kaheahelalised lõigud, kus ahelad on ühinenud komplementaarsete nukleotiidide vaheliste vesiniksidemete abil. Komplementaarsed paarid on siin A -- U ja C -- G. Sellised lõigud esinevad näiteks transport-RNA-s. Enamasti ei ole RNA ühinenud valkudega, kuid näiteks ribosoomides toimub ka RNA ja valkude liitumisi, kusjuures moodustuvad nukleoproteiidid. RNA-l esineb mitu funktsionaalset vormi. Nendeks on messenger-RNA (mRNA, informatsiooni-RNA), ribosomaalne-RNA (rRNA), transport-RNA (tRNA). Eukarüootides eristatakse veel pre-mRNA-d (primaarne, sisaldab introneid ja eksoneid), mis sünteesitakse vahetult transkriptsiooni käigus DNA-lt ja millest hiljem moodustuvad intronite välja lõikamise tulemusel mRNA molekulid. RNA osaleb päriliku info realiseerimises -- valgu biosünteesis. mRNA kannab info DNA-st valgusünteesiaparaati - ribosoomi. rRNA-st ja valkudest moodustatakse valgusünteesi läbiviivad ribosoomid, tRNA toimetab
18. Mis on resistentsus? Võime ravimite toimele vastu panna Kuidas resistentsus jaguneb? 1. Loomulik resistentsus mikroobile kaasasündinud omadus 2. Omandatud resistentsus on toimunud geneetiline muutus 3. Multiresistentsus mitmele erinevatele AB-le 19. Penitsilliinide suhtes tekkiva resistentsuse põhjusteks on ... a) mikroobiraku sein ei seostu penitsilliiniga d) beeta-laktamaaside produktsioon b) PBP (penicillin binding proteins) muundumine c) ribosomaalne sidumine on rikutud 20. Klavulaanhapet kombineeritakse penitsilliinidega selleks, et ... a) pärssida eritumist neerude kaudu b) soodustada penitsilliinide tungimist mikroobirakku c) pärssida resistentsuse teket d) halvendada läbiminekut hematoentsefaalbarjäärist ja vältida neurotoksilisi kõrvaltoimeid 21. Mille poolest erinevad aminopenitsilliinid penitsilliin G-st? a) neil on laiem toimespekter gramnegatiivsesse mikrofloorasse (nt Escherichia coli) b) nad on
kaheahelalised lõigud, kus ahelad on ühinenud komplementaarsete nukleotiidide vaheliste vesiniksidemete abil. Komplementaarsed paarid on siin A—U ja C—G. Sellised lõigud esinevad näiteks transport-RNA-s. Enamasti ei ole RNA ühinenud valkudega, kuid näiteks ribosoomides toimub ka RNA ja valkude liitumisi, kusjuures moodustuvad nukleoproteiidid. RNA-l esineb mitu funktsionaalset vormi. Nendeks on messenger-RNA (mRNA, informatsiooni-RNA), ribosomaalne-RNA (rRNA), transport-RNA (tRNA). Eukarüootides eristatakse veel pre-mRNA-d (primaarne, sisaldab introneid ja eksoneid), mis sünteesitakse vahetult transkriptsiooni käigus DNA-lt ja millest hiljem moodustuvad intronite välja lõikamise tulemusel mRNA molekulid. RNA osaleb päriliku info realiseerimises – valkude biosünteesis. mRNA kannab info DNA-st valgusünteesiaparaadiks olevasse ribosoomi. rRNA-st ja valkudest
RNA on polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Komplementaarsus A=U/ C=G 21.Kolm erinevat RNA tüüpi ja nende põhilised ülesanded. ·mRNA-, sõnumi-RNA ehk messenger- Põhiline translatsiooni molekul, mis kannab edasi geneetilist RNA informatsiooni valku ·tRNA-, transpordi-RNA ehk transfer- Adaptor. Olemuselt väga tähtis valgusünteesis. RNA ·rRNA-, ribosomaalne RNA Moodustab ribosoomide põhilise osa. ehk ribosome RNA
