There were boarding schools, but no University, and the studies were very different. She learned French, drawing, dancing, music, and the use of globes. If the school, or the governess, was interested in teaching any practical skills, she learned plain sewing as well as embroidery, and accounts. 1. 19. sajandi ideoloogiad: konservatism, liberalism, sotsialism (utoopiline s, revolutsiooniline s (marksism e kommunism), reformistlik s. Tekke põhjused, vaated riigivalitsemisele ja majandusele, peaideoloog). Natsionalism, imperialism. Konservatism (18.sajand): Tekke põhjused Ümberkorraldustele vastukaaluks tekkisid ühiskonnas ideed, mis toetasid alalhoidlikust ja ei pooldanud kiireid ja põhjalikke muutusi. Vaated riigivalitsemisele ja majandusele Ei pooldanud naistele valimisõiguse andmist, ei pooldanud riigivõimu avalikku kritiseerimist. Tuleb vältida välismaist konkurentsi. Usk, religioon. Soov kaitsta turgu välismaise konkurentsi eest
moodustavad umbes 40% Otsesed maksud on FIE tulumaks, ettevõte tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks jne Riigilõiv teenustasu mida tuleb maksta kosanikutehingu eest 4)Maksuamet ja tuludeklaratsioon? Maksuamet- Riigiettevõte kes kogub makse ja tegeleb nendega Tuludekalaratsioon- Inimese või abikaasade aasta jooksul sissetuleku ametlik aruanne Tulumakstta miinimum- Aastasest kogutulust maha arvestatud ning tulumaksust vabastatud kulutused 5)Kuhu kulutatakse eelarve raha? Eelarve raha kulutatakse riigivalitsemisele (nt registrite ja andmebaaside pidamine, valitsusasutuste ja julgeoleku jõudude ülalpidamine, eestiriigi rahvusvaheline esindamine jne) , ühishüvitisteks (nt julgeolek, sotsiaal- ja haridusteenused, side- ja kultuuriteenused jne) , rahalised ülekanded (nt pensionite ja sots kindlustuste väljamaksed, sotsiaaltoetused, stipendiumid) 6)Sots. toetus- rahaline summa mida makstakse puudust kannatavate inimeste toetuseks Sots
kaasajal tunnustati naisi kes tegid rasket tööd (traktoristid,kaevurid jne). Teine väga suur osatähtsus oli ideoloogial, millel olid erinevad tavad ja kombed. Keskajal viljeleti väga ranget karistuspoliitikat varasemate tõekspidamiste kohta. Uusajal muudeti seadused leebemaks aga meie praeguses mõistes jäi naiste olukord siiski raskeks (sõnaõigust neil siiski palju ei olnud). Kaasajal tänu demokraatlikule riigivalitsemisele järk-järgult suurenes naiste roll ühiskonnas. Paljudes riikides kus on püsinud stabiilne reiligioon ja poliitline riigijuhtimine pole minu arvates naiste roll ühiskonnas tänapäeval sugui parem, kui muinasaegses Eestis. Naised on neis riikides siiani "kaup" ja naised ei oska ega tahagi muudmoodi elada. Ka turistina rännates tuleb pidevalt arvestada erinevate riikide kommete ja seadustega.Hoobilt muutub tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas kasvanud naise roll
Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ning asendati seda eluaegse vanglakaristusega. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Katariina uuris prantsuse valgustajate töid juba nooruses. Ta pidas kirjavahetust Voltaire'i, Diderot' jt. prantsuse valgustajatega. Tema sisepoliitika vastas aadli huvidele ja välispoliitika oli tulemusterohke. Katariina poliitikat mõjutas enim ta lähim nõuandja G. Potjomkin ja soosikud, kellele ta heldelt kinkis maad ja talupoegi. Ta kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Katariina lasi asustada Kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi. Lasi rajada leidlaste varjupaiga ja ämmaemandate kooli. Ta võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Katariina kutsus 1766 aastal kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon saadeti laiali, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast, kui valgustajast. Joseph II ajal anti välja tolerantsuspatent ehk seadus ususallivuse kohta, mis lubas
kohustusliku kogumispensioni makse 1-2%, tööstuskindlustusmaks 1,4%tööandja, 2,8% töötaja Kaudsed maksud- käibemaks 9-20% kauba või teenuse hinnast, aktsiisimaks-alkohol,tubakas, kütuse,energia, pakent.. , hasartmängumaks, tollimaks 8.Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. Ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele, Sotsiaalne turvalisus- need riigi kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heolu tagamisele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral. Liigid- tervishoid, haridus, korrakaitse, trantsport, side, riigivalitsemine, riigikaitse, s.h kultuur, kunst, sport. Sotsiaalsed riskid- tööta jäämine, haigestumine, alaealiste laste kasvatamine, puue, toitja kaotus, vanadus või kodutus.
