massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis)
Kommunistlikud riigid *poliitiline süsteem: üheparteisüsteem *majandus: plaanimajandus, eraettevõtted riigistati *kultuurielu: eesti keele kasutuse tahaplaanile surumine NSVL liidrid: *Stalin (suri 1953)- kehv majandus; kollektiviseerumine karmikäeline valitsus; parteidiktaktuur; isikukultus *Beria- hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega tema vastu tehti vandenõu ja tema kaela veeretati Stalini aegsed kuriteod *Hurstsov- aeglane majandustõus; kampaanialikkus vägivallapoliitika pehmendamine; tühistas osalised piirangud ühiskonnaelu erinevates valdkondades; kritiseeriti Stalinit
1)Kuidas mõjutasid Asutava Kogu esimesed seadused Eesti riigi arengut ? Maaseadus: Olulisemad sisupunktid Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi 35000 asundustalu(vabadussõja silmapaistvad sõjamehed said eelisjärjekorras maad). Mõisamajandus asendus talumajandusega ja seejärel tekkis EW lojaalne väike omanike kiht Tähtsus Eestlased said endale maad. Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus: Olulisemad seaduse sisupunktid Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus
märtsi määrus 1917? Selle määruse kohaselt ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks rahvuslikuks Kubermanguks. 2. Millised olid rahvusliku valitsuse tähtsamad ettevõtmised 1917. aastal? (3) · Vene ametnikud asendati eestlastega · Kehtestati eestikeelne asjaajamine · Koolides eestikeelne õpe · Loodi rahvus väeosad · Maapäeva valimised maikuus 3. Millised olid enamlaste tähtsamad ümberkorraldused? (5) · Riigistati maad · Kaotati usuvabadus · Rahvusväeosad asendati Eesti punaväega · Kaotati koosoleku-, sõna-, trükivabadus · Mõisatest moodustusid suurmajandid · Ettevõtted, majad riigistati 4. Kes kuulusid päästekomiteesse? 5. Päästekommiteesse kuulusid K. Päts, K. Kanik ja J. Vilms 6. Mida kujutas endast Eesti Töörahva Kommuun? 7. Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et 8. anda sissetungile kodusõja ilmet
11. Millal sõlmiti baasleping Eesti ja NSVL vahel?1939 12. Miks sõlmis Eesti NSVL'ga Baaside lepingu?Ei tahetud sõda alustada ja eestil ei olnud suurt sõjaelvastust(lennukeid jms) 13. Mis olid selle lepingu tagajärjed Eestile?Eestisse tulid NSVL baasid 14. Kas sinu arvates käitusid Eesti poliitikus õigesti, lubades NSVL väed oma maale? Põhjenda.Jah,nii jäi eestlasi rohkem ellu 15. Mis ümberkorraldusi tehti Eesti majanduses, poliitikas ja kultuurielus 1940-41 majandus riigistati,kellel mingit omandit oli,talt võrti ära.Krooni asemel tuli rubla Poliitikas:ühepartei süsteem,võim läks kommunistidele kultuur:lõhuti mäestussambaid,põletati rramatuid 16. Mis erinevusi ja sarnasusi võib märgata Saksa ja Nõukogude okupatsioonivõimude poliitikas Eestis? 2 erinevust, 2 sarnasust Saksa okupatsiooni ajal olid eestis sümbolid lubatud,NSVL ajal mitte; saksa ajal represseeriti juute ja mustlasi,NSVL ajal mitte
Moisekatsi oli küla Kirumpä lossi maa- alal, mille Poola kuningas Stephan Bathory Võnnu (Cesise) maakohtunikule Wilhelm Sturzile andis. See jäi Wilhelm Sturzi poja Caspari kätte Rootsi võimu kehtestamiseni 1625.a. Sturzide mõisavaldust kinnitab ka 1638.a maarevisjon. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 6 adramaad. Kauksi oli juba piiskoppide ajal küla, selle andis Stephan Bathory Basilius Kutzynale. Mõisal oli mõisapõlde 2 ja talupõlde 4 adramaad. Rootsi ajal mõisad riigistati. 1625.a andis Rootsi kuningas mõisad Joachim Nicolaus von Güntersbergile, seda kinnitavad 1627. ja 1638.a maarevisjonid. 1680.a arvatavasti mõisad taas riigistati. 1717.a kinkis tsaar Peeter I mõisad krahv Jaguschinskyle ja siitpeale kuulus Kauksi lõplikult Moostele. Järgnes ostu-müügi jada. Jaguschinsky müüs mõisa krahv Löwenwoldele, see omakorda parun Strömfeldile, kellele kuulus ka Luunja mõis. 1741.a ostis tsaaririigi ülemõuemeister ja