mRNA RNA ahel, mis kannab DNA-lt kodeeritud geneetilist informatsiooni ribosoomidesse ning mille pealt toimub valgusüntees mRNA (struktuur) tRNA (transfer RNA) tRNA RNA, mis vastutab aminohapete transpordi eest ribosoomidesse Iga tRNA kannab enda 3` otsas üht kindlat aminohapet Enamiku aminohapete eest vastutab enam kui üks tRNA tRNA (struktuur) rRNA (ribosomal) 80% RNA-st 50% ribosoomist rRNA Ribosomaalne RNA, millel on struktuurne roll 18S rRNA + 30 erinevat valku ribosoomi väike subühik 28S, 5,8S, 5S rRNA ribosoomi suur subühik
lõigud. Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: · kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) · molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1. Informatsiooni RNA (mRNA) raku RNA-de üldmahust 2-5%. Eluiga suhteliselt lühike. 2. Transport RNA - raku RNA-de üldmahust 10-15%. Eluiga suhteliselt pikk. 3. Ribosomaalne RNA - 80% raku RNA massist on väga heterogeenne st esineb mitme fraktsioonina. Ribosoomide kuivkaalust moodustab u ½. See on väikse molekulmassiga, teda leidub tuumas. RNA molekulidel ei ole ühesugust ruumilist struktuuri, iga molekul koosneb vaid ühest ahelast, kuid molekulisiseselt võivad ribonukleotiidid omavahel paarduda. OMADUSED DNA RNA
.. fosfolipiidides 18. Vesi liigub läbi rakumembraani kiiresti, sest liigub läbi veekanali valkude 19. Taimerakk hüposmootses (hüpotoonilises) lahuses muutub turgesteatseks??? 20. Milline väide ei ole õige kergendatud difusiooni kohta? Konsentr. Lahustunud aine molekulid membraani ühel küljel 21. Milline järgnevatest väidetest on vale? RNA polumeraas seostub geeni operaatorpiirkonnaga 22. Ribosomaalne RNA transkribeeritakse tuumakeses 23. Profiliini üheks põhiliseks funktsiooniks rakkudes on soodustada 6-aktiini polümeriseerumist 24. Tümosiini süstimine rakkudesse vähendab F aktiini hulka 25. Kui müosiin II hüdrolüüsib 5ATP molekuli liikudes piki aktiini ahelat, siis kui kaugele ta piki aktiini ahelat jõuab? 25-50 26. Skeletilihase rakkude põhiliseks kontraktiilseks üksuseks on sarkomeer 27
bakteritsiidsed) peptidüültransferaasi peptiidi hädas (G- batsillid) klaritromütsiin, Erütromütsiin toimib eelkõige G+ bakteritesse, kasutatakse elongatsioonil, pidurdavad • Ribosomaalne modifikatsioon roksitromütsiin hingamisteede infektsioonide puhul, G- aeroobidest on tundlikud translokatsiooni. • Efluks kampülobakterid, bordetellad.
faag 48,600 tsirkulaarne Bakterid E. coli 4,700,000 tsirkulaarne Eukarüoodid S. Cerevisiae 13,500,500 lineaarsed D. Melanogaster 165,000,000 lineaarsed Inimene 3,000,000,000 lineaarsed RNA RNA moodustab umbes 510% raku massist Rakus esineb 3 põhilist RNA liiki Ribosomaalne RNA assotsieerunud valkudega ribosoomide koostises. Ribosoomidel toimub valgu biosüntees mRNA valgu biosünteesiks vajaliku informatsiooni vahendaja: DNA ja valgu vahel tRNA moodustab aminohapetega estreid, mida kasutatakse valgu biosünteesis DNA sruktuuri elemendid DNA kovalentse struktuuri aluseks on põhiahel ehk "selgroog", mis koosneb vahelduvatest suhkrujääkidest ja fosfaatidest Vahelduvad fosfaadidsuhkrujäägid moodustavad spiraalse heeliksi ümber omavahel
· initsiaator-tRNA · initsiatsiooni- või elongatsioonifaktor (oleneb faasist). Protsessis on kolm faasi: initstiatsioon -> elongatsioon -> terminatsioon. Ribosoom läbib selle käigus valgusünteesi ribosoomi tsükli. Vastavalt faasidele toimub: funktsionaalse ribosoomi moodustumine -> aminohapete lisamine peptiidahelasse -> sünteesitud valgu vabastamine ribosoomist. Tegu on kahe-astmelise dekodeerimisprotsessiga: 1. preribosomaalne etapp -> aminoatsüül-tRNA süntees 2. ribosomaalne etapp -> koodon-antikoodon translatsioon ja peptidsideme süntees ribosoomil. Avatud lugemisraam e valkukodeeriv järjestus - nukleiinhappe järjestus, mis sisaldab järjestikuseid aminohappeid kodeerivaid koodoneid ja mis algab initsiaator-koodoniga ning lõpeb stop-koodoniga. Initsiaator-koodonile eelneb ribosoomi sidumispiirkond RBS (ribosomebinding site) ehk Shine- Dalgarno järjestus. BAKTERIAALNE INITSIATSIOON:
