahvusarhiivi regionaalne struktuuriüksus. 4. RIIGIARHIIV Riigiarhivaar juhib rahvusarhiivi. Riigiarhivaari ülesanded: 1. korraldab Rahvusarhiivi tegevust ning otsustab sellega seotud küsimusi; 2. esindab Rahvusarhiivi ja annab volitusi Rahvusarhiivi esindamiseks; 3. vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning otsustab Rahvusarhiivi valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas seadusega; 4. otsustab riigihangete teostamise Rahvusarhiivi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks; 5. vastutab Rahvusarhiivi tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest; 6. annab Rahvusarhiivi tegevusest aru riigisekretärile; 7. teostab teenistuslikku järelevalvet «Vabariigi Valitsuse seaduse» ja Rahvusarhiivi põhimäärusega ettenähtud korras; 8
Valitsus e pan e b kokku pre sid e nt. 11. Föderaalriik Riigid kus om a elu korralda mi s el on suure m vabadu s. (USA , Sak s a m a a , Ven e m a a ) Unitaarriik Riigid,ku s kohaliku elu m áára b põhijoonte s keskvalitsu s e poliitika. ( Prantsu s m a a , Suurbritannia , Skan dinaavia riigid ka Eesti) 12. Põhis e a d u s e ja se a d u st e járgimist kontrollib õiguskantsler. Riigikontroll kontrollib riigi majandu st e g e v u st ja riigivaraga ümb erk ái mist. Kaitsepolitsei jálgib riigi julge ol ekut ja põhis e a d uliku st korrast kinnipida mist. 13. Konstitutsioon 1. Kirjalik õigusakt, mis sisaldab valitse mi s e ja se a d u s a n dlu s e üldisi põhim õtteid. ( Põhis e a d u s kõrg ei m se a d u s riigis) 2 .Valitsemise struktuur hk korraldu s, selle põhim õtted on valitsus e kohu stu s e d , pád evu s, prots e d u urid ja institutsioonid on s õn a statud
Põhiseadus on ülemuslik. President esitab Peaministri kanditaadi. Riigikogule -- VP nimetab ametisse peaministri, kes sai volituse riigikogult (3 päeva jooksul) peaminister moodustab valitsuse - valitsus läheb Riigikogu ette Avaldatakse Riigi Teatajas. Kohtusüsteem I maa-või halduskohus (linnakohtuid netu enam) - Maakohtus- tsiviilasjad (perekonnaõigus, võlaõigus jne..) Isikud on omavahel võrdsed; Kriminaalasjad; Väärteoasjad . Halduskohtus haldusasjad. (riigivaraga seonduvad, riigikodanikuga seonduvad- elamisluba nt, omandi ja maareformiga seonduv, avaliku teenistusega seotud vaidlused.) Tsa-K, Kra k/3K, või k/2 rahva Kohtunik. Haldus-K. Riigilõiv! Apellatsioonkaebus. II Ringkonnakohus (2 tln, tartu ) Tsiviil, kriminaal, ja haldusasju. Riigilõiv! Kassatsioonkaebus (kes pöördub on kassaator) III Riigikohus (Tartu) Kassatsioonikautsjon! Makstakse Riigikohtu arvele. 3 kohtunikku arutavad.
Võimu kontrollimine on vajalik selleks, et: · Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. · Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. · Vältida riigivõimu kuritarvitamist. Eespool on mainitud abinõusid, mis võimaldavad neid eesmärke saavutada: esiteks parlamendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus, teiseks rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Kontrollorganite moodustamisel ja nende pädevuse määratlemisel peetakse demokraatlikul maal kinni kahest printsiibist võimude lahususest ja seaduse ülimuslikkusest, mis tähendab, et tegutsetakse ainult seaduse alusel. Eestis väljenduvad need õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed selles, et 1
Kõige selle juures peab tema tegevus olema läbipaistev. Võib ka ette tulla, et ametnik peab olema valmis ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmiseks. Samuti tuleks tal otsustusprotsessi otseselt kaasata küsimusest huvitatuid isikuid. Ühiskondlikud huvid peavad üles kaaluma ametkondlikud. EK järgmised 10 punkti on konkreetsemad: Ametnik peab jääma neutraalseks ning objektiivseks ning vältima muljet, et see nii ei ole. Lisaks sellele peab ta riigivaraga heaperemehelikult ümber käima. Eriti oluline on riigisaladuste hoidmise kohustus. Tulevane ametnik peab olema erinevate sotsiaalsete isikuomadustega, nt asjatundlik, hea suhtleja, aus, muidugi peab ametnik olema arenemisvõimeline. Ametniku ülesandeks on levitada eetilist mõtteviisi eeskuju loomise kaudu. Enda tehtud vigade eest vastutab ametnik ise. Ametnik saab EK-d kasutada teejuhina oma tegudes. Paljud rikkumised ei tulene mitte konkreetsetest juhtumitest vaid üldisest
Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi, kui ka presidendi, Neid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus , nimetatakse föderaalriikideks. Neid riike , kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika , tuntakse kui unitaarriike. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, ka unitaarriik. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Eestis väljenduvad õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed : · Kontrollorganid on teistest valitsusasutustest sõltumatud · Riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament · Kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus
või KOV, mille kohaselt saavad nende üksused tegutseda vaid riigi või KOV nimel, erandiks RMK- tegutseb riigivara- ja metsaseaduse alusel). Täidesaatva riigivõimu asutused on valitsusasutused (ministeerium) ja valitsusasutustele allutatud riigiasutused (koolid, haiglad). Riigitulundusasutus on näiteks RMK, kes tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas (RMK pole seaduse kohaselt AÕJI, kuid tegutseb nagu ta oleks AÕJI, olles maksukohuslane ning tehes riigivaraga tehinguid) 2. Muud AÕJI- nt ERR, TÜ, teiste ülikoolide lugemine AÕJI on problemaatiline, kuna neil puudub eraldi seadus. JI õigusvõime: Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi, jagamatu ning hõlmab kõiki õigusi ja kohustusi, mida JI oma eripärasid arvestades on võimeline omama. JI võib omada kõiki neid kohustusi ja õigusi, välja arvatud neid, mis on omased vaid inimesele. JI ei saa olla teise JI
Kuriteod: 1) Rasked 2) Kerged Tsiviilasjad: Perekonna õigused, vanemaõigus, abielulahutused jms. Pärimisteemad Asjaõigus isikute suhted asjadega, omandid. Võlaõigus lepingud I aste - Halduskohtud: Isikute õiguskaitse täitevvõimu vastu. Teemad, kus üheks osapooleks on riik. Avaliku teenistusega seotud asjad. Omandi- ja maareformiga seotud vaidlused. Kodakondsuse ja migratsiooniga seotud vaidlused. Riigivaraga seonduvad vaidlused. Hanked jms. Pöördumiseks HK peab esitama kaebuse või protesti. Alati üks halduskohtunik. Tsiviil- ja väärteo asjade puhul samuti üks kohtunik. Kriminaalasjade lahendamisel 3 isikut (2 rahvakohtuniku + 1 kohtunik) Riigilõiv suurus sõltub nõudest. Pärast halduskohust APELLATSIOONKAEBUS Appellant - Riigilõiv (samas suuruses, mis I astmes) II aste Ringkonnakohtud Tallinn ja Tartu
annaabi.ee 