Maalt linna asunud eestlaste ja võõrtööliste vahel tekkis keelebarjäär. Paljudes kohtades ei saanud enam eesti keelega igapäevaseid toimetusi tehtud. Võõrtööliste asemel oleks võinud kasutada eestlasi, pakkudes neile tööd, mitte anda tööd väliselanikele. Nii oleks ka majandus kiiremini arenenud ja elatustase oleks parem olnud, aga see ei sobinud venestamispoliitikaga. Järgmine muudatus oli maa sundvõõrandamine aastatel 1944-1947, kui Eestis riigistati palju maad, mille riigistamisel oli ka teine roll. Ühiskonna puhastamine rahvavaenlastest, nimelt ei võinud saksameelsed inimesed omada maad üle 6 hektari ja neilt riigistati ka enamik loomi ja muud tarvilikku. See rikkus ära põllumajandusliku sissetuleku. Talud jäid väikesteks, nende tootlikkus oli seetõttu madal, inimeste vahelised suhted olid halvenenud. Paljud vanemad talunikud kaotasid oma suured maa-alad noortele, kes ei osanud maaga veel midagi peale hakata
A 2. millal tulid eestis võimule enamlased? 23-25 okt 1917 enamlaste raformid: maapangad ja tööstusettevõtted riigistati, natsionaliseeriti piirati kodaniku sõna ja südametunnistusvabadust suleti opositsioonilisi ajalehti keelati rahvakogunemised arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi 3. kuidas on eesti vabariigi tekke ja vabadussõjaga seotud järgmised isikud? J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K
väed sisse*eesti vahetab valitsuse.Ei olnud põhjendatud,sest eesti ei rikkunud lepingut milles teda NSVL süüdistas. 4.*Loodi uus valitsus tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL - ligi 30 000, sinna mobiliseeriti, oli ka sund mobilisatsioon*Saksa armee -60 70 000, algselt mobiliseeriti, hiljem mindi ka vabatahtlikult*Soome armee - 2000, läksid vabatahtlikult *6
Praegu kehtib plaanimajandus Hiinas, Kuubas, Põhja-Koreas, Saudi Araabias, Iraanis, ja Birmas. 1929. aastal kehtestas Jossif Stalin Nõukogude Liidus käsumajanduse, lõpetades seni kehtinud Vladimir Lenini ja Lev Trotski poolt välja töötatud NEP-i ehk uus majanduspoliitika. Stalini käsumajandus koosnes viisaastaku plaanidest. Esimesed kolm viisaastaku plaanide tsüklit olid väga edukad. Majandus kasvas hoolimata Suurest depressioonist. Käsumajanduse käigus riigistati ettevõtted ja loodi kolhoosid ning toimus suur industrialiseerimine, mis viis Nõukogude Liidu 1950-ndateks põllumajanduslikust riigist arenenud industrialiseeritud võimsaks riigiks. (Economy of the Soviet…, 2015) Majandus kasvas kuni Leonid Brežnevi valitsusajani, kuid vaiksemalt kui alguses. Brežnevi aega peetakse stagnatsiooni alguseks, kus ilmnesid suured vead plaanimajanduses. Toimus suur seisak ja plaane ei mõeldud läbi. 1987. aastal kuulutas NLKP KK peasekretär
Eestisse Punaarmee baasid. Okupeerimine võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine Natsionaliseerima- riigistama Suur põgenemine- Selle käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest välismaale Sinimäed- maaala, kus toimusid kõige verisemad lahingud Soomepoisid- Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid võidelda vabatahtlikena punaarmee vastu Nõukogude okup.- (1940-1941) eraettevõtted riigistati; repressioon; sõjavägi, politsei ja kohus eemaldati, katkestati välissidemed Saksa okup.- (1941-1943) Mõrvati juudid ja mustlased, toodangud läksid Saksa armee varustamiseks, repressioonid, mood. Eesti omavalitsus
PLAANIMAJANDUS DEFINITSIOON JA LEVIK · PLAANIMAJANDUS ON MAJANDUS, KUS MINGIT TOODET VÕI TEENUST EI TOODETA MITTE VASTAVALT TURU NÕUDLUSELE, VAID VASTAVALT RIIGI KEHTESTATUD PLAANILE · PLAANIMAJANDUS OLI ISELOOMULIK NÕUKOGUDE LIIDULE · PRAEGU ON PLAANIMAJANDUS KUUBAL, PÕHJA- KOREAS, SAUDI ARAABIAS, IRAANIS, JA BIRMAS PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · VASTUOLUS EESTI KOHALIKE HUVIDEGA · ERAOMANDID, INIMESTE VARAD JA ETTEVÕTTED RIIGISTATI · MAAREFORM PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · ALUSTATI PÕLLUMAJANDUSE KOLLEKTIVISEERIMIST · II MAAILMASÕDA TÕI KAASA EESTIS MAJANDUSLANGUSE · 1940NDATE TEISEL POOLEL ALGAS EESTI MAJANDUSE ÜMBERKUJUNDAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1950-70 · VASTUOLUDE SÜVENEMINE ETTEVÕTTETE JA INIMESTE VAHEL · SOTSIAALSETE PINGETE VASTUOLUDE KASVAV TUNNETAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1970-90
sajandi keskpaigani) talupojad on vabad, mõisnikud surnud või ära läinud, palju vaba maad. II periood-Pärisorjuse kehtestamine 17.saj II pool, 1645 P-Est, 1668 L-Est, sest P- Est oli enne Rootsi võimu all. III Pärast revolutsiooni, 1680 endiste mõisate maa riigistamine, talupojad alluvad nüüd Rootsi riigile. Vakuraamatutes olevad koormised, neid ei saa enam mõisnikud muuta. Eramõisates oli sama, aga see toimus ainult nendes, mis riigistati. Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni.