lämmastikalust – adeniin, uratsiil, guaniin, tsütosiin; fosfaat. Informatsiooni e. Messenger RNA (mRNA) – kannab DNA infot komplementaarse koopiana; info esineb kodoonitena (tripletid). Transport e. Transfer RNA (tRNA) – DNAlt sünteesitud; sekundaarne struktuur moodustab loope; alumine loop nukleotiidide tripletit, mida nim. Antikodooniks, mis määrab ära spetsiifilisise ja toetab mRNAd; kannab spetsiifilisi aminohappeid. Ribosomaalne RNA (rRNA) – ribosoomide komponent kus toimub valkude süntees. 2. Replikatsioon DNA täpse duplikaadi tegemine vajab 30 erineva ensüümi kaasabi Algab replikatsioon spets. genoomi lõikudelt nimetusega origin Helikaas keerab DNA topeltheeliksi lahti DNA polümeraas III lisab 5’ -> 3’ suunas nukleotiide: Juhtiv ahel – sünteesitakse järjest 5’ -> 3’ suunas Mahajääv ahel – sünteesitakse 5’ -> 3’ suunas lühikeste lõikudena; üldine
A) Dna molekulis? T B) RNA molekulis?U 12. Milles seisneb komplementaarsus DNA molekulis? Kahes ahelas on nukleotiidid rangelt paarides. A-T C-G 13. Mitmest ahelast koosneb DNA molekul ja kuidas seda nim? Millised sidemed ahelaid koos hoiavad? 2, Biheeliks, Vesiniksidemed 14. Millised on DNA kaks ül? Päriliku info säilitamine ja edasikandmine rakust rakku 15. Nim 3 RNA tüüpi ja kuidas neid tähistatakse? mRNA sõnumid tRNA transport rRNA- ribosomaalne Küsimused 1. Millies seisneb rakuteooria? Kõik organismid ja nende osad moodustuvad rakkudest, mis samas väikseimad elavad algüksused, kõik rakud moodustuvad olemasolevatest rakkudest ehk sünnivad teistest rakkudest jagunemise teel. 2. Millised on looduses esinevad suurimad rakud?-Loomade munarakud(lindude). 6. Mis on tsütoplasma?- Tsütoplasma on raku kogu elussisu (protoplast), välja arvatud rakutuum. (Pool vedel aine mis täidab rakku)
Aminohapped seatakse ribosoomi abil vastavusse mRNA's sisalduva geneetilise informatsiooniga tRNA (transport-RNA) vahendusel. Aminohappe sidumine vastava spetsiifilise tRNA molekuliga toimub ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaaside ehk aminoatsüül-tRNA ligaaside (ARS e. ARL) vahendusel. Aminoatsüül- tRNA (aa-tRNA) süntees on valgu biosünteesi esimene, preribosomaalne etapp. Ribosoomides, kus toimub valgusünteesi teine ehk ribosomaalne etapp, seatakse vastavusse mRNA's paiknev kolmest järjestikusest nukleotiidist koosnev koodon tRNA's sisalduva antikoodoniga. Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme. Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus tRNA'ga kovalentselt seotud. Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid, mida käsitleme valgusünteesi peatükis. Valkude ruumilise struktuuri moodustumine toimub nii
