Selle Koostamine : võetakse päeva algusajaks kell 7.00. Päevaaeg on 12 tundi kella 7.0019.00-ni, õhtuaeg 4 tundi kella 19.0023.00-ni ja ööaeg 8 tundi kella 23.007.00-ni. KUULMISE MÕÕTMINE JA TESTID Instrument, mida kasutatakse inimese kuulmise alguspunkti mõõtmiseks (see tähendab minimaalset helisurve taset, mis on kuuldav), on audiomeeter. Need on kahte tüüpi, kõige levinum on instrument, mis mõõdab kuulmist kasutades erinevaid sagedusi. Ta reprodutseerib, läbi kõrvaklappide, puhtaid toone erinevate sageduste ja intensiivsustega. Testitaval tuleb heli kuulmisel sellele reageerida. Teist tüüpi audiomeeter on kõne audiomeeter. Vahetu kõne (või lindistatud kõne) reprodutseeritakse kõrvaklappidesse või valjuhääldisse ning selle intensiivsust kontrollitakse. MÜRA MUUSIKAS Muusikas on müra paljude löökpillide poolt tekitatud heli Sotsiaalkultuuriliselt tingituna: suhtumine mürasse olnud lääne muusikakultuuris
antakse üldhinnang teatud piirkonna erinevate müraallikate tekitatud müratasemete kohta või antakse üldprognoos selle piirkonna müratasemete kohta; Kuulmise mõõtmine ja testid Instrument, mida kasutatakse inimese kuulmise alguspunkti mõõtmiseks (see tähendab minimaalset helisurve taset, mis on kuuldav), on audiomeeter. Neid on kahte tüüpi, kõige levinum on instrument, mis mõõdab kuulmist kasutades erinevaid sagedusi. Ta reprodutseerib, läbi kõrvaklappide, puhtaid toone erinevate sageduste ja intensiivsustega. Testitaval tuleb heli kuulmisel sellele reageerida. Teist tüüpi audiomeeter on kõne audiomeeter. Vahetu kõne (või lindistatud kõne) reprodutseeritakse kõrvaklappidesse või valjuhääldisse ning selle intensiivsust kontrollitakse. Müra muusikas Muusikas on müra paljude löökpillide poolt tekitatud heli Sotsiaalkultuuriliselt tingituna: suhtumine mürasse olnud
kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse psüühilisi kujundeid · Fantaasia on tunnetusprotsess, mis seisneb uute kujundite loomises Fantaasia liigid / fantaasia kujundite loomine · Aglutinatsioon- erinevate osiste liitmine · Hüperboliseerimine- suurendamine või vähendamine · Teravdamine- üksikute joonte esiletoomine Fantaasia ja kujutus on sarnased sellepoolest, et mõlema tekkimisel puudub objekti vahetu mõju. Oluline erinevus on aga selles, et taju kujutlus reprodutseerib fantaasia aga loob uut Mõtlemine · Mõtlemine on protsess, mis toimub ülesannete lahendamisel, kasutades seejuures juba olemasolevaid teadmisi · Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess · Mõtlemise liigid ( ei ole kts) Kaemuslik- motoorne mõtlemine Kaemuslik- kujundite mõtlemine Abstraktne mõtlemine Mõtlemisoperatsioonid · on võtted, mida inimene oma mõttetegevuses kasutab
arenevad edasi. Graafikakunst on üks sellistest kunstiliikidest, mis on üüratu oma fantaasia poolest ning aina kogub pöördeid oma populaarsuses. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. (Vikipeedia, 2014) Graafika on artefakt, mis reprodutseerib mingi subjektiga (tavaliselt füüsiline objekt, isik) sarnase pildi. (Rinde, 2012) Graafika kitsamas tähenduses on kasutusel trükigraafika sünonüümina, s.o kõigi trükimenetluste teel saadud teoste üldnimetus. Trükimenetlused jagunevad kõrg-, sügav- ja lametrükiks. Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul trükkivad osad asetsevad trükialusel kõrgemal kui mittetrükkivad osad ja paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad
valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja reprodutseerib. Rõhutatakse õpetaja aktiivsust, ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Õppija passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadmised ja oskused ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina. - Õpetaja aktiivne, õppija passiivne
inimkollektiivide käsutusse andvate sotsiaalsete koodide vaatepunktist. (Kultuuritüpoloogia probleemist. 1967) KULTUUR II erilisel viisil organiseeritud märgisüsteem. Kultuuri määratlevaks tunnuseks on just nimelt organiseerituse moment, mis väljendub teatava süsteemile asetatud reeglite ja piirangute summana. Ta võtab paratamatult sekundaarse süsteemi kuju, mis ehitub ühele või teisele antud kollektiivis kasutuses olevale loomulikule keelele ning reprodutseerib oma sisemiselt ülesehituselt keele struktuuriskeemi. ... iga kollektiivi kultuur kujutab endast keelte kogumit ning kõik selle liikmed on omamoodi „polüglotid“. ... Niisiis on kultuur ajalooliselt kujunenud semiootiliste süsteemide (keelte) kimp, mis võib moodustada ühtse hierarhia (ülemkeel), kuid võib endast kujutada ka iseseisvate süsteemide sümbioosi. Kuid kultuur ei sisalda mitte ainult teatud semiootiliste süsteemide kombinatsiooni, vaid ka kõigi nendes
Nad leiavad, et ainukesed faktid, mida õppimise puhul saab tõsiselt fikseerida on keskkonna märguanne ja õpitud reageering sellele. Ehk biheivioristid väidavad, et õppimine on käitumise muutmise võimalus ja järelikult arengu toimumise põhjus. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi. Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab või vajadusel reprodutseerib. Õpetaja rolliks on ainult soovitavate reaktsioonide õhutamine.Biheivioristlikus käsitluses rõhutatakse õpetaja aktiivsust, kuna õpetaja valib välja nn. õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ning tasustab seda. Õpilane on passiivses rollis ning just kui ei vastutaks õppimise eest. Õppija poolt ei oodata uusi tegevusi ega uusi lahendusi, sest valikutegemine, edasiliikumiskiiruse ja hindamine on jäetud ainult õpetaja kanda.Biheivioristide kuulsamateks
trummidest ja idiofonidest, kuid sellest täpsemalt essee muusikainstrumente tähistavas peatükis.5 Pisut hiljem on kirjutatud teine muusikat käsitlev dokument, Dattilam, India targa Dattila poolt. Teoses on muusika (gndharva) all nähtavasti käsitletud vaid sanriti draama rituaalseid eelmänge (prva-ragasid), samas kui Ntyastra kästiles draamat üldiselt. Vana-India perioodist välja jääb 8.-9. sajandil Matanga kirjutatud Brhad-de, mis reprodutseerib, lisab ja täiendab tegelikult Ntyastra teksti. See tekst märgib muusikast rääkivate tekstide seas pöördepunkti: tegu on teoreetilise tekstiga, mitte praktiliste 1 The New Grove Dictionary of Musica and Musicians. Ed. Stanley Sadie. Second edition, 2001. Vol. 22, pp. 150-151. 2 http://en.wikipedia.org/wiki/Indian_classical_music (13.05.2011) 3 The New Grove Dictionary of Musica and Musicians. Ed. Stanley Sadie. Second edition, 2001. Vol. 22, pp.151. 4