Korea sõda 1950-1953 - Põhja-K NSVLiidu, Hiina toetus tungis kallale Lõuna-K USA toetus, võitjat polnud. Ungari ülestõus 1956 rahvarahutused; I.Nagy. Suessi kriis 1956 Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür Lääne-B eraldati. Kuuba kriis võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas
Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond. Hakati vangistama poliitilisi liidreid, kõrgemaid sõjaväe- ja politseijuhte. 1941. Aastal 14.juunil toimunud massiküüditamise käigus viidi Eestist vägivaldselt välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid saadeti asumisele Siberisse, mehed aga vangilaagritesse, kus enamik neist hukkus. Majanduslikud: Majandusreformi nime all riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud jne ). Rahareforimi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Ühiskondlikud: Likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati igasugused välissidemed. Saksa okupatsioon Eestis: millal oli (aastaarvud), millega seoses see toimus, miks lõppes, kelle võimu alla Eesti seejärel läks (lk 124) Toimus 1941-1944
olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll (koolid, kirikud, ametiühingud, omavalitsused), olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena, demokraatlik valitsemisvorm asendus autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärgi on saanud endale nimeks Vaikiv Ajastu. 1937. aastal loodi põhiseadusega riigipea ametikoht, esimeseks riigipeaks valiti Konstantin Päts (1874 – 1956). Majanduse areng Maareform – selle käigus riigistati mõisnikke valdusi ja jagati soovijatele. Põllumajandus – põllumajanduses kerkis juhtkohale loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul. Tööstuses asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Kultuurielu Iseseivusaastate suurimaks saavutuseks loetakse kultuurielu arendamist. Suurt tähelepanu pöörati
-Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupoeg vi vilja jke turule ma -taastai kauplemis vabadus laiendati ettevte vabadust 7.Stalini vimule tulek -1922 a.Lenin haigestus ja kommunistlikupartei juhiks sai Stalin -Vimu vitlus Lev Trotski-ga -a.1927 suutis Stalin oma vimu kindlustada,Trotski saadeti riigist vlja -Kujunes vlja Stalini ainuvim 8.Industrialiseermine-suur tstuse arendamine -loobuti NEP-i poliitikast
TEISITIMÕTLEJATE saadeti vangilaagritesse. karistusmeetodid vangilaagrid, mõrvamine SUHTES valesüüdistuste alusel. ELU-OLU TEMA Natsid lubasid toetada perekondlikke väärtusi, lubasid · Inimeste tulevik väga ebakindel VALITSEMISAJAL taastada riigis rahu ja korra ning tõsta ausse rahvuslik · Sunniti astuma kolhoosidesse (vara riigistati, tööd väärikus algselt rahvas uskus neid, hiljem tehti riigi heaks väga väikse palga eest) hirmuõhkkond, vähemusrahvuste tagakiusamine (juudid), · Suur tähelepanu sõjatööstusele allumine ainuisikulisele juhile. · Näljahäda, kaubapuudus
ellu, kuna meil oli üks suur partei. Nõulogude liidu juhtidel oli plaan Eesti rahvas segada Nõukogude rahvaga ja kultuuriga. See oleks toonud Eestisse täieliku kaose. Eestis olid sellised inimesed, kes selle sammu ära hoidsid ja eestlust säilitasid. plussid : tasuta arstiabi; tasuta haridus; tööpuudus olematu; tänu kinnistele piiridele säilis ilus loodus. miinused : kadus ära inimese eneseotsustamise õigus; perekonnad küüditati; riigistati varad; lammutati olemasolev infrastruktuur (piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks vajalik süsteem); hakati kultuuri ja rahvust segama; toodi sisse massiliselt võõrtööjõudu muust rahvusest; hävitati faunat (loomastikku) suurte kaevanduste rajamisega; poed olid tühjad; toit üksluine.
