Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Retsensioon: Arabesk II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
näitus, anke, laila, talunik, tantsija, arabesk, flamenko, ballett, esindatud, õppinud, kujutasid, elamus, retsensioon, käisin, tegemis, kokteil, raeküla, helgem, rõõmsam, klassikalist, baleriinid, tantsivad, varjud, lahendatud, giselle, proov, kompositsioon, mahtus, vaevu, pildilt, taluniku, tervet, formaadid, olustik, majasSeda näitust toetab Eesti Kunstnike Liit. Lähemalt aurotist: T lõpetas 1966ndal Kunstiinstituudi, pärast seda suunati ta kirjastusse ,,Eesti Raamat". Pärast seda on ta ka töödanud Eesti Televisioonis kunstikuna, juhendajana Kunstiinstituudi ettevalmistuskursusel ning ühel suvel õpetajana laste suvelaagris. Kunstnike liitu võeti ta vastu 1972. aastal. 1969ndal aastal ostis ta maja Ruhnu, kus ta on vabakutseline kunstnik. Sellest tuleb ka tema näituse pealkiri: ,,Ruhnu radadel". Näitus oli minu meelest väga kena, mulle meeldisid väga paljud pildid. Minule väga meeldib kui autorid kujutavad oma piltidel merd, see on väga kaunis ja eriline minu jaoks. Autor oli väga palju kujutanud enda piltidel merd ja see kindlasti üks põhjus miks mulle see näitus väga meeldis. Kõik pildid olid loodusest ja seda tundisin kohe kui uksest sisse astusin, kõikidel maalidel jäi see silma. Mulle meeldisid kõige rohkem ,,Meri" (1982) kuna see oli väga kenasti kujutatud ja mulle
Galeriide külastamine Külastasin Saaremaa kunstigaleriisid ja näitusi. Esimesena käisin Ajamajas, mis asub aadressil Tallinna 16. Näitus avati reedel, 19. detsembril kell 16.00. Näitus kannab nime ,,Tallinna tuul". Samanimeline näitus sai hoo sisse käesoleva aasta oktoobris Kohtla-Järvel ning jääb saarlastele uudistada kuni veebruarikuu lõpuni. Näitusel ,,Tallinna tuul" näitavad oma loomingut kolm kunstnikku maalikunstnik Tamara Breideks ning keraamikud Marget Tafel ja Viive Väljaots. Tsiteerides Ilmar Laabanit ütlevad autorid, et tööd on valminud ,, läbi vee ja kivi ja savi..." Ühiseks nimetajaks kolme kunstniku
2E. Eduard Wiiralt ja Evald Okas eesti graafika suurkujud Retsensioon Käisin 10.aprillil Kuressaare Raegaleriis Eduard Wiiralti ja Evald Okase kunstinäitust vaatamas. See näitus algas juba 8.märtsil ning kestab 28.aprillini. Oma kunstikogusid näitavad seal Mart Maastik ja Marek Kokk. Eduard Wiiralt (18981954) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil.Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's Selmer Werneri juhendamisel. Ta alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega.
