Karedapinnalise ERi ülesanded: kanalitel paiknevad ribosoomid, kui toimub valgusüntees. · Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d ning valgumolekule. ÜLESANDED: toimub valgusüntees. · Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga: välismembraan on sile ja kattefunktsioniga; sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid RNA ja ribosome. ÜLESANDED: mitokondris toimub raku hingamine, st. glükoosi reageerimine O-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ning H2O. · Golgi kompleks: ained satuvad sinna tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest. ÜLESANDED: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse, rakumembraani ja rakukesta moodustamine, lüsosoomide moodustumine. · Lüsosoomid: ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. ÜLESANDED: surnud ja
12. Golgi kompleks- ained satuvad sinna tsütoplasmavõrg. kanalikestest. Seal toimub: valkude lõplik töötlemine, pakkimine põiekestesse. , rakumemb. Rakukesta moodusumine, lüsosoomide moodustumine 13. Lüsosoomid- ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed- seal toimub surnud ja mittevaj. rakustruktuuride ning ainete lagundamine 14. mitokonder- 2 membraaniga: välis- sile ja kattefunktsioon sisemembraan- kurruline mitokonder sisaldab nukleiinhappeid, ribosome- kindlustavad hingamise rakutasandil. Toitainete lõhustumise käigus eraldub süsihappegaas ja vesi ningvabandeb energia (ATP) 15. Tsütoskelett- valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. * annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks * kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise 16. tsentrosoom- osaleb raku jagunemisel, tagab kromosoomide võrdse lahknemise, asub rakutuuma läheduses.
või kollase värvuse) ja leukoplastid ( värvusetud, säilitavad varuaineid nt kartumugulate tärklisevaru). Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. ta on ümbritsetud kahe membraaniga. kloroplasti isemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised-lamellid. lamellide membraanides on klorofülli molekulid. lisaks sellele on klooroplasti sisemuses DNA,RNA ja valgu molekule. sarnaselt mitokondriga sisaldab ka kloroplast ribosome, mis sünteesivad sellele vajalikke valke. Kroon- lehtede ja viljade erk värvus meelitab ligi teisi organisme tolmeldamiseks ja seemnete levikuks.vakuoolid on membaaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. nad moodustuvad golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. seetõttu on nad väga sarnased lüsosoomidega. raku vananedes võivad mitu väikest vakuooli liituda ning moodustada tsentraalvakuooli
Kordamisküsimused 1.Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? Makroelemendid: H O N C 2.Mis on biomolekul? Näited. Biomolekulid on need molekulid, mida sünteesivad ainult elusorganismid. süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 3.Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? monosahhariidid. Lihtsuhkrud / glükoos,fruktoos oligosahhariidid. 2-3 süsinikku / maltoos, laktoos,riboos Polüsahhariidid liitsuhkrud / tärkli, tselluloos, kitiin,glükogeen, 4.Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? Taimedes. 5.Mis on sahhariidide peamised ülesanded? Energiaallikaks. 6.Mis on liitlipiidide ja lihtlipiidide erinevus? Lihtlipiid-vedelad rasvad Liitlipiid-tahked rasvad 7.Mis ained kuuluvad lipiidide alla? Neutraalrasvad ja vahad Lipiidide tähtsus. Lipiidid täidavad organismis ee...
annavad taimede viljale punase, oranzi või kollase värvuse) ja leukoplastid ( värvusetud, säilitavad varuaineid nt kartumugulate tärklisevaru). Kloroplast on ehituselt sarnane mitokondriga. ta on ümbritsetud kahe membraaniga. kloroplasti isemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised-lamellid. lamellide membraanides on klorofülli molekulid. lisaks sellele on klooroplasti sisemuses DNA,RNA ja valgu molekule. sarnaselt mitokondriga sisaldab ka kloroplast ribosome, mis sünteesivad sellele vajalikke valke. Kroon- lehtede ja viljade erk värvus meelitab ligi teisi organisme tolmeldamiseks ja seemnete levikuks.vakuoolid on membaaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad enamasti mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. nad moodustuvad golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. seetõttu on nad väga sarnased lüsosoomidega. raku vananedes võivad mitu väikest vakuooli liituda ning moodustada tsentraalvakuooli.
