õigus. Võrdsuspõhiõigused-on inimese õigused, et teda ei koheldaks ebavõrdselt teistest, kes on samasuguses olukorras nt PS 12 kõik on seaduse ees võrdsed. Põhiõiguste piiramine-Põhiõigused ei ole piiramatud, Põ piiramine (riive, kitsendamine, õigusesse sekkumine) ei ole samatähenduslik Põ rikkumisega. Põhiseaduse piiramine peab olema legitiimsed ja võib olla PS-is sätestatud kolmel eri viisil:seadusega reservatsioonita põhiõigused-põhiõiguse paragrahv ei näe otseselt ette võimalust põhiõiguse piiramiseks. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused-PS paragrahv näeb ette konkreetsed eesmärgid, mille huvides võib põhiõiguseid piirata. Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused-põhiõigust võib seadusega piirata, PS jätab piirangu lubatavad eesmärgid täpsustamata, seega põhiõiguse piiramine võib toimuda mistahes lubatud eesmärgil.
legitimeerimiseks põhiseaduse § 3 lg 1 lausest 1, mis keelab teostada riigivõimu ilma seadusliku aluseta. Põhiseaduse § 39 lause 2 on seega samuti adresseeritud seadusandjale. Sellest lähtuvalt võib kõik need sätted kokku võtta terminiga "seaduse reservatsioonid". Põhiõigused võib jaotada lähtudes seaduse reservatsioonist kolmeks: lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused, kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused ja ilma seaduse reservatsioonita põhiõigused. Kõigil kolmel juhul on seaduse reservatsiooniga seotud formaalõiguslik ja materiaalõiguslik aspekt. 3.1. Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused Põhiõigusi tohib vastavalt põhiseaduse § 11 lausele 1 piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse § 3 lg 1 lause 1 kohaselt tohib riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Lähtudes neist
1 ja 5, 30 lg 1, 31 jne..... Kui seaduse reservatsiooniga piiratud põhiõiguse normi abstraktne teokoosseis sisaldab kitsendavaid tingimusi, siis on need siduvad nii seadusandjale kui ka diskreditsiooni rakendajale. Siin on tegemist juhtumiga, kui põhiõiguse normis endas on sätestatud piiramise raamid. nt PS §-d 20 lg 2, 26, 29 lg 2, 30 lg 2 jne... Põhiseaduses on rida põhiõigusi millel puudub seaduse reservatsioon. Kui admisnistratsioon rakendab abinõusid, mis käsitlevad reservatsioonita põhiõigusi, siis saab piirang tuleneda üksnes põhiseadusest enesest. st kui seda nõuavad teiste põhiõigused või muud põhiseaduslikud printsiibid. Siin on tegemist põhiseaduslike õigushüvede kollisiooniga. Adm. peab hindama õigushüvesid. PS §-d 12 lg 1, 13 lg 1, 28, 29 lg 5, 38 lg 1, 39 ...jne.. Ilma seadusliku aluseta ja volituseta ei tohi ametiasutus ega ametnik kohaldada abinõusid, mis piiravad põhiõigusi. Nii diskreditsiooninorm kui ka selle rakendamine
Põhiõiguse kandjad ja adressaadid: o Põhiõiguste kandjad füüsilised isikud juriidilised isikud o Põhiõiguste adressaat ehk kohustatud pool on eelkõige riik Põhiõiguste piiramine: o Põhiõiguste piiranguid võib kehtestada ainult seadusega o Põhiõiguste piiramise lubatud eesmärgid võivad PS olla sätestatud kolmel eri viisil: seaduse reservatsioonita põhiõigused kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused Protsessi-ja menetlusõiguse liigid.Kohtuväliste vaidluste lahendamine Kohtusüsteem: 3tk o Maakohtud, halduskohtud o Ringkonnakohtud o Riigikohus Kohumenetlused: o Tsiviilkohtumenetlus o Halduskohtumenetlus o Kriminaalmenetlus o Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus
juhtudel selliseid põhiõigusi saab piirata. Selliseid põhiõigusi võib piirata või nende kasutamise tingimusi seada igal mõistlikul põhjusel, aga seejuures tuleb alati kontrollida, kas see põhjus on kooskõlas põhiseadusega ja kas sätestatu on vabadusõiguste puhul ka proportsionaalne. seaduse kvalifitseeritud reservatsiooniga põhiõigusteks PS loetleb eesmärgid, mille saavutamiseks õigust tohib piirata. ilma seaduse reservatsioonita põhiõigusteks - neid nagu ei saagi piirata. Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused-Põhiõigusi tohib vastavalt põhiseaduse § 11 lausele 1 piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse § 3 lg 1 lause 1 kohaselt tohib riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Lähtudes neist fundamentaalse tähtsusega sätetest, tohib seadusandja põhiõigusi piirata ainult siis, kui põhiseadus seda lubab
