Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP II Maris Pähn DIABEETILINE RETINOPAATIA Referaat nägemise uurimises Juhendajad: E.Olonen M.Väljari Tallinn 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1 DIABEET ...................................................................................................................5 2 DIABEETILINE RETINOPAATIA......................................
Diabeetiline retinopaatia Diabeetiline retinopaatia .. on kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad. Veresooned võivad lekkida või täielikult sulguda. Selle tagajärjel kannatab aga nägemine. Diabeetiline retinopaatia kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja varases staadiumis ei häiri see tavaliselt nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) Retinopaatia vormid TAUSTARETINOPAATIA - Selle seisundi korral hakkavad väikesed kahjustatud veresooned tasapisi lekkima kusjuures verekogused on väga väikesed. Harva võib esineda ka kolesterooli või teiste veres sisalduvate rasvade lekkimist võrkkesta. Nõgemist kahjustavad
.................................................................................................4 4Uurimistöö kesksed mõisted ja teoreetilised lähtekohad.....................................................5 4.1Mis on diabeet?..............................................................................................................5 4.2Diabeedi tüsistused........................................................................................................6 4.3Diabeetiline retinopaatia................................................................................................6 4.4Diabeetiline nefropaatia.................................................................................................7 4.5Diabeetiline neuropaatia................................................................................................8 5UURIMISTÖÖ METOODIKA JA UURIMISEETIKA......................................................9 6KASUTATUD KIRJANDUS...........................
Ähmane nägemine Diabeedil on kümneid erinevaid vorme I tüübi diabeet II tüübi diabeet Rasedusaegne diabeet LADA MODY Haigestumisvanus I tüübi diabeet: enamasti alla 40 II tüübi diabeet: enamasti üle 40 Kuidas diabeeti diagnoositakse? Tühja kõhu veresuhkur, suhkrukoormus- või HbA1c-test Tühja kõhu veresuhkur-12h söömata Diabeet ja kaasnevad haigused Südame- ja veresoonkonna haigused Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline retinopaatia Neuropaatia Kasutatud kirjandus http://www.diabetes.ee/mis-on-diabeet Aitäh tähelepanu eest!
1. OKT Optiline koherents tomograafia on mitte invasiivne pildistav test, mis kasutab valguslaineid reetina pildistamiseks. OKT'ga on võimalik näha reetinat kihtide kaupa. See annab oftalmoloogile võimaluse kaardistada reetina ja mõõta selle paksust. Need mõõdud aitavad panna õiget diagnoosi ja annavad glaukoomi ja teiste reetina haiguste raviks juhiseid. Teiste reetina haiguste alla kuuluvad maakula degeneratsioon (AMD) ja diabeetiline retinopaatia. (Rebane ja Harak 2014; Francis jt 2017). Inimese silm areneb eesajust. Üle võrkkesta paiknevate ganglionirakkude aksonitest saab nägemisnärvi otsal ühinedes alguse nägemisnärv. Silma võrkkestas võivad tekkida muutused mitmete aju haaravate haiguste korral. Tänu OKT-le on võimalik silmapõhja seisundit koetasandil uurida sellisel viisil, et luulised struktuurid ei sega uuringut. (Rebane ja Harak 2014).
