Tõelähedane teadmine. Pseudoteadus pretendeerib teaduse omadustele ilma seda omamata. Teooria tõestatus: Ei ole võimalik, kuna teadusteooria põhineb faktide tõestamisel, aga fakte tõestavad inimesed. Alamääratus – teooria ja faktide vaheline kooskõla, kuid ometi on meil omavahel võistlevad teooriad. Meil ei ole alati piisvalt empiirilisi fakte. Miks füüsika etalon: Tänapäeva meie teadus on teoreetilisi mudelid konstrueeriv – sellele vastab hästi füüsika. Nii mõnigi teadlane ütleb, et teadmine on siis, kui piisavalt palju inimesi seda usub, ometi on rahvahulgad olnud kinni absurdsete veendumuste küljes. Teadusliku käitumise tunnuseks on teatud skeptitsism isegi kõige südamelähedasemate teooriate suhtes. Seega saab väide olla pseudoteaduslik ka siis, kui ta on kõrgel määral usaldustäratav. Teooria teaduslik väärtus sõltub asjaolust, millist objektiivset toetust teoorias leiduvad oletused leiavad faktidelt
kergeid lahendusi. Autoriteetidele viitamine – lisab omamoodi objektiivsuse. VIII. 4. Loeng. Teadus on see, mida teadlased teevad: tegevusteoreetiline teaduse käsitus. Miks tasub uurida teadust kui kultuuri? IX. 5. Seminar. Kuhni normaalteaduse käsitus (Kuhn 1-5 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSIMUSED: Normaalteadus 25. normaalteadus on see, mis baseerub kindlalt ühel või rohkemal mineviku teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud: esitavad olulise osa, illustreerivad selle rakendusi ning võrdlevad näidisvaatlustega. Normaalteadus on struktureeritud tegevus, mis on suunatud ühe paradigma poolt, mis on suuremalt jaoltvõetud omaks teadusliku kogukonna poolt. Eelteadus Toetava paradigma kujunemisel muutub eelteadus normaalteaduseks. Mitte organiseeritud ja mitte struktureeritud tegevus, mida iseloomustab vaidlus ja
Stobaiose ja Simplikiose teostes. Hilisemateks antiikfilosoofe käsitlevateks allikateks on apostlikud isad, (kreeka) apologeedid ja patristika. Olulisemad on siin just apologeetidest, kirikuisadest ja kristlikest kirjameestest need, kes antiik ja kristliku maailma vahel sarnasust otsisid (Hippolytos, Origenes, Clemens Alexandrinus, Augustinus jt.) (4). Filosoofilised koolkonnad kujunesid eelsokraatilisel perioodil välja nö ääremail: ühelt poolt kreeka Väike Aasia joonia linnades ning teiselt poolt kreeka LõunaItaalia ja Sitsiilia kolooniates. Siit ka filosoofia traditsiooniline jaotus "joonia filosoofiaks" (Mileetose koolkond ja selle järglased) ning "itaalia filosoofiaks" (pythagoreism ja eleaadid). Kogu eelsokraatilist filosoofiat nimetatakse sageli ka eelklassitsistlikuks seda eeldusel, et klassikaline, st. teaduslik filosoofiline mõtlemine algab alles Sokratesega. Theophrastose süstemaatilist käsitlust, et
teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese ,,mina" tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo
uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste pühakirjas Piiblis kõik see varjatult või teisel kujul tegelikult olemas. Sellise religioosse maailmapildi tõestamiseks ei ole praegusel ajal inimkonnal ressursse. Selleks tulevad metodoloogilised ja tehnoloogilised abiväed ilmselt tulevikus. Teaduse arenguga muutuvad paratamatult inimeste arusaamad religioonist. Seetõttu on teadlaste 9 skeptiline hoiak sellise religioosse süsteemi vastu arusaadav. Ilmselt peavad tulnukad ise Maale tulema, et inimesed mõistaksid religiooni tegelikku reaalsust. Või keegi inimeste seast peaks leiutama tehnoloogia, mis võimaldab liikuda ajas. Ainult siis on selline religiooni käsitlus teaduslikult aksepteeritav. Teadus valdkond tegeleb teaduse olemuse, selle piiride ja rakendatavuse uurimusega.
teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo
jooned, kindlad suunad. Need suunad ulatuvad aegade vooludest ja muutustest üle ja kujunevad ikka selgepiirilisemalt välja, viivad ikka kindlamini algmetsikusest, pimedate instinktide valitsusest, kus kõlblusest kui isiku vabast enesemääramisest ja tahtmisest juttu ei saa olla, tõsisele inimsusele, personaalsusele, kus isiklikud huvid ja ühiskondlikud nõuded on sünteesi leidnud (Põld 1993). Bioloogias maksab ühelt poolt pärilikkus, teiselt poolt ümbritsevate oludega kohandumine. Bioloogias ei ole vabadust, kõik liigub vääramata seaduste järgi. Kõlblus aga eeldab vabadust, oletab olude ümberloomist, füüsilise kausaalsuse katkimurdmist, eesmärke ja sihte, mis on inimese e n d a seatud, mis antud loodusraamidest üle ulatuvad. Kõlblust ei saa mõõta tavaliste teaduste mõõdupuudega, kõlblus põhineb väärtusotsustustel (samas).