stabiilseks struktuuriks. Muidu moodustuks stabiilne struktuur sekundiga, mis ei ole translatsiooni initsiatsiooniks piisav. Translatsioon leiab asset ainult ebastabiilse konformatsiooni ajal. Selle mehhanismi mote seisneb selles, et A- valgu sünteesi võimaldatakse vaid lühikest aega. ssRNA faagide replikatsioon: QB replikaas faagi QB replikaas (RNA dependent RNA polymerase , RdRp) koosneb neljast subühikust, millest vaid üks on viiruse spetsiifiline. Subühik I: raku ribosomaalne valk S1 Subühik II: faagi R-valk Subühik III: raku translatsiooni (elongatsiooni) faktor EF-Tu Subühik IV: raku translatsiooni (elongatsiooni) faktor EF-Ts Seega kuulub faagi replikaasi kolm raku translatsiooni osalevat valku, mis moodustavad koos viiruse valguga aktiivse replikaasikompleksi. Negatiivsete ahelate sünteesiks on vaja kõiki nelja subühikut. Lisaks sellele on negatiivsete ahelate sünteesil abifaktoriks bakteri geeni hfq product (nn.host
dogma* - Valgust ei saa kodeerida DNA'd, s.t. Informatsioon ei liigu ,,tagurpidi" DNA'st saab teha DNA'd (DNA replikatsioon), RNA'd (transkriptsioon) RNA'st saab teha RNA'd ja valku (translatsioon) RNA · Ühekordne ahel · Adenine= A · Uracil= U · Guanine= G · Cytosine= C · G on paaris C · T DNA'st A RNA'st · A DNA'st U RNA'st · Kolm tüüpi: Maatriks mRNA Transpordi tRNA Ribosomaalne rRNA RNA roll · Primaarstruktuur amiinohapete järjestus mRNA = koodonite järjestuse kandja tRNA = antikoodon toob kohale vastava amiinohappe rRNA = Ribosoomi (ensüüm) osa, mis tõlgendab mRNA ja seob vajaliku tRNA valgusünteesi läbiviimiseks · m-Koodi ,,grammatika" Start koodon = AUG (ühtlasi kodeerib Metioniini) Stop koodon = UAA, UGA, UAG Valgusünteesi mõjutamine
20 · mRNA kannab koodonitena informatsiooni valgu primaarjärjestuse kohta · tRNA identifitseerib koodi ja toob ribosoomi koodile vastava aminohappe · rRNA assotsieerub ribosoomi valkudega moodustades ensüümkompleksi, mis otseselt sünteesib peptiidsideme 3. Translatsiooniprotsess, presibosomaalne ja ribosomaalne etapp Translatsioon on kaheastmeline dekodeerimisprotsess 1. Preribosomaalne etapp: aminoatsüül tRNA süntees (ligaasid, ARS või ARL) 2. Ribosomaalne etapp: koodon-antikoodon translatsioon ja peptiidsideme süntees ribosoomil 4. tRNA struktuur, funktsionaalsed osad mRNA kood transleeritakse valguks läbi adaptermolekulide-tRNA · Sekundaarstruktuur ristikheinalehe kujuline: · Pikkus 72-94 nukleotiidi, loetakse 5' otsast · Antikoodon- 34-36
Ehk siis komplementaarsus on A-U ja G-C. RNA sünteesimine toimub kolmes järgus: initsiatsioon, elongatsioon ja terminatsioon. RNA polümeraasid, mis katalüüsivad transkriptsiooni on komplekssed multimeersed valgud. Erinevad RNA liigid: tRNA - transpordib aminohappeid ribosoomi mRNA- info valgu sünteesiks rRNA- ribosoomide koostisosa Funktsioon: RNA abil toimub geneetilise info realiseerimine. Eukarüootide RNA polümeraasid RNA polymerase I tuumake ribosomaalne RNA, välja arvatud 5S rRNA RNA polymerase II tuumake tuuma pre-mRNA-d RNA polymerase III tuumake tRNA-d, 5 S rRNA ja teised väikesed tuuma RNA-d Transkriptsiooniks on vajalikud promooterid. Erinevate polümeraasside puhul on ka vastavad järjestused erinevad. RNA polümeraas II promootor sisaldab lühikesi konserveerunud järjestusi. Transkriptsiooni alguspunktile lähim konserveerunud element kannab nimetust TATA box, järjestus TATAAAA