........................................................................................................7 Närvikahjustused..........................................................................................................7 Südame- ja veresoonkonnahaigused............................................................................ 8 Diabeetiline jalg............................................................................................................... 9 Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus..............................................................9 Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus.............................................................10 Sümptomid.................................................................................................................10 Prognoos.................................................................................................................... 10
halveneb veelgi , eriti tsentraalse vaatevälja tajumine ning üldine vaatevälja kitsenemine. Lõpuks tekib n.opticuse atroofia.Neuroretinopaatia võib vahel esineda ka varasemas hüpertensiooni staadiumis. See näitab hüpertensiooni maliigset kulgu. Renaalne hüpertensioon Esikohal on pais veresoontes , sklerootilised muutused esinevad harva. Reetinas on suured eksudatiivsed muutused , verevalumid. Kiirelt võib välja kujuneda retinopaatia või neuroretinopaatia , mis on halvaks prognostiliseks tundemärgiks. Need isikud harva elavad üle 1,5 –2 aasta. Selle aja jooksul pimedaks jäämist ei jõua veel kujuneda. Silmapõhja muutusi hüpertensiooni korral esineb küllalt sageli (75 -89-96 %)82 % haigetest on kahjustatud nii reetina kui ka aju arterid. Õigeaegne silmapõhja uurimine hüpertensioonihaigetel aitab ära hoida tõsiste silmakomplikatsioonide tekkimise ning
südameinfarkti, insuldi ja vahelduva lonkamise ehk klaudikatsiooni ohtu. Nende haiguste tekkeoht suureneb oluliselt, kui suhkruhaige suitsetab, on stressis, ülekaaluline või vere kolesteroolisisaldus on tõusnud. Seetõttu on väga tähtis hoida veresuhkur ja vererõhk kontrolli all ja elada tervislikult, süües täisväärtuslikku toitu ja olles kehaliselt aktiivne. 4.2 Silma kahjustused Üheks diabeedi tüsistuseks on diabeetilised muutused silmas, teisiti öeldes diabeetiline retinopaatia. Tavaliselt tekivad diabeedist tingitud silmapõhja muutused siis, kui inimene on põdenud haigust üle 10 aasta. Statistiliselt kasvab haigsetumise risk sel ajal järsult.Silmahaigused diabeedi puhul: kuiv silm, katarakt, glaukoom. 4.3 Neerude kahjustused Diabeedist tingitud väikeste veresoonte kahjustus neerudes võib kahjustada neerude talitlust aja jooksul. Suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustuse varajaseks nähuks on väga väikeste
....................................................................22 10.1 Hüpoglükeemia (vere madal suhkrusisaldus).............................................................................22 10.2 Hüperglükeemia (vere kõrge suhkrusisaldus) ja ketoatsidoos....................................................23 11. Diabeedi hilistüsistused................................................................................................................24 11.1 Silmakahjustused (diabeetiline retinopaatia)..............................................................................24 11.2 Neerukahjustused (diabeetiline nefropaatia)..............................................................................25 11.3 Närvikahjustused ( diabeetiline neuropaatia).............................................................................26 11.4 Diabeetiline jalg..........................................................................................................................26 11
