11)Millised muudatused viidi läbi 1933a. Põhiseaduse jõustumist? Konstantin Päts sai Peaministriks.Uue põhiseaduse järgi oleks tulnud uus Riigikogu ja riigivanem valida 100 päeva jooksul pärast põhiseaduse muudatuste jõustumist.12)Kas Eesti teine põhiseadus(1938) sätestas parlamentaalse või presidentaalse valimiskorra? Sätestas parlamentaalse.13) enda arvamus! 14)Millal ja kus algas ``Vaikiv ajastu``? 1934a septembris alanud Riigikogu istungjärgul kritiseeriti riigivanemat ja leiti et kaitseseisukorda ja valimise edasilükkamist polnud tarvis.15) Millised olid ``Vaikiva Ajastu`` tunnused Eestis? Valitsus jätkas tegevust ilma parlamendi kontrollita,Valimise liikmed olid vastutatavad ainult riigivanema ees.16)Mis andis võimaluse ``Vaikiva Ajastu `` tekkimiseks? selleks oli 1933 a. Põhiseadus :17)Millal ja miks moodustati Eesti Rahvuskogu? 1936a. veebruaris korraldatud rahvahääletusel andis Eesti rahvas riigivanemale õiguse
.. Riigivanem algatas kodanike oragniseerimise kutsekodadesse. Vapside põhiseadus andis riigivanemale peaaegu piiramatud volitused. Poliitiline opositsioon oli kaotatud ning opositsiooniliste seisukohtade avaldamist ajakirjanduses kontrolliti. Seda aga ei peetud õigeks. J.Tõnisson kritiseeris valitsuse politiikat ''Postimehe'' veergudel. Vastuseks käskis Päts 1935aastal võlgadesse sattunud ajalehe sekvestri alla panna. 1936 neli endist riigivanemat J.Tõnisson, Jaan Teemant, Johan Kukk ja Ants Piip esitada Eestis väljakujunenud ebanormaalse poliitilise olukorra asjus K.Pätsile memorandumit, said selle aga avaldada vaid Soomes. Vaikival ajal teostati ridu reforme nii anti 1930 teisel poolel välja uus vallaseadus, linna- ja maakonnaseadus, ülikoolide seadus, reformiti haridust. Ajajärgule iseloomulik oli erilise riikliku propagandatalituse loomine 1935aastal. See kõik toimus olukorras, kus 1929-
Seal nad rõhutavad, et Isamaaliit ,,on jäänud poolametlikuks organisatsiooniks ilma elava sidemeta rahvaga." See tähendas, et kuna Isamaaliidul ideed ja sihid puuduvad, siis ei tekitanud ta kodanikesse rahvuslikku ühistunnet ja üksmeelt. Väga läbinägelikult tõi see kiri välja probleemi, mis esines riigi juhtkonnas ja mida hiljem sai Nõukogude Liit 1939.aastal ära kasutada pannes kahtluse alla ütluse, et eestlased on valmis kaitsema oma iseseisvust. Nimelt kartsid neli endist riigivanemat, et ,,valitsuse aparaat, kauemat aega olles ilma otsekohese kontaktita rahvaga ja ilma rahvaesinduse kontrolli kaastööta, loob optimistlikuma pildi, kui asjaolud seda õigustavad." (kirjast ,,Härra peaministrile riigivanema ülesannetes" 3.11.1936). Nii ei olnud Eesti riigijuhtidel õiget teadmist rahva meelsusest ja soovist kaitsta Eestit, kui seda valitsetakse autoritaarselt, samas Soome juhtkond sai arvestada rahva sooviga kaitsta demokraatikku ja iseseisvat Soomet.
