kehtestamine, uus konstitutsioon üldine valimisõigus. Kuulsamad jakobiinid: G. J. Danton, M. Rebespierre, J. P. Marat. Jakobiinide diktatuur: 179327 juuli Riigipööre 1794 Miks inimesi hukati: jakobiinide poliitiline vastane, juhuslikult pillatud sõna, ,,kahtlased." Parandati Pr kaitsevõimet. Direktoorium: 17951799 Seadusandlik võim Seadusandlikul Korpusel, täidesaatev võim Derektooriumil (5 liiget), võimul uusrikkad, jätkusid revolutsioonisõjad kus tõusis esile Napoleon. Esmane ül vabariigi kindlustamine revolutsioonisõdadeks. Muutused prantslaste mõtlemises: harjuti sõdimisega ja kadus tahe teha tööd, kasvas auahnus ja karjerism. Revolutsioonisõjad kasvavad üle vallutussõdadeks. Konsulaat: 17991804 3 konsulit. I konsul Napoleon, tohutu võim, vormiliselt vabariik, tegelikult monarhia. SPRi tagajärjed: · Positiivsed: 1. seisuste ebavõrdsus vähenes 2. rahvusluse kasv 3. valgustuse levik.
14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati feodaalkord Võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1791 võeti vastu põhiseadus ja valiti Seadusandlik kogu Suuremaid muutusi ja kuningavõimu kaotamist soovivad poliitikud koondusid Jakobiinide klubisse, mida juhtis jurist M. Robespierre Revolutsioonisõjad: Aadlikud põgenesid revolutsiooni eest välismaale> taotlesid abi ,,pööbli omavoli" vastu 1792 kujunes Preisi ja Austril lii Prantsusmaa vastu >Zirondiinide valitsus kuulutas sõja Austriale, kes toetab Preisimaa 10.8.1792 kuningalossi vallutamine Kuningavõimu kaotamine , uue seadusandliku kogu valitsemine(Konvent)> kuningas mõisteti surma >21.1.1793 hukati kodanik Louis Capet
nägema otsest ohtu Euroopa senisele korrale. Euroopa riigid sekkusid sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse, kuna nad ei tahtnud, et Prantsusmaa kuninga kukutamine nende võimu mõjutaks. ,,Rahu hurtsikule, sõda paleedele"- ei rünnataks lihtkodanikke, vaid kuningaid. Esimese Prantsusmaa-vastase koalitsiooni moodustasid 1793 aastal Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland. Prantsusmaal kehtestati esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus. Revolutsioonisõjad, mille eesmärk oli revolutsiooni kaitsmine, muutsid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks sai uute alade vallutamine. Prantsuse armee tegutses põhimõttel, et ,,sõda peab end ise ära toitma." 1798. Aastal tungisid Napoleoni väed Egiptusesse, selle tulemusel moodustusid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi teise Prantsusmaa-vastase koalitsiooni. Prantsuse revolutsioon mõjutas otseselt ka Poola saatust: Poola jagati naaberriikide vahel ära. 14.06.1789-R algus.22.09
Hukati aastal 1793, hukati kuna tema valitsemisvorm oli vale ning viis riigi sügavasse kriisi. Tekkis põhiseadus ja Prantsusmaast sai iseseisev riik. 34. Kes olid jakobiinid? Kirjelda nende võimuloleku aega! Mis oli ,,Suur terror"? Jakobiinid pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslikkust, nad tõusid 1793 aastal Prantsuse revolutsiooni etteotsa, kehtestades diktatuuri. ,,Suur terror" oli Jakobiinide pealetung, mille käigus tapeti lihtrahvast. 35. Mis olid revolutsioonisõjad? Miks need puhkesid? Kelle vahel? Revolutsioonisõjad olid aastatel 1792 kuni 1802, mille käigus sooviti taastada monarhia. Euroopa riikide ja Prantsuse valitsuse vahel. 36. Kes oli Napoleon Bonaparte? Mida ta tegi? Millal ja kuidas haaras ta võimu enda kätte, millal ja kuidas sai ta keisriks? Miks oli ta rahva seas populaarne? Milliseid muutusi korraldas Napoleon Prantsusmaal pärast võimuletulekut? N. Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Kes surus maha rojalistide mässukatse
