......................................................................................3 3. PAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED............................................................................3 4. HÜLJATU JÄÄTMED JA SAASTUNUD PINNAS...................................................4 5. PROBLEEMTOODETE JÄÄTMED............................................................................4 6. TERVISHOIUL TEKKIVAD JÄÄTMED...................................................................4 7. REOVEESETE..............................................................................................................4 8. FEKAALID...................................................................................................................4 9. LOOMSED JÄÄTMED................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................6
KOV- ga koostöö biolagunevate jäätmete käitlemiseks: · Ühine kompostiplats reoveesette ja biolagunevate olmejäätmete koostöölemiseks · Lähestikku asuvad paralleelplatsid, mida saab hooldada ühise tehnikaga. Koostöö prügifirmaga jäätmete vedamisel. Soov kompostida aga puudub võimalus · Koht, kuhu viia biolagunevad jäätmed kompostimiseks nt kohalik kompostiplats või maakondlik jäätmekeskuse kompostiplats. Koostöö KOV-ga: Ühise kompostiplatsi rajamine, luba tuua reoveesete oma kompostiplatsile. Ettevõtted ei ole huvitatud biolagunevate jäätmete käitlemisest Soovib prügi üle anda sorteerimata · Sorteerimistehas maakonnas, või regionaalprügila juures Segaolme kogumise maksumus tunduvalt suurem kui eraldi sorteeritud jäätmetele Tootmis- ja tööstusjääkide kompostimine ei ole otseselt KOV korraldada, kuid võib mõjutada ettevõtteid biolagunevate jäätmete käitlemisega tegema ja koostööd pakkuda.
Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. mehhaaniline 2. keemiline 3. bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Reoveepuhastus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Eristatakse olmereovett (tekib elamis-, ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtetes), tootmisreovett (tööstus- ja põllumajandusettevõtteis), sademetevett. Reoveepuhasti suublasse juhitav vesi on heitvesi. Reoveesete reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Eristatakse toor-, anaeroobselt (kääritatud) või aeroobselt stabiliseeritud, tahendatud (niiskus 40...60%) ja kuivatatud setteid (5...20%). Reoveepuhastus võib olla kolmeetapiline: mehhaaniline, bioloogiline, keemiline, Võidakse kasutada ka ainult mehhaanilist ja bioloogilist või mehhaanilist ja keemilist reoveepuhastust.
Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduskasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Jäätmekavaga haaratud jäätmed on sellised: Ohtlikud jäätmed (põlevkivituhk, vanaõli, pliiakud jm), tavajäätmed (olmejäätmed, saastamata pakendijäätmed, reoveesete tellised jm). Jäätmekavaga mittehaaratud jäätmed ja heited: heited õhku ja vette (reovesi), radioaktiivsed jäätmed, lõhkeainejäätmed, loomsed jäätmed ja sõnnik. Territoriaalselt haarab jäätmekava kogu riigi territooriumi. Käsitlusala haarab ka jäätmealase rahvusvahelise koostöö, jäätmete sisse- ja väljaveo jm. Mainitud perioodil peab tegema otsustava läbimurde biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamisel prügilatesse ladestatavates olmejäätmetes alates 16
2007. a moodustas see kogus juba 2,6 tuh tonni ehk 17% rohkem. Ohtlike jäätmete tekke dünaamika aastatel 2004 2007, tonnides Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reoveesete Reoveesetet kasutatakse põllumajanduses, haljastuses ja metsanduses väetisena ning aina enam toodetakse sellest biogaasi. Sette kasutamine on lubatud tingimusel, et see on ohutu keskkonnale ja elusolenditele. Uuring Maaülikoolis doktoritööd kaitsnud Merike Lillenberg leidis oma uurimistöö käigus, et Eestis reoveesettest valmistatud kompost sisaldab teatud ravimite jääke, mis võivad kuhjuda ka toiduks kasvatatavatesse taimedesse ja mõjutada seeläbi
6. Biolagunevate jäätmete käitlemise protsessid 7. Biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine 8. Biolagunevate jäätmete käitlemise arendamine 9. Kokkuvõte ja järeldused BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED JA NENDE KÄITLEMISE VAJALIKKUS Biolagunevate jäätmete käitlemisega seotud mõisted Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja pargijäätmed, puit, reoveesete ning loomaväljaheited. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud mitmesuguse koostisega jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed jäätmed. Biolagunevad olmejäätmed (BLO) elanikkonnalt regulaarselt kogutava segaolmeprügi biolagunev fraktsioon, lisaks sellele liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed, samuti olmes tekkivate suurjäätmete (nt mööbel) biolagunev osa. Olmejäätmed sisaldavad
· Kodukemikaalid · Külmikud, mis sisaldavad osoonikihile ohtlikku freooni · Patareid, akud · Süütesegud ja gaasiballoonid, mis on süüteohtlikud · Mootori ning muud õli ning vedelkütused. Õlifiltrid, õlised kaltsud. · Väetised ja pestitsiidid Biolagunevad jäätmed on kõik anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp, aiaja pargijäätmed, puit, reoveesete, loomsed kõrvalsaadused ning loomaväljaheited. Biojäätmete hulka ei kuulu põllumajandusjäägid, sõnnik, reoveesetted või muud biolagunevad jäätmed (nt naturaalsed tekstiilid, paber või töödeldud puit). Ka ei kuulu nende hulka toidutootmise sellised kõrvalsaadused, millest ei teki jäätmeid. Erijäätmed on need, mille käitlemiseks vaja eriettevõtteid. Nende alla kuuluvad vanad kodumasinad, puidujäätmed, ehituspraht, vanad autod ja autorehvid ning loomsed jäätmed.