Väike-Maarja 2015 Sisukord SISSEJUHATUS 1. ALAR KOTLI ELU JA TEGEVUS 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.. Idee 2.1.2 Koostöö 2.1.3 Rahastamine 2.1.4 Näituse eksponaadid 2.1.5 Koostamine 2.1.6 Kujundamine 2.1.7 Näituse ülespanek 2.2 Näitus Väike-Maarjas 2.2.1 Väljapaneku ülesehitus 2.2.2 Avamissündmus 2.2.3 Näituse töökord 2.2.4 Külastajad 2.2.5 Küsitlused ja nende analüüs 2.2.6 Meediakajastused 2.2.7 Õpitoad 2.3 Näituse eksponeerimine mujal Eestis KOKKUVÕTE LISAD RESÜMEE KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS
Inimesed piltidel olid maalitud väga tõetruud ja väga reaalsed, keha proportsioonid olid paigas. Maalidel oligi just põhirõhk inimestel, taustale oli väga vähe tähelepanu pööratud. Mulle meeldis kõige rohkem maal nimega ,,Kaimutajad". Eemalt vaadates ei saanud ma esialgu aru, mida sellel kujutatud oli, aga lähemalt vaadates, oli väga hästi aru saada, et pildil on inimesed. Sellepärast meeldiski see maal mulle kõige rohkem. Üldiselt oli see näitus minu meelest väike. Maale oli üsna vähe. Mulle jäid veel näituselt meelde 14 etüüdi deemonitest. Need oli väikesed maalid, igaühe peal üks deemoni nägu. Neid vaadates tekkisid minus vastakad tunded. Tundus nagu vaataks ma mõne lapse joonistatud pilte, aga samas olid need pildid samaaegselt ka väga professionaalsed ja nii öelda elukogenud. Neis oli hästi edasi antud tõepärast süngust. Näitusel olid veel maalid nimedega ,,Uri", ,,Karin ja Abel", ,,Soigutajad" ja ,,Hurjoh"
Samas ka lähedalt uurides oli huvitav avastada, mida kõike kunstnik oli leidnud ning oma teoses kasutanud. Mulle tuli pähe mõte, et igaüks võiks ju sellise asjaga hakkama saada, kuid iga töö mõjuks vaatajale siiski erinevalt, kuna erinevatel autoritel on teost valmistades erinevad emotsioonid ja mõtted, mis jäädvustuvad töösse. Minu arvates kõige ilusam ja huvitavaima lahendusega teos oli "Vaade". Selle autor oli Martiini, kodanikunimega Tarmo Vahtra, kes on õppinud Tartu Kunstikoolis skulptuuri & Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali.iii Kunstnik oli pruunika klaasivärviga terve laia pika akna, kust avanes panoraamvaade Tallinnale, ära värvinud ning arvatavasti pärast värvi kuivamist kraapinud sisse erinevad kujundeid ja mustreid. Kuna päike paistis sellest aknast sisse, oli seinal näha väga ilusat varju, mis oli klaasimaali poolt tekitatud. Kindlasti oli kunstnik ka selle peale mõelnud, et
Kunstiajaloo retsensioon Rasmus Nora „Swingapore“ Septembrikuus külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rasmus Nora näitust, mis kandis nime „Swingapore“. Nagu ta ise ütles oli tema näituse eesmärk näidata reaalsuse uusi maagilisi ja müstilisi vaatenurki. Rasmus Nora on Soome noorema põlvkonna kunstnik, kelle jaoks Kultuurikeskuses olev näitus on tema elu esimene välisnäitus. Rasmus on lõpetanud Soomes kunstikooli nimega Maa ning nüüd jätkab oma õpinguid Helsingi Kunstiakadeemias. Rasmus Nora peamised teosed olid õlimaalid kangal ja puidul. Ta kasutas paljudes oma töödes jootmistehnikat, kolmemõõtmelisi objekte ja metalli. Näitusel oli minu mäletamist mööda kokku 19 tööd, mis kõik erinesid üksteisest täielikult. Tähendab, et ma ei osanud leida tema töödes eriti sarnasusi
Joonistamine ja maalimine said Bridget Riley`le oluliseks juba varajases nooruses. Ta õppis Cheltenham'i Tüdrukute Kolledzis, Londoni Goldsmiths Kolledzis ja hiljem Londoni Kuninglikus Kunstikolledzis. Keskendudes oma loomingus mustvalgetele töödele, soovis ta leida oma stiili ja väljendada ennast omal moel. 1956. aastal nägi Bridget Riley Londonis Tate galeriis Ameerika abstraktse ekspressionismi näitust, mis oli esimene omalaadne näitus riigis. Antud näitus mõjutas tema loovat mõtlemist ja suunataju. Riley töötas aastatel 19571958 õpetajana. 1960. aasta suvel külastas Bridget Riley galeriisid Itaalias ning vaimustus Itaalia futuristist maalikunstnike Boccioni ja Balla töödest. Bridget Riley maalid said rahvusvahelise tähelepanu osaliseks, kui ta 1965. aastal esines koos Victor Vasarely ja teistega Moodsa Kunsti Muuseumis New Yorgis näitusel nimega "Reageeriv silm". Üks Riley maalidest oli trükitud ka näituse kataloogi kaanele.