parlamendi vahekordade kindlaksmääramine. Taheti, et vabariik oleks võimalikult demokraatlikum, et ühelgi tema kodanikul, sealhulgas riigipeal, poleks privileege, mille abil ta võiks rahva poolt usaldatud võimu kuritarvitada. Seepärast jaotati riigipea ülesanded võimalikult suures ulatuses valitsuse ja parlamendi vahel. Kõik valitsuse olulisemad otsused pidi kinnitama Riigikogu. Riigivanemat eraldas teistest valitsuse liikmetest põhiliselt vaid see, et temale olid pandud riigi esindusfunktsioonid. Taolise süsteemi juures oli Riigikogul erakordselt suur vastutus riigi ja rahva asjade ajamisel. Põhiseaduse järgi valiti Riigikogu 3 aastaks. 3 Eesti Vabariigil puudusid parlamentliku riigikorra kogemused ja traditsioonid. Paljudest poliitilistest parteidest ei kujunenud ükski nii tugevaks, et suutnuks
7. detsembril 1935 avati Vaps Movementiga riigipöörde katse ( Eesti teater ). Enam kui 750 inimest arreteeriti kogu riigis, purustades liikumist lõplikult. Liikumise juhtidele anti lõpuks karistus nii raske kui 20-aastane sunniviisiline töö, nad anti armu 1937. aasta detsembris. Vahepeal oli Jaan Tõnisson kritiseerinud Pätsi võimetust uut põhiseadust jõustada. 1935. aasta juulis tühistati Tõnisson Postimehe juhatusest. 1936. aasta oktoobris saatis neli endist riigivanemat, Juhan Kukk , Ants Piip , Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson Pätile ühise kirja, nõudes kodanikuõigusi ja demokraatliku reziimi taastamist. Demokraatia taastamise vastumeelsus põhjustas ka 1936. aasta sügisel Tartus õpilaste rahutusi , mis viisid kokkupõrgetesse politseiga ja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse laialisaatmisega. Organiseeritud opositsiooni puudumine hädaolukorras hõlbustas Pätsi reformide läbiviimist.
Näiteks oli riigivanemal põhiseaduse muudatuste järgi õigus riiklikel kaalutlustel välja kuulutada Riigikogu ennetähtaegsed valimised, piiratud vetoõigus, õigus riiklikel kaalutlustel lõpetada ennetähtaegselt Riigikogu korraline istungjärk, dekreediõigus, valitsuse moodustamise ainupädevus ning kohtunike nimetamise õigus Riigikogu poolt pakutud kandidaatide hulgast. Eesti sai endale peaministri institutsiooni. Muudetud põhiseaduse alusel ei valitud ei Riigikogu ega riigivanemat. Küll on põhjust rääkida alanud vaikivast ajastust. Riigivanema ülesannetes tegutsev peaminister K. Päts kehtestas 12. märtsil 1934 riigis kuueks kuuks kaitseseisukorra, et takistada Vabadussõjalaste Liidu võimule pääsemist. Oma sammudest informeeris ta Riigikogu, kes nõustus kaitseseisukorra kehtestamisega. Riigikogu katkestas riigivanema soovil oma tegevuse. Kaitseseisukord ise kehtis formaalselt kuni 1939. a 12. septembrini. 1935. a peatati
Riigivanemal oli aga õigus "riiklikel kaalutlustel" jätta seadus välja kuulutamata ja saata see uueks arutamiseks tagasi Riigikokku. Niisiis oli tal seaduste suhtes vetoõigus. Eesti Vabariigi teise (1933. aasta) põhiseaduse saatus oli vastuoluline. Ametlikult kehtis see põhiseadus 24. jaanuarist 1934 kuni 1. jaanuarini 1938. Tegelikult ei viidud seda kunagi täielikult ellu (riigipöörde pärast) Nimelt ei valitud põhiseaduses ettenähtud Riigikogu ega riigivanemat. Ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks 1934.a. alguses oli Eestis erakondadest vaid 5 arvesse võetavat tegijat Rahvuslik Keskerakond, ESTP, kaks agraarparteid ning vabadussõjalased, kes oli rohkem rahvaliikumine kui partei. Sotsialistid ja vabadussõjalased nägid teineteises vaenlast, kelle koostöö oli välistatud. Kõik teised erakonnad respekteerisid vabadussõdalasi, nende toetuspinna laiust, mitmete etteheidete põhjendatust ja olid valmis nendega koostööd tegema