liikumisega vastavalt veresuhkru tõhusust ja eritumist suurendav ravi ning omakontrolli tulemusele insuliinravi 2. DIABEEDI TÜSISTUSED Kui diabeetik ei saa ravi, võivad ja kindlasti tekivad tüsistused. Alljärgnevalt enamlevinud tüsistuste loetelu : 5 -Väikeste veresoonte kahjustus ( neerude talitluse häire e nefropaatia, silmapõhja muutused e retinopaatia - suurte veresoonte kahjustus ( südame-veresoonkonna haigused, nagu südameisheemiatõbi, ajuveresoonte ja jalaveresoonte probleemid) - närvide kahjustus e neuropaatia - diabeetiline südamelihaste kahjustus - diabeetiline jalg - muud harvemini esinevad häired, nagu nahamuutused, higistamishäired, vastuvõtlikkus infektsioonidele, impotentsus ning suu- ja hammaste haigused
tiasolidiindioonid, GLPretseptorite agonistid, DPP-4 ensüümi inhibiitorid, SGLT-2 inhibiitorid, (insuliin) Patsiendi glükoosikontrolli pikemas ajas iseloomustab glükosüleeritud(glükeeritud) hemoglobiin ehk HbA1c (USAs A1c). Peegeldab glükeemilist kontrolli ja võimalikke mikrovaskulaarsete kahjustuste teket. Annab teavet iga 2-3 kuu punaliblede eluea vältel. Oodatav väärtus on väiksem kui 7 protsenti. DIABEEDI TÜSISTUSED · Mikrovaskulaarsedkahjustused (retinopaatia, nefropaatia, neuropaatiasensoorne, motoorne, autonoomne). 40%-l esmakordselt avastatud diabeediga haigetel vaskulaarsedtüsistused. · Makrovaskulaarsedkahjustused (südame, jalgade ja aju veresoonte kahjustused). · Diabeet suurendab oluliselt kardiovaskulaarhaiguste(müokardiinfarkt, arteriaalne hüpertensioon, ateroskleroos) tekke riski. Oluline ravi! Diabeetiline ketoatsidoos -eluohtlik seisund, mis tekib insuliini puudusest tingitud ketokehade kuhjumisel suhkruhaige organismis
normilähedased. Diabeedi ravi üheks osaks ongi võimalike tüsistuste vältimine. Kui diabeetik teab, millele tähelepanu pöörata, siis on võimalik avastada tüsistused juba algstaadiumis ning neid ravida on samuti efektiivsem. Oluline on igal aastal arstlik kontroll: o silmapõhjade ja nägemise kontroll o jalgade seisundi hindamine o neerude talituse kontroll o vererõhu jälgimine o vere kolesteroolisisalduse kontroll o veresoonte (kapillaaride) kontroll Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ning selle väärtused ei ole olnud head, siis võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid, verevalumid, võrkkest võib tursuda ja sinna võivad ladestuda rasvad. Nende muutuste tagajärjel halveneb silma võrkkesta verevarustus, toitainete ja hapnikuga varustus. Diabeetilise retinopaatia staadiumid: 1 Algstaadiumis esinevad silmapõhjas väikeste veresoonte laiendid ja võrkkesta turse.
Diabeetiline jalg tekib nii veresoonte kui ka närvide kahjustuse tagajärjel. Sellega seoses suureneb jalgadel põletiku tekkimise oht, juba tekkinud põletik toob kaasa haavandid, lihaste ja luukoe kärbuse, mille tagajärjeks võib olla gangreeni teke. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata patsientidele, kellel on kalduvus jalahaavandite tekkele. Õde peab pidevalt jälgima jalahaavandite seisundit, sest patsient võib olla olukorras, kus ta ise enam ei tunneta ja süveneva retinopaatia tõttu ei näe oma jalgu. Jalahoolduse puhul tuleb täpselt kinni pidada arsti määratud haavaravist. Oluline on ka küünte hooldus. Küüsi tuleb lõigata iga kahe nädala tagant ja jälgida, et neid ei lõigata liiga lühikeseks. Samuti tuleb jälgida, et ei jääks teravaid nurki. Jalgu tuleb pesta vee ja vajadusel väga pehme seebiga ning kuivatada hoolikalt. Peale pesemist kasutatakse jalahooldussalvi. Kindlasti tuleb jälgida, millistes jalatsites patsient liigub
võimalike tüsistuste vältimine. Kui diabeetik teab, millele tähelepanu pöörata, siis on võimalik avastada tüsistused juba algstaadiumis ning neid ravida on samuti efektiivsem. Oluline on igal aastal arstlik kontroll: 1. silmapõhjade ja nägemise kontroll 2. jalgade seisundi hindamine 3. neerude talituse kontroll 4. vererõhu jälgimine 5. vere kolesteroolisisalduse kontroll 6. veresoonte (kapillaaride) kontroll Diabeetiline retinopaatia ehk silmade kahjustus Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ning selle väärtused ei ole olnud head, siis võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid, verevalumid, võrkkest võib tursuda ja sinna võivad ladestuda rasvad. Nende muutuste tagajärjel halveneb silma võrkkesta verevarustus, toitainete ja hapnikuga varustus. Selletõttu silmapõhi sidekoestub, mis võib viia võrkkesta eraldumiseni silmapõhjast ja lõpptulemusena tekib nägemise kaotus.