Mere erinevad näod Külastasin 31. märtsil kell 12.00 Kadrioru Kunstimuuseumi näitust ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski töid. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast. Aivazovski elas aastatel 1817-1900 ning jõudis selle aja jooksul maalida üle 6000 töö, mis on väga märkimisväärne number. Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. Kuraatorid on Aleksandra Murre ja Alar Nurkse. Aivazovski maalide läbivaks teemaks on loodusvaated, täpsemalt mere kujutmaine. Tema maalidel on kujutatud merd erinevates olekutes (tormine, rahulik, jne) ning ka palju päikeseloojanguid. Näituse pealkiri aitas luua õige meeleolu maalidega tutvumiseks ning aitas kaasa näituse vaatamisele. Mulle väga meeldisid tema teosed, kuna ta oskas maali õhkkonda ja
Retsensioon Käsin 18.aprillil Kuressaare Ajamaja galeriis vaatamas Boris Sestakov-i maalide näitust. Näitus oli eksponeeritu kolmel korrusel ning välja oli pandud väga erisuguseid pilte. Boris Sestakov on sündinud 1963 a. Tallinnas. Ta on olnud ka Tartu Kunstikooli õpetaja, tegelenud nahkehistööga ning olnud Saaremaa Kunstnike Liidu juhatuse esimees. Alates 1994 aastast on ta Kuressaare Kunstikooli direktor ning tegeleb aktiivselt maalimisega. Välja oli pandud 22 maali ning kõik väga eriilmelised. Lõuendid olid enamasti väga suured (umbes meeter korda meeter) ning see tegi näituse igati nauditavaks. Kasutatud oli erinevate maalide puhul erinevaid tehnikaid, ka teemad olid väga erinevad ning samuti värvid. Erinevused võivad olla tingitud sellest, et pildid olid maalitud erinevatel aegadel ja eluetappidel. Ühiseks jooneks kõikide maalide juures võib kindlasti tuua fantaasiarohkuse. Inimene saab lasta f
kus eksponaadid jäid meelde enda originaalsuse ning sõnapuslede poolest. Teisena näitusel “Surm ja Ilu”, mis oli tervenisti gooti stiilis ning oli meeldejääv enda õõvastava ning ilusa koosluse pärast. Kolmandana külastasin Kadriosu lossi näitust, mis oli Madalmaade maalikunsti teemaline. Maalid olid pigem suuremõõtmelised ning lähemal uurimisel ka tähelepanuväärselt detailirohked nagu tol ajal kombeks oli. Kõige rohkem oli mulle meeltmööda näitus “Surm ja Ilu”. Klassikalisele ilumõistele heidetakse ette idealiseerivat käsitlust – leitakse, et “ilu” on tänapäevase tegelikkusega toimetulemiseks liiga piiratud mõiste. “Ilusa” asemel on kasutusel mõiste “huvitav”, mis võimaldab näha ilu ka ebatavalises ja inetus. Inimesed igatsevad põnevust enam kui ilu – selle põhjust nähakse kaamera valimatus huvis ümbritseva tegelikkuse vastu. Kui kaasaegne kunst kasutab ilumõisteid, annab ta neile uusi tähendusi
" Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii pildi kui ka helikeeles. Näitus uurib, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri alates ennemuistsest regilaulude ajastust kuni moodsa ja lärmaka kohvikukultruuri ning džässiajastu abstraktsuseni. Näitus rändab läbi ajastute ning emotsioonide puudutades nii ürgset Kalevipoega, maastikke, mõõdukust,vaikust, melanhooliat, värvide helikeelt kui ka džässiajastu ebakõla. Näituselt leiab erinevate kunstnike ja muusikute töid, pildimaterjali ning ka tsitaate.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Teekond hommikumaale Arvustus Gabriela Kaskmaa TALLINN 2017 Käisin teisel nädalal, peale töö teada saamist Kadrioru kunstimuuseumis näitust "Teekond hommikumaale" vaatamas. Näitus oli minu jaoks teistmoodi, kuna ise huvitun rohkem kaasaegsest kunstist. Valisin selle muuseumi põhjusega, sest näitus kajastab ka ajaloo tunnis praegu õppivat teemat ning mind huvitab ajalugu. Näituse pealkiri "Teekond hommikumaale" pani mind näitust veel rohkem ootama, sest ma ei teadnud täpselt mida pealkiri endas peitis. Näitus oli kuigi mitte põnev, sest oleks võinud rohkem silmapaistvamaid teoseid olla. Kui muuseumis käia peab rohekm aega varuma. Tagantjärgi mõeldes oleksin ma võinud aega rohkem varuda ja olla muuseumis kannatlikum ning töid põhjalikumalt uurida.
Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Ajamajas olevat näitust. See kestab 6. detsembrist 9. märtsini ning näituse autor on Lasse Juhani Alander, kes on sündinud 28. oktoobris 1950 aastal Soomes. Ta sündis suurde perre ning seetõttu läks tööle juba 14- aastasena. Ta hakkas maalima umbes 17-aastaselt, kuid liigne tagasihoidlikkus takistas teda siia maani isiklikku näitust korraldamast. Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud kunstikursitel, oma oskusi on ta iseseisvalt arendanud. Maalimisel tal suuri eeskujusid ei ole, kuid kunstiraamatute vahendusel on ta imetlenud ja analüüsinud erinevate kunstnike töid ning juba aastakümneid on ta maalimisega tegelenud.
Evald Okas Sündinud 1915 Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Tegevusala Graafika, maal, joonistamine Kunsti õppinud kõrgem kunstikool Tallinnas Tuntud teoseid Giovannina (1957), Akt linna taustal (1957) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt
KUNSTI RETSENSIOON Külastasin Kuressaare Raekojas keldrigalerii näitus-müüüki, kus olid esindatud väga paljude erinevate Saare kunstnike tööd, nagu näiteks Anne Olop, Eve Oeselg, Anne Metsamaa, Virge Nemvals, Maria Evestus, Dmitri Terehov, Liina Veski ja paljud teised. Näitusele minnes ei olnud mul erilisi ootusi, kuna pole varem väga taolisi näitusi külastanud. Näitus oli huvitav, oli väga palju erinevaid töid. Kõige rohkem oli erinevaid loodus- ja lillepilte. Samuti pilte Kuresaare linnast, loomadest ja ka leidus kaasaegset kuntsi, mida ma hästi ei mõista
selles näitusel, kus ma käisin pani see mind aina rohkem süvenema, nendest teostest ei saanud kuidagi mööda vaadata. Minu arvates on iga kunstiteoes oma lugu, mida püütakse ka vaatlejateni tuua. Ilma selleta ei ole mõtet külastada näitusi, kui neil ei teostel ei oleks tagamõtet. Seega igal maalil ja teosel on erinev lugu ning väärtus. Kui ma sinna näitusele jõudsin oli minu esimene reaktsioon, et kus teised maalid veel peituvad ning kas see ongi kogu näitus, kuna see oli hoopis teistsugune kui olin harjunud. Hiljem juba süvenedes mõistin, et selles peitubgi ilu, mida püütakse ka vaatajatele selgeks teha. Minu meelest on lihtsam keskenduda kui igal pool ümber sind jookseb see sama teos, kuna nii lihtsalt inimene ka märkab seda. Minu tähelepanu haaras esmalt need imelised efektid, mida oli kuiutatud nii maas kui ka seintel, kuna need olid väga teistsugued võrreldes
Tegelase seotus maailmaga oli selgesti ära tuntav. Miljöö täiustas haldjat ning tema olemust ja see kooskõla oli minu arust väga hea. Kõik pildid olid rõõmsameelsed ja toretsevate värvidega. Aivar Kurvitsa teostest lootsin ma midagi paremat. Tema teosed polnud üldse nende sarnased mis ma enne olen näinud. Teisi tema teoseid iseloomustaks ma kui värvide lõõska, kuid selle näituse objekte sellisteks küll pidada ei saanud. Näitus