· Kudede ümberkujundamiselt moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt · Tagavad metabolismi nälgimiselt või dieedil MITOKONDER: übritsetud kahe mebraaniga ; raku jõujaamad ; paljunevad iseseisvalt Poolautonoomiline rakuorganell : paljuneb iseseisvalt Ülesanne : · raku energiaga varustamine · sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukeiinhappeid (RNA) ja ribosome (valgusüntees) · kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumisel, hapiniku osavõtul, eraldub CO2 ja H2O ning vabaneb ernergia TSÜTOSKELETT : valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur · annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks · kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise TSENTROSOOM : asub rakutuuma läheduses Moodustub 2'st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist
kogumine ja transport Karedapinnaline ER – valkude süntees ribosoomides, sünteesitud valkude kogumine ja transport. Ribosoomid – koosnevad valkudest ja RNA-molekulidest; valgu süntees Mitokondrid – kahekordse membraaniga rakuorganellid ; rakkude varustamine energiaga ; sisaldavad eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosome (valgu süntees) ; kindlustavad hingamise raku tasandil ; toitainete lõhustamisel hapnikuga eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) Golgi kompleks – rakuorganell, kus sorteeritakse ja töödeldakse mitmesuguseid aineid. ; võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid. Lüsosoomid – membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldavad põiekesed ; surnud
Kui polüpeptiid on valmis, siis A-saidis on üks kolmest STOP ehk nonsense-koodonist (UAG – „amber“, UAA – „ochre“, UGA – „opal“). P-saidis on peptidüül-tRNA. Klass I polüpeptiidi vabanemisfaktor tunneb ära stop-koodoni A-saidis ning katalüüsib peptidüül- tRNA hüdrolüüsi. Järgnevalt eemaldab klass II vabanemisfaktor ribosoomilt klass I faktori ja lahkub seejärel ise ribosoomilt. Klass II vabanemisfaktor on GTPaas (sarnaneb EF-Tu-le ja EF-G-le). RRF (ribosome recycling factor) ja EF-G lammutavad ribosoomi subühikuteks, mis on valmis alustama uut valgusünteesiraundi. Eristatavaks on 3 etappi: ● Peptiidi vabanemine (katalüüsib klass I faktor). ● Klass I faktori vabanemine (katalüüsib klass II faktor, protsess nõuab GTP energiat). ● Ribosoomi lagunemine subühikuteks (katalüüsivad RRF ja EF-G, protsess nõuab GTP energiat) mis on signaaliks, mis käivitab terminatsiooni
transleeritakse mitmeks eri valguks. Eukrüootides transkribeeritakse monotsistroonne mRNA, millest hiljem sünteesi-takse 1 valk. 11. Võrdle prokarüootsete ja eukarüootsete RNA polümeraaside struktuuri ja funktsiooni. Eukaryotes have several types of RNAP, characterized by the type of RNA they synthesize: · RNA polymerase I synthesizes a pre-rRNA 45S, which matures into 28S, 18S and 5.8S rRNAs which will form the major RNA sections of the ribosome. · RNA polymerase II synthesizes precursors of mRNAs and most snRNA and microRNAs. This is the most studied type, and due to the high level of control required over transcription a range of transcription factors are required for its binding to promoters. · RNA polymerase III synthesizes tRNAs, rRNA 5S and other small RNAs found in the nucleus and cytosol. There are other RNA polymerase types in mitochondria and chloroplasts.
