Miks on vaja kaitsta loodus? Loodus on imeline oma roheliste metsade ja kasvavate marjade, seal elavate metsloomade ja lindude poolest. Kõik on puhas ja puutumatu. Inimesed aga suudavad sellise ilusa ja puhta kauni looduse üheainsa liigutusega rikkuda, reostades metsaaluseid prügi maha loopimisega. Mingil määral see kõik hävitab loodust ja siis pole enam kohta kus käia, et korrakski nautida ilus, mis avaldub, sest kõikjalt vaatab vastu prügi. Miks on vaja loodust kaitsta? Rääkides looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime enda kaitsmisest. Hävitades ja reostades loodust, muutub keskkond kahjulikuks ja see mõjutab suuresti meie tervist. Loodus on olnud pidevas muutumises juba enne inimest ning muutub ta ka peale meid
mitmesuguseid, shampoonid, poleerimisvahad, putukaeemaldusvahendid, velje- puhastusvahendid, klaasi-pesuvahendid jne. Iga auto omanik kasutab mõnda neist või isegi kõiki, mõni rohkem ning mõni vähem. Autot pestes kasutatakse shampooni,. Kui see auto pealt maha pestakse imbub see maa sisse, lõpetades põhjavees. See reostab oluliselt põhjavett. Sageli pestakse autot ka jõgede või järvede juures, sest sealt on hea vett võtta, kuid kõik see shampoonivesi voolab vette reostades veekogusid. Näiteks olen tihti näinud, kui inimesed pesevad oma autot Amme jõe ääres nin kõik see shampoonivesi voolab vette. Autohooldusvahendid on ka kasulikud. Kui sõidetakse kruusateel või läbi pori, siis saab auto mustaks. Sama moodi sõites suurel kiirusel lendavad ees olevad putukad vastu autot ja jäävad auto külge kinni. Tihti on ka nii, et pika aja möödudes, kui on aeg autot pesta, ei taha surnud putukad niisama veega loputades või shampooniga pestes maha tulla
Tänapäeval töötavad enamus tähtsad masinad nafta saaduste peal nagu näiteks autod. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus ? Nafta töötlemisel jääb palju kahjulikke jääke ning naftavarud ei ole lõpmatud, selle kadu ennustatakse juba 2050 aastaks. Nafta õnnetused, kus tankerid on uppunud või on transportivad veokid avariisse sattunud, põhjustavad suuri reostusi. Merede reostatus naftaga on üsna tavaline. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine.
Naftareostus Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. NAFTAREOSTUSE ALLIKAD Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse
Neil riikidel on tohutud naftavarud. Nafta müügist saavad nad väga suuri tulusid, mis on ühe inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima tulevikualadesse ning neil on väga head võimalused tõusta kiiresti kõrgeltarenenud riikide hulka. 3 Naftareostus Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. Tagajärgede likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Meetodid ning
põlevkivi, kivisüsi, kivisool, savi); Moondekivimid maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri (200-650°C) tingimustes moodustunud kivim (gneiss, kvartsiit, marmor); Maak majanduslikku huvi pakkuv, metalle või nende ühendite sisaldav kivim või mineraal; Mineraalse toorme kaevandamine sulfiidsete maakide tavameetodil halvendab keskkonna seisundit, rikkudes maastikku, reostades põhjavett, paisates ümbritsevasse atmosfääri vääveldioksiidi. Praegusaja ookeanid on geoloogiliselt noored. Ookeanipõhjas lasuvad kivimid on nooremad kui 180 miljonit aastat, mandril leitud kivimite vanud küünib aga kuni 4 miljardi aastani. Erinevus seisneb selles, et laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub lihtsalt läbi astenosfääri vahevöösse ja seega hävib.