Riigivanemal oli aga õigus "riiklikel kaalutlustel" jätta seadus välja kuulutamata ja saata see uueks arutamiseks tagasi Riigikokku. Niisiis oli tal seaduste suhtes vetoõigus. Eesti Vabariigi teise (1933. aasta) põhiseaduse saatus oli vastuoluline. Ametlikult kehtis see põhiseadus 24. jaanuarist 1934 kuni 1. jaanuarini 1938. Tegelikult ei viidud seda kunagi täielikult ellu (riigipöörde pärast) Nimelt ei valitud põhiseaduses ettenähtud Riigikogu ega riigivanemat. Ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks 1934.a. alguses oli Eestis erakondadest vaid 5 arvesse võetavat tegijat – Rahvuslik Keskerakond, ESTP, kaks agraarparteid ning vabadussõjalased, kes oli rohkem rahvaliikumine kui partei. Sotsialistid ja vabadussõjalased nägid teineteises vaenlast, kelle koostöö oli välistatud. Kõik teised erakonnad respekteerisid vabadussõdalasi, nende toetuspinna laiust, mitmete etteheidete põhjendatust ja olid valmis nendega koostööd tegema
tegevust. Ent 1935 aastal allutati "Postimees" riigi kontrollile (ajaleht oli võlgades). 1936. a mais toimunud sõjakohtu kohtuprotsesside käigus mõisteti vapside juhtivtegelastele väidetava riigipöördekatse ettevalmistamise eest vanglakaristusi ja pagendamisi (nt kolonel A.Seiman, kapten J. Holland 20 aastat sunnitööd, kindral A. Larka 15 aastat.) Amnesteeriti 1938. 1936 koostasid 4 endist riigivanemat (Jaan Tõnisson, Jaan Teemant, Juhan Kukk, Ants Piip) memorandumi ebanormaalse olukorra kohta riigis, kuid see ilmus trükisõnas vaid Soomes. Vabadussõjalaste Liidu juht Artur Sirk sooritas 1937. a Luxemburgis väidetavalt enesetapu. Vaikiva ajastu uuenduskuur: 1938.aasta põhiseadus 1938.a jõustas K. Päts oma dekreediga uue põhiseaduse 1) loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras
· 1.jaanuar 1938 hakkas kehtima uus põhiseadus. Ei ole õige rääkida 1937 a põhiseadusest, sest sis ei juhtunud midagi, mis oleks õiguslikult relevantne põhiseaduse suhtes. teine põhiseadus nimetatakse tinglikult kolmandaks. 1933 toimus põhiseaduse muutmise regulatsioon, 1938 oli põhiseaduse asendamine. Hea regulatsioon asendati. Dikatatuur, poliitilised probleemid. Uue tee minek ei pruugi olla õiguslikult õige ning Päts selle vastu ka eksis. · Riigivanemat hakati nimetama presidendiks. Esimene president nimetati ametisse. · 1939 Eesti sattus Vene huvisvääri, 23.aug MRP- Hitleri ja Stalini pakt. Järgnes Moskva surve sundida Eesti ja NSV Liidu kaubandusleping vms · Karl Selter läks Moskvasse nõuti juba 35 000 sõjaväelase paigutamist Eestisse, Eesti nõustus 25 000ga. · 30.nov Talvesõda Soomega. Eesti territooriumil tankisid Soome pommitajad. Mõned Eesti mehed läksid Soome sõdima punaste vastu
ajal devalveeris Eesti Krooni. See oli väga ebapopulaarne otsus tol ajal, kuid ometi vajalik. Pärast põhiseaduse hääletamisel lüüasaamist astus ta tagasi. Pätsuga ei saanud läbi, sest oli aatemees - eesti rahvas ja rahvus olid tema jaoks kõige tähtsamad. 1934. aasta riigipöördega tõrjuti Tõnisson poliitikast kõrvale. 1935 oli Postimees avalikult opositsioonis ja Tõnisson eemaldati toimetaja kohalt. 1936, aastal kirjutasid 4 endist riigivanemat protestikirja Pätsile ja seda Tõnissoni algatusel. 1938. aasta riigikogu valimistel pääses ta uuesti riigikokku, kuid tal ei olnud seal enam sellist mõjuvõimu nagu varem. 1940, kui NL okupeeris Eesti, oli Tõnisson üks vastuhakkajatest. Organiseeris valimistel vastaskandidaate, kuid Zdanovi ajal need kõrvaldati. 12.12.1940 Tõnisson arreteeriti ja viid Tallinnasse. Rohkem pole tema kohta midagi teada. Võimalik, et ta lasti 1941. aastal maha.