Troonile tõusis Katariina II, kelle soontes polnud tilkagi vene verd ja kes kuulus Romanovite suguvõsasse ainult abielu kaudu. Katariina II sai tuntuks kui valgustatud monarh. Juba nooruses oli ta lugenud prantsuse valgustajate töid, ta pidas paljude aastate jooksul kirjavahetust Voltaire’i ja Denis Diderot’ga, kes külastas teda ka Venemaal. Tegelikult avaldus valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskuju ainult mõnes valdkonnas, kuigi Katariina II kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmiseks oli 1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid
kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud hääbunud veel. Linnastunumad piirkonnad. Põhja- Itaalia ja Madalmaad. Linnade teke- kiirendad elurütmi, tugev mõjutus majandusele, riigivalitsemisele. Linnade areng- lõpp naturaalmajandusele, kohalik kaubandus ja kaugkaubandus tähtsaks.. Vahemerekaubandus- eksport. Luksuskaubad, siid, vürtsid.(araabia kaupmehed, idamaad) P-E eksport- riided, lina, vill.(mööda jõgesid, suurlinnad nende ääres) Usumeeste ja riigimeeste võitlused Püha-rooma keisririik tekkis-paavstid nõrgad. Pope valiti vaenutsevate Rooma ülikuperekondade hulast, vajas keisri kaitset. 11 saj. Pepeid, kes tahtsid muuta usuelu olid
Monopol turul on ainult ks kauba / teenuse pakkuja Turutrge turumehhanismid millegiprast ei toimi, nt majanduskriis, vale planeerimine jms. Riigieelarve on riigi tulude ja kulude plaan rahalises vljenduses. NB! Koostab Valitsus , kinnitab Riigikogu. Millelt tulud laekuvad: 1. maksud 2. riigivara mk 3. riigilivud ( maks mingi riigipoolse toimingu eest) Kulud riigieelarvest : 1. sotsiaalsfri 2. tervishoidu 3. haridusse 4. korrakaitsesse + transpordile, sidele, riigikaitsesse, riigivalitsemisele. Eelarve raha kulub ka hishvedele e. kigele sellele, mida me kasutame iga pev, ilma selle eest konkreetselt maksmata nt. tnavavalgustus, teede korrashoid vms. Riigieelarve tasakaal tulud ja kulud on vrdsed. Defitsiidiga eelarve kulud on suuremad kui loodetud tulud. Lisaeelarve tekib siis, kui tulud on prognoositust suuremad, kasutatakse ettengematuteks kulutusteks. Valitsuse reservfond n.. tagavararaha, ka ettengematuteks kulutusteks. Maksud Neid kogub riik, et end finantseerida e
Too üks näide nende tegevusest! Homeros- pime laulik, arvatav "Iliase" ja "Odüsseia" autor. Aleksander Suur- Makedoonia kuningas, suured vallutused, mis panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas. Peale tema surma kujunesid hellenistlikud riigid Egiptus, Makedoonia, tuumiksüüria. Ta oli tark ja tuntud sõjajuht, valitseja. Tema vallutuste tulemusena loodi maailmariik. Platon- Kreeka filosoof, Sokratese õpilane, kes kirja tema mõtted. Riigivalitsemisele alusepanija, pidas oluliseks ideemaailma. Rajas akadeemia. Pythagoras- õpetlane, kes edendas matemaatikat. Tema järgi on nime saanud täisnurkse kolmnurga teoreem. Tema arvates põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Sokrates- Ateena filosoof. Vaidles ägedalt sofistidele vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost, vaid jagas oma õpetust läbi vestluse. Otsis voorust ja moraaliküsimust. Myron- skulptor, kelle teoseks kuulus skulptuur nimega Kettaheitja. Tegeles ka pronksi valamisega.