oli küll huvitav, kuid mitte minu maitse. Teosed olid hästi kujundatud kuid oleks võinud olla rohkem värve. Kasutanud oli ta linoollõike tehnikat. Paljud tema teosed panid imestama selle üle kuidas ta objekte kujutanud oli. Kõige rohkem neist meeldis mulle pilt kahest püramiidist. Seda oli kuidagi hea vaadata. Tema jooned ei olnud piinlikult sirged vaid lõid just oma väikeste kõverustega selle õige kujutelma. See teos pani mind mõtlema võrreldes teistega
NÄITUSE RETSENSIOON Külastasin 17.mail Toomas Altnurme näitust ,,MAIA"- maiade kultuur Mehhikos. Näitus ise toimus Paide Kultuurikeskuses. Tegemist oli väga huvitava ja meeldejääva näitusega, mis koosnes ühe sarja piltidest. Need huvitavad pildid tekitasid minus väga rõõmsa meeleolu. Oli nii sooja kui ka külma koloriidiga pilte. Kasutatud oli väga palju erinevaid värve, mis hakkasid pildil mängima. Erksad värvid panid pildid särama, mis otsekohe minu tähelepanu köitis. Piltide valmistamis tehnikat on raske kirjeldada, kuna ma täpselt ei
Sellest alates on ta arendanud ka nende kõigi kaheteistkümne kunstniku kunstnikukarjääri. Näitusel saab näha kõigi kaheteistkümne kunstniku loomingut koos nimevahetust tõestava dokumendiga. Serfikaatidele nõustus andma oma allkirja isegi kurikuulsa Watergate'i afääriga tegelenud kohtunik Serrica. Projekt on tänaseks kestnud juba üle kolmekümne aasta. Näitust hakkas Ed McGowni maailmale tutvustama, aga alles alates 2006. aastast. Näitus on olnud paljudes Ameerika Ühendriikide galeriides sealhulgas ka New Yorgis. Märkimisväärne on ka see, et Tallinnas ning ka kogus Euroopas on tema näitus esmakordselt just siin. Peale Tallinnat liigub näitus edasi Jan Colle galeriisse Genti, Belgiasse. Looming on väga mitmekesine. Peale skulptuuride võib seal veel näha foto-ja graafikaseeriaid, kuid samuti ka maale. Enim silma hakkas kindlasti pronksist valatud kuju, lõhenenud naine, kes istus toolil. Tema
teemaks oli ,,Ornament, kui loomeakt". Ornament on üks vabamaid kunstiliike, mis kunstnikule peaaegu vabad käed annab. Tööde suurus oli erinev: teoseid oli suuruses 210x297 kuni 594x841. Paljud pildid olid välja pandud nii suurendatud kujul kui ka originaalsuuruses. Näituse pealkirjaks oli ,,Orient ornament". Pildid olid kenasti jaotatud ka kahte eri ruumi. Kõik need pealtnäha erinevad pildid moodustavad justkui ühtse terviku. Näitus kujutas minu jaoks sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantilist atmosfääri. Suurim osa töödest olid lüürilised. Esimesest ruumist nägin töid, mis olid pigem sinakates toonides. Neist hiilgas välja merelist hõngu. Need tõid mõttesse kodusaare ning selle võlud. Eriti meeldivalt mõjusid muidu siniste värvidega tehtud tööd, mille sisse oli lisatud veidi roosakaid toone. Kurbusemärgid vaataja peas võisid kaduda. Osadel teostel oli aga puudu mõjuvusest ning ehedusest.