tsitaadis, vaid leiab väljenduse kogu kunstilises struktuuris. Uurija, kes seda ei mõista ja otsib ideed üksikuist tsitaatidest, sarnaneb inimesega, kes, taibanud, et majal on olemas plaan, hakkab lammutama seinu, otsimaks kohta, kuhu plaan on peidetud. Plaan ei ole seina sisse peidetud, vaid on realiseeritud hoone proportsioonides. Plaan on arhitekti idee, hoone struktuur on selle realiseering. Teose idee-sisu on struktuur. Kunstis on idee alati mudel, sest ta reprodutseerib tegelikkuse kujundi. Järelikult on kunstiline idee väljaspool struktuuri mõeldamatu. Vormi ja sisu dualism tuleb asendada idee mõistega, mis realiseerub talle adekvaatses struktuuris. Muudetud struktuur toob lugeja või vaataja ette teistsuguse idee. Luuletus on keeruliselt ehitatud mõte. Kõik tema elemendid on loomuldasa tähenduselemendid, teatud kindlaksmääratava sisu tähistajad. Me püüame demonstreerida selle seisukoha paikapidavust niisuguste «formaalsete»
väljendamisel ja arutamisel grupis ning ühisel avastamisel. Biheiviorism (Ivan Pavlov, Burrhus Frederic Skinner, Robert Ladd Thorndike, John Broadus Watson): Õppimine toimub ainult assotsiatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Õpilane on passiive. Motivatsioon on väline - tasul ja karistusel põhinev. Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab või vajadusel reprodutseerib. Personalism (R. Steiner): Sisemine tasakaal. Iga inimene on arenguvõimeline, ta areneb sünnist surmani. Inimese tegevuse keskne pürgimus on realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja arengupotentsiaali. Isiksuse komponendid: Füüsiline maailm (kehaline tasakaal) Vaimne (hingeline tasakaal) Tahe (vaimne tasakaal) Nativism (Lennebery Chomsky): Inimene kui bioloogiline olend on määratletud pärilikkuse poolt. Areng on võimalik ainult nooruse faasis
"mõõdik". Mõõteriist koosneb muundurist, kusjuures esimest muundurit nimetatakse tajuriks. Eristatakse summeerivaid, registreerivaid ja integreerivaid mõõteriistu. Registreerivatest on trükkal, printer, arvutimälu. Summeeriv on veenäidik, integreeriv on elektrinäidik. Neid võib jaotada ka iseseisvateks ja võrdlusriistadeks. Iseseisval mõõteriistal on kaks funktsiooni: 1) ta võimaldab mõõdetavat suurust võrreldada mõõtühikuga, 2) reprodutseerib ise mõõtühikut. Võrdlusriistal on ainult üks funktsioon, ta võimaldab võrrelda füüsikalisi suurusi (nt. kangkaal).. 10. Mõõtmise teostamine: mõõdetava suuruse määratlemine, mõõteprintsiibi ja mõõtemeetodi valimine, mõõteprotseduuri läbiviimine, mõõtetulemsue leidmine. Mõõtmine algab mõõtesuuruse määratlemisest, mõõteprintsiibi, mõõtemeetodi ja mõõteprotseduuri valikust ning lõpeb praktilise mõõtmise ja mõõtetulemuse
keskonnas sellest väiksem. Keskkonna murdumisnäitaja, mille määrab vaakumis leviva optilise kiirguse ja vaadeldavas keskonnas leviva optilise kiirguse kiiruse suhe, on üldjuhul erisuguste lainepikkuste korral (erisuguste spektraalkomponentide jaoks) erisugune, see põhjustab valguse dispersiooni. Optiline kujutis on valgusmoodustis, mille optikasüsteemi läbimisel tekitavad esemest kiirgunud või sellelt peegeldunud valguskiired. Optiline kujutis reprodutseerib teatava kindla täpsusega (eseme valgustatusele vastava kujutise valgustatusena) eseme kontuure ja detaile. Optilist kujutist saab projiteerida ekraanile, filmilindile, fotokatoodile vm. pinnale, nägemistaju aluseks on silma võrkkestal moodustuv optiline kujutis. Optiliste kujutiste teoorias kujutletakse iga eset oma- või peegeldunud valgust kiirgavate punktide kogumina. Kui on teada, kuidas punkti kujutis optikasüsteemis tekib, saab konstrueerida eseme kui punktide kogumi kujutise.