harjumusi võib mõne aja pärast kõigile kätte maksta. Veelgi enam, kas liigne tarbimine ja raiskamine hävitavad meie tuleviku? Üks suurim raiskamine on inimeste lollus tarbida taastumatuid loodusvarasid. Kõige tõsisem mure on praegusel ajal meie jaoks nafta. Autod on üks suurepärasemaid leiutisi, mis eales loodud, kuid mida me teeme siis, kui nafta otsa lõppeb ja meil enam bensiini ei ole? Me raiskame seda naeruväärsetes kogustes, ise samal ajal planeeti reostades. Selle probleemi lahendamiseks loodi hiljuti Kalifornias uus elektrijõul töötav auto Honda Clarity. Selle auto kütuseks on puhas vesinik element, mida leidub maailmas kõige rohkem. Tõsi, veisiniku kättesaamine õhust on väga keerukas protsess, aga merest nafta kaevandamisega saime ju hakkama. Selliste autode, nagu Honda Clarity, kasutamine muudaks meie planeedil nii mõndagi. Rääkimata nafta raiskamisest, peataks see ka suurema reostuse. Nimelt tuleb selle uue ökoauto
lõpuks ju otsa. Nende kaevandamisel tekivad jäätmed, mis kahjustavad õhkkonda ning maad. Üksikisik peaks kasutama loodusvarasid korduvalt ning tarbima neid säästlikult. Inimene peaks kasutama rohkem taastuvaid loodusvarasid. Probleeme on maailmas palju: kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, liikide hävimine ja rahvastiku kasv koos toidu puudusega. Üksikisik saaks neid vältida sõites vähem masinatega, et õhusaastet vähendada. Reostades vähem loodust, et liigid säiliksid, ning kasutama rohkem rasestumisvastaseid vahendeid ning muuta toitumisharjumusi, et ei tekiks ülerahvastumist ja toidupuudust. Jne jne. Inimene on tänapäeva ühiskonnas väga tähtsal kohal. Iga üksikisik saaks midagi teha, et aidata kaasa säästvale arengule, olgu selleks, siis väksem vee tarbimine, jäätmete sorteerimine või toitumisharjumuste muutmine. Kõik saaksid seda teha. Kui me tahame oma ühiskonda
NIMESE MÕJU KESKKONNALE Referaat Pärnu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Keskkond 3 3. Õhu saastumine 3 4. Happevihmad 4 5. Pinnase saastumine 4 6. Vee saastumine 4 7. Kasutatud kirjandus 5 2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. 2. Keskkond
ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks võib olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse
ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite
TARDKIVIMID MOONDEKIVIMID (graniit,basalt) sulamine soojus (kilt,gneiss) tardumine rõhk 8.Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskonnaprobleemid: Mineraalse toorme, näiteks sulfiidsete Ag,Cu,Zn,Pb jt maakide tavameetodil kaevandamine halvendab oluliselt keskkonna seisundit, rikkudes maastiku, reostades põhjavett mürgise kaevanduse jääkveega.Vääveldioksiidi paiskumine atmosfääri. Maavarade ammendumine. 9.Maalihete tekkepõhjused: Kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse maaliheteks(nõlvaprotsessideks). Tuul, vesi, inimjõud.Teede ehitus, karjäärid, metsaraie, hoonete rajamine. Gravitatsioon.Murenemine. Tagajärjed: Maapinna ebatasasused, nõlvade teke. MÕISTED
Seoses sellega tekivad uued vahendid – uued meetodid, et tunnetada maailma – võimsad mikroskoobid, satelliidid, erinevad arvutiprogrammid – sellega arenevad teadmised Universumi ja maailma kohta. Uute teadmistega tekivad ka uued teooriad. Mul tekkis võimalus rääkida Mart Noormaga, kellega kõnelesime tänapäeva tehnoloogia arengu kiirusest ja tagajärgedest meie planeedil. Mart tõi välja oma seisukoha, kus ta väitis, et samal viisil keskkonda reostades ja järjest võimsamate masinate leiutamisel hävitame me ühel päeval osoonikihi täielikult ning elu Maal ei ole enam võimalik. Mart uskus aga, et selleks ajaks, kui osoonikiht hävineb, on tehnoloogia arenenud nii kaugele, et Maal ei ela enam inimesed, vaid inimeste leiutatud robotid, kes puhastavad ja taastavad meie planeeti. Inimesed on selleks ajaks aga leiutanud kosmoselaevad, mis lendavad valguskiirusel ning nii on meil
Mõju keskkonnale on halb (mürgised pilved ja maapinda uhuvad mudavoolud), inimestele on halb (vulkaan põletab ja purustab elumaju jms.), majandus tegevusele on hea kuna pinnas on viljakas, leidub mitmeid maavarasid, kuumvesi kasutatav elektriallikana, turismiobjektid. 7. Kivimite ringe. 8. Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Keskkonna probleemid: Kaevandamine halvendab oluliselt keskkonna seisundit, rikkudes maastikku, reostades põhjavett, paisates õhku mürgiseid gaase. Sotsiaalsed probleemid: maavarad pole sugugi lõputud ja nad saavad kunagi kõik otsa, praegu on kriisist üle saadud mineraalainest kättesaamise tehnoloogia täiustamisega või asendusainete kasutuselevõtuga. Kuid nende kaevandamine on ka keskkonna jaoks problemaatiline ja nad saavad ka kunagi otsa! 9. Maalihked, põhjused, tagajärjed. 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema.