Revolutsiooni käigus muutus seadusandlus. Seadusandliku kogu võimule tuleku ajal tekkis kolm inimrühmitust: rojalistid, jakobiinid ja zirondiinid. Kui rojalistid olid kuningavõimu toetajad, ning nende eesmärk oli võimu säilitamine. Siis jakobiinid olid saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Zirondiinid olid 3 seisuse kodanluse esindajad. Revolutsiooni ajal muutusid vastased üha kardetavamateks ning algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad. Sõjad tõid endaga kaasa kuninga kukutamise 1793.aastal ning 1792.aastal kuulutati Prantsusmaa vabariigiks. Samal aastal, kui kuningas kukutati said võimu endale jakobiinid, kes tegid uue põhiseaduse. Põhiseadus põhines ainult jakobiinide toetamisel. Nad moodustasid Rahvapäästekomitee, mis tagas riigi kaitse. Rahvas sai aru, et jakobiinide valitsemine neile kergendust ei too ning jakobiinid hukutati. Kui jakobiinid hukutati astusid 1799
Prantsuse väed tungisid Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. 1793.a moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland omavahelise liidu Prantsusmaa purustamiseks. Sellega pandi alus 1.Prantsumaa-vastasele koalitsioonilsõjale. Prantslastel tuli taas kaitsele asuda. 1793.aastal kandus sõjategevus uuesti Prantsusmaale. 1793.a septembris algas Prantsuse armee 17 kuud kestnud vastupealetung, mis lõppes sissetungiga Hollandisse. Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks oli juba uute alade vallutamine. 1795.aastal sõlmisisd Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu. 1797.a tegid seda sama Austria. Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu Prantsusmaast sõltuvat riiki. 1798.a alustasid Napoleoni väed Egiptuse alistamist, et seeläbi ohustada Inglismaa valdusi Indias. Prantsusmaa sõjaliste vallutuste jätkumine sundis Euroopa riike moodustama 2
kaistsmiseks otsustasid Euroopa riigid sekkuda sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse. 18.Millised muutused olustikus toimusid revolutsiooni tagajärjel? Riigipööre 19.Millised Prantsuse revolutsiooni tagajärjed olid positiivsed ja millised negatiivsed? Neg: *vägivalla teke Pos: *Revulutsioon oli murdunud vana feodaalsüsteemi ,kaotanud aadlikke ja vaimulike eesõigused,kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. 20.Mille poolest erinesid revolutsioonisõjad vallutussõdadest? Vallutussõdade eesmärk oli vallutada, kuid revulutsiooni sõdade põhimõte oli see et revulutsiooni mahasurumine ja monarhia taastamine. 21.Milline oli sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus ja miks? 22.Seleta mõisted: Generaalstaadid,- seisuste esinduskogu Rahvuskogu,- kolmanda seisuse esindajad generaalstaatides Asutav Kogu,-rahvuskogu kellega on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke
· Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud · Tekkis Louvre'i kunstimuuseum Negatiivne: · Terrori käigus hukati palju süütuid inimesi · Vägivald sai eeskujuks 20. sajandi diktaatoritele · Algasid revolutsioonisõjad, mis laastasid riike · Hävitati kunstiteoseid, põletati raamatuid ja dokumente, lõhuti arhitektuurilise väärtusega hooneid · Prooviti luua uut usku, mida rahvas ei võtnud omaks. Lõpptulemuseks oli, et rahvas ei teadnud enam kellesse v millesse uskuda TV 76 Revolutsiooni Revolutsiooni Revolutsiooni Revolutsiooni
Vallutussõdade algus Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa purustamiseks 1793. a Prantsusmaal tuli taas end kaitsta, kuna sõjategevus oli kandunud Prantsusmaa territoorimuile, siis kehtestati Prantsusmaal esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus Vallutussõdade algus Prantsusmaa vastupealetung, mis kestis 17 kuud, lõppes sissetungiga Hollandisse Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, eesmärgiks sai ka uute alade hõivamine ja Prantsusmaa ülemvõimu kehtestamine Võõrastel territooriumitel tegutses Prantsuse armee põhimõttel ,,Sõda peab end ise ära toitma" Vallutussõdade algus Prantsusmaa sõjaline edu sundis mitmeid koalitsiooni riike rahu otsima 1795. a sõlmisid Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu, 1797. a tegi seda ka Austria Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria
VALLUTUSSÕDADE ALGUS 1793. aastal moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa,Hispaania ja holland omavahelise sõjalise liidu Prantsusmaa purustamiseks Sellega pandi alus 1. Prantsusmaa- vastasele koalitsioonile 1793. aasta augustis võttis Rahvuskonvent vastu dekreedi üldisest värbamisest, millega kehtestati Prantsusmaal esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus 1793. aasta septembris algas 17 kuud kestnud Prantsuse vastupealetung, mis lõppes sissetungiga Hollandisse Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks oli nüüd juba uute alade hõivamine ja Prantsusmaa ülemvõimu kehtestamine "Sõda peab end ise ära toitma" oli Prantsuse armee põhimõte 1795. aastal sõlmisid Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu, tunnustades viimase vallutusi, 1797. aastal tegi sedasama ka Austria Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu Prantsusmaast sõltuvat vabariiki
Tungiti Madalmaadesse, Itaaliasse ja Saksamaale. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. Prantsusmaa kuulutas välja dekreedi nende rahvaste abistamise kohta, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid "Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Vallutussõdade algus I Prantsusmaa-vastane koalitsioonisõda: PrantsusmaaAustria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania Prantsusmaal kehtestati esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus Prantsuse pealetungsissetung Hollandisse Vallutussõdade algus Revolutsioonisõjad muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks ei olnud enam üksnes revolutsiooni kaitsmine, vaid ka uute alade hõivamine ja Prantsusmaa ülemvõimu kehtestamine "Sõda peab end ise ära toitma" Vallutussõdade algus Mitmed koalitsioonis olevad riigid otsisid rahu. Esmalt tegid seda Hispaania ja Preisimaa, seejärel Austria Austria lüüasaamisega lagunes I Prantsusmaa-vastane koalitsioon Napoleoni väed alustasid Egiptuse alistamist, et ohustada Inglismaa valdusi Indias
teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud · Tekkis Louvre'i kunstimuuseum Negatiivne: · Terrori käigus hukati palju süütuid inimesi · Vägivald sai eeskujuks 20. sajandi diktaatoritele · Algasid revolutsioonisõjad, mis laastasid riike · Hävitati kunstiteoseid, põletati raamatuid ja dokumente, lõhuti arhitektuurilise väärtusega hooneid · Prooviti luua uut usku, mida rahvas ei võtnud omaks. Lõpptulemuseks oli, et rahvas ei teadnud enam kellesse v millesse uskuda Prantsuse revolutsioon õpetas inimkonnale,et terror sünnitab terrorit, sest ta tekitab soovi kätte maksta. Terrori läbi saavad kannatada eelkõige süütud inimesed. Et
aasta konstitutsiooni raamides *revolutsioonilise Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi ja Austria III Revolutsiooniline vabariik zirodiinide võimu all ( 1792-1793 ) *tõhustamaks valitsuse tegevust konstitutsioonilise monarhia oludes, moodustati märtsis 1792 uus kodanlik valitsus zirondiinidest 20.aprillil kuulutas valitsus ennetavalt välja sõja Austriale, kellega liitusid mitmed teised Euroopa riigid. Algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad. *1.augustil avaldati Pariisis Preisi&Austria keisrite nimel avaldatud manifest ( Pariis ähvardati hävitada, kui selle elanikud solvavad kuningat või tema perekonda ) rahvast taheti hirmutada, aga selles nähti hoopiski kuninga seotust välisvaenlastega *10.augustil puhkes uus rahvaülestõus Seadusandlik Kogu otsustas kuninga troonilt kõrvaldada à kutsuti kokku uus rahvaesindus Konvent *21
Kohtuvõimu teostasid valitud kohtunikud. Seadusandliku Kogu enamuse moodustasid need, kes ei suutnud end poliitiliselt määratleda. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid monarhia pooldajad ja jakobiinid. 1792. aasta augustis kukutati Prantsusmaal kuningavõim. Esimese Prantsusmaa-vastase koalitsiooni moodustasid 1793. aastal järgmised riigid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland. Prantsusmaal kehtestati esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus. Revolutsioonisõjad, mille eesmärk oli revolutsiooni kaitsmine, muutusid vallutussõdadeks, mille eesmärgiks sai uute alade hõivamine. Prantsusmaa armee tegutses põhimõttel, et sõda peab end ise ära toitma.1798. aastal tungisid Napoleoni väed Egiptusesse, selle tulemusel moodustasid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi teise Prantsusmaa-vastase koalitsiooni.