9. allow max 5 for following: transcription; DNA unzips / H bonds break; exposing required, gene / sequence of bases; RNA nucleotides align with DNA; U with A, A with T, C with G, and G with C; RNA polymerase; mRNA formed (using DNA strand as template); leaves nucleus through pore; allow max 5 for following: translation; mRNA attaches to ribosome; tRNA brings amino acid (to, ribosome / mRNA); each tRNA attached to specific amino acid; tRNA binds to mRNA using complementary, base triplet / anticodon; peptide bond formed between amino acids; DNA / mRNA, (nucleotide / base) sequence determines sequence of amino acids; AVP; e.g. 2, base triplets / codons, in ribosome AVP; e.g. ref. to : start / stop, codons polysomes large and small subunit in ribosome
Bakterites kontrollib mRNA translatsiooni konserveerunud nukleotiidne järjestus (Shine-Dalgarno järjestus), mis asub alustava AUG koodoni ees 1. Cap-dependent mechanism- Rakkudes algab translatsioon mRNA 5´-otsast AUG koodonist Cap ja polüA saba stimuleerivad komplekti initsiatsiooni faktorite seondumist. 2. IRES-dependent mechanism- Viiruste puhul algab translatsioon tihti mRNA 5´- otsast kaugel, kus asub sisemine ribosoomi sisenemise koht (ingl.k. internal ribosome entry site, IRES), spetsiifiline RNA järjestus * Geeniekspressiooni reguleerimine mRNA stabiilsuse tasemel Geenide ekspressioonil eristatakse kahte geneetilise kontrolli mehhanismi: positiivne ja negatiivne geneetiline kontroll. Mõlema korral kasutatakse geenide sisse- ja väljalülitamist vajaliku kontrolli saavutamiseks. Mõlema kontrollmehhanismi juures esinevad indutseeritud ja pidurdatud süsteemid. Positiivse kontrolli puhul on süsteem algolekus suletud. Regulaatorgeeni
mRNA'd sisaldavad lisaks kodeerivale järjestusele (ORF'le) ka speisserjärjestusi. Enne (5' poolselt) ORF'i asub liiderjärjestus ja peale viimast ORF'i on treilerjärjestus. Erinevate lugemisraamide vahel asuvad inter-tsistroonsed speisserid. Initsiatsiooniprotsessi käigus otsib ribosoom üles ORF'i alguskoha st. initsiaator- koodoni, mis on enamasti AUG. Bakteriaalsetel mRNA'del eelneb initsiaator- koodonile ribosoomi sidumispiirkond RBS (ribosome binding site). RBS on 4-7 nukleotiidine järjestus, mis on komplementaarne ribosoomi väiksema subühiku RNA (16S rRNA) 3' otsaga. RBS paikenb AUG koodonist 5-7 nukleotiidi eespool (5' suunas). RBS järjestust kutsutakse ka Shine-Dalgarno järjestuseks (lühend SD) avastajate järgi. Prokarüootides esinevad ka ilma RBS'ta mRNA'd, mis on aga madala ekspressiooniga, kuna nad ei osale efektiivselt valgusünteesi initsiatsioonil.
55. Molekulaarbioloogia põhidogma. Geneetiline info liigub DNA-lt RNA-le (transkriptsioon) ning RNA infost sünteesitakse valku (translatsioon). Samuti saab ka liikuda info RNA-lt DNA-e (pöördtranskriptaas). 56. RNA tüübid: tRNA, rRNA, mRNA, snRNA ja nende funktsioonid. tRNA – transfer, toimivad adapterina translatsioonil polüpeptiidahelasse lülitavate aminohapete ja mRNA molekulis asuvate aminohappeid määravate koodonite vahel. rRNA – ribosome, kuulub ribosoomi koostisesse ja osaleb valkude sünteesil mRNA – messenger, RNA, millelt toimub translatsioon snRNA – small nuclear, osalevad intronite splaissimisel 57. Mille poolest erineb transkriptsiooni initsiatsioon replikatsiooni initsiatsioonist? RNA sünteesi alguseks ei ole vaja praimerit, selle asemel on initsiatsiooni paigad DNA-l, mida nimetatakse promootor järjestuseks, kuhu külge peab kinnituma promootorvalk. 58