Luude ja lihaste kasv on mehaaniliselt koordineeritud: Luude kasv avaldab neile kinnitunud lihastele pinget (tension).See kasvatab lihaskiudude pikkust, lisab müofibrillide ja sarkomeeride arvu lihaskiududes. Lihaskiudude kasv toimub sateliittrakkude (tüvurakud)liitumise teel (lihaste regeneratsioon). Kolm peamist kudede/organite kasvu reguleerivat rakusisest signaliseerimissüsteemi. 1. Kasvuhormoon aktiveerim süsteemselt IGF-1- masterkinaas TOR- ribosomaalne S6 kinaas, elF4E - transkriptsiooni ja translatsiooni stimuleerimine; 2. Hippo rada(kasvu pidurdav); 3. Mitogeenid: MAPK kaskaad - aktiveeruvad proliferatiivsed transkriptsioonifaktorid myc, E2F ja vähenevad cycline-dependent-kinase inhibiitorid p21 ja p27. Morfogeenid.Wnt,TFGb,NOtch. KOntrollivad kudede-organite suurust mitmeti: stimuleerivat proliferatsiooni; stimuleerivad rakkude differentseerumist - jagunemise peatumine; stimuleeriva tüvirakke. Hippo signaalrada
3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: ·kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) ·molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1. Informatsiooni RNA (mRNA) raku RNA-de üldmahust 2-5%. Eluiga suhteliselt lühike. Orgaanilised ühendid 2. Transport RNA - raku RNA-de üldmahust 10-15%. Eluiga suhteliselt pikk. 3. Ribosomaalne RNA - 80% raku RNA massist on väga heterogeenne st esineb mitme fraktsioonina. Ribosoomide kuivkaalust moodustab u ½. See on väikse molekulmassiga, teda leidub tuumas. DNA JA RNA VÕRDLUS OMADUSED DNA RNA pentoos desoksüriboos riboos
12. RNA: ehitus, funktsioon. RNA on DNA ühelt ahelalt komplementaarsuse põhjal tehtud koopia. (Lämmastikalusteks A; U - uratsiil; G;C). Eristatakse primaar-, sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri. Sekundaarstruktuur saadakse üheahelalise RNA aluste komplementaarse paardumisega vesiniksidemete abil. Funktsioon: RNA-l esineb mitu funktsionaalset vormi: Messenger-RNA (mRNA, informatsiooni-RNA) tsütoplasmas, valgusünteesiks vajaliku geneetilise info üleakke DNA-lt ribosoomidele. Ribosomaalne-RNA (rRNA) ribosoomides, ribosoomide nukleiinhappeline koostisosa, mis osaleb aminohapete lülitumises sünteesitavasse polüpeptiidahelasse. Transport-RNA (tRNA) tsütoplasmas, aminohapete transport ribosoomidele ja osavõtt nende lülitumisest sünteesitavasse polüpeptiidahelasse. Eukarüootides eristatakse veel pre-mRNA-d (primaarne, sisaldab introneid ja eksoneid), mis sünteesitakse vahetult transkriptsiooni käigus DNA-lt ja millest hiljem moodustuvad intronite
3) tertsiaalstruktuur – RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1. Informatsiooni RNA (mRNA) – raku RNA-de üldmahust 2-5%. Eluiga suhteliselt lühike. Orgaanilised ühendid 2. Transport RNA - raku RNA-de üldmahust 10-15%. Eluiga suhteliselt pikk. 3. Ribosomaalne RNA - 80% raku RNA massist on väga heterogeenne st esineb mitme fraktsioonina. Ribosoomide kuivkaalust moodustab u ½. See on väikse molekulmassiga, teda leidub tuumas. DNA JA RNA VÕRDLUS OMADUSED DNA RNA pentoos desoksüriboos riboos
3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: ·kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) ·molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1. Informatsiooni RNA (mRNA) raku RNA-de üldmahust 2-5%. Eluiga suhteliselt lühike. Orgaanilised ühendid 2. Transport RNA - raku RNA-de üldmahust 10-15%. Eluiga suhteliselt pikk. 3. Ribosomaalne RNA - 80% raku RNA massist on väga heterogeenne st esineb mitme fraktsioonina. Ribosoomide kuivkaalust moodustab u ½. See on väikse molekulmassiga, teda leidub tuumas. DNA JA RNA VÕRDLUS OMADUSED DNA RNA pentoos desoksüriboos riboos