Juulis 1940 valiti korraldati valimised riigikogusse, need valimised ei olnud vabad, sest need toimusid okupatsioonitingimustes ja üks kandidaat sai 90% häältest, mis ei ole eriti reaalne, sest hääli võltsiti. Minu arvates ei oleks rahvas soovinud selliseid elutingimusi, nagu saadi Nõukogude Liiduga, sest rahvas ikka mingil määral teadis mis elu seal on. Majanduses toimus natsionaliseerimine, mis tõi endaga kaasa riigistamise, riigistati ettevõtted, elumajad, pangad, maa, mets, maavarad. Krooni väärtus langes, sügisel tehti rahareform rublade vastu, mis oli väga kahjulik, sest rubla oli odavam. Tekkis puudus toidu-ja tarbekaupadest. Terror algas kohe, kõigepealt kõrvaldati Eesti Vabariigi aegsed minstrid, ohvitserid, ametnikud. Muudatused toimusid ka kultuuris, hakati hävitama raamatuid ja inimeste mälust sooviti ära kustudada kõik, mida teatakse Eesti Vabariigist.
oktoobri manifesti lubadused ? 2. Lubati kokku kutsuda parlament. Lubati luua erakondi. Lubati kodanikuõigusi. 3. Milline 17.okt manifesti sätetest oli poliitilises plaanis Eestile kõige olulisem ? 3. Loodi Eesti esimene partei. See oli kõige olulisem, kuna siis hakati taotlema demokraatiat ja kodanikuõigusi, ka omavalitsust ja autonoomiat. 4. Too välja oktoobripöörde muudatused Eesti jaoks. 4. Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt. 5. Too välja 1917.aasta revolutsiooni tulemusel saavutatud tulemused Eesti jaoks. 5. Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk. Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 6. Kuids on seotud Vladimir Lenin Oktoobripöördega ? 6. Oktoobripöörde idee alguseks on loetud Lenini poolt avaldatud Aprilliteese. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski
rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad Ilmalikud matused ja abiellumised said juurde pidulikkust Kirik Eesti NSV-s jäi kirik ainsaks avalikuks organisatsiooniks, mida ei suudetud täies ulatuses muuta Kirik täitis omapärast vaimse opositsiooni rolli Haridusolud Ühtluskooli süsteem Ideoloogilise surve alla sattusid humanitaaralad ja nende õpetajad Vallandati paljud EV ajal töötanud õpetajad Kooliõpetuse tase langes (keskharidus)
19. Millal ja kes võttis vastu esimese põhiseaduse? Millal see kehtima hakkas? 20. Kellele kuulus seadusandlik võim? Kellele kuulus täidesaatev võim? Kes juhtis valitsust? 21. Kes said riigikogu valida? 22. Miks kehtis kaitseolukord? 23. Millal loodi Eesti Kommunistlik Partei? 24. Kes olid kommunistide juhid?(4) 25. Millal toimus kommunistide riigipöörde katse? 26. Millal valitses mitmeparteiline demokraatia? 27. Nimeta 4 suuremat erakonda. 28. Millal viidi läbi maareform ja mis riigistati? 29. Iseloomusta uut majanduspoliitikat. 30. Millal viidi läbi rahareform, mis asendati siis? 31. Nimeta 3 tähtsamat tööharu. 32. Mida eksporditi ja mida imporditi peamiselt? 33. Nimeta 3 peamist kaubanduspartnerit. 34. Millal võeti Eesti Rahvaste Liidu liikmeks? 35. Millal sõlmiti Eesti-Läti vastastikuse abistamise leping? 36. Millal tabas Eestit majanduskriis? Mida tabas kriis kõige enam? 37. Iseloomusta majanduskriisi 3 punktiga. 38. Millal oli majanduskriisi haripunkt? 39
Sotsialistlike riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia.