Athrobacter. Megashaera, halococcus - soola sees kerakujuline baakter -, veillonella, enterococcus - soolestikus olev bakter. Pildistatud naha pinnal, see kokk võib põhjustada haavanakkusi. Kõige lihtsam on kaksikkokk - diplococcus. Slaidil hoiab kahte koos rakukesta väliskiht Ahelkokk v streptokokk - ühes tasapinnas, kokku jööb ikka kaks rakku. Streptokokid eritavad lima, tekib polüsahhariidi kest..sinna rakku tekib ka piimhape, mis tekitab auke hammastesse. Rakud on ribosome täis. Streptokokk on ka kõige suurem bakter - theo margarita...eelnevalt kirjas. Pikk ahel. Nelikkokk - tetraad. Nendest on võimalik kokki panna plaaate. Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia. Deinos - tumpline, coccus - tera. Tajub hästi UV- kiirust . Suudab kromosoomi uuesti kokku panna, kui on DNA ahel katkenud. (deinococcus) Kuupkokk - nim ka sartsiin Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis. Nt micrococcus - inimese nahapinnal olev bakter
Raku üldine ehitus: Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan, mida omakorda katab väljastpoolt rakukest ja mõnedel bakteritel ka kapsel. Tsütoplasmas paikneb bakterikromosoom (nukleoid), ribosoomid, varuained ja osadel bakteritel spetsiifilised organellid (näiteks karboksüsoomid, klorosoomid ja gaasivakuoolid). Mesosoom on rakumembraani sissesopistis. Rakule kinnituvad viburid ja piilid. Bakterite ribosoomid: Bakteritel on ribosome väga palju : 1500- 50 000 ribosoomi raku kohta. 1 sekundi jooksul moodustub rakus 5- 10 ribosoomi. Tsütoplasma massist võivad ribosoomid moodustada ligi 30 % ja enamgi. Prokarüootidel on 70S ribosoomid (subühikud vastavalt 30S ja 50S). Tänu kõrgele RNA sisaldusele on tsütoplasmal happeline reaktsioon ja bakterirakud on hästi värvitavad aluseliste värvidega. Ribosoomi valgud on enamasti aluselised, kuid on ka neutraalseid ja happelisi valke.
koodoniga ning lõpeb stop-koodoniga. mRNA’d sisaldavad lisaks kodeerivale järjestusele (ORF’le) ka speisserjärjestusi. Enne (5’ poolselt) ORF’i asub liiderjärjestus ja peale viimast ORF’i on treilerjärjestus. Erinevate lugemisraamide vahel asuvad inter- tsistroonsed speisserid. Initsiatsiooniprotsessi käigus otsib ribosoom üles ORF’i alguskoha st. initsiaator-koodoni, mis on enamasti AUG. Bakteriaalsetel mRNA’del eelneb initsiaator-koodonile ribosoomi sidumispiirkond RBS (ribosome binding site). Eukarüootide mRNA mRNA ehitus eukarüootides on võrreldes prokarüootsete mRNA-dega oluliselt erinev: Eukarüootne mRNA on reeglina (>90%) monotsistroonne ja kodeerib seega ainult ühte valku. Prokarüootne mRNA on reeglina polütsistroonne st. kodeerib mitut erinevat valgu molekuli (ühes mRNA molekulis on mitu ORF’i ehk avatud lugemisraami). mRNA prosessing. Prokarüootidel on geeni poolt määratav esmane transkript võrdne mRNA-ga ning ta on ka
· eIF3 ja eIF6 hoiavad ribosoomi dissotsieerunult. eIF 2, GTP ja Met-tRNA moodustava aktiivse ternaarkompleksi, selle ühinemisel 40S subühikuga · zeIF3- fosforüleerimise kaudu reguleeritakse initsiatsiooni · 40S subühiku interaktsiooni mRNA 5' cap osaga vahendab eIF4, mRNA-d skaneeritakse kuni AUG koodonini Kozaki järjestus- spetsiifilised järjestuse AUG ümber, mis kergendavad äratundmist ACCAUGG · IRES- internal ribosome entry sites Eukarüootne initsiatsioon algab reeglina mRNA 5' otsa juures, osadel juhtudel aga ka sisemistel saitidel Elongatsioon aminoatsüül-tRNA liigub läbi kolme ribosomaalse saidi (A, P ja E) Terminatsioon valgusüntees termineeritakse mRNA stoppkoodonini jõudmisel ribosoomi vastavate faktorite poolt AMINOATSÜÜL-TRNA SÜNTEES Põhilised ensüümid, mis peavad tRNA molekuli identifitseerima on aminoatsüül-tRNA süntetaasid e. ligaasid.