Soomes, Rootsis, USAs 1965 personaalnäitus Stockholmis 1966 personaalnäitus Viljandi 1958 esimene personaalnäitus Tallinnas. Koduloomuuseumis ja Kohtla-Järvel Reis Hollandisse, Belgiasse ja 1967 personaalnäitus Bakuus Luxemburgi. 1968 maalid, Rakvere, Rapla 1960 personaalnäitus Moskvas, Kiievis, 1968 joonistuste näitus kunstisalongis Odessas Tallinnas 1960"Kalevipoja" illustratsioonid, 1971 "Kalevipoja" illustratsioonide Tallinn näitus reisilaeval "Tallinn" 1961 personaalnäitus Haapsalus, Kohtla- 1974 eksliibriste näitus Tallinna Nõmmel Ajakirjanike majas 1962 ENSV Riiklikus Kunstimuuseumis 1975 Tallinna Kunstihoones
vaatamas moe-ja disainiosakonna kompositsiooniõpetaja Anu Hindi näitust pealkirjaga AEG MAHA III osa. Autor on 49-aastane naine, kes on lõpetanud ERKI moeeriala ja EKA õpetajakoolutse magistriõppe. Enamasti on ta töötanud tekstiilikunstnikuna, kui hetkel töötab EKAS's moe ja disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autorimudelid, mille vaheluduvatest moevooludest olenemata on jäädvustunud korduvatest geomeetrilistest elementidest struktuuristik
näitust vaatama, mida kõik soovitasid vaadata. Esimese asjana sisenedes jäid silma koomiksid ja karikatuurid 1960ndatest aastatest. Enne näitusele minemist, sain aru, et tegemist on kunstiteostega, mis olid loodud peale 1950ndat aastat. Esimese asjana lõid mulle silmeette pildid kolhoosidest, mustamäe paneelmajadest ning nõukogudeaegsest Tallinnast. Vaatamata enda küllaltki väiksest teadmisest popkunstist, kattusid mu mõtted sellega, mida näitusel näha sain. Näitus oli koostatud justkui labürindina ning oli jagatud neljaks osaks: "Rõõmus pop"- erksavärvilised guassmaalid, ,,Union-pop"-esitab kahe rühmituse(Visarid ja SOUP 69 kunstnike loomingut), ,,Linnautoopia"- räägib põlvkondade utoopiatest, igatsusest dünaamilise kaasaegse keskkonna järele ning ,,Avant-pop"- Kiwa näituseks valminud maalisari- vildikamaalid. Esimesena suundusin SOUP 69 poole, mille tõmbenumbriks (minujaoks) oli Lapini teos SOUP 69
see oma uurimisväljast välja.Projektis eksponeeritud teosed tekitavad igas näituse külastajas erinevaid emotsioone, sest rahvuse temaatika on praegu väga aktuaalne ning tavaliselt on enne muusiumi külastamist igaühes välja kujunenud oma arvamus ja arusaam, nii Eesti ajaloost ja pronkssõdurist kuid ka Euroopast, kust kuuleme igapäev teateid illegaalsetest immigrantidest, Schengeni viisaruumist, aga ka paremäärmuslikest liikumistest ja kuritegudest. Näitus kulges läbi mitme ruumi ning teoses olid kasutatud väga erinevaid tehnikaid. Nii harjumuspärsed maalid, monumendid, fotod ja videod kui ka mitte hoobilt matsu jagavateks nn. pikemat süvenemist ja taustauuringut nõudvad teosed, näiteks galeriisse oli toodud laste võrevoodi, millel madratsi asemel oli muld või kaks võrdset hunnikut paekivi ja klaaskilde, millele igaüks saab mõelda oma tähenduse, kas need viitavad Eesti
Retsensioon Merle ja Eino Kajalaineni näitusele Roosna-Alliku mõisas Näitus: Kajalainen Eesti-Soome (näituse avamine) Aeg: 08.04.2011 Koht: Roosna-Alliku Mõis Peter Puks 11a klass, JWG Eino ja Merle Kajalainenid on Paides sündinud - õppinud, kuid käesoleval ajal juba 17 aastat Soomes elanud ja tegutsenud kunstnikepaar. Nad avasid oma näituse Roosna-Alliku klassitsistlikus mõisahoones, kuhu nende teosed väga hästi sobisid. Presenteeriti mitmes zanris töid: õlimaale (portreid), graafikat, paljudest erinevatest materjalidest skulptuure ja need tööd andsid infot kunstnike mitmekülgsetest oskustest ning julgusest katsetada. Näitus oli justkui kunstileksikon. Kunstnikud olid oma töödes kajastanud