(organismi võimetus kasutada insuliini), kui ka insuliini tootmise vähenemine pankreases. Insuliini eritumine väheneb peale söömist, mille tõttu tõuseb veresuhkru tase. Ravi: veresuhkru taseme pidevas jälgimises, eesmärgiga hoida normis veresuhkur. Liikumine, tablettravi, kõige viimane variant süstimine. Diabeedi hilistüsistused - veresoonte kahjustused, südame isheemiatõbi, koos infarkti tekkega, isheemiline ajuinfarkt. ! Diabeetiline retinopaatia. Muutused silmapõhja peentes veresoontes: mikroaneurüsmid, võrkkestasisesed verejooksud, lipiidiladestused, võrkkesta irdumine. Tulemuseks võib olla pimedaks jäämine. Protsessi aitab pidurdada õigeaegne laserravi. Diabeetiline ketoatsidoos - kehasse on kogunenud liiga palju ketokehasid, veresuhkur on liiga kõrge ja veri muutub liiga happeliseks (atsetooni lõhn). Esmaabi: insuliinisüst. Diabeetiline hüpoglükeemia peale insuliini manustamist langeb veresuhkur liiga madalale.
sobivam. Ka ajalisena sündinud laps võib olla üsasisese kasvupeetuse korral madala sünnikaaluga (Utsal 2006). Loote organsüsteemide areng toimub erineva kiirusega. Seetõttu on enneaegsete laste probleemid esimestel elukuudel tingitud eelkõige organismi ebaküpsusest: · Enamikul enneaegsetest lastest esineb hingamispuudulikkus, mis on tingitud kopsude ebaküpsusest (Utsal 2006). · Silma võrkkesta ebaküpsusega võib kaasneda ka enneaegsete retinopaatia (silma võrkkesta kahjustus), mis võib põhjustada pimedaks jäämist (Haigused ja seisundid 2007). · Ebaküps on ka enneaegse vastsündinu aju ja närvisüsteem. Sellest võib tuleneda apnoe (ebareeglipärane pikkade pausidega hingamine), hapnikupuudusest tingitud verejooks aju külgvatsakestesse ja neid ümbritsevatesse kudedesse. · Enneaegsete laste närvisüsteemi ebaküpsus ja haigused võivad esile kutsuda
Mõnede kudede, organite jaoks on tavaolukorras glükoos ainsaks energiaallikaks. * Süsivesikute metabolism tagab veresuhkru (glükoosi) taseme hoidmise normi piirides. * Häired süsivesikute metabolismis ( ensüümide häired, regulatsioonihäired, biomolekulide defektid,) avalduvad mitmesuguste haigustena. Nii on glükoosi metabolismi defektid põhialuseks suhkurtõvele ja rasvumisele (metaboolsed haigused). Viimased on aga tihedalt seotud ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve, retinopaatia, neeruhaiguste, kasvajate jt. probleemidega. Süsivesikute ainevahetuse regulatsioon Vere põhiliseks monosahhariidiks on glükoos. Süsivesikute metabolismi muutused kajastuvad glükoosi taseme muutuses veres. Seetõttu võib süsivesikute ainevahetuse regulatsiooni vaadelda vere glükoosisisalduse regulatsiooni seisukohalt. Regulatoorsete mehhanismide seas on oluline osa kesknärvisüsteemil. Aju vastavad keskused võtavad vastu välis- ja siseärritused ning reageerivad viivitamatult.