aastal. Inspiratsiooni saadi Windsori lossist. Lossis oli 99 tuba, sest 100 ja rohkem võis vaid tsaaril olla. Uue mõisahoone rajamiseks tehti mitmeid kavandeid, valituks osutus arhitekt Otto Pius Hippiuse kavand. Stiililiselt on hoones gootikat ja romantikat, iga tuba on oma stiilis - rooma-gooti ballisaal, mauri saal, inglise jahisaal jne, igal ruumil on erinevad aknad. Punastest tellistest loss mõjub tõeliselt muinsasjutulisena. Pärast Vabadussõda mõisamaad riigistati ja krahvile jäi vaid mõisasüda. Vene okupatsiooni ajal kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule, mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile, kes rentis selle välja firmale Real-Reisid, et pakkuda siin majutus-ja toitlustusteenust. Tänapäeval töötab Sangaste Loss turismiasutusena, mis korraldab hoonet ja ümbrust
Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa korraldusel mitmed valitsusasutused ja sidekeskused. Suudeti maha suruda. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e vapsid. Nõudis põhiseaduse muutmist. 1934 jaanuaris hakkas kehtima vapside põhiseaduse projekt. 1934 märts sõjaväeline riigipööre. 1) J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks.
1919 aastal loodi Kommunistliku Internatsionaali (Kominterni). 1920. Aastate algul taheti korraldada revolutsiooni Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja veel teistes riikides. Kui see ei tulnud välja, siis hakkati rääkima sotsialismi ehitamisest Venemaal. Uus majanduspoliitika Kodusõja aastatel kõik talupojad pidid riigile andma vilja ülejäägid. Selleks loodi toitlusarmee. Sealt saadeti maapiirkondadesse relvastatud toitlussalgad. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Ühel ajal mõnedes linnades oli tasuta korterid, transport, teatrid ja muud. Sellist poliitikat on hakatud nimetama sõjakommunismiks. 1921 aastal alustati uut majanduspoliitikat (vene keelest – NEP) Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus. Maksu tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turule viia. Stalini võimuletulek NSV Liidu esimese kümne aasta valitseja oli Vladimir Lenin. Ta oli kommunistliku partei tegelik juht.
ülevõtmist · moodustati dokument, mille käigus läks kubermangukomissari Jaan Posta võim üle Viktor Kingissepale Enamlaste reformid · kõrgemaks seadsusandlik asutus: Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee · täidesaatev võim-Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · enamlased olid ebademokraatlikud: valimised, kodanikuõigused · kui saadi teada, et enamlased ei saavuta enamust, siis valimised katkestati Majandusreformid · pankade natsionaleerimine · riigistati tööstusettevõtted,suurärid,hotellid,restoranid · maa kuulutati riigi omandiks
14 juuli- rahvas vallutas pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse rev. Alguseks. 4 august- kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta 16 august- vastu võeti ,, inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja asutav kogu ,,kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks 1789-91- kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsunftikord ja seisuste eesõigused. Hiljem riigistati ka kiriku ja emigrantide maad. 1791 20 juuni- kuningas püüdis põgeneda, kuid tunti Varennes'i ära ning toodi pariisi tagasi. (varennes'i kriis) 17 juuli- tulistamine Marsi väljakul, mitukümmend inimest hukkus. 3 september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks 1 oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, seadusandlik kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: Föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid
Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa korraldusel mitmed valitsusasutused ja sidekeskused. Suudeti maha suruda. 1929 loodi uus poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit e vapsid. Nõudis põhiseaduse muutmist. 1934 jaanuaris hakkas kehtima vapside põhiseaduse projekt. 1934 märts sõjaväeline riigipööre. 1) J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks.