peenestamist võib kasutada täitepinnasena 4. Vanaautod- vanaautode kokkuvedu, lammutamine ja kõlblike osade eraldamine, materjalide ümbertöötlemine, autokerede peenestamine 5. Vanarehvid- ei lagune ning loodust ei reosta, kuid on tuleohtlikud ja raskendavad jäätmete ladustamist 6. Loomsed jäätmed- Väike Maarja loomsete jäätmete käitluskeskus Orgaanilised jäätmed: · Haljastujäätmed · Sõnnik · Reoveesete · Fekaalid · Olmejäätmed Ohtlikud jäätmed: Ohtlikeks loetakse oma omaduste poolest elustikule, keskkonnale või varale ohtu kujutavaid jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust. Näiteid majapidamisest: päevavalguslambid, aegunud ravimid, aerosoole sisaldavad seadmed ( külmikud), gaasiballoonid, puhastuskemikaalid, õlid ja vedelkütused, pataerid ja akud, liimid, lakid, värvid, taimekaitsevahendid jne. Säästlik jäätmekäitlus:
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 27 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 28 Orgaanilised jäätmed Ohtlikud jäätmed Haljastusjäätmed Ohtlikeks loetakse oma Sõnnik omaduste poolest elustikule, Reoveesete keskkonnale või varale ohtu Fekaalid ja septikute setted kujutavaid jäätmeid, mis Olmejäätmed nõuavad erikäitlust. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 29 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 30
Jäätmete biokäitlus: Looduses toimub pidev bioloogiline aineringe. Taimedest tekib päikeseenergia ja taimetoitainete abil orgaaniline aine, mida kasutavad muud organismid. Aineringe lõpus labuneb orgaaniline aine mineraalaineteks, süsihappegaasiks ja veeks. Looduses valitseb tasakaal ja ainevahetusprotsess on täielik. Ka jäätmete lagunemine on osa aineringest. Orgaanilisi jäätmeid on palju, nt köögijäätmed ja haljastuspraht. Ka paber, nahk, puit, reoveesete, loomaväljaheited ja osa ohtlikest jäätmetest on orgaanilised. Mõnes neist võib tekkida keskkonna ohtlike lagusaadusi. Biokäitluse eesmärk võib olla kas komposti saamine või prügila orgaanilise koormuse vähendamine, kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, tekib prügilagaasi vähem, nõrgvesi on lahjem, laseme stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on
• Euroopa Liidu jäätmekäitluspoliitika: – Biokäitluse peamine eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside tekkimist prügilatest (‘peab tegema’) – Viimasel ajal räägitakse ka taimetoitainetest (‘peaks tegema’) Prügilad on pahad, sest neis on palju orgaanikat. Selleks tuleb midagi ette võtta orgaanikaga. Jäätmekäitluse kõige raskem liik on olmejäätmed Biolagunevad jäätmed: - Aiapraht - Peenpraht - Toidujäätmed - Paber ja papp - Reoveesete - Käbid, oksad jne - Sõnnik - Lõpnud loomad ja nende saadused - Puit? Tekstiil? Näiteks, kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis: – prügilagaasi tekib vähem, – nõrgvesi on lahjem, – lademe stabiliseerumine kiireneb, – prügila järelhooldus on lihtsam, odavam ja kestab vähem aega. (seega keskkond võidab) Aga tulu võib olla ka otsene. • Kui sa käitled orgaanilisi jäätmeid ISE, siis:
kogutakse samuti; · raud (Fe) · Mehaaniline puhastus: eemaldatakse võrede abil suuremad tahked jäätmed ja liiv; · Cl-, F- · ammoonium (NH4+) · Väiksemad tahked jäätmed eraldatakse eelselitites, reoveesete eraldatakse; · nitritid (NO2-) · nitraadid (NO3-) · Lisatakse koagulanti (P eemaldamiseks); · Na, Al, Ba · Bioloogiline puhastus: bakterite abil eemaldatakse N ja biolagunevad saastajad; · Eraldatakse aktiivmuda; · Puhastatud reovesi juhitakse merre.