kindlalt sammuda. Osteopeenia mõiste, olemus Osteopeenia on Ca ja P vähene sisaldus luudes (vähene mineralisatsioon), mistõttu need muutuvad hapraks ja kergelt murdvaks. Osteoporoosile eelnev seisund. Mis on EA aneemia põhjused? · Üsasisese vereloome katkemine · Puudulik rauadepoo · Erütropoetiini taseme langemine · Platsentaar-trasfusiooni puudumine · EA erütrotsüütide lühike eluiga · Suurenenud verekadu Mida tähendab mõiste ROP? Enneaegsuse RETINOPAATIA – Enneaegsete retinopaatia on silmahaigus, mis on põhjustatud silma võrkkesta veresoonte ebaküpsest arengust. Mida väiksem on enneaegne, seda suurem on risk haigestuda Milles seisnevad EA kuulmisprobleemid? Kuulmispuue avaldab negatiivset mõju kogu edasisele arengule – varajane avastamine/sekkumine aitab negatiivset mõju vähendada. Vajadusel abivahendid. Kirjelda OAE mõistet. OAE (Otoacoustic emission) - Kuulmisskriining enne haiglast välja kirjutamist
Diabeetiline nefropaatia (neeruhaigus) Diabeetiline nefropaatia võib põhjustada neerupuudulikkust ja dialüüsravi vajavat haiguse. Neerukahjustuse esmane märk on mikroalbuminuuria, mis kujuneb välja umbes 35-50 protsendil diabeetikutest. Mikroalbuminuurias eritub vereringest uriini pidevalt normaalsest enam teatud valku, albumiini. Diabeetiku neerude funktsioneerimist jälgitakse vereanalüüside ja uriinianalüüside abil. Diabeetiline retinopaatia (silma võrkkesta haigus) Silmapõhja võrkkesta nähtavaid muudatusi nimetatakse retinopaatiaks. Diabeetiku silmi tuleb uurida välja arvatud alla 10-aastasene haigestunuid juba diabeedi diagnoosimisel. Pärast seda jätkatakse uuringuid I tüübi diabeetikutel igal aastal ning II tüübi diabeetikute puhul vastavalt vajadusele. Jälgimisvahemik lüheneb, kui diagnoositakse silma võrkkesta muudatused. Umbes 80-100 protsendil alla 30-aastasena I tüübi diabeeti haigestunutel esineb
piirides. · Mõnede kudede, organite jaoks on tavaolukorras glükoos ainsaks sisuliseks energiasubstraadiks. · Häired süsivesikute metabolismis avalduvad mitmesuguste haiguste kujul. Nii on glükoosi metabolismi defektid põhialuseks kahele üldisele metaboolsele haigusele: suhkurtõbi ja rasvumine. Need on aga tihedalt seotud terve rea tõsiste meditsiiniliste probleemidega nagu ateroskleroos, kõrgvererõhktõbi, retinopaatia, neeruhaigused, kasvajad jt. Sahhariidide seedimine: 1 1. Suuõõnes algab tärklise ja glükogeeni hüdrolüüs sülje -amülaasi toimel. Ensüüm lõhustab sisemisi glükosiidsidmeid. 2. Maos jätkub tärklise ja glükogeeni seedimine sülje amülaasi toimel, kuni ensüüm inaktiveerub maosoolhappe toimel. Maos ei ole süsivesikuid seedivaid ensüüme. 3. Peensooles süsivesikute seedimise põhikoht.
vedelikupuudusest ja neerutalitlusprobleemidest 327 Hilisemad komplikatsioonid Aastatepikkune veresuhkru ülemäära kõrge tase tekitab arteriaalsete veresoonte arterioskleroosi. Veresooned ahenevad (tekib stenoos) ja on arterite sulguse oht. Kuna muutused puudutavad kõiki organeid, võivad areneda järgmised haiguspildid. Aju Ajuinfarkt (insult) Silmad Retinopaatia (kuni pimedaksjäämiseni) Südame pärgarter Südamelihase infarkt Neerud Neerupuudulikkus – dialüüs – transplantatsioon Jalaveresooned Diabeetilised haavandid, perifeerne arteriaalne sulgus Põhjused ja sümptomid Hüperglükeemia Kliiniline pilt: diabeetiline ketoatsidoos areneb aeglaselt 12–24 tunni jooksul. Algab suure janu ja näljatundega, samuti suurte roojakogustega
annaabi.ee 