seadustega. Põhiõigused – nõuavad riive korral põhiseadusest tulenevat spetsiaalset seaduslikku alust, mis on enam kui üldine seaduse reservatsiooni nõue (PS § 3 lg 1 lause 1). Seaduse reservatsiooni erinevad vormid esitavad põhiseaduse põhiõiguste riivetele erinevaid nõudmisi. Erinevad seaduse reservatsiooni vormid: lihtne seaduse reservatsioon, kvalifitseeritud seaduse reservatsioon ja reservatsioonita põhiõigused. Lihtsa seaduse reservatsiooni riivere puhul peavad olema täidetud üldised eeldused. Kvalifitseeritud põhiõiguste riivete puhul esitab põhiseadus täiendavad nõuded, mis ulatuvad kaugemale piiramise üldistest eeldustest. Ka ilma reservatsioonita põhiõiguste piiramine nõuab seadusliku aluse olemasolu, kusjuures kitsendused peavad olema võrreldes reservatsiooniga piiratumad ???? 2) Õiguskindlus
kolme riigivõimu. 18.5 Põhiõiguste piiramise lubatavus Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega. 18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 18.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Formaalne nõue- tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele. Materiaalne nõue tähendab, et riivel peab olema legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne. 18.8 Kuidas hinnatakse proportsionaalsust
- isikute põhiõiguste, vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused tagama oma aktiivse ja passiivse tegevusega. PS-s loetletud põhiõigused ei välista muude põhiõiguste olemasolu. Põhiõiguste piiramisel peab olema PS-lik alus ja seda saab teha vaid seadusega. lihtsa reservatsiooniga kvalifitseeritud reservatsiooniga ilma reservatsioonita pole kindlaks määratud, PS-s on loetletud juhud, millal ja ei anta mingit õigust mida ja kui palju tohib kuidas tohib teatud põhiõigust pii- PÕ piirata. Siiski tea- piirata. rata. Tuleb hinnata, kas eesmärgi tud oluliste printsiipi- saavutamiseks on valitud proport- de kollisiooni korral sioonaalsed vahendid. seda tehakse
tohi järgida n-st mittetulenevaid eesmärke. · PS-likud piirid kui d teostamisel sekkutakse isikute õ-sse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõ ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õ ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4. piiride ületamise keeld (võrdsuse pr vastavate abinõude rakendamisel käsitletakse kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja eeldustel võrdsetena; proportsionaalsuse pr h otsustab kas vastav abinõu on sobiv, vajalik ja proportsionaalne). Otstarbekus seadusandja on h-le andnud õ ja võimaluse valida paljude talle otstarbekatena
18.6 Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonide liigitus Põhiõiguste piiramisel peab olema alati legitiimne eesmärk ning eesmärk on PS-st tulenevalt reguleeritud kolmel viisil. Põhiõiguse ja seaduse reservatsioonid: a) lihtsa seaduse reservatsiooniga piisab volituse olemasolust seadusandjale; b) kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga reservatsioon sisaldab lisaeeldusi, millele piirang peab vastama; c) Ilma seaduse reservatsioonita põhiõigus piiramiseks peab olema oluline seadusest tulenev põhjus. 8.7 Formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse hindamine Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PS-ga ehk siis iga põhiõigust riivav akt peab olema kooskõlas kõigi PS normidega. Formaalne nõue - tähendab, et iga põhiõiguse riive peab vastama kõigile pädevus-, menetlus ja vormieeskirjadele. Materiaalne nõue tähendab, et riivel peab olema legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne
- isikute põhiõiguste, vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused tagama oma aktiivse ja passiivse tegevusega. PS-s loetletud põhiõigused ei välista muude põhiõiguste olemasolu. Põhiõiguste piiramisel peab olema PS-lik alus ja seda saab teha vaid seadusega. lihtsa reservatsiooniga kvalifitseeritud reservatsiooniga ilma reservatsioonita pole kindlaks määratud, PS-s on loetletud juhud, millal ja ei anta mingit õigust mida ja kui palju tohib kuidas tohib teatud põhiõigust pii- PÕ piirata. Siiski tea- piirata. rata. Tuleb hinnata, kas eesmärgi tud oluliste printsiipi- saavutamiseks on valitud proport- de kollisiooni korral sioonaalsed vahendid. seda tehakse
kaks eri kategooriat: · igaüheõigused (kuuluvad kõigile inimestele, sõltumata kodakondsusest). · kodanikuõigused (kuuluvad Eesti kodanikele). 14. Põhiõiguste piiramine 59. Põhiõigused ei ole piiramatud. eristada tuleb põhiõiguse piiramist ning põhiõiguse rikkamist. põhiõiguse rikkamine on ebaseaduslik.põhiõiguste piiranguid võib kehtestada ainult seadusega. Eristada võib : 1, seaduse reservatsioonita põhiõgused(paragraf 16). 2, kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused(par.33) 3, lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused(par 31) 60. 61. 62. 1. Haldusõiguse mõiste. 63. Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku nõuded riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. 2. Avaliku halduse funktsioonid.
8. 7. Õigusriigi printsiip isikute põhiõiguste, vabaduste ja -kohustuste süsteem (PS II ptk). Igaühel on õigus riigi ja seaduste kaitsele. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad isikute õigused tagama oma aktiivse ja passiivse tegevusega. PS-s loetletud põhiõigused ei välista muude põhiõiguste olemasolu. Põhiõiguste piiramisel peab olema PS-lik alus ja seda saab teha vaid seadusega. lihtsa reservatsiooniga kvalifitseeritud reservatsiooniga ilma reservatsioonita pole kindlaks määratud, PS-s on loetletud juhud, millal ja ei anta mingit õigust mida ja kui palju tohib kuidas tohib teatud põhiõigust pii- PÕ piirata. Siiski tea- piirata. rata. Tuleb hinnata, kas eesmärgi tud oluliste printsiipi- saavutamiseks on valitud proport- de kollisiooni korral sioonaalsed vahendid. seda tehakse
kuriteo asjaolude ilmnemisel kohustatud alustama ja toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad KrMS §-s 199 loetletud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Seejuures on oluline, et otstarbekuse kaalutlusel on võimalik alustatud kriminaalmenetlust üksnes lõpetada, kriminaalmenetluse alustamise enese suhtes aga kehtiva õiguse kohaselt selline kaalutlusõigus puudub ja siin toimib kohustuslikkuse põhimõte reservatsioonita (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. aprilli 2010. a otsus nr 3-1-1-19-10, p 8.2). Kõnealust põhimõtet täpsustades märgitakse KrMS § 193 lg-s 1 ja §-s 194, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis). 8. Tuleb nõustuda kassaatoriga, et kuritegevusevastases võitluses ei saa õiguskaitseasutused piirduda üksnes passiivse kaitsetaktikaga ja
Põhiseaduse §-st 14 tuleneb, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning KOV kohustus. Nii kohaliku autonoomia põhimõte kui võrdse kandideerimisõiguse põhimõte ei ole absoluutsed reeglid, mille riivamine tooks automaatselt kaasa põhiseadusevastase olukorra. Üldiste ja ühetaoliste valimiste põhimõte on põhiseaduses sõnastatud seaduse reservatsioonita. Nendest põhimõtetest tulenevate õiguste riivamine on lubatud, kui eksisteerib mõni põhiseaduslik väärtus, mida piiranguga kaitstakse ning kui piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Põhiõiguste piiramise korral analüüsib Riigikohus nende piirangute sobivust, vajalikkust ja mõõdukust, lähtudes piirangute eesmärgist. Justiitsminister ning Riigikogu põhiseaduskomisjon leiavad, et kandideerimisõiguse piiramine erakonnaseaduse ja kohaliku
annaabi.ee 