Aminohapped seatakse ribosoomi abil vastavusse mRNA's sisalduva geneetilise informatsiooniga tRNA (transport-RNA) vahendusel. Aminohappe sidumine vastava spetsiifilise tRNA molekuliga toimub ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaaside ehk aminoatsüül-tRNA ligaaside (ARS e. ARL) vahendusel. Aminoatsüül-tRNA (aa-tRNA) süntees on valgu biosünteesi esimene, preribosomaalne etapp. Ribosoomides, kus toimub valgusünteesi teine ehk ribosomaalne etapp, seatakse vastavusse mRNA's paiknev kolmest järjestikusest nukleotiidist koosnev koodon tRNA's sisalduva antikoodoniga. Ribosoom sünteesib tRNA küljes olevate aminohapete vahele peptiidsideme. Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus tRNA'ga kovalentselt seotud. Valgu biosünteesil osalevad veel paljud valgulised faktorid, ATP ja GTP ning veel mitmed molekulid, mida käsitleme valgusünteesi peatükis. Valkude ruumilise struktuuri
Eri RNA vormidel on sekundaarne struktuur erinev. 3) tertsiaalstruktuur RNA spetsiifiline ruumikujund, mis tekib: · kompleksis valkudega (mRNA ja rRNA) · molekulide vaheliste vastastoimete mõjul (tRNA) RNA esineb mitme vormina: 1. Informatsiooni RNA (mRNA) raku RNA-de üldmahust 2-5%. Eluiga suhteliselt lühike. 2. Transport RNA - raku RNA-de üldmahust 10-15%. Eluiga suhteliselt pikk. 3. Ribosomaalne RNA - 80% raku RNA massist on väga heterogeenne st esineb mitme fraktsioonina. Ribosoomide kuivkaalust moodustab u ½. See on väikse molekulmassiga, teda leidub tuumas. DNA JA RNA VÕRDLUS OMADUSED DNA RNA pentoos desoksüriboos riboos pürimidiinalus T, C U, C põhiline struktuurne vorm sekundaarne ja tertsiaarne sekundaarne ja tertsiaarne sekundaarne struktuur biheeliks 2-ahelaliste lõikudega ja osaliselt käändunud molekul (tRNA, mRNA) leidumiskoht rakus
2. RNA funktsioonid valkude sünteesil (mRNA kannab koodonitena informatsiooni valgu primaarjärjestuse kohta, rRNA assotsieerub ribosoomi valkudega moodustades ensüümkompleksi, mis otseselt sünteesib peptiidsideme, tRNA identifitseerib koodi ja toob ribosoomi koodile vastava aminohappe) 3. Translatsiooniprotsess on kaheastmeline dekodeerimisprotsess, milline on presibosomaalne aminoatsüül-tRNA süntees (ligaasid, ARS või ARL) ja ribosomaalne etapp koodon-antikoodon translatsioon ja peptiidsideme süntees ribosoomil. 4. Mittestandartne paardumine (Wobble base pairing) millised on seaduspärasused ja milleks on see vajalik? Paarduvad uridiin-guaniin, adenosiin-inosiin, tsütidiin-inosiin ja uridiin-inosiin, vajalik tRNA sekundaarstruktuuris ja geneetilise koodi õiges tõlkimises. Tuleneb sellest, et enamikel organismidel on vähem kui 45 tRNAd, vaja oleks üle 60, mistõttu
moodustades kromosoomid. RNA Ribonukleiinhape – bioloogiline üheahelaline makromolekul, mis osaleb geenide kodeerimises, dekodeerimises, geenide regulatsioonis ja ekspressioonis. ◦ mRNA: informatsiooni-RNA kannab DNA- lt valgusünteesiks vajaliku informatsiooni tuumast välja ribosoomi; ◦ tRNA: transport-RNA kannab aminohapped ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse need sünteesitavasse valguahelasse ◦ rRNA: ribosomaalne-RNA moodustab põhilise osa ribosoomidest ning viivad läbi valgusünteesi. Lämmastikalustest sisaldab adeniini (A), tsütosiini (C), guaniini (G) ja uratsiili (U). Erinevalt DNA-st on enamasti üheahelaline ja sisaldab riboosi. Lämmastikalused DNA ja RNA monomeeride nimetused: Lämmastikalus Monomeer Tähis DNA RNA Valem Adeniin Adenosiinfosfaat A X X C5H5N5 Guaniin Guanofosfaat G X X C5H5N5O Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C X X C4H5N3O