Klass II faktoreid on vaja, et suunata valguahela vabanemist ahelast. Aitab protsessi lõpuni viia. RF-3 seostub ribosoomiga GDP vormis. RF-3 vahetab ribosoomis olles nukleotiidi, GTP vahetatakse GDP vastu ja siis hüdrolüüsitakse. GTP on alati aktiivne vorm. RF-3 puhul on asi veidi teistsugune – GDP on aktiivne. Tõenäoliselt on järgmises staadiumis seotud ainult 1 tRNA. Ribosoom on inaktiivne, tema P-sait on kinni, kompleksis mRNA- ga ja A-saidis on stoppkoodon. Osalevad valgud RFF (ribosome recycling factor) – valk, mis suunab ribosoomi tagasi valgusünteesi tsüklisse. IF-3 osaleb subühikute lagundamises. EGF-G katalüüsib RFF translokatsiooni, tõrjub P-saidist välja seal oleva tRNA. IF-3 saab seostuda väiksema subühikuga, ribosoomid lähevad lahku ja nüüd on võimelised alustama järgmist osa. - terminatsioonifaktorid RF-1, RF-2, RF-3, RRF RRF – ribosome release factor, vabastab mRNA ribosoomi küljest.
· Erinevused: Eukarüootides on rohkem initsiatsioonifaktoreid. Eukarüootides pole metioniini aminorühm blokeeritud formüülrühmaga. Eukarüoodil moodustub initsiatsioonikompleks mRNA 5'-otsaga spetsiifilise valgu CBP kaudu, initsiatsioonikompleks skanneerib mRNA-s kuni esimese AUG koodonini ning see tõttu algab translatsioon enamasti esimeselt AUG koodonilt. Prokarüootides on vaja mRNAs spetsiaalset RBS (ribosome binding site) järjestust AGGAGG, mis asub AUG koodonist 7 nukleotiidi kõrgemal. · Sarnasused üldjoontes on sama intsiatsiooniprotsess. :D 67. Kirjeldage translatsiooni elongatsiooniprotsessi. · Kolmeetapiline protsess üldjoontes sarnane bakteris ja eukarüoodis Aminoatsüül-tRNA seondub ribosoomi A-saiti ning paardub antikoodonjärjestuse kaudu parasjagu A-saidis asuva koodonjärjestusega mRNAs, olles assotsieerunud
Valgusünteesi elongatsiooni käigus toimub ribosoomis peptiidahela pikendamine vasavalt mRNA programmile kuni ribosoomi dekodeerivasse tsentrisse jõuab üks kolmest stop-koodonist. Elongatsioonil osalevad lisaks ribosoomidele, mRNA'le ja aa-tRNA'le veel elongatsioonifaktorid: EF-Tu, EF-Ts ja EF-G ning kofaktorina GTP. Peptiidahela terminatsioonil osalevad terminatsioonifaktorid RF-1, RF-2, RF-3 ja RRF. Nimed tulenevad sõnadest release (vabanema ingl. k.) ja factor, RRF tuleneb ribosome release factor'ist. Terminatsioonifaktorid RF-1 ja RF-2 tunnevad kumbki ära kaks terminaator-koodonit. RF-1 seondub spetsiifiliselt UAA ja UAG stop-koodoniga (kooditabelis asuvad need koodonid kõrvuti vertikaalselt). RF-2 tunneb ära stop-koodoneid UAA ja UGA (kooditabelis horisontaalsed naabrid). Seega tunnevad mõlemad terminatsioonifaktorid ära stop-koodoni UAA ja ülejäänud stop-koodonite jaoks on kummalegi oma faktor
Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli Bakteriaalne mRNA on polütsistoorne. Valku kodeerivat järjestust nii mRNA'l kui DNA'l nimetatakse avatud lugemisraamiks(ORF). Avatud lugemisraam -nukleiinhappe järjestus, mis sisaldab järjestikuseid aminohappeid kodeerivaid koodoneid ja mis algab initsiaator-koodoniga ning lõpeb stop-koodoniga Initsiaator-koodonile eelneb ribosoomi sidumispiirkond RBS (ribosome binding site) ehk Shine-Dalgarno järjestus. RBS (4-7 NA) on komplementaarne ribosoomi väiksema subühiku RNA (16S rRNA) 3' otsaga. Paikenb AUG koodonist 5-7 nukleotiidi eespool 10. RBS (Shine Dalgarno järjestus vs Kozaki järjestus), translatsiooni initsiatsioon, eukarüoodi ja prokarüoodi võrdlus Initsiatsioon: Valgusünteesi initsiatsioonil osalevad lisaks ribosoomidele initsiatsioonifaktorid, initsiaator-tRNA ja GTP. Bakteriaalne initsiatsioon:
9) Bakteriraku ehitus ( sealhulgas grampositiivse ja gramnegatiivse bakteriraku ehituslik erinevus ) Bakter kuulub prokarüootide hulka. Lihtsama ehitusega kui eukarüoodi ehitus. Rakusein keerulisema ehitusega. Bakterid on mikroorganismid, mida leidub kõikjal looduses: õhus, pinnases, vees, taimedes, loomades jne. Võtavad osa orgaaniliseaine ringlusest. Bakterid koosnevad rakuseinast, tsütoplasmast, tsütoplasma membraanist. Tsütoplasma sisaldab ribosome, reservmaterjali terakesi ja nukleoide. Lisaks esinevad osadel bakteritel veel viburid, narmad ja kapsel. Bakter on organism, kes on võimeline ise teostama järgmisi eluks vajalikke funktsioone: 1) toitumine ja hingamine; 2) paljunemine; 3) olema eksistente võimeline ellu jääma ka rasketes tingimustes. Bakterid koosnevad veel ka eostest. Genoom rakus sisalduv pärilikkuainet kandev materjal, aluseks prokarüootse ja eukarüootse raku liigitamisel
9) Bakteriraku ehitus ( sealhulgas grampositiivse ja gramnegatiivse bakteriraku ehituslik erinevus ) Bakter kuulub prokarüootide hulka. Lihtsama ehitusega kui eukarüoodi ehitus. Rakusein keerulisema ehitusega. Bakterid on mikroorganismid, mida leidub kõikjal looduses: õhus, pinnases, vees, taimedes, loomades jne. Võtavad osa orgaaniliseaine ringlusest. Bakterid koosnevad rakuseinast, tsütoplasmast, tsütoplasma membraanist. Tsütoplasma sisaldab ribosome, reservmaterjali terakesi ja nukleoide. Lisaks esinevad osadel bakteritel veel viburid, narmad ja kapsel. Bakter on organism, kes on võimeline ise teostama järgmisi eluks vajalikke funktsioone: 1) toitumine ja hingamine; 2) paljunemine; 3) olema eksistente võimeline ellu jääma ka rasketes tingimustes. Bakterid koosnevad veel ka eostest. Genoom rakus sisalduv pärilikkuainet kandev materjal, aluseks prokarüootse ja eukarüootse raku liigitamisel
stabiilsus. 3) Toimub valkude denaturatsioon ja proteolüüs. Selle kaitseks on indutseeritud HSP valgud ja valgud, mis parandavad kahjustusi aminohapetes (Pcm, MsrA). 4) Sünteesitakse uusi valke. Praeguseks on bakteris E. coli identifitseeritud ligi 100 statsionaarsele faasile spetsiifilist geeni. 5) Ribosoomide arv rakus väheneb. 70S ribosoome konverteeritakse 100S dimeerideks. Dimeriseerumisel osaleb 55 aminohappe suurune aluseline valk RMF (ribosome modulation factor). RMF-defektsed rakud elavad statsionaarset faasi halvasti üle. Dimeersed ribosoomid on resistentsemad proteaasidele ja nukleaasidele ning translatsiooniliselt inaktiivsed. Seni puuduvad andmed, kuidas toimub sellistel ribosoomidel statsionaarse faasi-spetsiifilise mRNA translatsioon. 6) Märgatavat DNA degradatsiooni esialgu pole. 7) Statsionaarse faasi rakkudes tõuseb mitmete tsütoplasma komponentide rakusisene kontsentratsioon.