uusajal vabadus töötada kodust väljapool (tehastes) ja kaasajal tunnustati naisi kes tegid rasket tööd (traktoristid,kaevurid jne). Teine väga suur osatähtsus oli ideoloogial, millel olid erinevad tavad ja kombed. Keskajal viljeleti väga ranget karistuspoliitikat varasemate tõekspidamiste kohta. Uusajal muudeti seadused leebemaks aga meie praeguses mõistes jäi naiste olukord siiski raskeks (sõnaõigust neil siiski palju ei olnud). Kaasajal tänu demokraatlikule riigivalitsemisele järk-järgult suurenes naiste roll ühiskonnas. Paljudes riikides kus on püsinud stabiilne reiligioon ja poliitline riigijuhtimine pole minu arvates naiste roll ühiskonnas tänapäeval sugui parem, kui muinasaegses Eestis. Naised on neis riikides siiani "kaup" ja naised ei oska ega tahagi muudmoodi elada. Ka turistina rännates tuleb pidevalt arvestada erinevate riikide kommete ja seadustega.Hoobilt muutub tänapäeva
keisririigi sees, ühtlasi kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele, mille hulka arvati ka viin ja vein. · Venemaal sai 1762. aastal troonile Katariina II. Ta sai tuntuks kui valgustatud monarh. ( Katariina II soontes ponud tilkagi vene verd, vaid ta kuulus Romanovite suguvõssa vaid abielu kaudu) Tegelikult avaldus valgustuse mõju ja Prantsusmaa eeskuju vaid mõnes valdkonnas, kuigi Katariina II kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse edendamiseks: asutati kadetikorpus ja Smolnõi Instituut. Rajati ka ämmaemandate kool ja leidlaste varjupaik. 1766. aastal kutsus kokku Suure Komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadustikku, kuna arvamused pärisorjuse, privileegide, maksude ja kohtukorralduse osas olid liiga lahknevad.
Suveräänsuse printsiip ei pääsenud kohe alguses juhtivaks põhimõtteks, kuna teda ei saanud seaduseks sõnaselgelt sätestada, sest asundused olid esialgu veel sunnitud emamaa käsku täitma. Ühiskond ei olnud valmis seda kogu täieuses omaks võtma. Uus-Inglismaa teatav aristokraatlik mõju jättis ilma paljud kodanikud valimisõigusest, kehtis tsensus. Aga peale Ameerika revolutsiooni tuli rahva suveräänsuse doktriin kommuunist välja ja laienes ka riigivalitsemisele. Ta muutus seaduste seaduseks. Selle võitlusega läks võim demokraatiale. Kõik pidid alistuma. Demokraatlik kord vallandus seda tormilisemalt, mida sügavamad olid aristokraatia juured teatud osariikides. Ameerikas on kasutanud see printsiip oma kõiki võimalusi. Vahel teeb rahvas ise seadusi. Ameerikas mõjutab ühiskond ennast ise ja iseenda läbi. Kogu võim on täielikult rahva käes. Rahvas osaleb seaduste loomisel seadusandjate
ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis PeeterI endale keisri tiitli. Venemaa oli aga siitpeale keisririik. PeeterI loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal. KatariinaII KatariinaII tõusis troonile peale Keiser PeeterIIIdat. Tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kes kuulus Romanovite suguvõsasse ainult abielu kaudu. KatariinaII sai tuntuks kui valgustatud monarh(1762-1796). Ta kulutas päeva jooksul riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut. Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. KatariinaII võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku(mis jõudis ka Eestisse). KatariinaII suureks ettevõtmiseks oli 1766a kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon. Nende ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. KatariinaII soovitas mitte
kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks. Demokraatlik riik reguleerib majandust aktiivselt, et paremini realiseerida selliseid demokraatia põhiprintsiipe nagu vabadus, võrdsed võimalused ja inimväärne elustandard kõigile.