– reoveesette kasutamist. • Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva isiku kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega. Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all. § 172. Reoveesette kasutamine haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses • Reoveesete käesoleva jao tähenduses on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud vee ja tahke aine segu. • Põllumajanduses, välja arvatud lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamine, tohib kasutada ainult stabiliseeritud ja hügieniseeritud reoveesetet. • Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatav reoveesete peab vastama
tabletid autori märkus) viis ja tsiprofloksatsiin (nt Ciprofloxacin Claris infusioonilahus autori märkus) koguni üheksa aastat pärast väetamist neid sisaldava reoveesettega. Sulfoonamiide on teistes riikides leitud reoveesettest, aga veelgi rohkem puhastatud reoveest, mis juhitakse jõgedesse või merre. Sulfoonamiidid liiguvad mullaveega kergesti taimedesse ja on taimedele mürgised." Uuringus selgus, et Tallinna ja Tartu reoveesete sisaldas fluorokinoloonide ja sulfoonamiidide jääke, mis ei lagunenud lõplikult ka sette kompostimise jooksul. Laborkatsed on kinnitanud, et sulfoonamiidid ja fluorokinoloonid akumuleeruvad taimedesse, sealhulgas toidutaimedesse. Erinevalt loomorganismist puudub taimedel väljutusmehhanism ning seetõttu võivad ravimid taimedes kontsentreeruda. Kasvuperioodi lõpuks võib taime ravimisisaldus olla suurem kui kasvumullas ja
Peamiseks põhjuseks inimeste poolt õhku paisatavad freoonid. Müra liigvali, ebameeldiv või sageli segav heli, mille põhjustajad võivad olla nii looduslikud kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. Helilained vaakumis ei levi. Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reoveesete reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmuldadega või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Erosioon mullaosakeste ärakanne vee ja tuulega. Uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid, mulda
suunatakse vedelsõnniku hulka. Kus võimalik, tuleb olmereovesi koguda eraldi. Tihti suurendab reovee hulka lauda ümbrusest kanalisatsiooni kaudu kogutav sademetevesi. Talu ja tootmishoonete ümbrus tuleks planeerida nii, et puhas sademevesi hoonete katustelt ning platsidelt valguks neid ümbritsevatele haljasaladele ja imbuks seal pinnasesse. 11.3 Reoveesette kasutamine põllumajanduses Puhastusseadmeis eraldub rohkesti setet, mille käitlemine on tõsisemaid reoveepuhastuse probleeme. Reoveesete on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon, mis jaguneb orgaanilise aine töötlemistõhususe alusel töödeldud ja töötlemata setteks. Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutataval maal võib kasutada ainult töödeldud reoveesetet. Reoveesete on töödeldud, kui selles sisalduv orgaaniline aine on pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimese tervisele ohutuks muudetud (aeroobse või anaeroobne stabiliseerimise,
· Veevõtmiseks pinnaveekogust alates 30 m3/ööpäevas · Põhjavee võtmiseks alates 5 m3/ööpäevas · Veekogu tõkestamiseks, paisutamiseks, allalaskmiseks · Kaevandamine ,tahkete ainete uputamiseks · Vee füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi omadusi muutev tegevus(süvendamine, vesiehitised,puhastamine, maavara kaevandamine) · Heitvee ja vett saastavate ainete juhtimine veekogusse/pinnasesse v.a isiklikud majapidamised oma maakasutuse piires Reoveesete · Tekib reovee puhastamisel · Settelaotusluba on vaja kui setet on üle 20kg (kuivainena) · Annab kohalik omavalitsus Saastetasu eesmärk · majanduslike abinõudega piirata saasteainete ja jäätmete viimist keskkonda (ennetada, vältida, vähendada) · koguda täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks (KIK) · stimuleerida reostuse vähendamist, ennetamist, vältimist Keskkonnasaasteloa eesmärk
inimekvivalent). Reostuskoormus reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. Reoveepuhastus reoainete ja ebasoovitavate organismide kõrvaldamine veest mehhaaniliste, bioloogiliste ja/või füüsikaliste võtetega. R. lõpeb isepuhastusega veekogus või -juhtmes. Reoveesete reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Eristatakse toor-, anaeroobselt (kääritatud) või aeroobselt stabiliseeritud, tahendatud (niiskus 40...60%) ja kuivatatud setteid (5...20%). Reoveesetted on stabiliseerimata orgaanilise aine (hapnikutarve), tõvestavate mikroobide ja raskmetallisisalduse pärast keskkonnaohtlikud. Mõnd liiki reoveest (nt
Olmereovesi sisaldab orgaanilisi aineid ja baktereid, sh. tõvestavaid. Tootmisreovee koostis oleneb tehnoloogiast, sademeist ja töökultuurist. Ka sademevesi võib muutuda õhu ja äravoolupindade (nt. sillutise) saastatuse tagajärjel reoveeks. Reoveepuhasti suublasse juhitav vesi on heitvesi. Endla Reintam, 2008/2009 73 Reoveesete reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Eristatakse toor-, anaeroobselt (kääritatud) või aeroobselt stabiliseeritud, tahendatud (niiskus 40...60%) ja kuivatatud setteid (5...20%). Reoveesetted on stabiliseerimata orgaanilise aine (hapnikutarve), tõvestavate mikroobide ja raskmetallisisalduse pärast keskkonnaohtlikud. Mõnd liiki reoveest (nt. olmeveest ja toiduainetööstuse reoveest) eraldatud
annaabi.ee 