laialisaadetuks ning delegeeris oma ning "ebavajalikud" põhimõtted. Tema õigused edasi Seadusandlikule ja ta kaaslaste nõudmisel hukati 1793. Kogule, mis astus kokku juba järgmisel ja 1794. aastal üle 40 000 inimese, et päeval. Zirondiinud(parempoone) ja "päästa Suur Prantsuse Revolutsioon". montanjaarid(vasakpoolne)- Hukatute hulgas oli ka Prantsusmaa erakonnad.Kontrrevolutsioon > kuninganna Marie Antoinette. revolutsioonisõjad Revolutsiooni 2. aastal 9. termidoori Rahvuskonvent otsustas kuninga riigipöörde järel (27. juulil 1794) see nii hukata, Louis XVI hukati 21. Jaanuar ka läks.Robespierre oli ka 1793. Nüüdsest oli kogu monarhistlik revolutsiooniaegse Kõrgema Olendi kultuse looja.Zirondiinide võimult valitsusasutuste struktuuri: Konvendi kukutamiseks loodi asemel loodi Seadusandlik Korpus,
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV
teised Euroopa riigid · Siiani kasutatakse revolutsiooni ajal käibele võetud meetermõõdustikku ja kaaluühikuid · Prantsuse riigi kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaalidega, see viis ka teised rahvad rahvusliku ärkamiseni · Sai alguse arhiivindus, tekkisid avalikud raamatukogud · Tekkis Louvre'i kunstimuuseum Negatiivne: · Terrori käigus hukati palju süütuid inimesi · Vägivald sai eeskujuks 20. sajandi diktaatoritele · Algasid revolutsioonisõjad, mis laastasid riike · Hävitati kunstiteoseid, põletati raamatuid ja dokumente, lõhuti arhitektuurilise väärtusega hooneid · Prooviti luua uut usku, mida rahvas ei võtnud omaks. Lõpptulemuseks oli, et rahvas ei teadnud enam kellesse v millesse uskuda 23. Prantsuse revolutsiooni õppetund inimkonnale. TV 81 Terror sünnitab terrorit, sest ta tekitab soovi kätte maksta. Terrori läbi saavad kannatada eelkõige süütud inimesed. Et terrorit rakendada, tuleb kaotada
Austria välisminister Klemens von Metternich, mistõttu on Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas hakatud nimetama ka Metternichi süsteemiks. Suurel Prantsuse Revolutsioonil oli tegelikult aga veel paljugi rohkem tagajärgi, kui ainult Napoleoni sõdadega seonduvad. Revolutsioonilised sündmused leidsid Euroopas väga palju erinevat vastukaja, alguses vaimustatult, hiljem aga selle vaibudes ja lausa õudust tundes. Üsna pea tekkisid revolutsioonisõjad, kuna teised Euroopa riigid üritasid lämmatada revolutsiooni ja taastada monarhia. Moodustati palju Prantsusmaa vastaseid liite, mis panid aluse näiteks Prantsusmaa-vastasele koalitsioonisõjale. Prantsusmaal võeti aga sõjalisi aktiivsuse tõttu vastu üldine sõjaväekohustus, et oleks rohkem sõjajõudu. Seal võeti see vastu esimesena Euroopas, sealt on see levinud paljudesse teistesse riikidesse. Revolutsiooniaegne olustik on mõjutanud mitmeski mõttes tänapäeva igapäevaelu
Silmapaistva Prantsuse sõjaväereformaatori Lazare Carnot`I sõnul tuli vaenlast luau massiga.Sõjapidamine muutus jälle äärmiselt halastamatuks ja julmaks ning inimelu säilitamine polnud oluline--esmatähtis oli vaenlase lõplik hävitamine mis tahes hinnaga. Sarnaselt varasemate sajanditega kujundasid sõjad ka suurest19. sajandi Euroopa poliitilist ja sotsiaal-majanduslikku arengut.Erilist rolli etendas 18. sajandi lõpul peetud revolutsioonisõjad ning Napoleoni sõdade ajastu, mis pani aluse uuele poliitilisele korraldusele Euroopas. Mitmed 19. sajandi sõjad olid seotud nn. Idaküsimustega. Silmatorkavalt aktiivne oli selles vallas Venemaa, kes oli Türgiga sõjajalal aastatel 1806-1812, 1828-1829 ja 1877-1878. Ka 19. sajandi suurim sõjaline konflik Krimmi sõda (1853-1856) peeti Idaküsimuste lahendamiseks. Rahvusluse ideede levik Euroopas vallandas mitmed nii-öelda ühendamissõjad