· Ülesehituselt on see kirjavahetus harimatute, rumalate, ahnete ja põhimõttelagedate usumeeste vahel, kes arutavad skolastilises vormis mitmesuguseid maailmaasju. · Ta oli esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee. · Väitis, et ainult ühinenult suudab maa end kaitsta paavsti röövpoliitika eest. · Niccolo Machiavelli · Sündinud 1469. aastal. · Pööras tähelepanu riigikorrale, riigivalitsemisele ja poliitikale. · 15. sajandi lõpust oli ta kõrgetel ametikohtadel Firenze vabariigi valitsuses. · Pärast Medicite türannia taastamist 1512. aastal pandi ta vangi. · 1513. aastal pääses ta vanglast, kuna uus paavst Giovanni Medici kuulutas välja üldise amnestia. · Traktaadiga ,,Valitseja" ütles ta sõna sekka riigivalitsemise probleemistikus. · Teoses jagab ta valitsejatele õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki.
käsitles ladina keele stilistikat andis välja Uue Testamendi tekstikriitilise väljaande ja uue parandatud tõlke saksa keelde pani aluse piiblikriitikale rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude eest (tahte küsimus) tuntuim teos "Narruse kiitus" sõja vastane b) Machiavelli 1469 1527 keskendas tähelepanu riigikorrale, riigivalitsemisele, poliitikale kirjutas traktaadi "Valitseja" (tõlgiti ja trükiti palju kordi, jagas õpetust kuidas luua tugevat Itaalia riiki: riigi huvides pidas lubatuks kõiki vahendeid pettust, vandemurdmist, mõrvu, reetmist) makjavellism sõnamurdlik ja põhimõttelage poliitika c) Tommaso Campanella 1568 1639 mõisteti vaadete eest eluks ajaks vangi, vangistuses veetis 27 aastat
keelas selle ära. Oma rahvalt toetuse saamiseks kutsus Philippe 1302 kokku seisuste esinduse ehk generaalstaadid. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, teiseks olid aadlikud ja kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi, ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvald väiksemaks Inglise parlamendi omast. EDWARD III TROONINÕUDMINE JA SAJA-AASTASE SÕJA ALGUS: Edward III- Inglise kuningas 1327-77, kuulus Plantagenetide dünastiasse. Taotledes Gascogne’I hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja aastane sõda), kus saavutas alguses edu, kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa valdused peale väheste rannikulinnade. Sõja ajendiks oli prantsuse troonijärglase küsimus
piaks ju ka suure peaga härg targem olema, kui weike koera piitsukene ja selle asemele teine tunnistus pantud, s. o. et: mitte kaal, waid pea- aeude peenemkiuline wõi tömbakas olek mõistuse kohhta otsust annab ja et selle järele mõnigi weike naesterahhwa pea-aeud palju osavamad tarkuse masinad olla wõiwad, kui mõnegi suure mehe pea-aeud; et nüüd küll juba naesterahhwad kantslite peale, kohtute tubadesse, arstimise ametisse, isi laevade juhtimisele, riigivalitsemisele jne. jne. meeste kõrvale ja mõnelgi kohal nendest ette jõudnud on; et naesterahhwad viimastel aegadel isigi uusi leidusi ilmutanud on: - siisgi ei taheta weel seda arvamist vanaaegsetesse koolikambritesse maha jätta. Niisiis, võtmeküsimus on suutlikkus leiutada uut; see on naisi ja mehi eristav karakteristik, mis püsinud elus läbi XX sajandi feminismiuuringute; kahju, et Suburg siinkohal ei too siiski konkreetseid näiteid naisleijutajaist.