5. Translatsiooni regulatsioon Translatsiooni regulatsioon võib toimuda kas initsiatsiooni, elongatsiooni või terminatsiooni kaudu. Regulatsioon translatsiooni tasemel võimaldab samuti täpsemalt moduleerida polütsistroonse mRNA-na transkribeeritavate geenide avaldumist. Translatsiooni pärssimine valkude või antisens RNA poolt Translatsiooni initsiatsiooniks peab mRNA seonduma ribosoomis asuva 16S rRNA 3'otsaga. Seondumine toimub spetsiifilise järjestuse RBS (ribosome binding site) abil. Translatsiooni initsiatsiooni efektiivsust mõjutavad RBS-i homoloogia 16S rRNA-ga, RBS-i ja initsiaatorkoodoni vaheline kaugus ja teised mRNA järjestuse elemendid. Osade polütsistroonsete mRNA-de puhul paiknevad geenid nii lähestikku, et lõppeva geeni stop koodon ja temale järgneva geeni initsiaatorkoodon asuvad kõrvuti või kattuvalt. Sel juhul ei dissotseeru ribosoomid pärast stop koodonit mRNA-lt, vaid difundeeruvad külgneva geeni
Translatsioon toimub 70S ribosoomidel, kuid enne translatsiooni toimumist on ribosoomid jaotunud kaheks alaühikuks 30S ja 50S subühikuteks. Translatsiooni initsiatsioonikoodoniks mRNA molekulis on AUG koodon. Sellest 7 nukleotiidi ülespoole jääb polüpuriinjärjestus konsensusega AGGAGG. See järjestus on komplementaarne ribosoomi 16S rRNA 3´-otsa lähedal paikneva nukleotiidse järjestusega (paardub sellega), mistõttu seda mRNA järjestust nimetatakse kas RBS-ks (ribosome binding site) või Shine-Dalgarno järjestuseks (nimetatud teadlaste järgi, kes selle mehhanismi avastasid). Shine-Dalgarno järjestuse puudumisel mRNA-d ei transleerita või transleeritakse väga vähe. Ribosoomi 30S subühik ja mRNA moodustavad kompleksi ainult IF3 juuresolekul. Polüpeptiidi sünteesi initsiatsioonil osaleb spetsiaalne tRNA molekul metionüül-tRNA fMet, mis tunneb ära translatsiooni initsiaatorkoodoni AUG (harva on selleks GUG, mis mRNA muudes positsioonides kodeerib
Translatsioon toimub 70S ribosoomidel, kuid enne translatsiooni toimumist on ribosoomid jaotunud kaheks alaühikuks 30S ja 50S subühikuteks. Translatsiooni initsiatsioonikoodoniks mRNA molekulis on AUG koodon. Sellest 7 nukleotiidi ülespoole jääb polüpuriinjärjestus konsensusega AGGAGG. See järjestus on komplementaarne ribosoomi 16S rRNA 3´-otsa lähedal paikneva nukleotiidse järjestusega (paardub sellega), mistõttu seda mRNA järjestust nimetatakse kas RBS-ks (ribosome binding site) või Shine-Dalgarno järjestuseks (nimetatud teadlaste järgi, kes selle mehhanismi avastasid). Shine-Dalgarno järjestuse puudumisel mRNA-d ei transleerita või transleeritakse väga vähe. Ribosoomi 30S subühik ja mRNA moodustavad kompleksi ainult IF3 juuresolekul. Polüpeptiidi sünteesi initsiatsioonil osaleb spetsiaalne tRNA molekul metionüül-tRNA fMet, mis tunneb ära translatsiooni initsiaatorkoodoni AUG (harva on selleks GUG, mis mRNA muudes positsioonides kodeerib
annaabi.ee 