-1930. aastail) I variant 1. Otsusta , millised loetletus sündmused Eesti sisepoliitilises arengus leidsid aset enne vaikiva ajasti algust Eestis 1934. Enne 1934 aastat : a) vabadussõsõjalaste aktiivne tegevus b) loodi ainupartei Isamaaliit c) suruti maha kommunistide mäss d) kehtestati autoritaarne diktatuur 2. Mis tähtsus oli 1920. aasa maareformil? (3 p ) Riigistati mõisnike maavaldused , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele 3. Kes olid antud isikud? Millega on nad ajalukku läinud? a) Konstantin Päts- eesti vabariigi esimene president b) Julius Kuperjanov Eesti sõjaväelaste juht, esindas meie riiki edukalt sõdades c) Eduard Viiralt d) Paul Keres- Esti esimene maletaja , tõi palju võite 4
*1919 a. moodustati RAHVUSVAHELINE KOMMUNISTLIKU LIIKUMISE ORGANISATSIOON(see hutas erinevates riikides komm. msse.Poolas, Saksamaal,Eestis) *1924 korraldati KOMMUNISTLIKU RIIGIPRDE KATSE.Kodusja ajal rakendati Nukogude Venemaal poliitikat mida hakati kutsuma SJAKOMMUNISMIKS: 1) Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus (talupojad pidid kik oma vilja lejgid tasuta riigile andma) 2) Enamus tstusettevtteid riigistati. 3) Riigis kehtestati ldine sunduslik tkohustus. 4) Lhikest aega pakkus riik tasuta teenuseid nt. korterid *NEP - uus majanduspoliitika 1921-1924 1) Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga 2) Rahareform, mis taastas raha vrtuse 3) Eraettevtlusele anti taas igus tegutseda. 4) Suurtstus ji riigi kontrolli alla NEP oli ajutine, likvideriti Stalini vimule tulekuga. (1924 suri Lenin) *STALINI vimule tulek 1924
4. Võrdle kahte majanduspoliitikat NV-s , iseloomulikud jooned , erinevused. Sõjakommunism Majanduspoliitika NEP Toiduainete ülejääkide tasuta riigile andmine Kaotati riigile toiduainete andmise kohustus, see asendati kindlaks määratud maksuga Üldine sunduslik töökohustus Taastati kauplemise vabadus Enamik tööstusettevõtteid riigistati Osalise majandusliku vabaduse lubamine leevendas majandust Toiduainete ja tööstuskaupade äärmises puudumises Enamik majandusvaldkondi jäi riigi kontrolli alla hakati neid elanikkonnale normi järgi tasuta jagama Lühikest aega oli NSV linnades korter ja transport tasuta 5. Mõisted Kolhoos-ühismajand Kollektiviseerimine-talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks
Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923. Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliiduleping, kuid sellest polnud abi Venemaa vastu. 1930.nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa. Maareform riigistati mõisnike maad. Eesti peamised väliskaubanduspartnerid oli SB ja Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02.1918. Iseseisvus kestis vaid ühe päeva. 25.02.1918 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele. See ei meeldinud kommunistidele. 28.11.1918 algas vabadussõda, mis kestis kuni 02.02.1920 (eestlased sõdisid
Uued riigijuhid rikkusid põhiseadust ning seetõttu koostasid nad uue põhiseaduse. 1937. Aastal loodi presidendi ametikoht ning president omas väga suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923. Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliiduleping, kuid sellest polnud abi Venemaa vastu. 1930.nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa. Maareform – riigistati mõisnike maad. Eesti peamised väliskaubanduspartnerid oli SB ja Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02.1918. Iseseisvus kestis vaid ühe päeva. 25.02.1918 – 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele. See ei meeldinud kommunistidele. 28.11.1918 algas vabadussõda, mis kestis kuni 02.02.1920 (eestlased sõdisid
Ferdinand I 18351848 Franz Joseph 18481916 Karl I 19161918 Kantslerid Bruno Kreisky 1970 1983 Fred Sinowatz 19831986 Franz Vranitzky 19861987 Viktor Klima 1997 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Kaiserin_Maria_Theresia_(HRR).jpg http://en.wikipedia.org/wiki/File:Bunde Majandus Kapitalistlik tööstusmaa Pärast II maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted Põhiharud elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus ja suured pangad Haridus Põhikool kohustuslik Põhikoolis kaks haru Koolisüsteem on avalik Asustati 8 saj. 1774 kehtestati 6 aastane, 1869 8 aastane ja 1966 9 aastane kooli http://en.wikipedia.org/wiki/Stiftsgymnasium http://en.wikipedia.org/wiki/Stiftsgymnasiu kohustus
Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Muudatusi tehti ka kirikutes. Kirik allutati senisest enam riigivõimule. Paavsti bullad tuli enne nende avalikustamist keisrile esitada. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Nagu paljude teisteski katoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poolehoidu. Sellega pahandas Joseph II kirikukogu. Senini oli igalpool riigikeeleks ladina keel, kuid Jospeh II ajal asendati see keel kogu riigis saksa keelega. Ta tahtis teha Austriast Saksa riigi. Kõige suuremat vastuseisu kohtasidki Joseph II reformid Ungaris ja Belgias. Ungarlasi ärritas rahvussümboli - kaitsepühaku kunagi Stepheni krooni - üleviimine Viini
Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus) MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad, jne. Enamik jagati ära. Loodi 35 000 asundustalu (mitte väga rentaablid, väikesed). asunikeks sõjamehed. Maareformi tulemus: mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid varasemad vastuolud, tekkis EV lojaalne väikeomaniku liit. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus! Majandustõus oli liiga kiire tõi 1923. a kaasa kriisi. Kriis sai alguse rahandusest sest pangad olid jaganud suuri laene.
Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandmann uue majanduspoliitika. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas
eestlust, võitles saksastamise ja venestamise vastu, andis välja ajalehte "Postimees". 3. Pärast autonoomia saavutamist 1917. aastal ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks Eestimaa rahvuslikuks kubermanguks, mille komissariks sai Jaan Poska. 4. Maapäeva ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee võimule saamisega läks võim kohalikul tasemel eestlastele, asjaajamiskeeleks sai eesti keel, loodi rahvusväeosad, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, maa kuulutati riigi omandiks, poliitiliste vastaste tegevus keelustati. 5. manifest riigipea või kõrgeima riigivõimuorgani eriakt, millega pöördutakse rahva poole tähtsa poliitilise sündmuse või tähtpäeva puhul ( Manifest kõigile Eestimaa rahvastele). Landeswehr baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mis tahtis liita Baltikumi Saksamaaga, et luua Balti Hertsogiriik, selleks kukutati Läti
AJALUGU 14-14a PTK MÕISTED Massiküüditamine - 14.juuni 1941, Eestist viidi välja vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta 10 000 inimest. Eranditult nii naised , mehed kui ka lapsed. Enamus lapsi ja naisi saadeti elama Siberisse ja mehed saadeti vangilaagritesse. Natsionaliseerimine - riigistati kõik eraettevõtted ( panagad , tehased , kinod, kauplused, suuremad majaüksused jne) Metsavennad - põrandaalused rühmitused, võidelti vene okupatsiooni vastu ja nad peitsid ennast metsades. Mobilisatsioon - mobileeriti Eesti mehi väeüksustesse, et võidelda Eesti nimel võõra võimu vastu. ( vastu tahtmist sõtta saatmine ) Suur põgenemine -otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest
Seadusandlik võim: Ülemaailmne kesktäitev komitee Ametlik nimetus aastast 1918: Venemaa Nõukogude Sotsialistlike vabariikide liit NSV liit loodi 1922, ühendas: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga-kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku föderatiivset vabariiki. Põhiseadus:1936 Kodusõda. Ümberkorraldustega poldud rahul, tehti punaarmee, mis suutis vastu panna Maailmarevolutsiooni ei tulnud. Sõjakommunism(1918-20) Jagati tasuta toitu, korter, transport tasuta, riigistati tööettevõtteid Uus majanduspoliitika(1921-28) Enamik majandust riigi all, osaliselt lubati kapitalismi, kindlaksmääratud maksud. Pärast lenini surma sai võitlusega riigi juhiks stalin(1922) ta tegi rasketööstust ja kollektiviseerimist. Talupidamine ühendati ühismajanditesse, mindi üle suurtootmisele. 1930 aastatel tuli näljahäda ja 7milj. Inimest suri.1930. punaarmee valmistumine sõjaks. Fasistlik Itaalia
Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26
6. Valimiskünnise puudumine Autoritaarne- Võim on koondunud vaid ühe isiku kätte või siis ühe väikse grupi kätte. Totalitaarne- Võimul on aiult üks partei ja üks ideloogia. Hitler- Saksamaa juht, Jossif Stalin- NSV Liidus. Gulag- vene vangilaagritesüsteem NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikude Liit NEP-Uus majanduspoliitika mis oli pärast kodusõda. SS- Kaitsemalev, Komitern- 1919 Sõjakommunist- Toitainete andmine kohustus. Riigistati enamus tööstusvõtteid. Hakati tasuta jagama toitu. Teenused, mis olid tasuta oli plaju. Iseloomusta NEP-i (uus majanudpoliitika)- Toitainete andmise kohustus. Talupoeg võis oma vilja turule viia. Taastati kauplemisvabadus. Laiendati ettevõtete tegevusvabadust. Punased- Valnlased kes kodusõda õhutasid. Valged- Vene kodusõja maha tahtsid rahustada. Induraliseerumine- Suurtööstuse arendamine. Plaanimajandus- Kõik toimub plaani alusel, mis on riigipoolt suunatud inimestele.
täielikule kontrollile. Riigi valitsemine toimub partei diktatuuri alusel. Kõik oleks läinud nagu Nõukogude Venemaal. Kommunistliku partei ladvikust kujunes välja valitsev eliit; partei juhist sai faktiline riigipea ja diktaator. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotati või muudeti farsiks. Kui toimusidki valimised siis tihti olid tulemused 99.9 protsendiga just kommunistide kasuks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutati tsensuurile. Majandus riigistati ning seda juhiti käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeriti ja keelustati. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujunes üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel oli peatähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistati sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvis erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia.
Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust. Majandust mõjutas: riiklik regulatsioon. SISEPOLIITIKA: omavalitsuse võim keskvalitsuse kasuks. Lipu levitamine. Igapäevaelu: majade ülevärvimine. Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati kutseharidust. Kirikureform- tugevdas kiriku võimu. Raamatu aasta ja nimevahetus (eesti pärasemaks). 3) MAJANDUSELU pärast 1919. a. tekkisid asundustalud- mõisamaa riigistati ja sinna tekkinud talud asundustalud. (40 000). 1920-1923 maareform- 40 000 uut asundustalu orienteerumine vene turule-tööstuse kiire areng, tehased- I maj. kriis (vene turg ei olnud huvitatud eesti kaubast)- inflatsioon. 1924-1929- orienteeruti põllumajandusele- lääne turg kasutusele võeti Eesti kroon. 1929-1933 Ülemaailmne maj. kriis- talude pankrotid tööpuudus- kroonidevalveerimine.
riigimõisates, kus paranes. Hakati koole looma, et anda talupoegadele haridust. Sunnismaisus taastati Eestimaal1646 ja 1668. Reduktsioon: Mõisate riigistamine, mis olid rootsi ajal antud, pärisorjuse kaotamine riigi mõisates, Riigi huvid: Raha saamine ja keskvõimu tugev. Mõisnikele: pidid nüüd olema rentnikud, kadus võim talupoegade üle Talupoegade elus: väga olukord ei muutunud, ainult riigimõisates vabad Vakuraamat- Talupoegade kohustused kirjas Liivimaal riigistati palju rohkem- sest hiljem rootsi võimu kätte. Aadlikud ei olnud sellega nõus ja astusid välja. Kuulsaim reduktsiooni vastane J.R. von Patkul Riik piiras kõigite vahenditega kohalike omavalitsuste ja aadlike mõjuvõimu. Johan Skytte- Kindralkuberner Gustav II adolf: Rootsi kuningas, kelle ajal rajati 1630 gümnaasium ja 1632 Tartusse ülikool. Forcelius- rajas õpetajate seminari, 2talve. Piiblikonverentsid- üksmeele saavutamiseks keeleküsimustest ja piibli välja andmiseks korraldati
üksteist sõjalise rünnaku korral.See ei nnestunud lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu.1923.aastal sõlmiti Eesti-Läti leping, kuid seda oli Venemaa vastu jätkunud.1930.aastate algul teravnes ravusvaheline olukord.Venemaa ja Saksamaa muutusid tugevateks,Rahvasteliit ei suutnud enda ülesannetega hakkama saada.IIMS puhkudes muutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks. Majanduse areng Maareformi käigus riigistati mõisnike maavaldused ja jagati see soovijatele.Maareformi tulemusena asendati suurmaapidamine(mõisad) väikemaapidamisega(talud),maaomanike ja maatööliste suhted paranesid.Eesti tähtsamaks majandusharuks jäi põllumajandus,mille arendamisel aitas riik kaasa.Juhtkohale tõusis loomakasvatus.Põllumajanduse edenemist raskendas moodsa tehnika,tõuloomade,sordiseemnete vähesus ja väiketalude suur arv.Tööstuses asendati hiigeltehased uute ettevõtete ja tööstusharudega.Eesti peamiseks
3 Miks sekkusid kodusõtta välisriigid( interventsioon)? Sest nad soovisid enamlaste võimu likvideerimist. 4 Kuivõrd edukas olidi maailmarevolutsiooniidee teostamisel? Põhjendage. Ei olnud edukas, sest katsed revolutsiooni välisriikides õhutada ebaõnnestusid. 5 Mis oli sõjakommunism+ Miks ta loodi? Sõjakommunism oli riigikord, kus pidi kõik oma toiduained riigile andma ja enamus ettevõtteid riigistati. Ta loodi sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupoegi. Hiljem see likvideeriti, sest see oli liiga kapitalistlik. 7 Kes oli V.Lenin ja J.Stalin? Lenin nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. Stalin kommunistliku partei peasekretär, kellest hiljem sai riigi juht
arendamine Eestis. 1926. aasta 18. detsembril alustas tööd Kopli raadiojaam, millest sai alguse regulaarne ringhääling. 1927. aastal oli eetris esimene lugemistund, esimene lastetund ja hakkas ilmuma Raadioleht. 1928. aastal oli eetris esimene kuuldemäng ja esimene reportaaz, samal aastal alustas tööd ka Tartu ajutine raadiojaam. Eesti raadiotööstus arenes aastatega kenasti ning 1932. aastal astus Eesti Rahvusvahelise Ringhäälingu Liidu liikmeks. 1934. aasta suvel riigistati Raadio ringhääling, selle tegevust jätkas Riigi Ringhääling. Raadio Ringhääling on tänase Eesti rahvusringhäälingu eelkäija. 1936. aasta 1. oktoobrit peetakse kooliraadio alguseks.
annaabi.ee 