Kirjavahetus harimatute ja ahnete usumeeste vahel, kes arutavad skolastilises vormid maailmaasju. Nt: Ceasar oli pidevalt sõjas, seega ei saanud ladina keelt õppida. · Nn Pimeluuletaja · Hutten oli üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee ühinenud maa suudab end kaitsta paavsti röövpoliitika eest. MACHIAVELLI JA CAMPANELLA · Ajaloolane ja kirjanik Niccolo Machiavelli(1469-1527) keskendus riigikorrale, riigivalitsemisele ja poliitikale kõrgel ametikohtadel Firenzes, tegeles eelkõige välispoliitika ja diplomaatia juhtimisega 1512. aastal pandi vangi aga amnestiaga sai välja 1513. a . · Riigivalitsemise probleemistikus ütles Machiavelli sõna sekka traktaadiga ,,Valitseja" 1513. aastal. Teoses jagab ta valitsejale õpetusi, kuidas luua tugevat Itaalia riiki- on vaja tarka ja osavat diktaatorit valitsemiseks kõik vahendid lubatud
Oma rahvalt toetuse saamiseks kutsus Philippe 1302 kokku seisuste esinduse ehk generaalstaadid. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, teiseks olid aadlikud ilmalikud feodaalid alates suurtest senjööridest ja lõpetades väikerüütlitega. Kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi ja ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvalt väiksemaks Inglise parlamendi omast. Edward III trooninõudlemine ja Saja-aastase sõja algus - Edward III Inglise kuningas 1327-77, kuulus Plantagenetide dünastiasse. Taotledes Gascogne'i hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja-aastane sõda), kus saavutas alguses edu (Crécy lahing), kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa-valdused peale väheste rannikulinnade. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal.
Oma rahvalt toetuse saamiseks kutsus Philippe 1302 kokku seisuste esinduse ehk generaalstaadid. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud, teiseks olid aadlikud ilmalikud feodaalid alates suurtest senjööridest ja lõpetades väikerüütlitega. Kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi ja ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvalt väiksemaks Inglise parlamendi omast. Edward III trooninõudlemine ja Saja-aastase sõja algus - Edward III Inglise kuningas 1327-77, kuulus Plantagenetide dünastiasse. Taotledes Gascogne'i hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja-aastane sõda), kus saavutas alguses edu (Crécy lahing), kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa-valdused peale väheste rannikulinnade. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal.
ning sotsiaalminister leiab, et ülikool peaks vastuvõttu suurendama 15-20 inimese võrra. Riikliku Rahva Juurdekasvu ja Heaolu Komisjoni toel asutati arstiteaduskonna juurde 1938. a Eugeenika instituut, üha enam leiab oma kohta kehakultuuriõpe. Üliõpilaste vastuvõtt kasvas samuti ning vahendeid lisandus ka teadustöö jaoks. Koproratiivne ühiskonnakorraldus andis arstkonna (ja rohuteadlaste) esindajatele otsese juurdepääsu riigivalitsemisele 1938. a põhiseaduse alusel loodud Riiginõukogusse kuulusid nii Arstide- kui Rohuteadlaste Koja (lisaks ka Tarrtu Ülikooli) poolt valitud esindajad. 1938. a asutatakse Eesti Teaduste Akadeemia. Selle presidendiks saab prof. Karl Schlossmann (1885-1969), Tartu Ülikooli Bakterioloogiainstituudi asutaja ning teenekas juhataja. Meedikutest kuulusid Teaduste Akadeemiasse veel A. Paldrok ja L. Puusepp. 1930. aastate teine pool tõi kaasa ka teatava vastasseisu Tartu akadeemiliste (aga ka
annaabi.ee 