mis on snRNA ja valgu kompleks, mis lõikab läbi 3' otsa ja seob eksonid. Intronid degradeeritakse raku poolt. Selline transkriptsioon võimaldab alternatiivset splaissingut. Post-transkiptoorne mRNA modifitseerimine: Lisab ja võtab ära osa nukleotiide pre-RNA, samuti modifitseerib keemiliselt nukleotiide, et nad ei oleks komplementaarsed DNA järjestustega. See viib ka a/h asendumisele, mis on veidi erinev. Üldiselt raku- või koespetsiifiline. Valkusid mittekodeerivad geenid: rRNA, ribosomaalne RNA (katalüüsib valgu sünteesi, aitab tRNA koos a/h siduda mRNA); tRNA, transport RNA (Transpordib a/h mRNA translatsiooniks); snRNA, väike nukleaarne RNA )Koos valkudega moodustab splaissosoomi, mis võtab osa RNA protsessingust (intronite eemaldamine); interferents RNA reguleerib ekspressiooni. rRNA süntees ja ribosoomid: Rakus tuhandeid ribosoome. Koosnevad kahest subühikust:suurest ja väikesest; kompleks valkudega. DNA piirkonnad, mis kodeerivad rRNAd nimetatakse rDNA-ks
Bakteriaalne väike 30S 16S - 1542 21 (6-61 kD) S-valgud ribosoom suur 50S 23S - 2904, 5S - 120 33 (5-30 kD) L-valgud 6 (2,5x10 D) Inimese väike 40S 18S - 1874 33 S-valgud ribosoom suur 60S 28S - 4718, 5,8S - 160, 5S - 120 49 L-valgud 6 (4,2x10 D) Ribosomaalne RNA (rRNA) moodustab bakteriaalsetes ribosoomides 66% massist ja eukarüootsetes ribosoomides 60% massist. Ribosoomid ise moodustavad bakterites 20-40% kuivmassist, eukarüootides tunduvalt väiksema osa. Ribosoomis on kolm tRNA sidumispiirkonda, mida nimetatakse tRNA sidumis-saitideks. A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA (millest ka nimi). Samas kohas toimub ka aa-tRNA'de valik mRNA koodoni alusel. A-
Ravi ja profülaktika. Tihti vaja kombineeritult aminoglükosiidi ja β-laktaam kasutamist (piperatsilliin+…), monoteraapia on enamasti efektita, selekteerib resistentsust. III pk tsefalosporiinid, tsiprofloksatsiin. Antibiootikumresistentsus tekib nii. • β-laktaamid: β-laktamaas, vähenenud permeaablus, muundunud PBP. • Aminoglükosiidid: ensümaatiline hüdrolüüs atsetüülimisel, adenüülimisel, fosforüülimisel, vähenenud permeaablus, muundunud ribosomaalne seostumiskoht. • Klooramfenikool: atsetüültranferaas hüdrolüüsib ensümaatiliselt, vähenenud permeaablus. • Fluorokinoloonid: muundunud DNA güraas, vähenenud permeaablus. HI kontrolli meetodid peaksid keskenduma steriilse aparatuuri saastumist, nosokomiaalse ülekande takistamiseks. Tarbetu laia spektriga antibiootikumide kasutamine võib selekteerida resistentsust.
Eukarüootidel on suhteliselt rohkem valke (umbes pooleks), aga ka RNA on suurem. Põhjus, miks ta koosneb kahest subühikust on see, et mRNA käib kahe subühiku vahelt läbi. valgu biosünteesi etapid (lühidalt): osalevad valgulised faktorid, ATP, GTP. vajame ribosoome, AH seotakse spetsiifilise tRNA molekuliga ensüümide - aminoatsüül-tRNA süntetaasi (ARS) või aminoatsüül- tRNA ligaasi (ARL) – vahendusel. 1. preribosomaalne etapp: aminoatsüül-tRNA süntees (aa-tRNA) 2. ribosomaalne etapp: (ribosoomides) mRNAs pakinev koodon seatakse vastavusse tRNA sisalduva antikoodoniga koodon – koosneb kolmest järjestikusest nukleotiidist ribosoom sünteesib AH vahele peptiidsideme (tRNA küljes AH-d). Kasvav peptiidahel on sünteesi käigus kovalentselt seotud tRNA-ga. Geen - pärilikkuse ühik, DNA lõik (nukleotiidsed järjestused, järjekord määrab info), mis kodeerib eralduvat produkti (RNA või valk)
annaabi.ee 