tunnistati õigeks kõikide inimeste maksustamine. 26. august võeti vastu „inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. NAPOLEON JA PRANTSUSE REVOLUTSIOON Reini liidu ala- Püha Saksa-Rooma keisririik. Hakati(Austria ja Preisimaa) ohtu nägema feodaalkorras. Austria ja Preisimaa hakkasid Prantsusmaa piirile vägesid koondama. Prantsusmaa otsustas sõjaliselt sekkuda. 1792- algavad revolutsioonisõjad. „Isamaa on ohus“. Üleskutse mõjul läksid tuhanded vabatahtlikud väkke. Marsi käigus tekkis hümn. 1793- revolutsioonisõdadest saavad vallutussõjad. Luuakse Prantsusmaa vastane koalitsioon: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland jt. Prantsusmaal võeti vastu üldine sõjaväekohustus. NAPOLEON 1804-1814 Napoleoni ajajärk/keisriaaeg Tsiviilkoodeks ehk Napoleoni koodeks sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.
Silmapaistva Prantsuse sõjaväereformaatori Lazare Carnot`I sõnul tuli vaenlast luau massiga.Sõjapidamine muutus jälle äärmiselt halastamatuks ja julmaks ning inimelu säilitamine polnud oluline--esmatähtis oli vaenlase lõplik hävitamine mis tahes hinnaga. Sarnaselt varasemate sajanditega kujundasid sõjad ka suurest19. sajandi Euroopa poliitilist ja sotsiaal-majanduslikku arengut.Erilist rolli etendas 18. sajandi lõpul peetud revolutsioonisõjad ning Napoleoni sõdade ajastu, mis pani aluse uuele poliitilisele korraldusele Euroopas. Mitmed 19. sajandi sõjad olid seotud nn. Idaküsimustega. Silmatorkavalt aktiivne oli selles vallas Venemaa, kes oli Türgiga sõjajalal aastatel 1806-1812, 1828-1829 ja 1877-1878. Ka 19. sajandi suurim sõjaline konflik Krimmi sõda (1853-1856) peeti Idaküsimuste lahendamiseks. Rahvusluse ideede levik Euroopas vallandas mitmed nii-öelda ühendamissõjad. Viimaste hulgast võib esile
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a
vabaturumajanduse arenguks) ning aadliseisus, kaotati kõik feodaalkohustused, võeti vastu ''Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon'' kõigi kodanike võrdsus seaduse ees ja maksude tasumisel, pandi alus eraomandile + kaotati kirikukümnis b) Revolutsioonivaenlastega võitlemiseks terrori kehtestamine, valitsus kuulutas sõja Austriale, kellega liitusid mitmed teised Euroopa riigid algasid aastaid kestnud revolutsioonisõjad, võitluseks kontrrevolutsiooniga loodi 1973 aastal Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis haaras enda kätte poliitilise politsei ülesanded c) Kultuuri edendamiseks 1794. aasta Konvendis võeti vastu dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta, 1793. aastal pandi alus Rahvuslikule Arhiivile, 1793. aastal avati rahvale mõeldud kunstimuuseum + loodi Monumentide Komisjon d) Feodaalse kultuuripärandiga võitlemiseks Aastal 1790 moodustati
annaabi.ee 