meeldejätmine meelespidamine meeldetuletamine taastundmine unustamine. Kujutlus Kujutlus on varem tajutud kujundite reprodutseerimine taasesiletoomine teadvuses. Kujutlus on seotud taju ja mäluga. Fantaasia on tunnetus protsess, mis seisneb uute kujundite loomises. Fantaasia ja kujutlus on sarnased sellepoolest, et mõlema tekkimisel puudub objekti vahetu mõju. Sammuti on mõlemad piltlikud ja kujundlikud. Oluline erinev on aga selles, et taju kujutlus reprodutseerib, fantaasia aga loob uut. Fantaasiakujundite loomisel kasutab inimene mitmesuguseid võtteid. Fantaasiakujundite loomine: 1.Aglutinatsioon ehk kokkuliimimine on võte mille puhul erinevates osadest moodustatakse uus kujund. (Pegasus). 2.Hüpperboliseerimine ehk liialdamine ja esiletoomine (hiiglased, pöialpoisid, suprekangelased). 3.Teravdamine ja rõhutamine toob eriti tugevalt esile mingi ühe külje või osa. Seda kasutatakse eriti karikatuuride loomisel (puratiino). Fantaasia liigid: 1
Lihtsad kuulmistestid Need sisaldavad hääletesti, sosistamise testi, mündi kliki testi ja kella tiksumise testi. Näiteks hääle ja sosistamise testi testija (nägemisulatusest väljas) räägib või sosistab midagi ja testitav peab seda kordama. Need testid ei anna eriti täpset tulemust, seega saab neid kasutada ainult üldise kuulmistesti jaoks. Audiomeetreid Need on kahte tüüpi, kõige levinum on instrument, mis mõõdab kuulmist kasutades erinevaid sagedusi. Ta reprodutseerib, läbi kõrvaklappide, puhtaid toone erinevate sageduste ja intensiivsustega. Testitaval tuleb heli kuulmisel sellele reageerida. Teist tüüpi audiomeeter on kõne audiomeeter. Vahetu kõne (või lindistatud kõne) reprodutseeritakse kõrvaklappidesse või valjuhääldisse ning selle intensiivsust kontrollitakse. Normaalne kuulmine ja kuulmise kaotus Enne, kui vaatame, millist mõju avaldab müra kuulmisele, peame vaatama, milline on normaalne kuulmine
Eetiline dimensioon · Eetika ja ususeadus Sariaat usuline seadusraamistik islamis koraan ja prohveti pärimus ( sunna) Halaka juudi usu seadus Dharma Ühiskond ja institutsioonid · Kogukond Kristlik kirik Budistlik sanga Islami umma Sikhi khalsa · Preester, samaan, prohvet, guru, rabi jt · Religioosne institutsioon · Religioon reprodutseerib ühiskondlike institutsioonide kaudu ( D. Hervieu-Leger) · Emilie Durkheim (1858-1917) Religioon kui ühiskonna liim · Religiooni teisenemine · Tänapäeva Läänemaailm Post traditsionaalne maailm ( D. Hervieu-Leger) Privatiseerimine · Mina-usund · Rebi ja kleebi ( erinevatest usunditest tehakse endale tervik kokku) ( Wade Clark Roof ) · Uskumine kuulumiseta ( Grace Davie) · Kuulumine uskumiseta ( Ole Riis)
seoste loomise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel, selle muutmisel. Õppimine rajatakse üksikute, ettemääratud faktide, teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik erinevaid valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv käsitlusviis. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Õppimine on seda parem, mida enam "õigeid" reaktsioone õppija mäletab ja vajadusel reprodutseerib. Biheivioristlikus käsitluses rõhutatakse õpetaja aktiivsust, tema tegevus on oluline, sest ta valib õiged "ärritajad", et saada soovitud käitumist ja "tasustada" seda. Seega asetab biheivioristlik õpikäsitlus õppija üsna passiivsesse rolli ja jätab valikutegemised, edasiliikumiskiiruse määramise ja hindamise õpetamistegelikkuses õpetaja kanda. Õppija on sellises käsitluses passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise
Miks oli mõlemal lõpuks hea tuju? Töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega. 2. tegevus Teema: Maiu ja Tommi. Töö jutustuse makrostruktuuriga ja töö lausemallidega. Eesmärk: Laps analüüsib täiskasvanu suunavate küsimuste toel teksti (vastab järeldamist, tuletamist nõudvatele küsimustele teksti kui terviku kohta, toob täiskasvnu suunamisel välja allteksti). Laps reprodutseerib suunatud keeleülesannetes põimlauseid kasutades siduvat sõna kuigi. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, mänguasjad. Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Kordav etapp Täna tulevad koos meiega õppima elevant, tiiger, lõvi ja kana. 1. Jutustuse kuulamine Elevant tahab sulle kõigepealt väikese loo (jutul puudub jutustada
kukkunud: nad üksnes ei vähendanud vaeste arvu, vaid koguni suurendasid seda. Samuti oli läbi kukkunud sõjaväehunta poolt initsieeritud sotsialistlik agraarreform. Situatsioon tundus troostituna ja de Soto püüdis selgitada põhjusi. Peruu talupojad ei olnud ju laisad või initsiatiivitud. Õitses varimajandus, kus liikusid suured summad, kuid nad ei rikastanud talupoegi ega ühiskonda. Ka see raha ei loo jõukust, vaid reprodutseerib vaesust. De Soto analüüs kulges kahes suunas: esiteks huvitas teda, miks inimesed ei rakenda oma võimeid legaalses majanduses ning teiseks, kui suur on musta turu osa majanduses ja kui suur raha liigub ebaseaduslikes kanalites. Lindpriid omanikeks! Vastus esimesele küsimusele osutus lihtsaks: inimesed valivad musta turu sellepärast, et neil pole võimalust seadusliku äri loomiseks. Koos tudengitega sooritas de Soto eksperimendi, püüdis
selgelt samaks. 47. Mõõteahel Mõõteahel on mõõtevahendi (mõõteriista, -seadme, -süsteemi või muu mõõtevahendi) elementide jada, millest moodustub mõõtresignaali kulgemistee sisendist väljundisse. Mõõteahel on edastusliini tähtsaim lüli. Kaugedastuse korral nimetatakse edastusliine ülekandeliinideks. Siin võib näitena tuua elektroakustilise mõõteahela, mis koosneb mikrofonist, atenuaatorist, filtrist, võimendist ja voltmeetrist. 48. Mõõt Mõõt on mõõtevahend, mis reprodutseerib mõõtesuuruse üht või mitut teadaolevat väärtust (leppevöörtust). Kuna mõõt säilitab ühe või teise suuruse leppeväärtust, siis koos sellega hoiab ta ka selle suruse ühikut. Mõõdud kehastavad leppeväärtusi vastavate suuruste ühikutes, aga ka kord- või osaühikutes. Näiteks kaaluviht kehastab massi väärtust kilogramides või grammides, mõõtekolb magtu kuupsentimeetrites või millimeetrites, pindepaksusmõõt pindepaksust mikromeetrites jne.
palju efektiivsem kui meenutamine. (pilte ja nägusid osatakse paremini kokku panna kui vabameenutamisega ka 34 aasta pärast) Hüpermneesia mälu efektiivsus on hämmastav, esineb just visuaalse materjali puhul (paari aasta pärast mäletasid inimesed veel 63-97% piltidest mida neile näidati ka 10000 pildi seast!!!!) Kognitiivsed kaardid kuidas inimene säilitab ja reprodutseerib keskkoonna ja territooriumi ruumisuhteid kaugusi, suhtelisi asetusi, proportsioone jne. (oma elukeskkonna vahemaade mastaabi suurendamine ja kaugemal asuvate punktide vahemaa vähendamine Inglismaa koduperenaised joonistasid inglismaa kaarti + konfiguratsiooni lihtsustamine, huvitav piirkond diferentseeritum jne) Mälu liigid: Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel liigitatakse:
annaabi.ee 