Kalade toitmisel on kõige tähtsam jälgida, et ei toidetaks üle. See on paljude algajate viga, mille tagajärjel kalad varem või hiljem surevad toidu ülejäägid reostavad akvaariumivett ning selle kvaliteet halveneb. Liigne toitmine põhjustab samuti vetikate ja tigude vohamist. Kaladel puudub üldse magu, tema seedetrakt koosneb vaid pikast soolest, seega on ta võimeline etteantud toitu lõplikult õgima ning seda tegelikult korralikult läbiseedimata välja laskma, reostades oma elukeskkonna nõnda väga kiiresti. Suuremast toidukogusest võivad kaladel tekkida ka seedehäired, mille tulemusena ei suuda ta enam oma keha asendit kontrollida. Kord nädalas soovitatakse kaladele teha paastupäeva ja neile süüa üldse mitte anda. Selline dieedikuur on kaladele väga kasulik. Kuldkalade pidamisel võib neid toita ka ülepäeviti, kuna madalama veetemperatuuri juures on kalade ainevahetus aeglasem ning nad tarbivad ka vähem toitu
Maaala, mida on kasutatud prügilana, on saastatud. Maad on siiski elamiseks vaja ning selleks võetakse maha suuri kvaliteetseid metsi. Antud protsessi tulemusena väheneb samuti elustike ja maastike mitmekesisus. Jäätmed reostavad pikemas perspektiivis ka põhjavett. Prügi on täis erinevaid kemikaale ning muid kahjulikke aineid, mis imbuvad aja jooksu,l läbi mitmete mullakihtide, aina sügavamale, reostades oluliselt väärtuslikku põhjavett ja langetades selle kvaliteeti. Põhjavett reostanud kemikaalid jõuavad lõpuks isegi inimese toidulauale. Lisaks jäätmetele ning põlevkivi kaevandustele on Eestis levimas veel mõningaid keskkonnaprobleeme. Näiteks õhu saastumine suuremates linnades. Probleemide lahendamiseks on vajalik tegutseda looduse kaitsmise ja säilitamise suunas. Loodust saab kaitsta mitmel moel
lagunenud nõuka aegsed hoone on. Ringi sõites Lasnamäel, Mustamäel ja mujalgi riivab tõesti tihti silma mõni lagunenud maja või teeääred täis prügi. Kõikjal on hall ja sünge. Taaskord tasuks endalt küsida, et kui palju oled teinud Sina selleks, et meie Eesti püsiks ilusana? Kas viskad prügi maha ja suhtud ükskõikselt ühiskasutatavatesse asjadesse? Kas sorteerid oma prügi või viid taaskasutusse? See on sinu maa, sinu riik, sinu jõgi, meri, põld, mets, õhk. Reostades seda, reostad sa ka ennast. Igaüks meie riigist saaks sellele kaasa aidata ja vähendada prügi koguseid. Mina võtsin juba paar aastat tagasi tõepäheks sorteerida oma prügi ja viia pudelid kasvõi taaraautomaati. Ka maju on rohkem hakatud renoveerima. Alati leiab põhjust et vinguda, kuid vähesed märkavad, et väga paljud majad on renoveeritud Kadriorus, Kalamajas, Vanalinnas ja mujalgi. Nendes kohtades olen mina näinud, et midagi on ilusamaks tehtud
VESI REFERAAT INIMESE MÕJU KESKKONNALE Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel.
Võiks lausa öelda, et bensiin on saanud meie ühiskonna üheks alustalaks. Siiski, olenemata sellest, et me teame kõiki selle kasutamisega kaasnevaid riske, kasutame me seda edasi, ohustades sellega kõiki. Selle probleemi teevad tõsisemaks naftakompaniide omanikud, kes on ahned ja mõtlevad vaid kasumi teenimisele tänasel päeval, mitte sellele, mille vastu tuleb võidelda homme. 2 1. Probleem Bensiini kasutamine on tekitanud probleemi, kuna seda tehakse liialt suutes kogustes, reostades sellega atmosfääri ja pannes aluse kasvuhooneefektile ning ka erinevatele tervise probleemidele. [2] "Bensiin on vedelkütus, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes." [3] Bensiin on enim levinud masinatöös kasutatav kütus tänapäeval. Selle peal töötavad erinevad masinad, näiteks generaatorid, muruniidukid, trimmerid, traktorid ja põhiliselt autod
mängiva teleri või stepslisse unustatud mobiililaadija kohta, kuuled sageli väiteid stiilis "Mis see üks lamp ikka teeb" või "Nii paljukest mul ikka raha on et selle elektri eest maksta". Kas aga küsimus on ainult rahas ning "ühes lambikeses" ? INIMESE MÕJU KESKKONNALE Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS
Lihtsam on ikka loodusesse visata. See on väga inetu tegu! Surnud jõed Viimase 50 aasta jooksul on Euroopa jõed tugevasti reostunud. Mitmeid huvitavaid loomaliike ähvardab tänasel päeval hukk põhiliselt seetõttu, et nende elukeskkond muutub eluks kõlbmatuks. Paljudesse jõgedesse suubuvad tänapäeval reoveed, mis lähtuvad nii kodustest majapidamistest, tööstusest kui põllumajandusest. Veevool kannab endaga kahjulikke aineid läbi tervete mandrite, reostades sealjuures loomade elukeskkonda, lõppkokkuvõttes aga ka merd. Reostuse põhjused Jõevee kvaliteet on alates 70-ndatest aastatest drastiliselt halvenenud. Inglismaal 80-ndatel aastatel läbiviidud uuringud näitasid, et üle 2000 km ulatuses jõgesid oli "surnud". Iga päev reostatakse mageveekogusid uute, keerukamate ja tugevamate mürkidega. Meie järvede ja jõgede olukorda halvendab ka see, et nad on suhteliselt madalad ning külmuvad talviti.