välja kuulutamata või keeldub valitsuse poolt esitatud ametnikku ametisse nimetamast. Vabariigile on iseloomulik ametisse valitava riigipea olemasolu, kes harilikult valitakse teatud perioodiks. Autoritaarses ja totalitaarses riigis "valitakse" riigipea sageli ka eluajaks (näiteks Tito endises sotsialistlikus Jugoslaavia). Vabariigi riigipea üldnimetuseks on teoorias president. Riikide praktikas on kasutatud ka teistsuguseid nimetusi, Eesti 1933. a põhiseaduses näiteks riigivanemat. Sõna "president" tuleneb ladinakeelsest sõnast praesidens, millega antiikajal tähistati kollegiaalse organi eesistujat. Tänapäeval kasutatakse sõna "president" vahel ka kollegiaalse organi esimehe tähistamiseks (näiteks Saksamaal Bundestagi president, konstitutsioonikohtu president). 33. Mida kujutab endast presidentaalne (dualistlik) vabariik? Presidentaalset ehk dualistlikku vabariigi nimetatakse ka USA-tüüpi vabariigiks. Täpselt samasugust
Nimetati seda kaasajal Peremeeste ja sulameeste valitsusajaks. Tegemist oli esimese korraga kui valitsuses olid koos Põllumeeste kogud ja sotsialistid. Jaan Tõnisson sai välisministriks. Riigikogu IV koosseis (1929-1932): Kokku kandideeris 11 rühmitust, sisse sai 10. Uustulnuk ehk Kalameeste ja Väike Põllumeeste kogu ei saanud sisse. Poliitiline olukord oli stabiliseerunud. ESTP- 25 kohta. PK- 24 kohta. AK- 14 kohta. TE- 10 kohta. EKE ja ETP. Imporditi riigivanemat Otto Stranmann Eestisse- Ootamatult edukas valitseja. Valitsemisajal jõudis Great Depression Eestisse. Valitsus pidas vastu 19 kuud (K. Pätsi valitsus- 22 kuud). Valitsus pidi tagasiastuma koalitsioonide tüli tõttu. Erakondade liitumine: Kristlik Rahvaerakond ja Rahvaerakond, lisaks Tööerakond 1931. aastal moodustasid Rahvusliku Keskerakonna. Samuti omavahel liitusid agraalerakonnad majanduskriisi tõttu. 1932. Valitsuse loojaks sai Jaan Teemant (IV valitsus)- Veebruar 1932. J
umbes aasta pärast. Alamkoda dets 1936, II koda alles jaanuaris 1937. Nii opositsioon kui valitsusmeelsed tegelasid olid lootnud, et järelikult tühistakase kaitseseisukord, pol piirangud, jne. Kaarel eenpanu (Einbund) aga teatas, et erakondlikku tegevust ei lubata, sest rahva haigus võiks tagasi tulla. Okt-s 1936 tuli opositsioon lagedale kõigesuurema avalsudega kogu vaikiva ajastu jooksul (4 riigimehe kiri Pätsile, milles näidati reziimi kitsaskohti. Sellele kirjutasid alla 4 endist riigivanemat: Tõnisson, Teemant, Juhan Kukk, Ants Piip, omaühinemisest teatas ka toonane eesti saadik Pariisis Otto Strandman). Öeldi väja ka hoiatus juhul kui rahvuskogu I koja valimised ei ole demokraatlikud, siis opositsioon boikoteerib valimisi. Õnnestus siiski avaldada Soome ajakirjanduses. Ainus valitsusepoolne reaktsioon oli Pätsi pahandamine nende tegelaste üle, kes kannavad Eesti asjad välispressi ette. Opositsioonil ei jäänud muud üle kui valimisi boikiteerida
Valimiseelsed kampaaniad omandasid üsna räpase iseloomu, vastaskandidaate laimati ja mustati. Eriti edukad olid vabadussõjalased linnades. Linnades tervikuna said ca 60% häältest. 1934. a aprillikuuks määratud Riigivanema valimistele seati kandidaadina üles Andres Larka. Kampaania oluliseks osaks oli võistleva kandidaadi kindral Johan Laidoneri, eriti tema majandustegevuse kriitika. Samal ajal levisid kuuldused, et vapsid ähvardasid toetusallkirjade kogumise käigus riigipöördega. Riigivanemat süüdistati avalikult, et ta ei ole võimeline looma riigis kodurahu ja pidurdama sisemiste vastuolude kiiret kasvamist. Samal ajal tegid vabadussõjalased avalikult ettevalmistusi riigivõimu ülevõtmiseks vajaduse korral jõuga. Pinevas sisepoliitilises olukorras suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit 12. märtsil 1934 ja arreteeriti selle aktiviste. Paljud vabadussõjalaste juhid mõisteti vanglasse. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus;
inimesed läheks rahvahääletusele. 76% hääletajatest vastas jah, 24% ei. Ainult Tartus oli mittepooldajaid rohkem kui pooldajaid. Päts sai mis tahtis. Ilmselt paljud inimesed olid hääletanud jah ka selles lootuses, et rahvuskogu valimisteks tuleb taastada senine demokraatlik ja vaba erakondlik süsteem. Nemad olid esimesed, kellel tuli pettuda. Valimised rahvuskogu kotta pidid toimuma detsmbris 1936. Sellele eelnes opositsiooni suurim vastuhakk - 4 eelnevat riigivanemat saatsid Pätsile märgukirja, kus kritiseerisid tema tegevust - Tõnisson, Otto Strandman, ..., ..., ... - kokku 5. Märgukirjades juhiti tähelepanu sellele, et valitsetakse ilma rahva poolt valitud parlamendita, valitsus täidab ainult riigivanema käsku, demokraatlike vabaduste puudumine - valitsus tugineb järjest rohkem jõustruktuuridele ja niimoodi jätkates jõuab Eesti Vabariik välja militaarse diktatuurini. Sooviti kaitseolukorra
annaabi.ee 