antropoloogias ja see on siis kultuuri kõige avaram ja ühtlasi väärtushinnanguliselt kõige neutraalsem määratlus (ei eristada kultuuri ja mitte kultuuri hulka kuuluvat inimühiskonnas). Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1
ka pedagoogiliseks lane räägib psühholoogiaks, hari- sotsiaalpedagoogilisest dusteooriaks või millekski tööst, seal näeb teine muuks piisavalt üldiseks, et näiteks hea tahtmise korral kriminaalpreventiivset akti mahutada nende alla ja kolmas noorsoo- või suurem osa tudengitele koolisotsiaaltööd. On vajaminevatest loomulik, et iga teadlane pedagoogilistest sooviks meelsasti näha teadmistest. vastavat teemat käsitleva Mitmel põhjusel põhiainena ja teoreetilise tekitaks selline lähenemine raamistusena just seda, aga täieliku anarhia nii mille raames ta ise on kasvatusteadustes enestes töötanud suurima osa oma kui ka neid õppivate karjäärist. See teeb ühisele tudengite teadvuses. meelele jõudmise raskeks,
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
). Teisest küljest vaadatuna esinevad inimene, inimeste grupid ja organisatsioonid, kuni riigini välja, alati ka juhtimisobjekti rollis, kuivõrd just nende poolt ja nende kaudu pannakse liikuma kõik see, mis on loodud ükskõik millises ühiskonnas või ettevõttes. Selles mõttes tähendab juhtimine alati ennekõike üksteisega mingil viisil seotud inimeste juhtimist. 1.1.2. Juhtimise koht ja roll Tuntud juhtimisteoreetik, ameerika teadlane Peter Drucker rõhutab: ,,Juhtimine on eriline tegevus, mis muudab korratu jõugu efektiivseks, eesmärgile suunatud tootlikuks grupiks"4. Selles väites kajastuvad selgesti igasuguse organisatsiooni juhi peamised ülesanded, mille täitmise järgi tema üle otsustatakse, tema tegevust hinnatakse, määratakse töötasu suurus, viiakse kõrgemale või madalamale ametikohale: juht peab tagama temale alluvate inimeste ja organisatsioonide efektiivse (viljaka) töö.
tegi. Algasid dipl konsult NL esindajatega. 5.sept-ks lõppes rindel tulevahetus mõlema poole kokkuleppel, Moskvasse suundus uuesti soomlaste ametlik delegatsioon eesotsas tollase peaministri Axel Hackselliga. 16.sept 1944 kirjutati alla Soome ja NL vaheline vaherahukokkulepe. Vaherahutingimused Soome jaoks ikka rängad, pidi rahulduma Talvesõja-järgse piiriga, tõmmates piire tagasi igal pool, eriti rängaks löögiks oli Soome majandusele Petsamo linna kaotus Põhja- Soomes, oli ühelt poolt Soome maagitööstuse keskuseks, teisalt sadamaks, mille kaudu avanes väljapääs Põhja-Jäämerele. Soome kohustus katkestama suhted Sm-ga, rentis 50 a-ks Punaarmeele baasid õhu- ja lennuväe jaoks Porkkala poolsaarel, loobuti Hanko baasist. Oli võimalik takistada vaenuliku laevastiku sissetung Soome lahele Porkkala ja Tln vahel. 300 miljonit pidi Soome maksma reparatsioone. Soome pidi lubama Helsingisse liitlaste kontrollkomisjoni. Sisuliselt oli
Fetisism asjade kummardamine Polüteism - mitme jumala kummardamine Monoteism ühe jumala kummardamine · Metafüüsiline staadium valitsevad ühiskonda seadusandjad ja juristid. Staadium kujutab endast üleminekut religioossest ühiskonnast järjest ratsionaalsemaks ühiskonnaks. Jaguneb: Reformatsioon- reformide vastvõtmine; religiooni vastu astumine, revolutsioonid jne Valgustus Revolutsioon (pidas silmas Prantsuse revolutsiooni) · Positiivne staadium on terviklik ja ühtne staadium; ühiskond, kus ei saa eristada konkreetseid allstaadiume. Seda staadiumit iseloomustab tööstuse, tehnika, teaduse pidev täiustumine. Nii nagu teised teadlased, on ka Comte tuginenud Hegeli, mis on ehitatud üles teesile, antiteesile ja sünteesile. Tees omandab
sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varus- tusest, mida oli vaja sõjaväel liikudes kaasa vedada. Põhiline osa kogu sõjaväe varustusest oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