Retsensioon Teisipäeval, 09. detsembril, käisin Kuressaare Raegaleriis vaatamas näitust nimega ,, Sõrmede vahelt pudenenud hetked", mille autoriks on Endla Tuutma. Endla Tuutma on sündinud Lääne-Eestis, väikelapseelu veetis ta aga Venemaal, Kirovi oblastis, kuhu oli asumisele saadetud tema ema. Koolis aga käis Endla juba taaskord Eestis. Endla on õppinud nii mõneski nimekas Eesti koolis. Aastatel 1964-1968 õppis ta Tartu Kunstikooli Dekooriosakonnas, edasi õppis ta Tallinna Kunstikooli Metallehitistöödes 1968-1973. 1973, peale koolide lõpetamist töötas Endla Tartus metallikunstnikuna (valmistas ehteid ja suuri dekoratiivvorme), seda kuni 1988. aastani. 1985. aastal astus ta Kunstnike Liitu. Saare maakonna peakunstnikuks sai Endla 1989. aastal, antud töökohal töötas ta 1994. aastani. Alates 1988
Näituse retsensioon Käisin 6. oktoobril vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses Ilari Rantala fotonäitust ,,Trolssi". Ilari Rantala sündis 1944. aastal ja ta on soomlane. Ta on sotsiaalteaduste meister, lõpetas Tampere Ülikooli 1972. aastal. Veel on ta õppinud majandust ja on tegelenud mõnede projektidega. Peamiselt on ta näitused olnud väljas Soomes. .Ilari on praegu pensionil ja tegeleb fotograafiaga. Ta tegi selle näituse, kuna ta tegeleb fotograafiaga ja talle meeldib teha looduspilte ning tuua välja selle varjatud ilu. Näitus koosnes mitmetest loodusfotodest, mis olid jäädvustatud vee peegeldusest, mille peegelpilt oli hägune ja millest võid ainult järeldada. Pildid olid prinditud paberile millel oli
Natuur ahvatles kunstnikke Barbizoni külla, innustas inglise maastikumaalijate armeed ning tõstis tasapisi huviorbiiti ka Normandia. Vabas õhus maalides sai paremini edasi anda maastikuvaatest inspireeritud vahetut muljet. Minu arvamus Käisin Kumu kunstimuuseumis vaatamas näitust, mille nimi oli Normandia maalijad. Kuna olen ise Normandias käinud ja näinud sealseid ilusaid mereäärseid kohti ja muud loodust, siis oli see näitus mulle väga tuttav. Maalidelt jäid mulle silma, et nendel kujunesid välja tüüpilised vaated. Tihti oli kujutatud mereteemalisi asju. Näiteks purjekaid, sadamaid, kalureid. Paljudel piltidel oli seos merega. Palju oli kujutatud ka mererandu, suvituskohti ja jõekaldaid. Näituseruumides oli hästi edasi antud õhkkond ja olemus Normandiast. Taustaks mängis merekohin või lindude laul. Ühes ruumis oli ka erandeid. Seal oli kujutatud Normandia sisemaa elu ja olu
Retsensioon "Minu 281 pintslit ja" Käisin 15. novembril vaatamas Tiit Pääsukese maalinäitust "Minu 281 pintslit ja", mis oli ühtlasi tema 35. isiknäitus. Tegemist oli akrüülmaalidega. Autorist Tiit Pääsuke Ta on Eesti maalikunsti üks suuremaid koloriste, alustas kunstiõpinguid Tartu Kunstikoolis ning jätkas neid ERKIs, mille lõpetas 1971. aastal. 2011. aasta kevadel lõpetas Pääsuke 40 aastat kestnud õpetajaameti Eesti kunstiakadeemias. Praegu on ta vabakutseline kunstnik. Pääsukest on pärjatud oluliste auhindade ja preemiatega: Riigi kultuuripreemia 2012, Eesti kultuurikapitali aasta-preemia 2000, EV teenetemärk Valgetähe IV klassi Orden 1999, Konrad Mäe nimeline medal 1992. aastal, Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1975. ja 1981. aastal. Maalid ja muljed Minu lemmikuks kujunes maal nimega "Poiss ja ratsu", sest toda kunstiteost vaadates hakkas see jutustama otsekohe lugu,
annaabi.ee 