palju kauem kui muid kangaid. Samuti läheb villaste riiete puhastamisele vähem energiat(vett, pesuvahendeid).Nahktooted? Kui need on lihatööstuse kõrvalprodukt, siis on tegu teoreetiliselt üsna ökoloogilise valikuga, pealegi peavad ka nahktooted vastu aastakümneid. Paraku on enamik nahatööstusest oma tootmisprotsessi loodussõbralikuks muutmisel alles lapsekingades. Kasutatakse palju raskemetalle ja kemikaale, reostades vett ja õhku. Kui vähegi võimalik, tuleks valida naturaalne, värvimata materjalist tehtud rõivas. Kangavärvide tööstus on üks meie planeedi kõige mürgisemaid kasutatakse kuni 8000 erinevat kemikaali ja aastas läheb loodusesse umbes 40-50 000 tonni puhastama väävlijääke (6). 6 Nii siis oleks paslik mõelda mida me ostame. Et hiljem ei peaks oma esemeid ära viskama on palju erinevaid võimalusi
suur kogus puitu läheb kalliks maksma. Nendest surnutest jäävad alles pooleldi põlenud kehaosad, mis samuti jõkke visatakse. [1] 4. Reostuse tagajärjed Gangese reostatus mõjutab paljusid nii inimesi kui loomi. Kohalikud põllumehed, kalurid ning üleüldine agrikultuur sõltub sellest jõest. Ganges on ka palverändurite meelispaik. Sealt käib läbi liiga palju inimesi, kes jões leiduvatesse haigustesse nakatuvad. Must solgivesi suubub Bengali lahte omakorda reostades seda suurt veekogu. Ühe sellise suure jõe reostumisega seotud tagajärjed võivad olla palju ulatuslikumad, kui oskame hoomata. 4.1. Haigused Reostunud jõgi on üheks suurimaks nahaprobleemide ja haiguste, puuete ja kõrge imikute surmade lokaalseks põhjuseks. See tuleneb sellest, et hindud keelduvad tunnistamast, et Ema Ganges on muutunud haiguste koldeks. Nad kümblevad Gangeses ja joovad selle vett. Kõige
vimaliku sjalise interventsiooni pärast Lähis-Idas. 2003 II Iraagi sda. Esimesena vetakse kaitse alla puuraugud ning Baghdadis asuv Iraagi naftaministeerium. 2004 Jukose skandaal. Iraagi rahutused. Saudi Araabia kasvav ebastabiilsus. Nafta hind maailmaturul ületab 50 dollari taseme. Naftareostus ja selle tagajärjed Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. NAFTAREOSTUSE ALLIKAD Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse
karusnahatööstuse ainus eesmärk. Inimene karusloomi (Eestis nt hõbe- ja sinirebased, mingid, tšintšiljad jm) toiduks ei tarbi – seetõttu raiskab karusnahatööstus loomade elusid ja loodust alusetult. Inimene ei saa ega tohigi karusloomakasvatuste loomade liha süüa, kuna toiduks tarvitavate loomade osas kehtivad seadusega karmimad regulatsioonid ja nõuded kui ainult karusnaha eesmärgil kasvatatavatele loomadele. [6] Nülitud kehad visatakse metsa alla või prügilatesse, reostades pinnast ja veekogusid; levinud on ka korjuste põletamine, mis omakorda paiskab õhku kahjulikke aineid nagu lämmastikoksiidid, vääveldioksiidid ja raskemetallid. Tihtipeale söödetakse karusloomi ka oma nülitud liigikaaslaste surnukehadega, kuid see saab olla võimalik vaid siis, kui hukkamine ei toimunud looma mürgitamise läbi. [6] 7 Eestis on seadusega kehtestatud, et karuslooma korjuse kasutamine teise karuslooma
annaabi.ee 
